Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ameerika põliskultuurid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suguharu, inkad, adolfi, piison, ameeriklased, kunst, maaja, inkade, põlisameeriklased, hõim, pidasid, maajad, andid, maajade, piibu, andide, mehhiko, korilus, rõivad, pauvaud, nind, paiku, hopi, õnnestu, jaht, rasv, kanuu, tantsude, sule, indiaanlased, mexico, päikesepüramiid, hõimud, väljak, hispaanlased, keeruka, kivid, cuzco, neiu, maaniE.Vilde nim. Juuru Gümnaasium E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Jaan Parker 10. klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk
Neile sai osaks samasugune saatus nagu asteekidelegi - traagilise võitluse järel alistasid hispaanlased 1530-1532 eesotsas Francisco Pizarroga inkade riigi. Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud mälestised on meie päevini sailinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud. Neile võis asteekide, inkade ja maajade süngevõitu ja inimesi ohverdavad usundid küll võikad näida, märkamata jäi aga täiesti selle kõrval nende kultuuride peenem ja helgem pool. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt, nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks. Vana-Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3
Lõuna Ameerika läänerannikul ja Andide mäestikus arenes umbes ajaarvamiste vahetusel välja teine kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi näiteks Nazca, Chimu, Mochica kultuurid. 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maaala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele
Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Preestrid tapsid lahingutes vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Jumalad olid nt Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Inkad 8 Aastatel 1438 1535 valitsesid inkad tohutu suurt ning hästi organiseeritud impeeriumit, mis ulatus Andidest Lõuna-Ameerikani. Nende põhiline ajalugu algas umbes 13 sajandi keskpaigas, kui nad rajasid Peruu kiltmaale oma asula Cuzco, mis aga tugevnes 15. sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille
Põhja-Ameerika põliskultuurid Arheoloogid oletavad et esimesed põlisameeriklased saabusid ameerikasse umbes 15 000 aastat tagasi. Tol ajal ühendas Aasiat ja Ameerikat suur maasild, tänu millele saidki põlisameeriklased aasiast saakloomade jälgedes Ameerikasse tulla. Põlisameeriklased rändasid aeglaselt lõunasse ja lõid sinna erinevaid hõime. Nad olid osavad kütid ja jahtisid loomi nagu mammutid ja piisonid. Hõimud: Subartika: Kriid, Ingalikud, Obsibved Arktika: Innuitid(eskimod), netsilikid, nunivagmiutid Suur Nõgu: Juuted, Paiuuted Looderanik: Bellakuulad, Haidad, Kvakiutlid, nutkad, tlingitid California: Tsumasid, huupad, Patvinid Platoo: Kalispelid, Uisramid, nepersseed
Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask riigi ja ehitasid esimesed linnad
INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte
vastata küsimustele kalendri alusel. Pühas 260 päevalises kalendris olid ka heaendelised päevad perele, sugulastele ja ühiskondlikutele rituaalidele. Haab ehk 365 päevaline kalender oli sarnane meie kalendrile. See koosnes 18 kuust milles oli 20 päeva. Viimaseid viit päeva peeti ebaõnne päevadeks, kuna need olid aasta viimased. See kalender seostus aastaaegade, põllumajanduse ja päikeseliste tsüklitega. Maajade kalender. Inkade kadunud tsivilisatsioon. Inkade tsivilasatsioon õitses umbes aastatel 1000 1532 pKr. Nende kohta ei ole palju andmeid. Umbes aastal 1100 pKr asustasid nad linna nimega Cuzco. Sellest ajast alates hakkasid nad vallutama teisi alasid. Inkade tsivilisatsioon ulatus Ecuadorist Põhja Tsiilini. Nende tsivilisatsioon hõlmas millioneid inimesi. Erinevalt teistest Lõuna Ameerike tsivilisatsioonidest vallutasid inkad teisi rahvaid ja valitsesid vahenikkudena
Vladislav Tsõpov 10A 09.05.2010 Tallinna Humanitaargümnaasium Maajad Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine; nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi
4 2. ELUVIIS 2.1 Riietus Nende igapäevane riietuson lihtne. Riietus sõltus ilmastikuoludest. Suvel ja soojaga käidi poolpaljalt, rõivad olid avarad. Meestel vööpõlled, särgid, sõbad ja säärised. Naistel: pikad särgid ja säärised. Talvel kanti karvaseid sõbasid, tekke ja mitmekordseid rõivaid. Põlisameeriklased valmistasid riideid ümbusest leiduvast taimsest ja loomsest materjalist. Karibu, hüljes, jääkaru karusnahad; hirv ja piison rõivaste materjal; puuvill, nahk ja taimsed kiud smauti rõivad. Veel valmistati riideid/riiet jänesenahkadest, taimekiududest, nõgestest ja elupuu koortest. Niidi asemel kasutati kõõluseid ja soolikaid. Nööpide asemel oli luust või pidust kiile. Pidurõivad olid meestel ja naistel pehmest hirvenahast, mis olid kaunistatud narmaste ja orsioniokastest tikanditega. Sõdalased ehtisid end kotkasulgedest peaehisega.
