Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid:
toit) suhtes. Toiduallergia tekib sageli varases lapseeas, enamasti siis, kui laps hakkab toiduks lehmapiima või muna saama. Toiduained võivad põhjustada kiireid allergilisi reaktsioone (näit allergilisi turseid) või kroonilisi allergilisi haigusi (allergiline dermatiit e nahapõletik, konjuktiviit). Toiduallergia nähud väljenduvad sagedamini nahal (nõgeslööve, angioödeem, ekseem, dermatiit, gastriit, soolepõletik). Toiduained-allergeenid kahjustavad ka hingamiselundeid (allergiline nohu, allergiline bronhiit või bronhiaalastma). Harvem esineb kahjustusi silmade, kuse- ja suguelundite, südame ning mõningate teiste elundite poolt. Eestis on kõige sagedamini allergeenideks piim, munad, kala, krabid, vähid, mesi, teraviljad ja pähklid. Piim Allergeeniks ei pruugi olla kogu piim, vaid selle üksikud koostisosad (näit albumiin või kaseiin). Kõige sagedamini on allergeeniks lehmapiim. Sellest põhjustatud allergiliste reaktsioonide vältimiseks on võimalik
või organismis olevale tegurile ehk allergeenile. Inimorganis püüab mitmete välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste
..........................................4 Tolmud............................................................................................................................................4 Kodutolmulestad.............................................................................................................................4 Õietolmud.......................................................................................................................................4 Taimede õietolm.............................................................................................................................4 Loomsed allergeenid.......................................................................................................................5 Putukad...........................................................................................................................................5 Allergilised haigused...........................................................
ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1
Allergia Mis on allergia? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Termin "allergia" tuleb kreekakeelsetest sõnadest (teistsugune) ja (tegutsen). Sõna-sõnalt tähendab see "teistsugune toime" või "teistsugune töö". Kuidas tekib allergia? Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu
ALLERGIA Mis see küll olla võiks ? Mis on allergia? Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes.Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Kuidas allergia tekib? q Allergilise haiguse tekkimise eeldus on kokkupuude ainetega, mille vastu organismis on moodustunud vastuaineid - immunoloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine
MIKS JA MILLE SUHTES OLEME ALLREGILISED? Sport ja allergia Pärast füüsilist pingutust hingamisraskused ASTMA Spirograafia näitab kui vabalt liigub õhk välja meie higngamisteedest, kui palju 1 sekundi jooksul väljahingatava õhu maht väheneb Pingutusastma esinemissagedus on 90% astmahaigetel, 6-13% rahvastikust, naised 35,4%, mehed 13,2%. Atoopia korral astma tekke risk suureneb 25 korda kiirus ja jõualadel ning 75 korda kestvusaladel. Bronhilõõgastite kasutamine Inhaleeritavate hormoonide kasutamine Allergia indutseerib astmat Sport miks? Suu kaudu pingutuse ajal külm, kuiv õhk, temperatuuri langus hingamisteedes (nina kaudu hingates soojendatakse sissehingatav ühk ning puhastatakse), ödeemi tekke algus Kuiv õhk kaotame niiskust hingamisteedes, osmolaarsuse tõus, konstriptsiooni põhjustab, seega nina kaudu hingata koormuse ajal
Punetised CMV Herpesviirus Tuulerõuged B-hepatiit Bakteriaalsed inf.(süüfilis) Allergiline diatees Allergia -on immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Atoopia- pärilik eelsoodumus väliskeskonnas esinevate allergeenide vastaste ainete IgE antikehade tekkeks Allergeenide jaotus Toiduallergeenid Inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid Naha kaudu sisenevad allergeenid Toiduallergeen e. obligatoorsed allergeenid Jaotatakse:*taimsed *loomsed allergeenid Muna, lehmapiim, kaunviljad, apelsin, maasikas, liha, punased- oranžid juurviljad(tomat, porgand, punapeet), teraviljad Allergeen *naha kaudu sisenevad allergeenid (loomade karv-nahk, sünteetilised riided, olmekemikaalid, putukate hammustused, nahale määritavad ravimid
Tallinn 2011 1 SISSEJUHATUS ,,Mis lõunaks on?", ,,Kas ma saaksin ka?". Ei möödu päevagi, ilma, et me mõtleksime söögile, kusjuures näljasena me eriti muust ei mõtlegi. Sööme, kui oleme õnnelikud; sööme, kui oleme kurvad. Toiduga tähistame nii suuri sündmusi kui ka muid erilisi hetki oma elus. (L. Hammond, L. Rominger, 2005. Kokaraamat, toiduallergia lastele : 9). Mis aga juhtub, kui toit, mida tahame, igatseme ja vajame, meid hoopis haigeks teeb? ,,Teil on allergia!" Selline diagnoos tekitab ebakindlust, pelgust ja küsimusi. Miks just minul? Mis seda põhjustab? Kuidas ennast ja oma lähedasi aidata? Mis allergiaga täpselt tegemist on jne. Alati pole sugugi lihtne öelda, mis allergiat tekitab. Selleks võib olla palju erinevaid põhjuseid ja tegureid, isegi toit mida me igapäev eluspüsimiseks vajame. Paljud ei tule selle pealegi, et tervisehädasid võiks põhjustada allergia ehk ülitundlikkus mõne toiduaine suhtes. Krooniline
Allergia mis see on ja miks ta tekib Allergia on inimese organismi ebatavaline reageering mingile välisele või organismisisesele ainele. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide
Allergia Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem
ALLERGIA Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Aine võib olla pealt näha ohutu, kuid võib tekkida tugev vastureaktsioon. Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet. Allergiat võib esineda igas vanuses. Ained, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks. Nendeks võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms.
