- 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm Allergia Jah ravimallergia Allergia avaldub: kontaktdermatiit Suhtlemine Teadvus: - selge, suhtluskeel vene kõne selge Hingamine ja hemodünaamika - hingamissagedus 18 x min,
31. Kirjeldage ülitundlikkuse reaktsioone. - I tüüp – väga tavaline. Kiire reaktsioon. II tüüp – harv .Tsütotoksiline või antikehast sõltuv reaktsioon Tekivad kompleksid, mis aktiveerivad komplemendi süsteemi. Autoimmuunne aneemia. III tüüp-Väga aeglane reaktsioon (tunde-nädalaid). Tekib komplemendi aktivatsioon. Süsteemne lupus .IV tüüp-Hiline reaktsioon.Vabanevad tsütokiinid, tekib põletik, rakusurm ja koekahjustus.Äratõuke reaktsioonid Ravimallergia- 20% ravimite kõrvaltoimetest, I tüüpi kiire hüpersensitiivsuse sündroom, IV tüüpi - aeglane hüpersensitiivsuse sündroom 32. Omandatud immuunpuudulikkus AIDSI näitel- Tekib T-helper rakkude (CD4+) kahjustus.Sümptome pole kuni CD4+ rakkude arv 200 rakku/μL või madalam. Tekib T-rakulise immuunsuse puudulikkus. Erinevad infektsioonid 33. Mehhanismid -Organism püüab igas olukorras säilitada oma sisekeskkonna tasakaalu ehk homöostaasi
Allergilise kontaktdermatiidi diagnoosimiseks ja põhjuse väljaselgitamiseks tuleb teha epikutaan e. aplikatsioonitestid. Intrakutaan - ehk nahasisese testi abil on võimalik välja selgitada hingamisteede või naha allergiahaiguste põhjuseks olevaid allergeene. (5) Näidustused Näidustused torke- ja nahasise testi teostamiseks: - nohu aastaringne, sesoonne, - kopsuastma, - nõgestõbi, Quincke ödeem, - allergiline dermatiit, - atoopiline dermatiit, - ravimallergia, - allergilised reaktsioonid putukate hammustustele. (5) 16
kõrvaltoimete tekkimiseni. Seega tuleb jälgida nii hoogusid ,kui kõrvaltoimeid .Haigel tuleks selleks hoolikalt pidada hoogude päevikut. Kõrvaltoimed sõltuvad konkreetsest ravimist vaadata kindlasti ka ravimi infolehte). Sagedamateks on unisus, tasakaaluhäired, topeltnägemine. Need võivad ajutiselt esineda ka ravimi annuse suurendamisel. Kui vaevused jäävad püsima ja oluliselt segavad elu, siis tuleb arstiga nõu pidada. Tõsisemaks (õnneks ka harvemaks) kõrvaltoimeks on ravimallergia, mis väljendub tavaliselt ravimi sissevõtmisega seotud ulatusliku nahalööbega. Sellisel juhul tuleb võimalikult kiiresti pöörduda arsti poole. Kui hoogusid enam pole, hakatakse ravimi ärajätmist kaaluma 3 kuni 5 aasta möödumisel viimasest hoost. Ravi lõpetamise otsustab arst. KAS EPILEPSIA ON PÄRILIK? Kas epilepsia on pärilik haigus? Nii küsivad peaaegu kõik inimesed, kellel on seda haigust diagnoositud