Alleriga (0)

5 VÄGA HEA

Sisukord
Mis on allergia .....................................................................................................................................3
Allergeenid 4
Tolmud 4
Kodutolmulestad 4
Õietolmud 4
Taimede õietolm 4
Loomsed allergeenid 5
Putukad 5
Allergilised haigused 5
Astma 5
Allergiline nohu 5
Kasutatud kirjandus: 6

Mis on allergia?
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele).
Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad , paljude elundite ja kudede rakud , veri , närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse üilitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks.
Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid , nahk, limaskestad,veresooned, süda, liigesed , seedeelundid, neerud , närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.

Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad kahte rühma:

spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel
mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate tolmel.

Allergia sagedasemateks nähtudeks on:

ninakinnisus ja vesine nohu või ninakinnisus
aevastamine
silmade ärritusnähtud ( punetus , kipitus )
vilistav ja raskendatud hingamine
sügelevad nahalööbed

Allergiiniga kokku puutudes vabanevad allergiku organismis mitmed erilised ained, mis tekitavadki haigusnähte. Üheks nendest ainetest on histamiin. Histamiini vastased ehk antihistamiinsed ravimid annavad seetõttu allergiliste kaebuste korral enamasti tõhusat abi.
Antihistamiinseid ravimeid kasutatakse peamiselt nina ja silmade allergiliste nähtude, aga samuti ka nahal tekkiva nõgeslööbe korral.
Päritolu põhjal jagunevad allergiinid:

väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid
organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid

Eksoallergeenid jagunevad omakorda:
Mittenakkuslikud: elamutolm ( lestad ), õietolmud (puud, taimed), karvad , juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid.
Nakkuslikud: bakterid , viirused , seened.
Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede -elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni.
Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsessidede jne. tolmel.

Allergeenid

Tolmud

Tolmud võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on koostiselt ja toimelt erinevad.
Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka. Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga.

Kodutolmulestad

Kodutolmulestad on peaaegu läbipaistvad 0,2 – 0,3 mm pikkused silmaga nähtamatud ämblikulaadsed pisiolendid. Paljunemiseks vajavad lestad niiskust üle 50% ja temperatuuri 10-30 kraadi ning toiduks inimnahalt eraldunud kõõma. Head elutingimused leiavad nad voodiriietes ja madratsis, aga ka mujal pehmetes mänguasjades. Lesti leidub ka puhtaimas kodus. 1 gramm madratstitolmu võib sisaldada 15 000 lesta. Allergikule võivad lestade eritised ja surnud lestade osised osutada tugevaks allergiiniks, põhjustades allergiahaigusi:

allergilist nohu, astmat, silmapõletikku või atoopilise nahapõletiku ägenemist.

Alleriganähud võivad olla ajutised või pidevad, olles vahel seotud niiske aastaajaga, tolmuse tegevuse või kindla kohaga. Sageli ägenevad alleriganähud öösel või varahommikul.

Õietolmud

Õietolmu allergia põhjustab astmahooge või nende ägenemist eriti kevadel ja varasuvel. Iseloomulik on muidugi kurikuulus heinapalavik: vesine allergiline nohu, silmade kipitus ja punetus, vahel ka nahalööve; astmaatikutel võib lisanduda astmahoog. Teistel aastaaegadel võivad astmaatikuid kimbutada puude tolmlemine ja hallitusseente spoorid .
Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa , sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul.
Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka , pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm.

Taimede õietolm

Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein , rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks.
Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon ).
Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes.
Õietolmust põhjustatud allergilist haigust nimetatakse pollinoosiks. Selle puhul esineb kipitus- ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse , mistõttu ei saa nina kaudu hingata . iseloomulikud on ka aevastushood.
Esineb silmade valguskartlkkus, pisaravool , hõõrumis- ja kipitustunne, silmade sidekesta põletik, punetus. Arritus- ja põletikunähud tekivad sageli ka kõri limaskestal - esineb kipitustunne, piinav kuiv ärritusköha, hääl võib muutuda kähisevaks, võib tekkida hingeldus- ja õhupuudushooge (astmahoog). Haigel on üldiselt häiritud enesetunne - nõrkus, unehäired, erutatud olek, võib esineda palavik . Pollinoosi on varem nimetatudki heinapalavikuks.
Õietoimuallergiat esitieb linnainimestel sagedamini kui maaelanikel. Et õietolm satub organismi peamiselt hingamisteede kaudu, siis võivad linnaõhus enam esinevad ja limaskestasid kahjustavad õhu saastained -autode heitgaasid , vääveldioksiid, tolm, suits jm. - soodustada organismi allergiseerumist õietoimudega.
Pollinoosinähud esinevad vaid allergeeni, see on õietolmu tolmeperioodil. Ülejäänud osa aastast võib see inimene olla täiesti vaevusteta, terve.
Ettevaatlikud peavad pollinoosihaiged olemna ravimtaimede ja meega, eriti aga õietolmuga mett kasutades, sest ka see võib neil esile kutsuda ägedad haigusnähud. Parem, kui õietolmuallergikud nendest toiduainetest üldse loobuksid.

Loomsed allergeenid

Allergeenideks on tavailselt loomade karvad ja naha osakesed. Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster , hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris ). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad , mütsid, vaibad.
Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad (töökoht, kool). Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi.

