Vana-Ameerika kunst (0)

VANA – AMEERIKA KUNST
Vana-Ameerika
Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast.
Suured kunstisaavutused kunstivallas jäävad 16. sajandi algusesse, enne hispaanlaste vallutusi. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ning mitmekesine . Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline .
Sõltuvalt elatusaladest , ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda , nagu näiteks Põhja-Ameerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase baddeini troopikametsad jne. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel astmikpüramiide, saatione kultusega seotud pallimängudeks,observatooriume, paleesid jne. Nad ei tundnud küll võlvimst küll aga tundsid nad nn. Pseudovõlve. Suuri saavutusi oli sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise , veevärkide rajamise ja teedeehituse alal.

Inkade ehitatud tee Andides.
u. 1400 -1500.
Veelgi silmapaistvamaid kunstiteoseid loodi skulptuuris. Tunti palju kiviskulptuure, kuid levinud oli ka keraamika .
Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid aga lausa rabavad meid oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Tähelepanuväärne on see , et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele nagu näiteks kreeklased, vaid just nägu oli neil peamiseks huviobjektiks. Inimekeha on antud enamasti lihtsustatult , kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus.
Vana-Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi  Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati. See ja teisedki sarnasused on paljud uurijad viinud arvamusele, et Euraasia ja Ameerika vahel olid kontaktid juba enne Kolumbust. Vana-Ameerikas oli kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrge tsivilisatsiooni ja riigi juba ammu enne võõraste vallutajate tulekut .
Andide kõrgkultuur
Ämblik. Gigantsete mõõtmetega kõrbejoonis.
1. saj. m.a.j. Nazca kultuur.
 
 
Andide tsivilisatsioonide sünnikodu on Vaikse ookeani rannaaladel. Meie ajaarvamise alguses kerkisid seal järjest esile rahvad, kes rajasid rajasid arenenud ühiskonna ja võimsad riigid. Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mäestikus arenes umbes ajaarvamiste vahetusel välja teine kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi - näiteks Nazca, Chimu, Mochica kultuurid.
15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketšua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco – kõrgmaal asuv org Peruu Andides.
Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maa-ala praegusest Ekuadorist Tšiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri.
Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud inkade teed kaasajani kasutatavad - niivõrd põhjalikult on nad ehitatud.
Inkade  arhitektuur  oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nad kasutasid tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud .
Inkade kullakunstis on väga vähe säilinud, sest 1530-1532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks.
Moches kõrguvad siiani Lõuna-Ameerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motšiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motšiikade inimpeade kujulised savianumad.
Sõlmkirjad - nn. kipu.
u. 1300-1500. Inkade kultuur.
Ühed vanimad Lõuna-Ameerika kultuurimälestised on ühtlasi ka kõige mõistatuslikumad ja suurejoonelisemad. Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale kantud tohutute mõõtmetega joonised, mis kujutavad küll linde, küll loomi, küll putukaid, küll taimi. Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid .
Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja.
Kesk-Ameerika kultuur

Olmeegi kultuur. u. 1200 e.m.a. - 600. m.a.j.
14. sajandil tekkis seal asteekide riik . Asteegid panid aluse Tenochtitlani linnale, kus asub praegu Mehhiko pealinn. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteekid ohverdasid sõjavange , inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit.  
Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände.
Asteekide pealinn oli keskajal üks maailma paremini planeeritud linnasid. Linn paiknes saarel ja seal oli mõnede uurijate arvates üle 60 000 kiviehitise ning 300 000 elanikku.
Saarel asuvad tänavad ja kanalid paiknesid ruudustikukujuliselt linna keskel asuva hiigelkompleksi ümber, mis koosnes astmikpüramiididest, templitest, paleedest ja aedadest. Järve kaldale viis lai tamm , millel oli mitu tõstesilda ning linna maismaaga ühendasid kolm teetammi.
Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud mälestised on meie päevini sailinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud.
Maajade kultuur
Raidkirjade püramiid Palenque's, üks väheseid Uue Maailma püramiide, mis sisaldab hauakambrit.
u. 300-900. Maaja kultuur
Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. Linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga . Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad.
Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine , kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad.
Ühiskonna madalaimal astmel asusid orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena.
Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja džunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult.
Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud.
Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Lisaks tempelpüramiididele on madalamale platvormile rajatud paleesid, kus leidub seinamaali ja mosaiiki, seinu ja ukseavasid kaunistavad puust ja kivist nikerdused . Skulptuuris oli levinuim monumentaalvorm üleni reljeefidega kaetud steel , neil leidus kirju ja sagedane kujutusobjekt oli valitseja koos müütilistest loomadest esivanematega. Kirjad teatasid valitseja sünni- ja võimule astumise aja , ühendades seda astronoomilis-astroloogilise dateeringutega.
Veel on maajadelt teada pallimängu õuesid, mäng seostus pea maharaiumise rituaaliga, õuede seinu katsid samuti reljeefid . Maaja skulptuuristiil arenes tinglikust naturalistlikuks. Maajade keraamika oli värviline. Samuti oli neil levinud nagu olmeekidelgi nefriidi töötlemine.
Kunstirikas oli tolteekide pealinn Tula , kus tempelpüramiidi ees seisis suur karüatiid – inimene liblikas . Skulptuur kaldus neil tugevasti fantastilisusse ja tinglikusse. Templi katust kandsid tolteegi sõjamehi kujutavad sambad. Ehituse baasi ümbritses hiilivatest leopardidest ja südant nokkivatest kotkastest friis .
Tiahuanaco kultuuri tähtsamaks mälestiseks on laiaulatuslikud varemed Titicaca järve lähedal. Siin on säilinud 3m kõrgune monoliitne ´´Päikesevärav´´ , mille pind on kaetud antropomorfsete lindude profiilikujutisega, keskel seisab otsevaates olend , käes maopealine sau.
Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed.Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale.
steel
Vana-Ameerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli kõigi alamate elu. Usundis domineerisid eurooplaste arvates sünged ja võikad jooned – ei tuntud mingeid lunastajamüüte ega usutud ka hinge surematust. Kolonisaatorid – hispaanlased on kirjutanud inimohvritest, mida oma jumalatele tõid niihästi inkad kui ka asteegid. Kahtlemata on kogu see omapärane maailmavaade mõjustanud ka kunsti üldilmet – sageli on kujudel karm näoilme ning väga harva kohtame midagi rõõmsat euroopalikus mõttes. Siiski oleks vale vanade indiaanlaste kunsti rõõmutuks pidada . Indiaanlane ei kartnud surma , ta pidas seda loomulikuks ja paratamatuks. Seetõttu on indiaanlaste kunstis tegelikult väga palju elurõõmsat. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid kõrgelt ilus ja kunsti. Ladina-Ameerika kaasaegne kunst on saanud oma vanade eelkäijate kunstist mitmeid mõjutusi.
Kasutatud kirjandus :
* http://et.wikipedia.org/wiki/Asteegid
* http://www.hot.ee/mayapeople/text/maajad3.ht m
* http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.ht m
* http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/keskameerika.ht m
* http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/inkad_evelin.ht m
*Jaak Kangilaski ``Üldine kunstiajalugu´´ Tallinn 2007
* Voldemar Vaga ´´Üldine kunstiajalugu´´Tallinn 1999