Tiwanaku tsivilsatsioon kehastas ja sümboliseeris Andide-äärse elu kahte võtmeelementi: kivi ja vett. Sealsed elanikud pöörasid tähelepanu suuresti veega seotud asjadele. Nad ehitasid vee kanaleid, et nähtavasti kontrollida vee rituaalset ja tegelikku voolu. Linna keskmeks oli veega täidetud vallikraav, mida ümbritsesid templid. Tiwanaku monumentaalkunstis domineerib nõndanimetatud Päikesevärav, monoliidne andesiidist plaat, mis on kõrvuti inkade linna Machu Piccau varemetega saanud rahvusvaheliseks ikooniks, sümboliseerides Lõuna-Ameerika arheoloogilisi rikkusi. Selle monumentaalse kiviskulptuuri keskseks elemendiks on eelnevalt nimetatud Sauakandja keda võib nimetada ka Väravajumalaks või Kiirtega jumalsuseks. Seda kujutist võib leida ka Tiwanaku keraamikalt. Sealsed inimesed tegelesid suuresti karjakasvatuse ja põllundusega. Tiwanaku kultuuri täpset langemise põhjust ei teata, aga on järeldatud, et sellega oli seotud
Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Tõsi küll, meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm - tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine
Inkad Inkad olid vana Ameerika põlisrahvas, kes elasid LõunaAmeerikas Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco. Nende riigikeeleks oli ketsua keel, mille nad tõid endaga kaasa vallutatud aladelt. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni 15
on välja toodud Ameerika sünd, mis sai alguse Aasiast sisserännanud indiaanlastest, kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad: maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd Esimesed asukad Ameerikas olid Aasiast pärit indiaanlased. Nad saabusid sinna 25 000 a tagasi ning neid oli kusagil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega (kasvatasid tubakat), mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda
erinevaid keeli. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16. sajandil) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline .Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad
kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastamisest ja jahipidamisest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemaalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koeri ja Andides ka laamasid. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega
ARUTLUS Inkade kõrgkultuuri tugevad ja nõrgad küljed Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni XV sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järk-
suutnud. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Tõsi küll, meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm - tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele Vana-Ameerika kõrgkultuuridele. 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul
1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega
Mochica kultuur - 1 aastatuhandel taastasid Põhja- Peruu rannikul Moche jõe ääres asunud indiaanlased cahvaini kaslaskultuse.Arvatavasti oli neil teisigi loomjumalaid ja tätsustati ka kuud. Tiahuanaco Tiahuanaco linna varemed asuvad Titicaca järve ida poolsel kaldal ,praeguses Boliivias. Enamikud sealsetest ehitistest on kultuslikud.Tiahuanaco jumalat kujutas peamiselt kivist raiutud vravat ehtiv seisev figuur.Ilmselt kujutas see jumal Viracochat, kes oli inkade müütides jumal-looja. Chimu- Chimu kuningriik oli Põhja-Peruu rannikul aastasil 1200-1460 .Selle vallutasid inkas.Riigi suuurim ja tähtsaim jumalus oli Kuu. Oluliseks peeti ka Merd.Selleks ajaks lõppes senilevinud kaslaskultus. 6 Inkad Inkad asusid usko piirkonda 1200 aasta paiku.kuid nende edasitung lõppes alles 1470 aastal. Selleks ajaks hõlmas nede riiki miljon ruutkilomeetrit.. Inkade riigiusundis oli
Preestrid tapsid lahingutest saadud vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Seejärel kallati jumalate kujud ohvri verega üle. Inkad Inkade impeerium(1438 1535 ) oli viimane suur Kolumnuse-eelne Lõuna-Ameerika tsivilisatsioon. Nende impeerium oli hästi organiseeritud ja see ulatus Andidest Lõnua-Ameerikani. Nende impeeriumi keskuseks oli Cuzco. Väidetakse, et inkade impeeriumi ja selle keskuse Cuzco lõi kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Capac. Hiilgeajal, 1525.a paiku, laius impeerium 3500 km pikkusel alal. Inkad olid religioonilt päikesekummardajad. Riigi tipus oli ainuvalitseja Sapa Inca (keiser), keda austati päikesejumala Inti pojana. Usuti, et ta on Intilt saanud õiguse valitseda. Ka teda ennast austati jumalana. Tema järeltulijaks võis saada see peanaisega sigitatud poegadest, keda peeti trooni vääriliseks
