suudmest kuni allikate läheduses olevate kaskedeni ja paari kaugema Mohawki ja Schharie jõe ääres. Kord kohtusid Hirvekütt ja Välejalg , ning nad said sõpradeks. Nad läksid mõlemad ühte suunda ja nii said neist ühed head sõbrad. Välejalg läks Tom Hutteri juurde, et tema tütreid näha, Hetty ja Judith Hutterit. Hirvekütt läks oma sõbra Suure Mao naist päästma irokeeside käest, kuna nad röövisid Suure Mao mõrsja. Ja irokeesid asusid Tom Hutteri maja lähedal. Kui Hirvekütt ja Välejalg Hutteri majani jõudsid, nägid nad, et maja on tühi ja nad läksid oma kanuuga neid otsima. Ühest kõrvaljõest leidsidki nad Tom, Hetty, Judith Hutteri ja nende hästi ära peidetud laeva. Kui nad hakkasid Tomi maja poole minema, siis neid ründasid irokeesid, aga nendest saadi jagu. Sellest ajast said Välejalg ehk Harry March ja Tom mõtte, et võiks indiaanlaste skalpe müüa ja nii nad ründasid neid. Hirvekütt jäi koos
1. Päritolu 4 1.1 Suguharud 4 2. Eluviis 2.1 Riietus 5 2.2 Toit 5 2.3 Elamud 6 2.4 Liikumisvahendid 6 Kasutatud kirjandus 8 2 SISSEJUHATUS Indiaanlasteks nimetatakse Põhja-Ameerikas elavaid tumedanahalisi põliselanike. Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." 3 1. PÄRITOLU Indiaanlased on päris Kirde-Aasiast Siberist. Nad rändasid Ameerikasse u 20 000 aastat tagasi üle "Beringi silla". Beringi sillaks nimetatakse suurte liustike poolt
Muusika kontrolltöö kordamine Indiaanlaste muusika Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Siberist umbes 20000 30000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks hõimudeks. ( nt. Irokeesid, navahod, siuud ) Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on keskmes vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel.Laulud on enamasti lühikestest fraasidest ja ühehäälsed. Tihti koosneb tekst silpidest ja vokaalidest, mis ei oma mingit tähendus. Saatepillidena kasutatakse nii trumme, kõristeid kui ka harvemini flöödisarnaseid pille ning vilesid. Indiaanlaste tantsud ja laulud on seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel
(päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440.[1] Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid. 2.2 Keeled 57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). 3.1 Kanada ajalugu 6 Kanada põlisasukateks on inuitid ja indiaanlased (atabaskid, algonkinid, irokeesid jpt). Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva Newfoundlandi rannikule viikingid 1000. aasta paiku, kelle avastatud Vinland, Markland ja Helluland asusid tõenäoliselt tänapäeva Kanada alal. 1497 maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto (John Cabot) Newfoundlandis või Nova Scotias, ning kuulutas maa Newfoundlandina Inglise krooni omandiks. 1534 jõudsid prantsuse maadeuurijad Jacques Cartier ja Samuel de Champlain Saint Lawrence'i lahe kaldale
Hõimud: Subartika: Kriid, Ingalikud, Obsibved Arktika: Innuitid(eskimod), netsilikid, nunivagmiutid Suur Nõgu: Juuted, Paiuuted Looderanik: Bellakuulad, Haidad, Kvakiutlid, nutkad, tlingitid California: Tsumasid, huupad, Patvinid Platoo: Kalispelid, Uisramid, nepersseed Edelapiirkond: Apatsid, Hopid, Navahod, Papagod, Zunjid Suured Preeriad: Araaphod, Mustjalgsed, saieenid, komantsid, varesehõim, atsinad, hidatsad, mandanid, siuud. Kirdepiirkond: Irokeesid, menominiid, sookid. Kagupiirkond: Tserokiid, tsikasood, Seminolid, kriikid Elu-olu: Põlisameeriklased olid peamiselt korilased ja kütid. Kütiti piisoneid ja mammuteid, kuid kui mammutid välja surid, kütiti ka väiksemaid loomi. Kohtades kus olid soodsad alad põllumajanduseks tegeleti sellega. Need alad olid Kagupiirkond, osa Edelapiirkonnast ja preeriate idaserv. Kasvatati maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju.
