Alkohol ning selle mõju Laagna koolinoorte seas (0)

Tallinna Laagna Gümnaasium
Kersti Annok
11IT
ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS
Uurimistöö
Juhendaja : õpetaja Pille Alonov
Tallinn 2017
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ALKOHOL 6
1.1. Alkoholi olemus 6
1.2. Alkoholi mõju 7
1.2.1. Südame- ja veresoonkond 8
1.2.2. Vähkkasvajad 8
1.2.3. Vaimne tervis 9
1.2.4. Maksahaigused 9
1.2.5. Alkoholi mõju ajule 9
1.2.6. Esimesed märgid 10
1.3. Alkohol kui haigus 11
1.3.1. Haigus 12
1.3.2. Pärilikkus 12
1.3.3. Närvisüsteemi sõltuvus 13
1.3.4. Haiguse üldised sümptomid 13
2. ALKOHOLI TARBIMINE LAAGNA GÜMNAASIUMI NOORTE SEAS 15
2.1. Alkoholi üleüldine ning esmane tarvitamine 15
2.2. Esimene purjusolek 16
2.3. Alkoholi tarvitamise sagedus 17
2.4. Alkoholi tarvitamise põhjused 18
2.5. Alkoholi kätte saamine 19
2.6. Alkoholi tarbimise seltskond 20
2.7. Alkoholi tarbimine koolipäevadel 21
2.8. Alkoholi sordid 21
2.9. Pohmell 22
2.10. Süü- ja kahjutunne 23
2.11 Mälulüngad 23
2.12. Vigastamine 24
2.13. Alkoholi tarbimise kohad 24
2.14. Peavalu põhjustajad 25
KOKKUVÕTE 26
KASUTATUD MATERJAL 28
SUMMARY 29
LISA 1. Küsitlus 31
LISA 2. Alkoholi nõiaring 34
LISA 3. ”Jellineki sümptomid” 35

SISSEJUHATUS

Ühiskond saab eksisteerida vaid siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujunemise periood on kooliiga. (Oolo jt 2010)
Käesolevas uurimistöös käsitleb töö autor alkoholi. Uurimistöö autor keskendub alkoholi üleüldisele uurimisele ning Tallinna Laagna Gümnaasiumi noorte alkoholi tarbimise uurimisele.
Uurimistöö autor uurib välja, mis see alkohol siiski tegelikult on ning mis ohud sellega kaasnevad. Autor soovib ka teada saada, missugune on kokkupuude alkoholiga tema kooli gümnaasiumi noorte seas.
Alkoholi ning selle mõju koolinoorte seas on töö autor teemaks valinud seetõttu, sest peab alkoholismi suureks probleemiks, mis võib olla saatuslik kogu elanikkonnale. Alkohol mõjutab tänapäeval noori aina rohkem ning noored ei tea selle tegelikku mõju ja kahjulikust oma organismile, elule ja üleüldse kogu meie ühiskonnale. Selle teema tähtsus on töö autori arvates väga tõsine ning inimesi peaks see teema üldisemalt rohkem huvitama, sest noored on meie ühiskonna tulevik ning kui nad rikuvad oma elu nii varakult liigse alkoholi tarvitamisega ära, siis rikuvad nad ka ära meie kõigi teiste tuleviku. Mida varem joomisega alustada, seda suurem tõenäosus on sellest sõltuvusse jäämine. See poleks õige maailm, kui seda juhiksid alkohoolikust keskealised. Töö autor arvab ka, et kui laps ei tarbi alkoholi, siis on tema õpitulemused koolis paremad. Kui koolis on head tulemused on inimesel ka parem tulevik ning kui inimene ei kahjusta oma aju alkoholiga ära ning tagab omale parema tuleviku, tagab ta parema tuleviku loodetavasti ka oma lastele ja lastelastele, mis tagabki kokkuvõttes parema tuleviku kogu meie ühiskonnale.
Seetõttu on oluline välja selgitada, millisel määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi ning mõelda välja, kuidas neile selgeks teha alkoholi kahjulikus ning see, kui suurt mõju annab alkoholi tarbimine nende elule ja kõigi tulevikule. See kõik on üks pikk kett, iga pisemgi asi mõjutab igat kolmandat asja.
Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke . Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autorit pikemalt vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi tema kooli gümnaasiumi õpilaste hulgas. Sellepärast on valitud uurimistöö teemaks just "Alkohol ning selle mõju Laagna koolinoorte seas", et teada saada nende õpilaste alkoholi tarbimise harjumusest ning üritada seda vähendada.
Uurimistöö autori eesmärkideks on uurida välja enda vaatenurgast kogu vajalik info alkoholi kohta ja teha seejärel uurimisküsitlus Tallinna Laagna Gümnaasium gümnaasiumi noorte seas nende alkoholi kokkupuutuvuse kohta ning oma uurimise tulemuste abil välja mõelda mingisugune hingeminev õppefilm, mis mõjutaks kasvõigi mõnda inimest alkoholi tarvitamist vähendama.
Uurimisküsitluse teeb autor paberil ning jagab selle laiali kõikides gümnaasiumi klassides. Ta uurib, kui paljud Laagna kooli gümnaasiumi noored on tarbinud alkoholi; kus, mida, millal, kellega ning miks nad seda tarvitavad; mitme aastaselt nad esimest korda alkoholi ning purjus olekuga kokku puutusid; kuidas nad alkoholi kätte saavad; mis tagajärjed on neil pärast alkoholi tarbimist ning muid alkoholiga seonduvaid küsimusi .
Uurimistöö hüpotees:
Alkoholism on väga kahjulik haigus, millega kaasneb palju ohte ning millel puudub otsene ravi. Alkohol seab ohtu kogu meie ühiskonna ning tuleviku. Alkohol on Tallinna Laagna Gümnaasiumi noorte seas vägagi levinud ning nad tarbivad seda liigagi tihti.
Eesmärgist ning hüpteesist tulenevad järgmised uurimisülesanded:
1. Mis on üldse alkohol ning sellega kaasnevad ohud?
2.Välja uurida ning kirjeldada, milline on Laagna kooli gümnaasiumi õpilaste kokkupuude alkoholiga.
Esimeses peatükis on autor toonud välja kõik alkoholiga seonduva , mis on tema arvates vajalik teada ning tähtis. Teine peatükk keskendub Tallinna Laagna Gümnaasiumis läbi viidud küsitlusele ning selle tulemustele.
Alkoholi ning sellega seonduvaid probleeme on varem kasutatud mitmeid kordi , kuid alkoholi just Tallinna Laagna Gümnaasiumi noorte seas käsitletakse esimest korda. Alkoholist on uurimistöid teinud väga mitmed inimesed ning nad on jõudnud kõik sama järelduseni: alkohol on tervisele kahjulik.
Autor kirjeldab alkoholi ning kogu sellega kaasnevat kupatust interneti põhjal uuritud allikate abil. Tallinna Laagna Gümnaasiumi koolinoorte kokkupuudet alkoholiga kirjeldab autor tema enda poolt läbi viidud küsitluse andmeil.

