Põlisameeriklased Ameerika esiisad (0)

Põhja-Ameerika põliskultuurid
Arheoloogid oletavad et esimesed põlisameeriklased saabusid ameerikasse umbes 15 000 aastat tagasi. Tol ajal ühendas Aasiat ja Ameerikat suur maasild, tänu millele saidki põlisameeriklased aasiast saakloomade jälgedes Ameerikasse tulla. Põlisameeriklased rändasid aeglaselt lõunasse ja lõid sinna erinevaid hõime. Nad olid osavad kütid ja jahtisid loomi nagu mammutid ja piisonid .
Hõimud:
Subartika: Kriid, Ingalikud, Obšibved
Arktika : Innuitid( eskimod ), netsilikid, nunivagmiutid
Suur Nõgu: Juuted, Paiuuted
Looderanik: Bellakuulad, Haidad, Kvakiutlid, nutkad, tlingitid
California : Tšumašid, huupad, Patvinid
Platoo : Kalispelid, Uišramid, nepersseed
Edelapiirkond: Apatšid, Hopid , Navahod, Papagod, Zunjid
Suured Preeriad: Araaphod, Mustjalgsed, šaieenid, komantšid, varesehõim, atsinad, hidatsad, mandanid, siuud .
Kirdepiirkond: Irokeesid , menominiid, sookid.
Kagupiirkond: Tšerokiid, tšikasood, Seminolid , kriikid
Elu-olu:
Põlisameeriklased olid peamiselt korilased ja kütid. Kütiti piisoneid ja mammuteid, kuid kui mammutid välja surid, kütiti ka väiksemaid loomi. Kohtades kus olid soodsad alad põllumajanduseks tegeleti sellega. Need alad olid Kagupiirkond, osa Edelapiirkonnast ja preeriate idaserv. Kasvatati maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju.
Põlisameeriklaste rõivad olid avarad, et mitte takistada liigutusi ning kaunistustena kandsid nad linnusulgi. Rõivaid valmistati materjalidest, mida ümbruskond pakkus – loomadelt saadi rõivaseks nahka, kõõluseid niidi ja luid nõelte valmistamiseks. Seal kus jahiloomi oli vähe, kudusid naised taimekiududest riiet.
Kiiremini ringi liikumiseks vee peal kasutati kanuid ja kajakeid. Need tehti puidust. Neid kasutati kalapüügiks, ühelt jahialalt teisele kolimiseks, kaubaveoks ja sõjaretkedeks.
Edasi liikumiseks kanuus või kajakis kasutati aere. Artkikas kasutati kiiremini liikumiseks koerakelke. Kelgu ette seoti kari koeri ja nii sai lume peal kergelt liikuda . Subartika rahvad vedasid koormaid tobagonidel – alasteta kelkudel.
Hobuseid algselt Ameerikas ei olnud. Hobused tõid Ameerikasse Euroopa kolonistid . Hobused tegid põlisameeriklaste elu palju lihtsamaks. Nüüd sai hobuseid kasutada selleks et kiiresti ühest kohast teise saada. Hobused muutsid nende jahi ja sõjapidamisviise. Kütt-sõdalane oli oma hobusesse kiindunud. Ainult tema ise oli oma ratsu õpetajaks ja ratsanikuks.
Põlisameeriklased elasid suuremates külades või elasid Tipiilaagrites. Külades elamine tähendas turvalisust ja võrdselt jaotatud tagavarasid. Paljud suguharud elasid savimullaga kaetud maakodades. Pueblod ehitasid kividest ja savitellistest majad üksteisi kukile nagu tänapäeva korterid. Preeriaindiaanlased elasid koonilistes telkidas, mida nimetati tipiideks ja mida katsid kokkuõmmelddud piisoninahad. Kui suguharul oli vaja ühest kohast teise kolida võisid nad kokkulapitud tipiisid õlpsasti kaasa vedada. Tipiidel olid suitsuhõlmad mida sai paari latiga ka seestpoolt avada. Suitsuhõlmad juhtisid suitsu tipiist välja. Tipiihõlmad kinnitati servast kuni suitsuavani painduvast palupuust voolitud tikkudega. Uksealapp tehti nahast ja oli ovaalne või v-kujuline.