kuidas maa sai alguse ja kuidas inimesed siia maailma said. Mõned usuvad, et iidsed inimesed on loonud müüte, et aidata selgitada oma maailma või ehitada oma ajalugu - maailma, mida me infoajastul püüame selgitada teaduslike ja ajalooliste faktide ja teooriate kaudu. 3 4 Inkad ja nende mütoloogia Inkad olid 1438–1533 Lõuna-Ameerika lääneosas, tänapäeva Boliivia ja Peruu territooriumil eksisteerinud Inkade riigi ülemklass. Inkasid valitses keiser Sapa Inca, kes arvatakse olevat päikesejumala otsene järeltulija. Keiser pööras tähelepanu inimeste heaolule niivõrd palju, et valitsus omas kõike ja raha inimestel vaja polnud. Nad said mida vaja tehtud töö eest. Inkade ehitatud terrassid
elasid. Nende laamade ja orjade karjad usuti veel neile monarhidele kuuluvat ning toit ja jook asetati nende ette kindlaksmääratud perioodidel. Nende jaoks tehti riideid, mida kanti ringi palankiinides, nagu need oleksid päevased harjutused. Iga monarhi järglased maiustasid kindlaksmääratud perioodidel oma esivanema eramaaomandi toodanguga ning selle monarhi muumia asetati einelaudade keskele ning seda koheldi kui peakülalist. Esimesed inkad Pärast Manco Ccapac'i ning tema otsest järeltulijat Sinchi Roca't (Tark Pealik) tuleb järjekorras kolmandana Lloque Yupanqui. Ta suri, kui tema poeg oli alles lapseeas. Vähe on teada Mayta Ccapac'ist, kes hakkas valitsema alaealisena. Talle järgnes Ccapac Yupanqui, kes võitis Contisuyu't (kes hakkas tähelepanu pöörama Cuzco hiljuti saavutatud suurele võimule). Inkat ja tema mehi rünnati sel ajal, kui nad parajasti olid pakkumas ohvriandi. Teine
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg
Nad teostasid hulgaliselt usurituaale ja uskusid oma valitsejaid suhtlevat šamaanidena jumalate ja esivanematega. Maiasid elab Mehhiko 9 ja Guatemala aladel ka tänapäeval ja nad elavad vastavalt oma esivanemate traditsioonidele, kuid maailma huviorbiiti kuuluvad just muistsete maiade varemed, elu ja saavutused. Peamisteks maiadega seonduvateks vaatamisväärsusteks on muistsete linnade varemed, püramiidid, raidkujud ja kunst. Turiste meelitab ligi varemete salapära, ajalooline hõng ja maiadega seonduv müstika. Autori arvates märkimisväärseimad maiatsivilisatsiooni mälestised turistide jaoks on keset tihedat džunglit asetsev Tikal oma väljakaevamata templitega, El Castillo püramiid Chichen Itzas, Lacandoni vihmametsas asuv püha linn Palenque ja Quirigua arheoloogiapargi raidkujud. VIIDATUD ALLIKAD 1. Sringl, M. Indiaani püramiidide saladused, Tallinn: Eesti raamat, 1977, 280 lk. 2. Foster, L.V
Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõrgkultuuride areng Inkad Koostas: Merilyn Meeder Asukoht Andid. Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika läänerannik. Colombia, Peruu, Ecuador, Tsiili ja Argentiina. Aeg Elasid umbes 12. sajandist kuni 16. sajandi keskpaigani Viimane inkade linnus vallutati hispaanlaste poolt aastal 1572 Ühiskond Riigikeeleks oli ketsua keel. 1527. aastaks oli populatsioon umbes 20 miljonit Juhtimisvorm: Monarhia Ülemvalitseja tiitel oli Sapa Inka - "Püha Inka", teda peeti päikesejumal Inti otseseks järeltulijaks. Sapa Inca · 14381471 Pachacuti · 14711493 Túpac Inca Yupanqui · 14931527 Huayna Capac · 15271532 Huáscar · 15321533 Atahualpa Pildil: Inkade riigi
teosed kirjutas ta vene keeles. Tema töödega tutuvus noor vene emigrant, kellest sai maiakeelrspetsialist. Kuigi tegelikult mingine osa kirjamärkidest on veel desifreerimata. Tänapäeval on võimalik lugeda kõiki maiakeelseid tekste. Maiade käsikirju on tänaseni säilinud ainult kolm, ülejäänud olid hävitanud eurooplastest vallutajad, mis on muidugi ka väga kahju. Religioon Nende kultuur ja kunst võib näida sünge ja isegi jõhkrana. Maiade usund oli tõepoolest karm - tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Ohverdati selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks. Mida enam jumalalt oodati, seda väärtuslikum pidi ohver olema. Seetõttu ohverdati inimesi jumalatele mitmel olulisel puhul: Templi rajamisel, tähtsamatel pidustustel, nende kalendrite päevade ristumisel ja ka seoses surma ning sõjaga. Linnriikididevahelised sõjad võisid olla osalt