1. ALKOHOL

1.1. Alkoholi olemus

Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant , kuigi paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti . Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. ( Mera , 2015)
Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik . Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest , mis sisaldab suhkrut või tärklist. (JooTargalt, 2017 )
Alkoholiseaduse teise paragraafi järgi on alkohol toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.
Eesti alkoholiseaduse järgi jaotatakse alkohoolsed joogid kolme rühma:

• Kanged alkohoolsed joogid, etanoolisisaldus üle 22 mahuprotsendi;
  

• Lahjad alkohoolsed joogid, etanoolisisaldus 6-22 mahuprotsenti;
  
• Vähese alkoholisisaldusega joogid, etanoolisisaldus 0,5-6 mahuprotsenti.
  

(Riigi Teataja , 2015)
Alkoholi tarbimisega kaasneb ka joove . Ka neid on kolme eriliiki. Igal jooveliigil on ka erinevad tunnusmärgid.

• Kerge joove
  Kerge joobe puhul paraneb inimesel enesetunne ning alaneb enesekriitika. Inimese kõnes ilmneb uljus , kergemeelsus ja hoolimatus . Tekib lõbus meeleolu ning inimene muutub pealiskaudseks. Inimese jutukus suureneb ning tema liigutused on elavnenud, kuid nende täpsus alanenud. Esinevad kerged koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired.
  
• Keskmine joove
  Keskmise joobe puhul ulatub inimese meeleolu kõrgenemine eufooriani ning võib emotsionaalse labiilsuse tõttu kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi võib esineda tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid , mida kaines olekus takistavad tegemast taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, millest tuleb ka joobnu lällav ning paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ja ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub.
  
• Raske joove
  Raske joobe puhul on esiplaanil teadvuse edenev hägunemine. Inimene võib ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida järk-järgult kuni lõpuks ta ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab see täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene suudab suurivaevu jalul seista ning tihtipeale kukub , siis tõuseb ja kukub jälle. Raskes joobes inimene võib uinuda ükskõik kus – peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Selline narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks.
  

(A- KLIINIK , 2017)

1.2. Alkoholi mõju

Otseselt on alkoholist algavaid terviseprobleeme ligi 60, kuid kaudsemalt on alkoholi mõjuga seotud haigusi üle 200. Selles, kuidas alkohol täpselt kellegi tervist mõjutab, mängivad kaasa nii vanus, sugu kui ka geenid . Ei saa rääkida täiesti ohutust või kõigi jaoks ühtviisi mõõdukast alkoholikogusest, kuid ometi on olemas madala riskiga tarvitamise piirid. Kui püsida nendes piirides, jäävad riskid väikeseks. Isegi kui inimesel kindlaid tervisekaebusi pole, mõjutab alkohol siiski tema keha ja enesetunnet. (Alkoinfo, 2011)
Alkohol avaldab peale joomist kohest mõju kõigile organitele ja kudedele. Alkohol imandub verre ning lahustub veres leiduvas vees ja jõuab vere kaudu kiiresti kõikide rakkudeni, sealhulgas närvirakkudeni, mille tulemusel kogeb alkoholi manustanud inimene heaolutunnet. Alkoholi manustamise tagajärjel suureneb vere alkoholisisaldus, alkohol väljub verest kindla aja jooksul, peamiselt maksa tegevuse tulemusel. (JooTargalt, 2017)

1.2.1. Südame- ja veresoonkond

Kui alkoholi tarvitatakse pidevalt üle madala riski piiride, on võimalus südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkeks kindlasti suurenenud.
Haigused, mida liigne alkohol soodustab:

• kardiomüopaatia ehk südamelihasehaigestumus;
  
• südamerütmihäired;
  
• kõrgvererõhutõbi ;
  
• südame isheemiatõbi ;
  
• insult või südameinfarkt.
  

(Alkoinfo, 2011)

1.2.2. Vähkkasvajad

Kuigi alkohol on aastast 1988 lisatud kantserogeensete ehk vähki tekitavate ainete loetellu, ei teadvust inimesed sageli alkoholitarvitamist kui vähi riskifaktorit. Ka 2014 aasta Maailma Vähiuuringute Agentuuri (IARC) raport rõhutab alkoholi ja vähi tekkeriski seoseid . Teadlased on kindlal seisukohal, et pole olemas ohutut kogust, mis ei tõstaks vähkkasvajate riski. Iga alkoholikogus ja ükskõik kui harva, tõstab vähi riski. Mida suuremad kogused , seda suurem risk. Vähkkasvajate tekkemehhanism võib küll erinev olla, aga seos alkoholiga on leitud vähemalt seitsme vähiliigi puhul. (Alkoinfo, 2011)

1.2.3. Vaimne tervis

Alkohol mõjutab erinevate neurotransmitterite taset meie organismis. Neurotransmitterid aitavad meil oma tujusid kontrollida. Seetõttu võib pikemaajaline alkoholitarvitamine viia depressiooni või ärevushäireteni. Kui inimesel on depressioon või ärevushäired juba välja kujunenud, siis alkohol sageli võimendab neid. Alkohol mõjutab meie enesekontrollivõimet ja inimene muutub üliimpulsiivseks. Mures ja samal ajal purjus inimene teeb endale viga suurema tõenäosusega kui kaine inimene. Ka enesetapumõtted tekivad joobes olles lihtsamini. Pikaajaline liigne alkoholi tarvitamine põhjustab sageli ka mäluhäireid. Lisaks sellele võib liigne alkoholitarvitamine viia sellise psüühikahäireni nagu alkoholisõltuvus. (Alkoinfo, 2011)