''KOGU TÕDE TOIDUALLERGIAST'' lapsevanematele Tallinn 2012 Kuidas ma tean, et just minu lapsel on toiduallergia? Toiduallergiat esineb kõige sagedamini alla kolmeaastastel lastel. Toiduallergia avaldusteks võivad olla: kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja/või kõhulahtisus huulte, keele ja suu limaskesta sügelus, kipitus ja turse nõgesetõbi ja/või näoturse atoopilise nahapõletiku ägenemine allergiline nohu ja/või silmapõletik kõrvapõletik kõriturse astma (hingamisraskus) anafülaktiline shokk Mis võiks olla põhjus? Iga toiduaine võib põhjustada allergiat. Kõige sagedasemad toiduallergeenid imikutel ja väikelastel on: lehmapiim muna kala nisu soja Mis on toiduallergeenid? Toiduained võivad põhjustada allergiat rinnapiimatoidul oleval lapsel emapiima kaudu. Üldtuntud toiduallergeenid on:
Allergia-organismi tavaliselt erinev tundlikus mingi kehavõõra teguri suhtes Allergilise haiguste sagedamuse põhjused: 1.Suurenenud keskkonna saastatus. 2.Säilitusaineid sisaldavad toiduained. 3.Lemmikloomade pidamine korterites. 4.Pakettaknad ilma ventilatsioonita. 5.Imikute lühiajaline rinnatoitumine ja toite segude kasutamine. Kui vanematel ei ole allergiat, siis lapse haiguistumise risk on 10-20 % Kui ühel vanemal on allergia on risk 50 % Kui mõlemad on allergikud on risk 75 % Allergia on suures osas pärilik haigus, ega võib tekkida ka elujooksul. Peamised allergeenid: 1.Allergeenid, mis levivad sissehingatava õhuga 2.Toiduallergeenid 3.Ravimid ( antibiootikumid , valuvaigistid) 4.Putukamürgid (sääsed, mesilased, herilased) 5.Keemilised ained ( olme keemia , ehitus ja viimistlus materjalid) Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused:
Fagotsütoosi teel suudab organism likvideerida ka teisi, mitte mikoobseid osakesi. Allergia Immuunsusesega on tegemist siis, kui organismi kaitsereaktsioon mingile patogeensele ärritajale avaldub organismi ennast kahjustamata, s.o. normaalselt. Võib aga juhtuda, et korduv kokkupuude patogeense ärritaja ehk antigeeniga kutsub esile ülemäära tugeva reaktsiooni, mis kahjustab organismi. Sellist seisundit nimetatakse allergiaks. Allergia on seega ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes. Allergiat põhjustavaks ärritajaks ehk allergeeniks võivad olla viirused, mikroobid, kunstlikud keemilised ained, nende hulgas ka ravimid, looduslikud taimedelt (õietolm) ja loomadelt pärit (karvad) ained. Kuidas allergiline seisund välja kujuneb? Allergeeniks oleva antigeeni mõjul sünteesitakse organismis immunoglobuliin E (IgE) tüüpi antikehi, mis kinnituvad nuumrakkude membraanidele
o Kanamuna o Oakohv, tee, kakao, mahl, karastusjoogid o Suhkur, magusained, mesi o Vürtsid, küpsetuspulber, zelantiin o Sojakaste, majonees o puljongipulber' o Jäätis vahvlita o maiustused Toiduallergia Toiduallergia all kannatab pidevalt umbes 1-2 % elanikkonnast. Enamikus Euroopa maades on leitud, et allergikuid on kuni 20% elanikkonnast. Linnas on allergikuid rohkem. Allergia käes võivad kannatada igas vanuses inimesed, kuid kõige rohkem kannatavad imikud ja väikelapsed, sest nende seedekanali ja hingamisteede limaskestad ei ole veel täielikult välja kujunenud ja lasevad kergemini läbi võõrvalgu. Mõisted o Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule. o Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenideks on valgud, harvem ka polüsahhariidid.
Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Millised on PCI-ga kaasuvad probleemid? 1. neuroloogilise kontrolli häired; 2. sensoorika ja taju häired; 3. gastrointestinaalsed probleemid (nt oksendamine, kõhukinnisus); 4. nägemus – ja kuulmishäired; 5. oraalmotoorika probleemid; 6. märgatavalt vähenenud luumass; 7. vaimse tervise häired; 8. krambid; 9
Marina Varlashina Kutsehaigused mis ohustavad,meie erialal. Katri n Veber Võimalikud kutsehaigused on tüsistunud veenilaiendid jalgadel, ärrituslik nahapõletik ja allergilised haigused. Juuksurid puutuvad tööl kokku mitmesuguste keemiliste ainetega, mil on nahka ja limaskesti ärritav, aga ka allergiat tekitav toime. Allergia võib ilmneda isegi kliendi juuste ja kõõma suhtes. Tähtsamateks keemilisteks allergeenideks on juustevärvid, mis sisaldavad ammoonium- parafenüleendiamiini, persulfaati, ursooli jm, püsiloki kemikaalid, ampoonid (sisaldavad formaldehüüdi, bensoehappe derivaate jm), soengulakid (koostises on looduslik vaik ellak). Habemeajamiskreemides leidub Peruu balsamit, mis sageli põhjustab allergiat. Ka desinfitseerivad vahendid (nt formaliin) on allergeenid. Kui küünelakk satub nahale,
Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 12. Riikliku vaktsineerimiskalendri vaktsiinid Riiklik vaktsineerimine:Tuberkuloos, B-viirushepatiit, Difteeria, Teetanus, Läkaköha, Poliomüeliit ehk lastehalvatus, Leetrid, Punetised, Mumps, Hemofilus influenza b-tüüp 13. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi · Toiduallergia ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat, kiivi, pähklid, soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid. 14
Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja raviga ning iluvigade kirurgilise kõrvaldamisega. Dekoratiivkosmeetika valdkonda kuuluvad kehailu esiletoovad võtted (sealhulgas hügieen) ja jumestamine, mille eesmärk on moenõudeid arvestades välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja varjata iluvigu. "Allergiavaba" kosmeetika? Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Just seetõttu on kehtestatud rahvusvaheline nõue, et tootja peab pakendile trükkima kõigi koostisosade täieliku loetelu. Kosmeetikatooted jaotatakse tinglikult kolme rühma: HÜGIEENILISED - naha ja limaskestade igapäevaseks hoolduseks DEKORATIIVSED - kaunistamiseks ja defektide varjamiseks RAVIVAD JA TAASTAVAD - naha ja limaskestade funktsiooni häiretest, sealhulgas haiguste tagajärjel tekkinud muutuste parandamiseks. Ülitundlikkus võib väljenduda
Allergia Pärtel Toompere Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale ainele. (http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm) Allergiat põhjustavad allergeenid, mis on organismile võõrad ained, mis satuvad organismi keskkonnast (nagu näiteks õietolm) või organismist endast (kehavalgud). Kui allergeen satub organismi esimesel korral, tekib sinna antikeha. Kui allergeen satub organismi korduvalt, siis nuumraku kest, millel antikeha asetseb, puruneb ning eralduvad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained, mis põhjustavad allergianähtusi. (,,Tea Entsüklopeedia 1. köide", ,,Tea kirjastus", Tallinn 2008, lk 370) Sümptomid
9. Mis on aktiivne immuunsus? · Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sesseviidud antigeeni suhtes. · Immuunusus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul · Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 10. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi · Toiduallergia ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat, kiivi, pähklid, soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid 11