Sisukord. 1. Indiaanlaste muusika. 2. Afro-ameerika muusika. 3. Euro-ameerika muusika. 4. Räp-kultuur. 5. Kasutatud kirjandus. Indiaanlaste muusika. Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste koondnimetus. Indiaanlaste eellased rändasid sinna Siberist 20 000-30 000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks erinevateks hõimudeks. Põhja-Ameerikasse pidama jäänud suured hõimud olid irokeesid, navahod, siuud jne. Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse. Sageli esineb vahelduvat taktimõõtu. Tihti koosneb tekst vokaalidest või silpidest, millel puudub tähendus. Saatepillidena kasutatakse enim mitmesuguseid trumme ja kõristeid, harvem lihtsamaid vilesid või flöödilaadseid pille
Valitsusjuht: Peaminister Stephen Harper Seadusandlik võimuorgan: Kanada Parlament (House of Commons and Senat) ja igal provintsil on veel omakorda valitsus ja parlament Linnastumine: 83% elab linnades RKT 1 elaniku kohta: 38 613 $ Religioon: 46% elanikest on Rooma-katoliitlased, 30% elanikest on protestandid (ENE 4, 1989) (Canada, 2009) 4 2. KANADA AJALUGU Kanada põliselanikus on indiaani hõimud (algonkinid, atapaskid, irokeesid) ja eskimod. 1497 jõudis Põhja-Ameerika rannikule G. Caboto, 16. sajandil saabusid prantslased, 1543-36 uuris Saint Lawrence'i jõe piirkonda J. Cartier. Esimesed prantslaste asundused rajas 17. sajandi alguses S. de Champlain (Port Royal 1605, Quebec 1608). Koloniseeritud alasid nimetati Uus-Prantsusmaaks, seal kehtestati feodaalkord ja anti eesõigusi katolikule kirikule. 18. sajandil algas hoogne inglaste sissetung. Utrechti rahulepingu põhjal (1713)
suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse. Ajalugu Põhja-Ameerika esmaasukad, jõudsid tänapäeva Ameerika Ühendriikide ja Kanada territooriumile vähemalt 15 000 aastat tagasi Aasiast Alaska kaudu. Eurooplaste tuleku ajaks 16. sajandil olid indiaanlased hõivanud peaaegu kogu Ameerika maailmajao. Indiaanlaste hõime oli palju ja nende elulaad oli erinev. Mehhikost põhja poole jäävatel aladel elasid (enamasti väikestes külades) algonkinid, irokeesid, siuud, atapaskid jpt indiaanlaste hõimud, kes tegelesid põllumajanduse, küttimise ja korilusega. Eurooplaste asustus Ameerikas 16. sajandi algul siirdusid Mehhiko ala hõivanud hispaanlased Floridasse ja sealt põhja poole, 1565. aastal rajasid nad San Augustine'i, tänapäeva USA territooriumi esimese eurooplaste püsiasunduse. 16. sajandil hakkasid Ameerikasse rändama ka prantslased ja inglased. Esialgu tuli Euroopast vaid maadeuurijaid ja karusnahakaupmehi, aga 17
et vihma ei sajaks. Pueblo suguharud jutustasid, kuidas Sinise Maisi Naine ja Valge Maisi Neiu tõid maisi maa peale. Pueblode vastsündinuile antakse veel tänagi maisitõlvikuid, mis toovad õnne. Hidatsa põllumehed valmistasid hirve sarvedest rehad ja piisoni abaluust kõplad. Need kinnitati puidust varre otsa kõõluseribadega. Mais tähendas elu kõigile idalaante hõimudele. Ühel põllul maisiga kasvatati ka ube ja melonkõrvitsaid. Irokeesid uskusid, et igaühel neist kolmest põlluviljast on oma hing ja kutsusid neid Kolmeks Õeks. Toiduvalmistamine Naised otsisid tundide viisi toidupoolist, tassisid vett ja valmistasid toitu. Tütred rabasid emade kõrval juba varasest lapseeast peale. Pueblo naised küpsetasid õueahjudes maisikaraskit. Looderanniku tlinglitid panid tihedalt punutud kuusejuurtest korvi vett, liha ning juurvilju, lasid vette tulikuumad kivid ja keetsid ühepajatoitu
et vihma ei sajaks. Pueblo suguharud jutustasid, kuidas Sinise Maisi Naine ja Valge Maisi Neiu tõid maisi maa peale. Pueblode vastsündinuile antakse veel tänagi maisitõlvikuid, mis toovad õnne. Hidatsa põllumehed valmistasid hirve sarvedest rehad ja piisoni abaluust kõplad. Need kinnitati puidust varre otsa kõõluseribadega. Mais tähendas elu kõigile idalaante hõimudele. Ühel põllul maisiga kasvatati ka ube ja melonkõrvitsaid. Irokeesid uskusid, et igaühel neist kolmest põlluviljast on oma hing ja kutsusid neid Kolmeks Õeks. Toiduvalmistamine Naised otsisid tundide viisi toidupoolist, tassisid vett ja valmistasid toitu. Tütred rabasid emade kõrval juba varasest lapseeast peale. Pueblo naised küpsetasid õueahjudes maisikaraskit. Looderanniku tlinglitid panid tihedalt punutud kuusejuurtest korvi vett, liha ning juurvilju, lasid vette tulikuumad kivid ja keetsid ühepajatoitu
.." (leping mitte ainult kahe inimese, vaid terve kogukonna vahel.) Hiina antropoloog Cain Hua ja L-Hiina Yunnani provintsi Na kultuur: abielu seal ei eksisteerivat. Tuumikperekond (nukleaarperekond): mees, naine, lapsed. Matrifokaalne perek: ema ümber koonduv perekond. Naine kasvatab lapsi koos oma õdedega jne, mehel pole kogustust last kasvatada, kuid nad millegagi siiski varustavad. Mehed on vastutavad ühiskondlikul tasandil. Nt: Irokeesid ja matroonide võim. Kariibimere äärsetel aladel on seda samuti uuritud. 12 Avunkulaat: P-Am, Okeaania, Fidzi, Tonga, Aafrika. · R. Radcliffe-Brown ja L-Aafrika ba thanga rahvas: naise venna ja naise poja erisuhted. Poeg võin näiteks onu karjast võtta kõige parema looma. Isa õel võib ka suur võim olla. · Nama khoisanid · Ema vend malume või umalume. (ma (ema) + sufiks, mis tähendab meest) Marvin Harris: matriarhaadi mõiste lähtub meie stereotüüpidest
annaabi.ee 