1.2.4. Maksahaigused

Maks on üldjuhul vastupidav organ. Sellele vaatamata suudab alkohol hävitada maksarakke hulgal, mille tagajärjel tekib sageli püsiv kahjustus. Alkoholist põhjustatud maksakahjustel esineb kolm peamist vormi: maksa rasvumine ehk steatoos, alkoholhepatiit ehk alkohoolne maksahaigus ning maksatsirroos. (Alkoinfo, 2011)

1.2.5. Alkoholi mõju ajule

Organismi jõudes mõjutab alkohol inimese aju ja see omakorda mõjub mitmel erineval moel inimese käitumisele. Alkoholi tarvitades väheneb inimese enesekontroll ning suureneb impulsiivsus , mida inimesed tajuvad sageli piiride kadumisena. Kehvemaks muutuvad tähelepanu ja mälu ning nõrgeneb koordinatsioon. Väheneb ka suhtlemisvõime ja sõnavara muutub piiratuks. Alkoholi tarvitamine võib kaasa tuua agressiivsust, riskeerivat käitumist ja ebamõistlikke otsuseid. Alkohol ja teised meelemürgis mõjuvad laste ja täiskasvanute ajule veidi erinevalt ning oluline on teada seda, et mõju laste ajule on oluliselt tugevam, kui täiskasvanute omale. Lapse aju on veel arenev organ, mis vajab aega täielikuks küpsemiseks ja selle arengu käigus on aju väga tundlik erinevatele mõjutajatele. Lapse- ja noorukieas tarvitatav alkohol kahjustab ajurakke. Tasub meeles pidada seda, et alkoholi mõju aju eesmisele osale ehk otsmikusagarale on väga suur. Mida varasemas eas alustab laps alkoholi tarvitamisega, seda suurem on tõenäosus, et otsmikusagara poolt juhitavad protsessid ei arene täielikult välja. See piirkond ajus aitab teha otsuseid ja võtta vastutust oma valikute eest, seostada uut infot varasemaga ja jätte meelde õpitut, kontrollida ennast ja kasutada oma tahtejõudu, mõelda kriitiliselt ja teha koostööd teiste inimestega. Kõik need oskused on hädavajalikud selleks, et inimene oma elus hästi hakkama saaks. (Targo, 2016 )

1.2.6. Esimesed märgid

Kõik inimesed, kellel pole alkohol täielik eluviis juba, teavad, et alkoholitarvitamine kujutab endast ohtu tervisele. Sellest, et alkohol hakkab organismi mõjutama , annavad teada mitmed märgid. Osa neist ilmnevad kiiresti, osa mõne aja pärast.

• Kehakaal
  Alkohol on energiarikas – 1 gramm puhast alkoholi ehk etanooli annab kokku 7kcal. Lisaks puhtale alkoholile sisaldub osades jookides ka suhkruid ja tulemuseks ongi kaloripomm. Näiteks annab suur klaas (250ml) veini ligikaudu 160kcal ja pudel õlut (500ml) 225kcal. Enamik alkohoolsetest jookidest ei sisalda praktiliselt üldse organismile esmavajalikke toitaineid, kuid annavad arvestaval määral kilokaloreid. Kui näiteks täiskasvanud naisterahva keskmine energiavajadus ööpäevas on 2000kcal, siis juues ära kaks õlut on sellega kaetud juba pea neljandik tema päevasest energiavajadusest.
  
• Uni
  Alkoholi tarvitamine enne magamaminekut võib küll olla abiks uinumisel, kuid tegelikult magab inimene siis hoopiski halvemini. Alkohol häirib unetsükleid, see takistab väljapuhkamist. Nimelt jäävad joobes inimesel ära sügavale unele eelnevad esimesed unefaasid. Samuti väheneb REM-une aeg. REM-une faasi ajal toimub õpitu kinnistumine , mõtete ja mälestuste korrastamine, inimene tunneb end ärgates värske ja puhanuna.
  
• Välimus
  Alkoholil on dehüdreeriv (kuivatav) mõju. Ühtlasi viib alkohol endaga kaasa vitamiine ja mineraale . See võib pikapeale muuta naha halliks ja elutuks. Lisaks on purjutamise järgseks hommikuks inimese välimus täiesti rikutud – pohmelli tõttu higistab inimene rohkem ning silmad ja nägu võivad punetada.
  
• Stress
  Paljud inimesed arvavad, et pudel õlut või klaas veini päeva lõpus on ideaalne stressileevendaja, kuid tegelikult võib pidev stressi maandamine alkoholi abil suurendada alkoholi nõiaringi (vt Lisa 2). Alkohol on depressant, rikkudes ajukeemia tasakaalu ja mõjutades seeläbi seda, mida me mõtleme , tunneme või teeme. Kui esimene klaas mõjub lõdvestavalt ja mured tunduvad väiksemad, siis pikaajaliselt ärevus ja stress hoopis kasvavad.
  
• Väsimus
  Liigne alkoholi tarvitamine võib häirida inimese immuunsüsteemi ning koos alkoholist tingitud halva unega võib tulemuseks olla pidev nõrkus. Koguseid vähendades märkab inimene väga kiirelt, kuidas energiat hakkab juurde tulema .
  

(Alkoinfo, 2011)

1.3. Alkohol kui haigus

Keemiline sõltuvus on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest ja ravimitest. Keemiline sõltuvus on esmane, krooniline ja ravimatu haigus, mida iseloomustab kontrolli kaotus psühhotroopse aine või ravimi üle. Seda haigust nimetatakse ka ajuhaiguseks. Alkoholism on samasugune haigus nagu vähk, allergia ja diabeet .
Alkoholismi põhjused on kas alkoholi kauaaegne ja rohke tarbimine või geneetiline pärilikus . Kuna alkoholism, narkomaania ja ravimisõltuvus on paljuski mõjutatud pärilikkusest, siis pole selle teke kellegi süü, kuid haigel on vastutus sellest tervenemise ees. Haiguse geneetiline päritolu on tugevam, kui skisofreenial või diabeedil, kuid tihtipeale arvatakse, et tegemist on lihtsalt tahtejõuetuse või psüühikahäirega. Sõltuvus on haigus, mis sisaldab endas inimelu kõiki tahke, ka emotsionaalset poolt. Inimene on sõltlane , kui ta ise tunneb, et see segab tema igapäevast tavalist elu. (Libertas, 2017)

