Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Ameerika põliskultuurid (17)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Gustav Adolfi Gümnaasium



Ameerika põliskultuurid
Referaat



Koostaja : Eva-Maria Piir
Juh. Õp: Sirje Promet

Tallinn 2008
Sisukord:

Sissejuhatus lk 3
Asteegid lk 4-8
Inkad lk 9-14
Maiad lk 15-17
Olmeegid lk 18-19
Kasutatud kirjandus lk 20




Sissejuhatuseks
Ameerika 1500 – 350 eKr
Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid , koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika.
Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttidekd, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid ka tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas ( Mehhiko ) ning Ecuadoris – Peruus.
Asteegid
Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all.
Montezuma II
(1470 – 1520 )
Montezuma II oli viimane iseseisva asteekide riigi juht, saavutas juhistaatuse 1502.a. Tema võimu all hõlmas impeerium tervet Mehhikot idast kuni läänerannikuni välja. Montezuma kulutas suurema osa valitsusajast oma autoriteedi tugevdamisele linnriikide seas ja tsentraliseerituma valitsuse jõustumisele.


Tenochtitlan
(1325 – 1521)
Asteekide pealinn Tenochtitlan asus Texcoco järve ühel looduslikul ja mitmel kunstlikul saarel. Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks ehitasid asteegid kanaleid ja tammteid. Tänapäeval asub sellel kohal Mexico .
Linn oli jaotatud neljaks tsooniks (campan), need omakorda igaüks 20 rajooniks (calpulli). Igal calpulli’l oli oma turuplats (tiyanquiztli).
Linna keskel olid koolid ja templid. Kokku oli avalikke hooneid umbes 45, sealhulgas peatempel, Quetzalcoatli tempel, mänguväljak, tzompantli, päikesetempel jne.
Linna ümbritses majanduslik tagamaa külade ja majanditega. Linnriigid olid tihedalt asustatud.Tihti
moodustasid nad omavahel vallutus- või kaitse-eesmärgiga konföderatiivseid liite.
Et suurt elanikkonda toita, kasvatati toitu Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa’del. Vallutatud piirkonnad varustasid linna maisi, ubade, kakao , puuvillase riide , kulla, hõbeda ja nefriidiga. Kaupmehed ostsid põhja pool elavatelt puebloindiaanlastelttürkiisi, lõunast aga toodi eredavärvilisi sulgi, mida kasutati keerukalt kaunistatud keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks.

Ühiskond
Linnriike valitsesid perekonnad – dünastiad. Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused (eriti inimohvritoomine jumalate toitmiseks maailma edasikestmise nimel). Linnriikidevahelise suhtlemise käitumiskoodeksisse kuulus vaba läbipääsu lubamine kõikide linnriikide poolt austatavate jumaluste pühamutesse, üldistesse kauplemiskohtadesse, saadikupuutumatus ja korrakohane sõjakuulutamine. Alalist sõjaväge ei olnud. Mehed said noorukina sõjalise väljaõppe ja kutsuti relvile vastavalt vajadusele. Elanikkond jagunes kahte sotsiaalsesse põhiklassi. Ülemkiht oli põhiliselt sünnipärane aadel (pilli), mis hõlmas ligikaudu 10% rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus , mis
võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi. Sel kombel kujunesid välja arvukas mittepärilik teenistusaadel ja madalam preesterkond.

Hernan Cortés
(14851547)
H. Cortes oli Hispaania maadeavastaja, kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Ehkki Kuuba toonane kuberner
D. Velazques de Cuéllar oli keelanud igasuguse isetegevuse , eriti konfliktiastumise indiaanlastega, otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja Kuubale tagasi pöörduda, lasi Cortés oma ekspeditsiooni laevad hävitada. Nii pidid tema mehed selleks, et ellu jääda, Cortési avantüüris osalema .
Ta kasutas ära nii asteekide poolt allutatud hõimude vastumeelsust oma isandate suhtes, hispaanlaste keelt ja asteekide ühiskonnakorraldust mõistvaid inimesi kui ka oma tehnilist üleolekut ning võitis nii suure osa allutatud hõime enda poolele, külvates samas ka asteekide imperaatori Moctezuma II lähikonnas paanikat ning nõutust.
1519. aasta novembris jõudis Cortés asteekide pealinna Tenochtitlani ning vangistas Moctezuma. Nii sai temast impeeriumi tegelik valitseja ning hispaanlased asusid asteekide väärtesemeid, eriti kulda, endale riisuma .
Ent 1520. aasta algul saabus Mehhikosse teine hispaanlaste ekspeditsioon, kelle eesmärgiks oli ametlikult mässuliseks kuulutatud Cortési vangistamine ning kohutvõimude ette toimetamine. 24. mail toimunud lahingus võitis Cortés nende väge.
Järgnevalt puhkes asteekide ülestõus, seda ilmselt Cortési kaaskondlase Pedro de Alvarado korrldatud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Ameerika põliskultuurid #1 Ameerika põliskultuurid #2 Ameerika põliskultuurid #3 Ameerika põliskultuurid #4 Ameerika põliskultuurid #5 Ameerika põliskultuurid #6 Ameerika põliskultuurid #7 Ameerika põliskultuurid #8 Ameerika põliskultuurid #9 Ameerika põliskultuurid #10 Ameerika põliskultuurid #11 Ameerika põliskultuurid #12 Ameerika põliskultuurid #13 Ameerika põliskultuurid #14 Ameerika põliskultuurid #15 Ameerika põliskultuurid #16 Ameerika põliskultuurid #17 Ameerika põliskultuurid #18 Ameerika põliskultuurid #19 Ameerika põliskultuurid #20 Ameerika põliskultuurid #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 196 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 17 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ljapa Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (17)

Kohv profiilipilt
M V: Hea ning põhjalik, kuid töös oli palju kirja- ning kujunduse vigu
22:33 09-12-2009
c4rolyy profiilipilt
c4rolyy: tööks õpimisel oli palju abi!
21:37 07-10-2009
larryxxl profiilipilt
L J: Võib täitsa rahule jääda :)
15:43 20-12-2009


Sarnased materjalid

13
doc
Ameerika põliskultuurid
13
doc
Ameerika põliskultuurid
34
ppt
Ameerika põliskultuurid
16
doc
Ameerika põliskultuurid
16
pptx
Ameerika põliskultuurid ja Maiad
2
docx
Ameerika põliskultuurid
7
docx
Ameerika tsivilisatsioonid
20
docx
Ameerika kultuur





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun