Giza püramiididevälja tutvustus turistidele Esimene püramiid ehitati vaarao Dzoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustusid astmikpüramiidid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asubki siin samas, Giza püramiidide väljal ning on nime saanud kunagise Egiptuse kuninga Cheopsi järgi. Cheopsi püramiid on 146 meetri kõrgune ning ajahammas on selle tipust isegi ligi 10 meetrit maha närinud. See on niivõrd suur, et mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kuningas laskis selle ehitada aastatel 2551-2471a eKr. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul ja püramiidi põhi on peaaegu ideaalne ruut. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii...
Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid. Käsitluslaad muutus rahutumaks, figuurid saledamaks ja graatsilisemaks. Milose Venus Leitud Milose saarelt Lakooni grupp- lakoon oli Trooja preester, kes hoiatas kahtlast puuhobust linna toomast. Selle eest tapsid ründajate poolel olevate jumalate saadetud maod preestri ja tema kaks poega. Samothrake Nike Miks on enamus Kreeka kujusid ilma käte võ peadeta? Käed olid algselt ikka olemas aga ajahammas on oma töö teinud. Keraamika Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett. Meander Siksakiline MEANDER on oma nime saanud käänulise jõe järgi ja on üks tüüpilisemaid kreeka mustreid Algselt geomeetrilised kujundid asendusid ajapikku paljufiguuriliste piltjutustustega .Vaasidel kujutati mütoloogilisi ja ajaloolisi stseene, pidustusi ja spordivõistlusi aga ka igapäevaseid tegevusi .
värvilisi aknaid ja kroonlühtreid. "1988. aasta 20. oktoobril kell 5 hommikul sain nägemuse, et pean rajama Eesti vabadusvõitluse muuseumi," meenutab Tõrs. "Ja just siia Lagedile, Pirita jõe ja Leivajõe vahelisele saarele." Lagedil asub saar, kus Nõukogude okupatsioon kestis kaks aastat vähem kui Eesti riigis. Enne Teist maailmasõda asus sellel saarel president Konstantin Pätsi noorema venna Voldemar Pätsi talu. Ajahammas oli maja kõvasti purenud: võsa ja nõgesedkasvasid põrandast välja. Suur osa vundamendikividest oli laiali tassitud. Et muuseumiideele tuge leida, hakkas ilmutust näinud mees võimu ja rahameeste uksi kulutama, raha teenimiseks sigu kasvatama. Eksponaate otsis ta ajalehtede kaudu, samuti metsas uidates ja veekogudesse sukeldudes. 1989. aasta 1. juulil sai muuseumihoone nurgakivi. "Tõmbasime sinimustvalge
Lisa pildid! Iga pilt peab olema kommenteeritud. Lisa näiteks pildi alla tekst: Joonis 1. Päikesekell. See osa (vanasõnad ja aforismid) läheb sissejuhatuse peatükki! Tee lühike sissejuhatus sellele osale. Räägi, et ajast ja aja omadustest on paljud tuntud inimesed kirjutanud ning on olemas erinevad vanasõnad, seotud ajaga... Ajaga seotud vanasõnad * Ära hõiska enne õhtut * Ajaratas ei jää seisma * Aeg kaob ja kaotab kõik * Aeg kõik asjad lõpetab * Mis ajast see arust * Ajahammas sööb kõik läbi ja ajaratas veereb alati * Pikk päev jõuab ka õhtule * Raud on küll tugev, aga ajahammas on veel tugevam * Ära eilset päeva enam taga leina * Homset päeva pole keegi näinud Aforismid aja kohta Küsi eesti keele õpetaja käest, kuidas vormistada tsitaate! * Aeg ravib kõik haavad - Jane Ace * Aeg on nagu jõgi ja selle vool on nii tugev, et võib kanda kõik minema - Marcus Aurelius * Aeg on kõige suurem uuendaja ja leiutaja - Francis Bacon
sest ega sa jahikoer ole, et jooksed päevad otsa." "/.../ elu on ometi rohkem väärt, kui kõik muu. /.../ Mis ka ei sünnuks, elu see ikkagi ei maksa." "/.../ emad mõtlevad, et kui käid kellegi aidaukse taga, siis pead selle ka kohe tanu alla panema." "/.../ kui oled kord eksinud, siis ei aita mingisugune kahetsus, sest keegi ei usu su kahetsust, keegi ei näe su südant läbi." "Kaugele sa siinilmas selle kurjuse ja kangusega saad /.../" "/.../ ajahammas sööb sind ennast ja su teod ja sa ise vaatad pealt, kuid ta sööb sind ennast ning su tegusid, ja sa ei või sinna midagi parata." "/.../ inimene mõistab teist inimest sagedasti halvemini kui loom inimest." "/.../ armastuse vastu ei saa miski." "/.../ ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn."
dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid. Kuigi sumerite ja olmeekide tsivilisatsioonide vahel laius pea kaks tuhat aastat on nendel palju ühist. Mõlemad suutsid leiutada kirja, kalendri, hästiorganiseeritud riigi ja ehitada esimesed linnad oma mandritel. Suurimaks erinevuseks jäi ehk ainult ratas. Olmeekide kultuuri pidurdaski ehk ratta puudumine. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Selle koha peal võib muidugi paraleele tõmmata Egiptusega, kuna ka sealt on olemas meil hieroglüüfkiri. Siin võib aja maha võtta ja mõtiskleda muidugi, miks just hieroglüüfkirjad on need esimesed? Olmeekide kõige silmatorkavaimad mälestised on, aga mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike
• Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. • Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. • Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Mastaba Püramiid Sfinks – inimese pea, lõvi keha Templid ja peavärav • Peavärav = püloon • Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. • Sambad jäljendasid taimi – papüüros, lootos, palmid • Kuulsamad templid: Karnaki, Luxor 16.-14. saj. e.m.a. Abu Simbeli kaljutempel
võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest.
võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest.
Esimene püramiid ehitati vaarao Dzoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest.
Vana-Egiptuse kunst Referaat Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.D klass Martin Pukspuu 08.10.2009 Sissejuhatus Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme t...
valmistamiseks. Asteekid ohverdasid sõjavange , inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele KeskAmeerika rahvastele, nii itta kui läände.
Esimene püramiid ehitati vaarao Dzoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest.
esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Nad kaevasid allmaakanaleid ja tiike, rajasid terrassehitusi. Tegelesid põhiliselt alepõllundus ja kalastusega. Olmeegid olid eelkõige nefriidiga kaubitsejad. Nefriit oli olmeekidele sama, mis vallutajatele kuld. Olmeegi hiigelpea Olmeegi mask Olmeegi kuju Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on 2-3 meetri kõrgused ja 15-30 t rasked, kõvast basaldist välja raiutud monoliitsed inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegide kultuur on tugevasti mõjutanud Kesk-Ameerika hilisemaid kõrgkultuuri.
Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Kesk-Ameerika kõrgkultuurid Olmeegi Olmeegi mask Mehhiko hiigelpea Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände.
piltkirjakogumikke ja hieroglüüfidega kaetud hirvenahku. Sinna kadus ka võti olmeekide mõistatusse.. Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände
Esimene püramiid ehitati vaarao Dzoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest.
Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku eKr. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Kultuur Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja ka nende hieroglüüfkirja ei suudeta siiani lugeda. Olmeegid tegelesid põhiliselt alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, tundsid kirja, kaevasid allmaakanaleid ja tiike, rajasid terrassehitisi ning valmistasid nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast basaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15-30 t rasked). Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega
ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID: 3.1.OLMEEKIDE KULTUUR: (ca 1000 e.Kr) Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Paremini säilinud olmeekide mälestised on leitud nende pealinnast- La Ventast, kus asub 30 meetit kõrge püramiid. Reljeefkunstis esinesid lamedad, sümmeetriliselt paigutatud mao-, linnu- ja ahvikujutised kirjaeelsete sümbolmärkidena. Palju on leitud ka nefriidist kujukesi. Keraamikat tehti potikedrata- sellel võis olla kaunistuseks lapse nägu. Nende kõige silmatorkavamateks
dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Tallinn 4 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Leiutamata jäi ainult ratas. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele KeskAmeerika rahvastele, nii itta kui läände.
dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Juuru 4 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele KeskAmeerika rahvastele, nii itta kui läände.
Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 64-69) 10 Platon (vt Lisa 11) Platon oli Sokratese õpilane. Teda huvitas, mismoodi on omavahel seotud see, mis on ühelt poolt igavene ja muutumatu ning teiselt poolt "voolav". Platoni arvates "voolab" kõik, mida võime looduses silmaga näha ja käega katsuda. Seega ei ole olemas lagunematuid "põhiaineid". Kõik, mis kuulub meeltega tajutavasse maailma, on tehtud materjalist, millele ajahammas peale hakkab. Seega arvas Platon, et meeltega tajutava maailma taga on omaette tegelikkus. Tegelikkust nimetas ta ideede maailmaks. Meeltega tajutav maailm- võime saada vaid ligilähedasi ja puudulikke teadmisi oma viie meelega. Meeltemaailmas kehtib seadus, et "kõik voolab" ja mitte miski ei püsi. Meeltemaailmas ei ole midagi püsivat, on vaid hulgaliselt asju, mis tekivad ja hävivad. Ideede maailm- selle kohta saame mõistuse abil kindlaid teadmisi. Seda maailma ei saa meeltega tajuda
Esimene püramiid ehitati vaarao Dzoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest.
Sihvakana, teravana, läbipaistvana tõusis ta helisedes palju kõrgemale taevasse kui teised tornid. üks eksimatu maitsega arhitekt lõikas torni 1787-ndal aastal otsast ära ja arvas piisava olevat seda haava varjata laia tinaplaastriga, mis sarnaneb paja kaanega. Nõnda on keskaja kunstisse suhtutud peaaegu kõigis maades, eriti aga Prantsusmaal. Selle varemeil võime jälgida kolme laadi haavu --kõik enam või vähem sügavad: kõigepealt on siin-seal ajahammas märkamatult närinud nende pealispinda, mis kõikjal roostesse on läinud; siis on neid hulgana rünnanud poliitilised ja usulised revolutsioonid, mis juba oma loomult on vihased ja sõgedad, kiskunud lõhki kirikute skulptuuridest ja niker-distest rikka kuue, purustanud nende rosetid, katki löönud nende arabeskidest kee, ümber lükanud nende raidkujud, mõnikord sellepärast, et nad mitrat kandsid, teinekord, et neil kroon peas oli; 5 9
ise ja nijsama rõõmsad. Joe kaaslane ütles: «Teeme kiiresti! Teisel pool kaminat on nurgas rohus üks vana roostetanud kirka, silmasin seda minut tagasi.» Ta jooksis nurka ja tõi poiste kirka ja labida. Indiaani Joe võttis kirka, vaatas seda arvustavalt, raputas pead, pomises midagi endamisi ja hakkas sellega siis töötama. Kast oli varsti välja kaevatud. See ei olnud väga suur, kuid oli rauaga üle löödud ja nähtavasti väga tugev olnud, enne kui ajahammas oli jõudnud teda pureda. Mehed silmitsesid varandust veidi aega-õndsas vaikuses. 157 «Siin on tuhandeid dollareid, vennas,» ütles Indiaani Joe. «Räägiti ju, et Murreli jõuk ühel suvel siin ümbruses töötas,» vastas võõras. «Tean seda,» ütles Indiaani Joe, «ja see siin näib seda kinnitavat.» «Nüüd ei tarvitse sa enam seda asja ette võtta.» Segavereline kortsutas kulme ja ütles: «Sa ei tunne mind. Vähemalt ei tea sa kogu seda lugu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