1.3.1. Haigus

On olemas haigused, millest on võimalik terveks ravida ja on olemas haigused, millele pole ei ravimit ega ka ravi. Ravimatuks haiguseks on ka alkoholism. Alkoholismi sümptomeid ja raviprotsessi on kirjeldatud nn ”Jellineki sümptomitena” juba 1960. aastal (vt Lisa 3). Kõik kolm keemilist sõltuvust klassifitseeritakse tänapäeva meditsiinimaailmas krooniliseks ajuhaiguseks. Keemilist sõltuvust saab diagnoosida Ülemaailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt testi ICD-10 küsimustiku alusel. Kasutades seda testi on võimalik anda hinnang iseenda ja oma lähedaste olukorrale. Samas ei ava need kriteeriumid haiguse mehhanismi, selle põhjuseid, ravimeetodeid ega ka meetodeid , kuidas seda kindlasti ravida ei tohiks. (Libertas, 2017)

1.3.2. Pärilikkus

Alkoholismi pärilikkust on uuritud kümneid aastaid ja erinevate uuringute tulemusel on selgunud , et alkoholismi mõjutavad paljud geenid. Geenid ise ei kutsu esile haigust ja ei muuda inimest, kuid need juhivad kesknärvisüsteemi muutusi. Analüüsides geene, mis vastutavad alkoholismi arengu eest on jõutud järeldusele, et pärilikkuse teel saadud muteerunud geenis muudavad närvirakkude struktuuri selliselt , et need võtavad joovet tekitava aine mõju reeglipärasena st organismi normaalse seisundina . Kui inimesel on pärilik sõltuvushäire , siis selle käivitumiseks tuleb tarbida esmalt keemilisi aineid. Lihtsalt niisama sündides see haigus välja ei löö, kuid tarbimise edenedes muutub haigus krooniliseks. 70% kroonilistest sõltlastest said juba esimest korda tarbides suure naudingu osaliseks . Tavaliselt (mõne erandiga) on neil kõigil suguvõsas sõltuvushäirega inimesi. Pole harv juhus, et sõltuvushäire all kannatajal on olnud hea lapsepõlv ja hea positsioon ühiskonnas. Haigus ei vaata, keda valib. Haiguse üks sümptom, sotsiaalse staatuse halvenemine, on keemiliste ainete tarvitamise tulemus. Haiguse geneetiline pärilikkus on tugevam kui näiteks diabeedil, kuid tihtipeale arvatakse, et tegemist on tahtejõuetusega või psüühikahäirega. (Libertas, 2017)

1.3.3. Närvisüsteemi sõltuvus

Üks inimene kümnest võib haigestuda sõltuvushäiresse olenemata sellest, kas ta seda tahab või mitte ning veel 10% asuvad riskipiiril. Ülejäänud 80%-l on närvisüsteemi sellisesse olekusse viimine seotud suurte raskustega, kuigi närvisüsteemi võimekus olla tolerantne ja vajadus keemilise aine järele on ületanud kroonilise piiri, mida kutsutakse ka ” veele tõmmatud piiriks ”. Ületades selle piiri, pole inimesel enam tagasiteed kontrollitud tarbimise juurde. Tarbimine muutub siis sõltuvushäire all kannatajale tüüpiliseks, mida iseloomustab eitamine ja varjamine. Aine tarvitamise hulga, koha ja aja üle kaob kontroll kas osaliselt või täielikult. Neurobioloogiline sõltuvushäire ehk keemiline sõltuvus tekib psühhotroopsete ainete pikaaegse mõju tulemusel närvisüsteemile ja selle mõju all toimuvate närvirakkude muutused muutuvad kroonilisteks ja tagasipöördumatuteks. Sellise närvisüsteemi võib pärida, kuid võib saada ka tarvitades aineid soodsas pärilikus keskkonnas. Inimestel, kes on pärilikult tundlikud selliste ainete suhtes, toimub haiguse kroonilise piiri ületamine kiiresti. Selleks on vaja lihtsalt raku ainevahetuses pidevat alkoholi olemas olu ja mina noorem on organism, seda kiiremini muutus toimub. Sellises olukorras peavad geenid reageerima, et organism adapteeruks ja jääks ellu. See on aga närvirakkudele pidev stressolukord ja lõppude lõpuks see olukord muudab rakkude ehitust ja epigeneetikat sellisel moel, et närvisüsteem hakkab pidevalt alkoholi juurde nõudma . Pärast seda muutubki alkoholism krooniliseks ja inimene ei joo enam mõnu ja lõdvestumise pärast, vaid selleks, et närvisüsteem saaks oma ”normaalses” olekus olla. Inimene võib isegi pool aastat joomata olla, kuid kohe kui ta ühe klaasikese võtab, siis väljub tarbimini kontrolli alt. (Libertas, 2017)

1.3.4. Haiguse üldised sümptomid

Füüsilised probleemid:

• Tugev sõltuvuse sündroom, vajadus psühhotroopse aine järele;
  
• Vigastused, luumurrud, lihasevenitused jms;
  
• Probleemid seedetraktiga, söögitoru põletikud, diabeet, vähk;
  
• Probleemid nahaga, lööbed;
  
• Kõrge vererõhk , südame rütmihäired , krambid, abitaminoos;
  
• Kosmeetilised probleemid välimusega, tursed ;
  
• Närvilisus, pidev erutusseisund;
  
• Mälu nõrgenemine ja muud ajukahjustused.
  

Psüühilised probleemid:

• Depressioon
  
• Meeleolukõikumised
  
• Kirg alkoholi järele (sõltuvus)
  
• Haiguse sümptomite eitamine
  
• Unetus
  
• Paanikahäired
  
• Rahutus
  
• Iseloomu muutumine
  
• Pidev erutusseisund
  

Sotsiaalsed probleemid:

• Ebanormaalne suhtumine lähedastesse
  
• Inimestega suhtlemine tugineb kulisside hoidmisele
  
• Otsitakse võimalust alkoholi tarbida väljaspool kodu
  
• Probleemid tööl, haiguslehed
  

• Lahutus , probleemid suhetes lastega
  
• Materiaalsed probleemid
  

Hingelised probleemid:

• Hinge müümine alkoholile
  
• Elu pudelis
  
• Moraalsete väärtuste kaotamine
  

• Enesehaletsemine/ohvriseisund, miks keegi mind ei aita?
  