abordid, nii meeste kui naiste lastetus, väikese sünnikaaluga vastsündinu sünd, ka enneaegne menopaus (< 45 aastat) jt. Tsöliaakia diagnoositakse veeniverest vastavate antikehade määramisega ja diagnoos kinnitatakse peensoole biopsiaga. Tsöliaakia puhul on ainsaks raviks range ja eluaegne gluteenivaba dieet, mis ei sisalda nisust, rukkist, odrast ja soovitatavalt ka kaerast valmistatud toite. Allergiad Kuigi allergilised haigused on vaevanud inimesi väga pikka aega, muutus allergia tõsiseks probleemiks 20. sajandi teisel poolel. Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule. Haiguse olemus ja esinemissagedus Allergia on ülitundlikkusreaktsioon, mille käivitavad spetsiifilised immuunmehhanismid. Allergia on allergiliste sümptomite kliiniline väljendumine. Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenid on valgud. Reaktsioon allergeenide suhtes võib olla vahetu, mida on
koostöövõime lapsega · FAS ja psühhomotoorsed häired: tajumishäired, motoorselt rahutu, kohaneb ühiseluga halvasti, koordinatsioonihäired. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli). Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul 8. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi Rinnapiim: sisaldab kõiki imikule vajalikke aineid. On odav ja kättesaadav. Kergesti seeditav. Selles on suht vähe mineraalsooli ja valke ja seetõttu ei koorma neere. Ei põhjusta allergiat. Kasulikum hammastele-igemetele. Rinnalaps on tervem Imiku toitesegu: lapse täiskõhutunne kestab kauem. Söögi hulk on hästi teada. Oht
(Raukas, Uibo, Raal:2006:120,121,122,123) 2.4 Toiduallergiad Toiduallergia on ülitundlikkus toiduaine või toidu koostises oleva lisaaine suhtes, mille puhul moodustuvad organismis toiduainevastased antikehad. Enamasti esineb toiduallergia väikelastel, seda põeb viiendik koolieelikutest ja viis protsenti täiskasvanutest. Laste seas on toiduallergiad väga levinud. Toiduallergia tavaliselt avaldub esimesel eluaastal. Kõige sagedamini on allergia lehmapiima, munade, pähklite ning maapähklite, kala, nisu ja soja vastu. Üldtuntud toiduallergeenid on veel: tsitrusviljad, maasikad, tomat, herned, pähklid, mandlid, sokolaad, kakao, mesi, muna, kala. Need ei ole lubatud allergiahaigetele lastele esimesel eluaastal ja rinnaga toitvatele emadele. Sageli põhjustavad allergiat ja halvendavad allergiahaiguste kulgu maiustused, sest nende valmistamisel kasutatakse palju suhkrut, üldtuntud toiduallergeene ning maitse-, värvi- ja
toitmisel; rinnapiimatoidu kestvus; fluoriidide toimeta kannatanu arsti juurde. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? andmine väikestes annustes. 31. Esmaabi nihestuse (liiges on väärasendis) - Füüsiline tervis ja heaolu, Sotsiaalne 15. sagedasemad hingamisteede infektsioonid Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama; kompetentsus, Emotsionaalne küpsus, - nohu (riniit), nasofarüngiit, tonsilliit, Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli Kognitiivsed ja keeleoskused, difteeria, äge otiit, sinuiit, epiglotiit, larüngiit, nihestuse tekkimisel; Liiges fikseeritakse samade Kommunikatsioonioskused ja üldised larüngotrahheiit, bakteriaalne trahheiit, põhimõtete järele nagu luumurru korral;
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Gerly Poroson KÜLMAALLERGIA JA SELLE ESINEMINE KÄTEL Referaat Juhendaja Thea Kriisemann Tallinn 2011 Sissejuhatus Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. See on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Külmaallergia Külmaurtikaaria (nõgestõbi) on