Putukad

Putukaallergiat tuntakse kogu maailmas. Tugevaid putukaallergia reaktsioone registreeritakse aastas 1-10 juhtu 100 000 inimese kohta, surmajuhte 0,09-0,45 1 miljoni inimese kohta. Allergiat põhjustavad tundlikel inimestel putukamürgis esinevad ained: peptiidid , meltiin, hüaluronidaas, fosfolipaas A jt. Allergilised reaktsioonid tekivad kiiresti – 1/15-30 minuti jooksul. Kõige tugevamaid allergilisi kutsuvad esile meislaste ja herilaste pisted . Allergilised reaktsioonid võivad olla: lokaalsed reaktsioonid: nõelamiskohal tekib naha punetus, valulikkus ja turse, mis möödub 1-2 päevaga. Allergikul on punetus ja valu tugevamad turse läbimõõt üle 10cm ja kestab kauem.

Allergilised haigused

Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb halgestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme.

Astma

Astma on bronhide põletikuline haigus, millega kaasneb bronhide ahenemine . See on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge, kuid oma osa on siin pärilikult eelsoodumusel.
Bronhide ahenemise põhjuseks on

bronhide seintes olevate lihaste kokkutõmme ( spasm )
bronhide valendikku vooderdava limaskesta turse
limaerituse suurenemine bronhides

Selle tagajärel on takistatud õhu liikumine hingamisteedes (eriti väljahingamisel), millest tekivad astmale iseloomulikud haigusnähud: kuiv köha, vilisev hingamine, hingamisraskus.
Astma kulg võib olla erinev: vähesest köhatamisest raskete hingeldushoogudeni, paarist korrast aastas igapäevaste sümptomiteni, astmahoole võib eelneda vesine nohu, nina või naha sügelus , peapööritus või iiveldus Sagedamini ilmnevad astmanähud öösel või varahommikul.

Allergiline nohu

Allergiline nohu on nina-ja ninakõrvalkoobaste limaskesta allergiline põletik. Allergiline nohu esineb 15-20% inimestest. Tavaliselt kujuneb haigus päriliku eelsoodumusega inimestel. Allergiline nohu võib olla sesoonne ehk hooajaline või aastaringne. Haigusnähud esinevad kokkupuutel allergeenidega või mitmesuguste mittespetsiifiliste ärritajate toimel. Põhjuseks on allergeenid ja mitmesugused mittespetsiifilised ärritavad faktorid (tubakasuits, õhusaastatus, teravalõhnalised ained, deodorandid, värvid, õhuniiskus jt). Sümptomid: rohke vesine eritis ninast, ninasügelus, aevastamine, kipitustunne ninas, ninahingamise takistus.

Kasutatud kirjandus:

Internet : http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.ht m
Eesti Allerigaliidu voldikud:
Soovimatu koduloom -kodutolmulest
Putukaallergia
Tunne astmat
Allergiline nohu
Tervise ajakiri
Alleriga teabeleht antihistamiinikumi kasutajale
Raamat: See tundmatu allergia.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

typicalgirl Õppematerjali autor

Tegin referaadi allerigast, kus on kirjutatud selle olemusest ja kõigest mis sellega kaasneb.

alleriga õietolm putukad astma nohu allergeenid

Sarnased õppematerjalid

rtf

Allergia ja eksoallergeenid

Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooni

Bioloogia

docx

Referaat Allergiast

ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1. Mis on allergia? 1.2. Päritolu põhj

Rahvatervis

doc

Allergia erinevad vormid

1. Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsio

Bioloogia

doc

Allergia ehk ülitundlikkus

Allergia Allergia ehk ülitundlikuse all mõeldakse organismi ebatavalist reaktsiooni mingile välis või organismis olevale tegurile ehk allergeenile. Inimorganis püüab mitmete välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva

Terviseõpetus

doc

Mis on allergia ja kuidas tekib?

Allergia Mis on allergia? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Termin "allergia" tuleb kreekakeelsetest sõnadest (teistsugune) ja (tegutsen). Sõna-sõnalt tähendab see "teistsugune toime" või "teistsugune töö". Kuidas tekib allergia? Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõrreliste õietolm. Soov

Bioloogia

odp

NAKKUSHAIGUSED

NAKKUSHAIGUSED Nakkushaigused Hingamisteede haigused Allergilised haigused Diabeet rahhit NAHK Imiku naha põhikihid marrasknahk pärisnahk nahaalune rasvkude NAHK Nahk on õrn ja elastne Kergesti vigastatav Kaitsefunktsioon nõrk Rasvkoe areng intensiivistub puberteedieas Miks tekib lapsel kergesti naha vigastamisel bakteriaalne infekts? Madal kaitsevõime nahal Marrasknahk õhuke Kergesti vigastatv NB! vastsündinul kõige sagedamini infektsiooni sissepääsuteeks on nabahaav Vastsündinu kongenitaalsed infektsioonid Viirusinfektsioonid HIV Punetised CMV Herpesviirus Tuulerõuged B-hepatiit Bakteriaalsed inf.(süüfilis) Allergiline diatees Allergia -on immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus

Bioloogia

doc

Allergia – mis see on ja miks ta tekib

Allergia mis see on ja miks ta tekib Allergia on inimese organismi ebatavaline reageering mingile välisele või organismisisesele ainele. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud ainete toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse üilitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. A

Meditsiin

pptx

Allergia

ALLERGIA Mis see küll olla võiks ? Mis on allergia? Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes.Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Kuidas allergia tekib? q Allergilise haiguse tekkimise eeldus on kokkupuude ainetega, mille vastu organismis on moodustunud vastuaineid - immunoloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine. Allergeenid tungivad limanahkade, naha ja soolestiku kaudu organismi ja muudavad selle tundlikuks. Tundlikkus mingi aine suhtes talletub orga-nismi immunoloogilisse

Bioloogia

Rohkem sarnaseid