• Iseenda ja oma isiksuse kaotamine
  (Libertas, 2017)
  

2. ALKOHOLI TARBIMINE LAAGNA GÜMNAASIUMI NOORTE SEAS

Töö autori poolt koostatud küsitluses uuris autor noortelt mitmeid erinevaid teda huvitavaid küsimusi. Küsimustiku jagas ta laiali kõikides gümnaasiumi klassides. Küsitlusele vastamine toimus 6. aprillil . Küsitluse lehti jagas ta välja 81 ning tagasi sai neid samuti 81. Statistikate tegemiseks jättis autor alles 79 lehte ning kõrvaldas 2, sest kaks inimest polnud asja tõsiselt võtnud ning vastasid rumalate kommentaaridega nalja visates.
Statistikaid ning diagramme koostades jagas töö autor vastanud ära sugu ning vanuse järgi.
Küsitlusele vastasid 39 tüdrukut, kellest 5 olid 16-aastased, 13 olid 17-aastased, 13 olid 18-aastased ning 8 olid 19-aastased. Meesoost vastanuid oli 40, kellest 9 olid 16-aastased, 20 olid 17-aastased, 10 olid 18-aastased ning 1 oli 19-aastane.

2.1. Alkoholi üleüldine ning esmane tarvitamine

Küsimusele "Oled Sa kunagi alkoholi proovinud?" vastasid jaatavalt 77 küsitletavat. Alkoholi polnud proovinud kõigest kaks meessoost isikut.
Alkoholi esimest korda proovinud 5-aastaselt oli meeste seas 0 ning naiste seas 2, 7-aastaselt meeste seas 2 ning naiste seas 1, 8-aastaselt meeste seas 2 ning naiste seas 0, 9-aastaselt meeste seas 4 ning naiste seas 0, 10-aastaselt meeste seas 2 ning naiste seas 1, 11-aastaselt meeste seas 2 ning naiste seas 1, 12-aastaselt meeste seas 5 ning naiste seas 1, 13-aastaselt meeste seas 4 ning naiste seas 6, 14-aastaselt meeste seas 7 ning naiste seas 7, 15-aastaselt meeste seas 4 ning naiste seas 10, 16-aastaselt meeste seas 1 ning naiste seas 3, 17-aastaselt meeste seas 2 ning naiste seas 1, 18-aastaselt meeste seas 1 ning naiste seas 0 ja oma vanust ei mäletanud 3 meest ning 6 naist.
Joonis 1. Küsitletute seas esmase alkoholi tarbimise vanus.

2.2. Esimene purjusolek

Küsimusele "Oled Sa kunagi purjus olnud?" vastasid jaatavalt 57 inimest ning eitavalt 22 inimest. Eitavalt vastasid 8 poissi ning 14 tüdrukut. Esimest korda purjus olijaid 12-aastaselt oli meeste seas 1 ning naiste seas 0, 13-aastaselt meeste seas 3 ning naiste seas 1, 14-aastaselt meeste seas 7 ning naiste seas 3, 15-aastaselt meeste seas 7 ning naiste seas 5, 16-aastaselt meeste seas 8 ning naiste seas 9, 17-aastaselt meeste seas 2 ning naiste seas 4 ja 18-aastaselt meeste seas 1 ning naiste seas 2.
Joonis 2. Küsitletute seas esmane purjusolek

2.3. Alkoholi tarvitamise sagedus

Küsimusele ”Kui sageli Sa tarvitad alkoholi sisaldavaid jooke?” vastasid, et nad ei tarbi mitte kunagi alkoholi sisaldavaid jooke 14 inimest, kellest 7 olid poisid ning 7 tüdrukud.
16-aastaseid poisse, kes ei tarbi alkoholi oli 1, kes tarbivad alkoholi kord kuus või harvemini oli 4, kes tarbivad alkoholi 2-4 korda kuus oli 3, kes tarbivad alkoholi 2-3 korda nädalas oli 1 ning neid, kes tarvitavad alkoholi 4 korda nädalas või enam polnud ühtegi.
17-aastaseid poisse, kes ei tarbi alkoholi oli 3, kes tarbivad alkoholi kord kuus või harvemini oli 8, kes tarbivad alkoholi 2-4 korda kuus oli 5, kes tarbivad alkoholi 2-3 korda nädalas oli 3 ning neid, kes tarvitavad alkoholi 4 korda nädalas või enam polnud ühtegi.
18-aastaseid poisse, kes ei tarbi alkoholi oli 3, kes tarbivad alkoholi kord kuus või harvemini oli 3, kes tarbivad alkoholi 2-4 korda kuus oli 2, kes tarbivad alkoholi 2-3 korda nädalas oli 1 ning neid, kes tarvitavad alkoholi 4 korda nädalas või enam oli 1.
19-aastaseid poisse on ainult üks ning tema tarbib alkoholi 2-4 korda kuus.
16-aastaseid tüdrukuid, kes ei tarbi alkoholi oli 1, kes tarbivad alkoholi kord kuus või harvemini oli 2, kes tarbivad alkoholi 2-4 korda kuus oli 1, kes tarbivad alkoholi 2-3 korda nädalas oli 1 ning neid, kes tarvitavad alkoholi 4 korda nädalas või enam oli 1.
17-aastaseid tüdrukuid, kes ei tarbi alkoholi oli 3, kes tarbivad alkoholi kord kuus või harvemini oli 8, kes tarbivad alkoholi 2-4 korda kuus oli 4, kes tarbivad alkoholi 2-3 korda nädalas oli 2 ning neid, kes tarvitavad alkoholi 4 korda nädalas või enam oli 1.
18-aastaseid tüdrukuid, kes ei tarbi alkoholi oli 2, kes tarbivad alkoholi kord kuus või harvemini oli 6, kes tarbivad alkoholi 2-4 korda kuus oli 3, kes tarbivad alkoholi 2-3 korda nädalas oli 2 ning neid, kes tarvitavad alkoholi 4 korda nädalas või enam polnud ühtegi.
19-aastaseid tüdrukuid, kes ei tarbi alkoholi oli 2, kes tarbivad alkoholi kord kuus või harvemini oli 3, kes tarbivad alkoholi 2-4 korda kuus oli 3, kes tarbivad alkoholi 2-3 korda nädalas oli 0 ning neid, kes tarvitavad alkoholi 4 korda nädalas või enam polnud ühtegi.
Joonis 3. Küsitletute seas alkoholi tarvitamise sagedus.

2.4. Alkoholi tarvitamise põhjused

Küsimusele ”Miks Sa tarbid alkoholi?” vastasid 65 inimest. Noored, kes vastasid eelnevale küsimusele „mitte kunagi” ei pidanud küsitlusega enam edasi jätkama. Selle küsimusi juures sai valida mitu vastusevarianti.
Küsitletute alkoholi tarbimise põhjuseks valisid mured, stress ja probleemid 5 poissi ning 13 tüdrukut; et saada julgust valisid 4 poissi ning 4 tüdrukut; et paista lahedam valisid 3 poissi; sest purjusolek on meeldiv tunne valisid 11 poissi ja 4 tüdrukut; ei teadnud joomise põhjust 1 tüdruk ja 1 poiss ning muu põhjuse valisid 19 poissi ja 23 tüdrukut.
Joonis 4. Küsitletute seas alkoholi tarbimise põhjus

2.5. Alkoholi kätte saamine

Küsimusele "Kuidas Sa alkoholi kätte oled saanud?" vastasid 65 inimest ning selle juures sai samuti mitu erinevat vastusevarianti valida.
Alkoholi saavad kätte tänu asotsiaalsetele isikutele 4 poissi ja 2 tüdrukut; tänu täisealistele sõpradele 26 poissi ja 22 tüdrukut; tänu vanematele 5 poissi ja 9 tüdruku; 18 täis ja ostavad ise oma alkoholi oli 8 poissi ja 16 tüdrukut ning teavad kohta, kust saab alkoholi alaealine isik ilma dokumenti näitamata kätte oli 12 poissi ja 8 tüdrukut.
Joonis 5. Küsitletute seas alkoholi kättesaadavus

2.6. Alkoholi tarbimise seltskond

Küsimusele "Kellega Sa alkoholi tarbid?" sai samuti valida mitu vastusevarianti. Alkoholi tarbivad sõpradega 32 poissi ja 32 tüdrukut; vanemate või sugulastega 8 poissi ja 14 tüdrukut ning üksi 9 poissi ja 8 tüdrukut.
Joonis 6. Küsitletute alkoholi tarbimise kaaslased

2.7. Alkoholi tarbimine koolipäevadel

Küsimusele "Kui tihti Sa tarbid alkoholi nädalasees koolipäevadel?" vastasid, et ei tarbigi 22 poissi ja 19 tüdrukut; harvem kui kord kuus 5 poissi 4 tüdrukut; kord kuus 2 poissi ja 5 tüdrukut; kord nädalas 3 poissi ja 3 tüdrukut ning rohkem kui kord nädalas 1 poiss ja 1 tüdruk.
Joonis 7. Küsitletute seas alkoholi tarbimise tihedus koolipäevadel

2.8. Alkoholi sordid

Küsimusele "Milliseid alkohole Sa tarbid?" vastasid 65 inimest ning valida sai mitu vastusevarianti. Vastanud jagati soo ja vanuse järgi gruppidesse .
16- aastastest 9-st poisist joovad 4 poissi siidrit , 3 veini, 5 rummi , 4 õlut, 7 viina , 4 tekiilat ja 4 muid jooke. 17-aastastest 20-st poisist joovad 14 poissi siidrit, 7 veini, 12 rummi, 12 õlut, 14 viina, 6 tekiilat ning 5 muid jooke. 18- ja 19-aastastest 11-st poisist joovad 8 poissi siidrit, 2 veini, 4 rummi, 6 õlut, 7 viina, 3 tekiilat ning 3 muid jooke.
16-aastastest 5-st tüdrukust joovad 4 tüdrukut siidrit, 4 veini, 2 rummi, 3 õlut, 1 viina, 2 tekiilat ning 2 muid jooke. 17-aastastest 13-st tüdrukust joovad 8 tüdrukut siidrit, 6 veini, 3 rummi, 3 õlut, 4 viina, 0 tekiilat ning 1 muid jooke. 18- ja 19-aastastest 21-st tüdrukust joovad 16 tüdrukut siidrit, 14 veini, 9 rummi, 8 õlut, 9 viina, 8 tekiilat ning 4 muid jooke.
Joonis 8. Küsitletute seas alkoholi tarbimise sordid

2.9. Pohmell

Küsimusele "Kui sageli on Sul rohke alkoholi tarvitamise tõttu pohmell?" vastasid mitte kunagi 20 poissi ja 21 tüdrukut, harvemini kui kord kuus 7 poissi ja 10 tüdrukut, kord kuus 8 poissi ja 1 tüdruk, kord nädalas 0 poissi ja 0 tüdrukut, sagedamini kui kord nädalas 1 poiss ja 0 tüdrukut.
Joonis 9. Küsitletute seas alkoholi tarbimise tõttu pohmell

2.10. Süü- ja kahjutunne

Küsimusele "Kui sageli on Sind vaevanud pärast alkoholi tarvitamist süü- või kahjutunne?" vastasid mitte kunagi 23 poissi ja 23 tüdrukut, harvemini kui kord kuus 7 poissi ja 10 tüdrukut, kord kuus 3 poissi ja 0 tüdrukut, kord nädalas 0 poissi ja 1 tüdruk, sagedamini kui kord nädalas 1 poiss ja 0 tüdrukut.
Joonis 10. Küsitletute seas alkoholi tarbimise tagajärjel süütunne

2.11 Mälulüngad

Küsimusele "Kui sageli on Sul juhtunud nii, et järgnev hommik ei mäleta Sa eelmisel õhtul toimunut ?" vastasid mitte kunagi 14 poissi ja 24 tüdrukut, harvemini kui kord kuus 13 poissi ja 7 tüdrukut, kord kuus 4 poissi ja 0 tüdrukut, kord nädalas 0 poissi ja 0 tüdrukut, sagedamini kui kord nädalas 1 poiss ja 0 tüdrukut.
Joonis 11. Küsitletute seas alkoholi tarbimise tõttu mälulüngad

2.12. Vigastamine

Küsimusele "Kas sa ise või keegi teine on saanud Sinu alkoholi tarvitamise tõttu vigastada?" vastasid jah 25 poissi ja 25 tüdrukut ning ei 8 poissi ja 7 tüdrukut.
Joonis 12. Küsitletute seas alkoholi tarvitamise tõttu vigastused