Loomulik aktiivne immuunsus – immuunvastus tekib ja antikehad ilmuvad nakkushaiguse läbipõdemise tulemusena või infitseerumisel haigustekitajaga, ilma et kliinilist haiguspilti välja kujuneks. Kunstlik aktiivne immuunsus – immuunvastus tekib ja antikehad ilmuvad sihipärase tegevuse – vaktsineerimise ehk kaitsepookimise tulemusena. 11. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia on kalduvus ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine ehk allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi ning see on sagenenud viimasel aastakümnel. Atoopilise reaktsiooni puhul tekib limaerituse suurenemine ja veresoonte seinte läbitavuse tõus, millised põhjustavad turse tekke. Hilisreaktrioon ilmneb 6-24h möödudes, kui kudedesse kogunevad
5. Juba esinenud haigused/kahjustused Haiguse põhjused ehk etioloogia Haigusi vallandavad põhjused, mis tingivad haiguse kujunemise 1. Eksogeensed (välisfaktorid) nakkused, füüsikalised-keemilised 2. Endogeensed (seesmised)- geen-kromosoomihäired, vananemine Haigused võivad olla tingitud: ühest (mono)/ mitmest põhjusest Komplekshaigused (multifaktoriaalsed) Haiguse komponendid: - Rakkude, kudede, organite kahjustus - Organismi reaktsioon nendele HAIGUS: pärilikkus - keskkond - elustiil Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused)
Pidev kokkupuude niiskuse ja kummikinnastega suurendavad naha tundlikkust keemilistele ainetele. Riski suurendab suitsetamine. Kemikaal üksi toimet avaldavana ei ole nii ohtlik, kui mitmete kemikaali koosmõju. Kemikaalid satuvad meie organismi naha, hingamiselundite või seedetrakti kaudu. Toiduainetetööstuses üldkasutavad nõude, pindade ja töövahendite puhastusvahendid, mis sisaldavad erinevaid keemilisi ühendeid. Kemikaalid on enamuse pahaloomuliste kasvajate, astma ja neuroloogilis- psühhiaatriliste haiguste põhjustajad.Esmapilgul tundub, et kemikaalid puudutavad suhteliselt vähest osa töötajaskonnast, kuid nii see siiski ei ole. 21% Euroopa Liidu töötajatest puutub töö juures kokku kantserogeenidega, mille vähkitekitav toime on tõestatud. 22% töötajatest puutub vähemalt veerandi oma tööajast kokku erinevate keemiliste orgaaniliste lahustite ja ainetega. 3
*,,gripiteede" komponent, nt. Coldrex · Märkused: · infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Mitte segada teiste ravimitega! · i/v boolus 100 to 500 mcg vajadusel 10-15 minuti järel. · manustada suurde veeni - vältimaks infiltratsiooni ümbritsevatesse kudedesse Adrenaliini manustamine elustamisel ja anafülaksia korral boolus/ infusioon, lahjendused? *igasugu etioloogiaga südameseiskus: -i/v boolus 1mg iga 3-5 min järel *anafülaktiline reaktsioon: -i/m 0,3-0,5mg LAHJENDAMATA!!! -i/v boolus LAHJENDATULT 0,9% NaCl ; TEHAKSE 1:10 LAHJENDUS JA MANUSTATALSE 1ML *Epipen i/m 1 annus 0,3mg reielihasesse- pt. saab ise seda manustada Milliseid muutusi võib näha dopamiini, dobutamiini ja isoprenaliini manustamisel organismis(millist toimet raviained organismis avaldavad?) Kuidas antud raviaineid manustatakse boolus, infusioon? Dopamiin: Doosist sõltuvad inotroopsed, kronotoopsed, vasoaktiivsed omadused. Manustatakse i/v infusioon
Kala on hea joodi allikas ning ka seda peaks sööma kaks kuni kolm korda nädalas. Maiustusi võiks anda nii vähe kui võimalik. Magustoidud ning puuviljad peaksid rahuldama lapse magusavajaduse. Allergiad !! Allergia on tõsine probleem, mis võib ägedana iga kord, kui organism puutub kokku ebasobiva ainega. Imikueas on sagedamini lehmapiima-, kanamuna,- nisu- ja sojaallergiat. Hiljem kujuneb ülitundlikkus pähklite, kala, puuviljade jt. toiduainete suhtes. Allergia eelsoodumus on suurem neil, kelle vanemad on olnud allergilised. Allergiat võib põhjustada iga organismi sattunud loomne ja taimne valk. Seepärast on võimalike allergeenide loetelu pikk. Taimseteks allergiatekitajateks võivad olla kõik teraviljad, välja arvatud tatar. Kaunviljadest tekitavad kõige harvem allergiat herned, sagedamini aga uba, lääts, maapähkel ja sojauba. Lehmapiimaallergia. Lehmapiima ei talu 2-5 imikut sajast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