Tegevusalad:
Põlisameeriklaste põhilised tegevusalad olid korilus, küttimine või sõdimine. Korilusega ja riiete ja toiduvalmistamisega tegelesid naised. Mehed kas küttisid või sõdisid. Püüti ka kala. Peeti ka igasuguseid pidulikke sündmusi. Pühitseti täisealiseks saamist, pulme või sõjaõnne. Sel puhul kanti pidurõivaid. Sel ajal ka lauldi ja tantsiti.
Uskumused:
Põlisameeriklased ei uskunud jumalasse nagu euroopa rahvad, vaid nad uskusid vaimudesse. Nad uskusid, et kõiges- taevas, maas , taimedes, lindudes, loomades ja vees on vaimud keda tuleb austada. Nende vaimudega sai ühendust võtta palvete laulude tantsude ja muude usundiriituste kaudu, mõned suguharud kummardasid ka koletisi .
Sõdalased ja sõdimine:
Sõditi põhiliselt hobuste ja jahimaade pärast, kättemaksuks kaotuste eest ja lahinguautasude nimel. Vahel võeti vangid suguharu liikmeks, vahel aga piinati neid ja skalpeeriti. Kagualadel kanti sõjaretkel vaid vööpõlle ja mokassiine ning relvade kõrval vahendeid jalatsite lappimiseks. Sõdalased käisid hanereas ja astsid esimese mehe jälgedessel preeriate sõjamehed pidasid käsitsivõitlust vapruse tunnuseks, ega pidanud lugu kaugelt noolte lennutamiseks. Vapper sõdalane loendas oma hoope ja kinnitas iga hoobi eest oma peaeghisesse või rõivastele kaljukotka sule.
Tähtsamad isikud
George Washington – (22. veebruar 1732 Fredricksburg, Virginia – 14. detsember 1799 Mount Vernon, Virginia) oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 1789–1797.
George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina.
Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks[1][2].Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja; ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida. Rahva seas hakati just tema panust pidama otsustavaks iseseisvuse saavutamisel ning nii valiti ta probleemideta riigi esimeseks presidendiks. Temast sai moraalne eekuju ning riikliku ühtsuse kehastus, oma autoriteediga suutis ta vastuoludes lõhestatud kolooniad liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks. Tema eeskuju nii poliitlises kui ka laiemas, rahvuslik-müütilises mõttes, oli USA-s määrav: just Washington rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse ning kehtestas tava, et president pole ametis üle kahe ametiaja (seda rikkus alles Franklin Delano Roosevelt 1940. aastal). Washigtoni nime said nii pealinn kui ka osariik ning ta on ilmselt tänapäevani üks tuntumaid ameeriklasi maailmas.
Thomas Paine - (29. jaanuar 1737 – 8. juuni 1809) oli ameerika õpetlane, intellektuaal ja revolutsionäär. Thomas Paine silmapaistvaim kirjutis on "Common Sense"
Thomas Jefferson - (13. aprill 1743 – 4. juuli 1826 ) oli USA riigimees , Ühendriikide kolmas president (1801–1809), saadik Prantsusmaal, maaomanik ja kirjamees.Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid.Ta asutas Vabariikliku Partei (praegune Demokraatlik Partei).
Benjamin Franklin - Jaanuar 17, 1706 – Aprill 17, 1790). Ta oli poliitik , teadlane , leiutaja, sõdur jne. Teadlasena tegi ta palju avastusi füüsika vallas ja ta avastas ka elektri. Tema suurim leiutis on elektripirn.
Alexander Hamilton – (Jaanuar 11, 1755 – Juuli 12, 1804). Ta oli üks Ameerika loojatest
John Adams - (30. oktoober 1735 Massachusetts – 4. juuli 1826 Massachusetts) oli 2. Ameerika Ühendriikide president aastail 1797–1801 ja esimene asepresident 1789–1797 George Washingtoni ajal.
Hariduselt oli John Adams jurist . Ta määrati 1785 esimeseks USA saadikuks Suurbritanniasse.
Adamsit peetakse Ameerika merelaevastiku loojaks. Tema ametiaja lõpul viidi riigi pealinn üle Washingtoni. Ta oli esimene USA president, kes elas Valges majas .
Adamsit peetakse üheks olulisimatest riigi rajajatest, ta oli ka üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest.
John Adams suri 90-aastasena 4. juulil 1826, USA 50. aastapäeval üheaegselt teise iseseisvuse looja ja presidendi, Thomas Jeffersoniga.
Tal abiellus Abigail Smithiga ja neil oli 6 last, kellest 2 surid väga noorelt. Tema pojast John Quincy Adamsist sai 1825. aastal Ameerika Ühendriikide 6. president.