2.13. Alkoholi tarbimise kohad

Küsimusele "Kus kohas Sa tarbid alkoholi?" vastasid klubides , massiüritustel, reividel 23 poissi ja 15 tüdrukut; majades , korterites 33 poissi ja 30 tüdrukut; tänaval, õues olles 19 poissi ja 13 tüdrukut, koolis 7 poissi ja 2 tüdrukut ning mujal 5 poissi ja 4 tüdrukut.
Joonis 13. Küsitletute seas alkoholi tarbimise paigad

2.14. Peavalu põhjustajad

Küsimusele "Palun reasta järgnevad nimetused alates suurimast sellises järjekorras, mis on Sinu arvates noortel kõige suuremad peavalu põhjustajad" panid haigused esimeseks põhjustajaks 6 vastanut, teiseks 8, kolmandaks 12, neljandaks 21 ning viiendaks 17. Stress ja pinge panid esimeseks 20 vastanut, teiseks 21, kolmandaks 18, neljandaks 2 ning viiendaks 5. Magamatuse panid esimeseks 17 vastanut, teiseks 17, kolmandaks 14, neljandaks 10 ning viiendaks 5. Alkoholi panid esimeseks 7 vastanut, teiseks 6, kolmandaks 9, neljandaks 21 ning viiendaks 22. Liigse õppimise ja ülepinge koolis panid esimeseks 14 vastanut, teiseks 13, kolmandaks 14, neljandaks 9 ning viiendaks 14.
Küsitluse põhjal tuli magamatus kõige suuremaks peavalu põhjustajaks, stress ja pinge teiseks, kool kolmandaks, haigused neljandaks ning alkohol viiendaks.
Joonis 14. Küsitletute seas peavalu põhjustajate reastus

KOKKUVÕTE

Uurimistöös "Alkohol ning selle mõju Laagna koolinoorte seas" on püütud anda ülevaade alkoholist üleüldiselt ning selle kokkupuutest Tallinna Laagna Gümnaasiumi koolinoortega. Töö autori arvates ei tohiks alkohol kuuluda noore õpilase koolielu kõrvale. Noorus on inimese jaoks aeg, kus tema organism ja aju alles arenevad ning alkohol võib kogu inimese tuleviku ära rikkuda kõigest mõne lolli otsusega, mis sai noorelt tehtud. Kui noored alustavad varakult alkoholi tarvitamist, siis on võimalus, et neist saavad alkohoolikud ning selle tagajärjel võib kannatada kogu meie ühiskond.
Tööl oli kaks osa – esimeses osas rääkis töö autor alkoholist ning kõigest sellest, mis oli töö autori arvates alkoholiga seoses tähtis ning teine osa puudutas alkoholiga kokkupuuteid Tallinna Laagna Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste seas. Teise osa jaoks viis töö autor läbi uuringu.
Uuringu läbiviimiseks viidi läbi paberkandjal küsitlus 6. aprillil. Küsitluses osalesid Tallinna Laagna Gümnaasiumi 10-12. klassi õpilased. Küsitlusele vastasid 81 õpilast, kuid statistikate tegemiseks jättis autor alles 79 lehte ning kõrvaldas 2, sest kaks inimest polnud asja tõsiselt võtnud ning vastasid rumalate kommentaaridega nalja visates. Statistikaid ning diagramme koostades jagas töö autor vastanud ära sugu ning vanuse järgi. Küsitlusele vastasid 39 tüdrukut ning 40 poissi.
Uurimistöö autori eesmärkideks oli välja uurida enda vaatenurgast kogu vajalik info alkoholi kohta ja teha seejärel uurimisküsitlus Tallinna Laagna Gümnaasium gümnaasiumi noorte seas nende alkoholi kokkupuutuvuse kohta ning oma uurimise tulemuste abil välja mõelda mingisugune hingeminev õppefilm, mis mõjutaks kasvõigi mõnda inimest alkoholi tarvitamist vähendama. Eesmärgid töö autoril õnnestusid. Ta uuris välja kogu vajaliku info alkoholi kohta ning õppis sellest nii mõndagi. Samuti uuris ta küsitluse abil välja Tallinna Laagna Gümnaasiumi gümnaasiumi noorte kokkupuute alkoholiga. Eesmärk teha õppefilm, mis mõjutaks mõnda noort inimest kasvõigi kuidagigi alkoholi tarbimist vähendama õnnestus samuti ja seda töö autori iseenda peal. Sellise teema kohta uurimistööd tehes seadis uurimistöö autor iseendale täiesti teistsugused prioriteedid ning mõistis , et alkohol toob ellu rohkem negatiivsust kui positiivsust.
Uurimistöö hüpoteesiks oli see, et alkoholism on väga kahjulik haigus, millega kaasneb palju ohte ning millel puudub otsene ravi. Alkohol seab ohtu kogu meie ühiskonna ning tuleviku. Alkohol on Tallinna Laagna Gümnaasiumi noorte seas vägagi levinud ning nad tarbivad seda liigagi tihti. Mõlemad hüpoteesid vastasid tõele.
Uurimisülesandeid oli kaks ning samuti täitis uurimistöö autor ka need mõlemad ära.
Uurimistöö tulemuseks kerkis autoril üles uus probleem – nimelt see, et mis siis ikka paneks noori vähem alkoholi tarbima? Selle suunas jätkab töö autor veel ka edaspidi tööd, et ka teised noored näeksid nüüd asja tema vaatepunktist.