Traditsiooniliselt kõrgel tasemel olid tekstiili ja keraamika valmistamine. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, tagades ühtlase hästi toimiva kaubavahetuse ja positeeninduse kogu impeeriumi ulatuses. Olid inimestest koormakandjad ja jooksjatest kullerid. Ratasveokeid Andide elanikud ei tundnud. Inkade riigi vallutasid aastatel 1532 -1538 hispaanlased. Nagu Kesk-Ameerikas, nii aitasid siingi vallutajaid vastuolud inkade seas, olid käimas ju kodusõjad. Kuigi Andide kõrgkultuur hävitati, räägib ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, oma keelemurdeid ka tänapäev. Triin Miilman 10. B
Kreeta Hagia Triada leiud minoilise perioodi steatiidist anumad Kasutati ka teisi looduslikke kiviliike,sageli värvilisi.Ja tihedat savi.Vormid on mitmekesised kuid siiski lihtsad. Esinesid eelduvad tilad, linnu noka kujulised, piimakannu vorm sangata jm. Keraamika Savitöödest terrakota, fajanss.Vaasimaali areng väga selgelt eristatav: eraldada saab mitut eri etappi.Omane ere värvigamma ja dekoratiivsus.Väljendusvahenditest olid esikohal värvid ja maalilised pinnad.Kui Egiptuse kunst oli lineaarne,siis Kreeta kunst oli maaliline. Kui Kreeka saartel Küklaadidel varaminoilisel ajal sissekraapimise 7 tehnika, siis Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga (must, pruun, punane, violetne) ja sellele maaliti valge värviga mustrid tehnika õitseng keskminoilisel ajal..Valgele lisandusid teised värvid punane, tumekollane. Mustrid olid algselt sirgjoonelised, siis
ja vilja. LEONARDO DA VINCI · Maalikunst, skulptuur, arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija. Projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme, kruviga liikuva paadi jpm, tundis huvi geoloogia, astronoomia jmt ala vastu. Uuris laipu, muu hulgas vereringet ja südant, tegi siseorganitest jooniseid. · ,,Vitriuviuse mees"; ,,Mona Lisa", ,,Püha Õhtusöömaaeg" 23. ROMAANI JA GOOTI KUNST · 10.saj romaani stiil. Vana-Rooma aeg, millest pärinesid ka romaani kiriku põhilised konstruktsioonid. Tugev, mõjukas, kaitsefunktsioon vähenes ja muutus kunstipärasemaks. · 12.saj alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle Inglismaa ja Prantsusmaa ning 13. saj üle Euroopa. ARHITEKTUUR · Keskaegse kiriku põhielemendid basiilika (Vana-Rooma kohtu- ja kaubakoda). Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse
Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid Sõltuvalt elatusaladest ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda nagu näiteks Põhja Ameerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase basseini troopikametsad jne. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel kuid see ei tähendanud kaugeltki seda et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Indiaanlaste rahva kunst oli väga rikas ja mitmekesine. Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutusi võib täiesti võrrelda Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Siiski oli Vana-Ameerikas kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrget tsivilisatsiooni
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NIMI klass Inkad Referaat Juhendaja: NIMI Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Vana inkade müüt:..........................................................................................................3 Inkad..............................................................................................................................3 Elanikud.............................................................................................................................4 Tavainimesed.................................................................................................................4 Käsitöölised.......................................................................................
annaabi.ee 
