Allergia ehk ülitundlikkus (2)

Allergia

Allergia ehk ülitundlikuse all mõeldakse organismi ebatavalist reaktsiooni mingile välis või organismis olevale tegurile ehk allergeenile.
Inimorganis püüab mitmete välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad , paljude elundite ja kudede rakud, veri , närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid , nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed , seedeelundid, neerud , närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.
Päritolu põhjal jagunevad allergeenid:

• väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid ;
  
• organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid.
  

Allergeene on väga palju:

• Erinevad tolmud, mis võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on ka koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud sattuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu ning ärritavad neid. Samuti võivad erinevad tolmud ärritada silmade sidekesta ja nahka. Nendeks tolmudeks võivad olla näiteks elamutolm, puude õietolm ja taimede õietolm.
  
• Loomseteks allergeenideks nimetatakse allergeene, mis on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. Kõige sagedamini tekitab allergiat kass ja koer, kuid ka merisiga, küülik, hamster , hobune ja teised loomad, kellega puututakse tihedalt kokku. Allergiat võivad tekitada ka karusnahast tooted.
  
• Allergiat võivad põhjustada ka nõelavad putukad - mesilased , herilased, sääsed jt. Allergeenideks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse , kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul šokiseisund.
  
• Seeneosed võivad tekkitada ülitundlikust. Enamasti on allergeenideks hallitusseened, mida leidub taimedel, maapinnal, niiskes korteris , keldris , kasvuhoones. Need satuvad koos õhuga hingamiselunditesse ja võivad põhjustada nohu ja astmat. Allergia võib esineda ka toiduainete kasutamisel , milles on hallitus - või pärmseeni. Ülitundlikust võivad põhjustada ka naha seenhaigused .
  
• Bakteriaalsete allergeenidena tulevad arvesse mitmesugused ained, mis vabanevad bakterite ja viiruste elutegevuses, aga ka ained, mis vabanevad põletikulistest kudedest. Igasugused kroonilised põletikukolded võivad organismi põhjustada allergiat.
  
• Toiduained toimivad allergeenidena enamasti väikelastel, täiskasvanutel on nende osa allergiliste haiguste põhjustajana väiksem. Toiduainetest on sagedasemad allergeenid piim, kala, munad, vähk ( krabi ), pähklid, herned , oad, teraviljad , maasikad, õunad, apelsin , mandariin , sidrun, tomat , ðokolaad, kakao , mesi, maitseained . Allergeenina võivad toimida toiduainetes sisalduvad konservandid , värvained ja muud lisandid - piimas antibiootikute ja pesuainete jäägid, juurviljades väetiste ja mürkainete komponendid. Toiduallergia avalduseks on peamiselt seedehäired aga sageli ka nahalööbed või nohu, astmahood, migreen , kõriturse, näoturse ja rasketel juhtudel šokiseisund.
  
• Allergeenideks võivad olla kõik keemilised ained, sealhulgas ravimid . Ülitundlikkus keemiliste ainete suhtes võib tekkida inimestel, kes kutsetöös puutuvad kokku keemiliste ainetega või kasutavad neid koduses majapidamises . Keemilised ained satuvad organismi enamasti hingamisteede või naha kaudu. Sagedasemaid keemilisi aineid, mis tingib allergianähte, on formaldehüüd. Seda sisaldavad mööblitööstuses ja ehitusmaterjalitööstuses kasutatavad tehisvaigud. Ärritavalt ja allergiseerivalt toimivad mõnede vaipade sünteetilised materjalid, samuti võivad allergeeniks olla värvid ja lakid, fotoreaktiivid, eriti värvifotograafias kasutatavad kemikaalid . Keemilised ained ja ravimid põhjustavad allergilisi nahahaigusi ja silmade ärritusnähte.
  
• Kontaktallergia on omapärane reaktsioon , mis ilmneb nahal allergeeniga otsesel kokkupuutekohal. Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel, kroom , nailon, kumm , pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus , turse ja mõnikord villikesed ning leemendus. Sellised nähud on sageli niklist tingitud – sõrmuse, kõrvarõngaste, pannalde ja nööpide ning käekella või metallrihma korral.
  

Allergiahaigused
Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Peamised allergiahaigused on bronhiaalastma , allergiline nohu, allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem, nõgestõbi ja allergiline turse

Kas allergia on pärilik?

Järglaste tervis oleneb teatud määral vanemate tervislikust seisundist, nii ka allergia korral. Allergiahaigus ei ole otseselt päritav. Pärilik on organismis kalduvus moodustada kergemini ja rohkem allergeenainete vastaseid antikehi. Kui selline eelsoodumus esinebki, ei pea see alati avalduma haigusena. Suure tähtsusega on päriliku eelsoodumuse kõrval lapse toitumine, elutinglimused, hiljem töötingimused, suitsetamine, haiguste põdemine.

• Kui vanematel ei ole allergiahaigust, siis esineb neid lastel 1:10.
  
• Põeb üks vanematest allergiahaigust, siis võib lastel esineda allergiat 5:10.
  
• On mõlemad vanemad allergiahaiged, siis võib lastel olla allergiat 8:10.
  

Kuidas ära hoida allergiahaiguse süvenemist?

Juba tekkinud allergiahaiguse ägenemist ja kulgu on paljudel juhtudel võimalik kergendada, kui haige on teadlik haiguse põhjustest ja ägenemist soodustavatest teguritest. Alljärgnevas soovitusi allergeenidest tingitud haiguste korral:
Õietolm

• ära suitseta;
  
• väldi tolmust ja suitsust keskkonda ning tugevaid lõhnu ja kemikaale; ära võta endale korterisse kodulooma, lindu ;
  
• hoidu külaskäikudest kodudesse, kus on loomad, linnud ;
  
• jälgi aerobioloogiajaama teateid õietolmude õhus esinemise kohta;
  
• ära mine "ohtlikul perioodil" heinamaale ega metsa;
  
• ära võta osa heinatööst, ära maga heintel;
  
• niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi , malts);
  
• ära too tuppa vaasi urbadega oksi ( lepp , sarapuu, kask , paju) ega tugevalõhnalisi lilli;
  
• kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu;
  
• tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu;
  
• ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu.
  

Elamutolmu lestad

• hea ruumide ventilatsiooniga püüa hoida relatiivne niiskus alla 45%;
  
• tuuluta sageli ruume , eriti magamistuba ;
  
• ära kuhja magamistuppa suuri vaipu ega tolmukoguvat mööblit, parem, kui neid seal polekski;
  
• kasuta pestavaid tihedast materjalist madratsikatteid;
  
• vaheta voodipesu vähemalt 2 nädala tagant ja pese üle 60° -ses vees;
  
• jäta voodi päevaks korda tegemata, et keha niiskus voodist eemalduks;
  
• kasuta vati või porolooniga täidetu patja, madratsit.
  

Keemilised ained

• ära kanna sünteetilisest materjalist pesu
  
• pese pesu ainult seebiga
  
• ära kasuta allergiat tekitavaid ravimeid, kosmeetikavahendeid.
  

Toiduained

• ära kasuta allergiat tekitavaid toiduaineid ja maitseaineid.
  

Putukad

• ära lase mesilasel või herilasel ennast nõelata;
  
• ära mine üksi metsa või heinamaale;
  
• kanna alati kaasas ravimit juhuks, kui saad nõelata.
  

4