KASUTATUD MATERJAL

A-KLIINIK (kuupäev puudub)
http://akliinik.ee/psuhhoaktiivsed-ained/alkohol/ (13.03.2017)
Alkoinfo (kuupäev puudub)
http://alkoinfo.ee/et/ (14.03.2017)
JooTargalt (kuupäev puudub)
http://jootargalt.ee/ (18.03.2017)
Libertas (kuupäev puudub)
https://libertas.ee/soltuvused/alkoholi-narko-ja-ravimisoltuvus/ (17.03.2017)
Mera V. (2015) Kogu tõde alkoholist.
https://www.meravita.ee/kogu-tode-alkoholist/ (13.03.2017)
Riigi Teataja (kuupäev puudub)
https://www.riigiteataja.ee/akt/AS (13.03.2017)
Targo A. Alkoholi mõjust lapsele ja käitumisnõuandeid vanematele. (kuupäev puudub)
http://perejalaps.delfi.ee/lapsetervis/alkoholi-mojust-lapsele-ja-kaitusmisnouandeid-vanematele?id=71969375 (14.03.2017)

SUMMARY

In this student research paper the author is talking about alcohol . The author focuses in two things – 1) the study of the overall alcohol 2) the connection between alcohol and the students in 10th, 11th and 12th grade at Tallinna Laagna Gymnasium . The research paper author wants to find our what really is alcohol and what risks come with it.
She chose this topic because she thinks that alcoholism is a really big problem what could be fatal to the entire population. Nowadays alcohol affects more and more young people and they don´t even know the real impact and harmfulness what alcohol does to their body and organism and what it also does to their life and to our society altogether. The importance of this topic is really important in the author´s opinion and she thinks that people should be more interested in this topic because the youngsters are the future of our society and if they violate their own life so early with the excessive use of alcohol then they will violate and ruin all of our society´s future.
The earlier a human starts drinking, the greater is the probability of addiction . It would not be right and honest world if it were run by middle -aged alcoholics. The author also believes that if the child does not consume alcohol then he has better grades and studying at school. If a man has good grades at school and he doesn´t ruin his brain with alcohol at so young age then that means there ´s a better chance at better future for him, his family and for our entire society. That is why it is important to find out how popular is alcohol between youngsters and think of a solution how to make it clear to them how bad is alcohol for them and all of our future.
Authors goal to find out everything important about alcohol was successful and she got a lot of new knowledge . She also wanted to know the connection with alcohol in her school and she now knows everything she wanted to. She did a poll at her school about alcohol for gymnasium students and she had 79 respondents. 39 of them were girls and 40 of them were boys . The author also had a goal to do a little video about alcohol what affects at least one people and this was also successful. It affected the author herself. She now knows a lot more about alcohol and studied a lot with this research. She now has a different point of view about alcohol and her priorities.
She had two hypothesis and both of them were true. The first one was that alcoholism is a very harmful disease which involves a lot of risks and doesn´t involve direct treatment. The second one was that alcohol is very popular among Tallinna Laagna Gymnasium´s gymnasium students and they drink it too often.
After all of this work there raised a new question in author – what should we do that youngsters would drink so much alcohol?

LISA 1. Küsitlus

Alkoholi tarbimine meie kooli noorte seas
Lugupeetud küsitluses osaleja, olen 11. klassi õpilane Kersti Annok ning oma uurimistöö raames palun Teil vastata mõnele küsimusele.
Palun väga, et Te oleksite mõistvad asja tõsiduse suhtes ja arvestaksite, et Teil on olnud/tuleb sama asi ning seetõttu palun vastata ausalt ja julgelt. Vastajana jääte täiesti anonüümseks. Teie vastused ei tekita Teile mingisuguseid pahandusi ega ebameeldivusi.
1. Mis soost Sa oled?
... Naine
... Mees
2. Kui vana Sa oled?
... 16
... 17
... 18
... 19
3. Oled Sa kunagi alkoholi proovinud? Kui jah, siis mitme aastaselt proovisid Sa alkoholi esimest korda?
... Jah .....
... Ei
4. Kas Sa oled kunagi purjus olnud? Kui jah, siis mitme aastaselt olid Sa purjus esimest korda?
... Jah .....
... Ei
5. Kui sageli Sa tarvitad alkoholi sisaldavaid jooke? (kui Sa vastad sellele küsimusele mitte kunagi, siis sa ei pea edasi vastama)
... Mitte kunagi
... Umbes kord kuus või harvem
... 2-4 korda kuus
... 2-3 korda nädalas
... 4 korda nädalas või enam
6. Miks Sa tarbid alkoholi? (võid valida mitu varianti)
... Et paista lahedam
... Muu
... Et saada julgust
... Mulle meeldib purjusolek
... Murede, stressi, pinge, probleemide tõttu
7. Kuidas Sa alkoholi kätte oled saanud? (võid valida mitu varianti)
... Tänu asotsiaalsetele isikutele
... Tänu täisealistele sõpradele
... Tänu vanematele
... Olen 18 täis ning ostan oma alkoholi ise
... Tean kohta, kust saab osta alkoholi alaealine isik ilma dokumenti näitamata
8. Kellega Sa alkoholi tarbid? (võid valida mitu varianti)
... Sõpradega koos olles
... Vanemate või sugulastega
... Üksi
9. Kui tihti Sa tarbid alkoholi nädalasees koolipäevadel?
... Ei tarbigi
... Harvem kui kord kuus
... Kord kuus
... Kord nädalas
... Rohkem kui kord nädalas
10. Mis alkohole Sa tarbid? (võid valida mitu varianti)
... Siider
... Õlu
... Tekiila
... Vein
... Viin
... Rumm
... Muu
11. Kui sageli on Sul rohke alkoholi tarvitamise tõttu pohmell?
... Mitte kunagi
... Harvemini kui kord kuus
... Kord kuus
... Kord nädalas
... Sagedamini kui kord nädalas
12. Kui sageli on Sind vaevanud pärast alkoholi tarvitamist süü- või kahjutunne?
... Mitte kordagi
... Harvem kui kord kuus
... Kord kuus
... Kord nädalas
... Rohkem kui kord nädalas
13. Kui sageli on Sul juhtunud nii, et järgnev hommik ei mäleta Sa eelmisel õhtul toimunut?
... Mitte kordagi
... Harvem kui kord kuus
... Kord kuus
... Kord nädalas
... Rohkem kui kord nädalas
14. Kas Sa ise või keegi teine on saanud Sinu alkoholi tarvitamise tõttu vigastada?
... Ei
... Jah
15. Kus kohas sa tarbid alkoholi?
... Klubides, massiüritustel, reividel
... Majades, korterites
... Tänaval, õues olles
... Koolis
... Mujal
16. Palun reasta järgnevad nimetused alates suurimast sellises järjekorras, mis on Sinu arvates noortel kõige suuremad peavalu põhjustajad. (1, 2, 3, 4, 5)
... Haigused
... Stress ja pinge
... Magamatus
... Alkohol
... Liigne õppimine ja ülepinge koolis

LISA 2. Alkoholi nõiaring

(Alkoinfo-Alkoholi nõiaring, 2011)

LISA 3. ”Jellineki sümptomid”

(Libertas, 2017)