Kõige väiksemad lümfisooned on lümfikapillaarid, millest lümf liigub lümfisoontesse, siis lümfijuhadesse, mis viimaks suubuvad veenidesse Lümf voolab vaid ühes suunas ja kui miski lümfitee blokeerib, tekib ödeem ehk lümfiturse Lümfisüsteemi kaitsevad lümfisõlmed, mis on lümfirakkude ehk lümfotsüütide tootmis- või varupaigad Südame-veresoonkonna haigused Levinumad haigused on: Ateroskreloos Hüpertensioon Isheemiatõbi Stenokardia Südamepuudulikkus Ateroskreloos Ateroskreloos on arterite kõvastumine Kõige tavalisem vorm on tingitud rasvaühendite ladestumisest arterite seintele Ateroomid ahendavad arteri valendikku ja selle tõttu võivad need isegi täielikult sulguda Kui ateroomid tekivad südamelihast toitvatele soontele ja südamelihas ei saa piisavalt verd, võib tekkida rinnaangiin Viimane tagajärg võib olla infarkt Ateroskreloosi riskitegurid
stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt Infarktijärgne kardioskleroos Südame rütmihäired+isheemiatõbi Südamepuudulikkusega kulgev isheemiatõbi Patogenees Südame isheemiatõve kõige olulisemaks patogeneetiliseks teguriks on koronaararterite ateroskleroos. Oluline osa on pärgarterite spasmidel. Aeglaselt tekkiv hapnikuvaegus väljendub stenokardiana, valuta kulgeva isheemiatõvena, kiiresti süvenev hüpoksia aga ka müokardi infarktina. Isheemiatõve ravi Ühed tähtsamad ravimid on nitraadid. Paljudel juhtudel aga ravimitest ei piisa ja
ARB: kasutatakse, kui AKEI ei sobi pt. Beeta-blokaatorid: (metoprolool, karvedilool, bisoprolool, nevbivolool). Valikravimiks pt, kellel süstoolne funktsioon on vähenenud standardravi kasutamise tulemusel. Digoksiin: Kasutatakse siis kui kaasneb kodade virvendusarütmia, pikaajaline digoksiini manustamine ei paranda elulemust. Aeglustavad südame löögisagedust ja parandavad kontraktiilsust. Paraneb vatsakeste funktsioon ja vähenevad SP sümptomid. 6. Mida kujutab endast südame isheemiatõbi ja millised on selle erinevad vormid? Isheemiatõbi – koronaararterite verevarustuse häire. * Pingutusstenokardia (stabiilne stenokradia) – tekib kindlatel tingimustel. Kaob puhates, vaibub nitroglütseriini manustamisel. * Äge koronaarsündroom (ebastabiilne stenokardia, müokardiinfarkt) – tekib rahulolekus, kestab kauem, ei allu nitroglütseriinile. 7. Mida soovitakse südame isheemiatõve korral ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk?
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI
Laservalgus vs. tavaline valgus · Laseri valgus on monokromaatiline kindla sagedusega · Koherentne lained on ühesuguse pikkusega · Kollimatiivne valguskiir ei haihtu ruumis Näidustused · Stomatoloogias (parodontoos) · Nina- kõrva- kurguhaiguste puhul (põskkoopa põletik, kõrvapõletik, mandlipõletik) · Seedetraktiorganite haiguste puhul (mao- ja limaskesta põletik, maksa- ja sapiteede põletik, kõhunäärme põletik) · Kardioloogias ( kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi) · Kirurgiliste haiguste puhul (haavandid, luumurrud, venitused) · Kopsuhaiguste puhul (bronhiit, kopsupõletik) · Nahahaiguste puhul (troofilised haavandid, herpes, ekseem, dermatiit) · Mikrotsirkulatsiooni häired ja veenide laienemine · Liigestepõletik (osteohondroos, radikuliit) Vitiliigo ehk valge laikpigmentsus · http://www.youtube.com/watch?v=DlEPaDn7T · Ravi UVB teraapiaga, taastumine kuni 50 % · Ravi depigmentatsiooni abil Kogutud materjal: · http://www.vita
sääre blokaad. Kodade virvenduse tõsiseks tüsistuseks on ajuarteri emboolia (insult), mille esinemissagedus sõltub põhihaigusest. Vaatamata koormustaluvuse vähenemisele võivad virvendusarütmiaga haiged elada aastaid ja aastakümneid. Kodade laperduse tunnuseks on kodade suur sagedus ning seda eristatakse kodade ektoopilisest tahhükardiast, mida esineb vähe nii südamehaiguste korral kui ka tervetel inimestel. Kodade laperduse peamisteks põhjusteks on südame isheemiatõbi, reumaatiline südamekahjustus või kardiomüopaatia. Erinevalt kodade virvendusest, ei teki laperdus praktiliselt kunagi terve südamega isikuil. Kodade laperdus ei ole püsiv seisund - taastub kas siinusrütm või tekib kodade virvendus. VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA Ventrikulaarse tahhükardia elektrokardiograafiline diagnoos on küllaltki raske, sest sarnased muutused südametöös võivad esineda mitme teisegi tahhükardia vormi korral.
Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine, - Alkoholi tarbimine, - Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Krooniline südamevereringe puudulikkus, - Nõrgenenud süda ei suuda organismi verega varustada Infarkt, - Pöördumatu südamelihase kahjustus, osa südamest sureb - Pärgarter sulgub Insult e Ajurabandus. - Äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine - Kolmandik haigestunutest taastub, kolmandik Tuvastamine Tavapärasest suurem hingeldus, Valu rinnaku piirkonnas, kiirgub vasakusse õlga, kätte,
1. Punalibed – hapniku edastamiseks. Valgelibed – kahjustavad võõraid ühendeid. Lereliistakud – hüübimine. Vereplasma – toitained organisti, süsihappegaasi viimine kopsudesse. 2. Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. 3. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 4. Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5. Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 6. Suurevereringe liikumine: südame vasak vatsake→arterid→kapillaarid→veenid→südame parem koda 7....
Omega-3 on väga tähtis toidu komponent hoides korras immunsüsteemi, närvisüsteemi, südametegevuse ning hoides ära allergiaid ja põletikke, sealhulgas liigesepõletikku ja astmat 1. Kui Sinu keha Omega-6 ja Omega-3 rasvhapped on pikaajaliselt tasakaalust väljas ning kehas on põletikku soodustav keskkond, soodustab see: • Südame- ja veresoonkonnahaigusi (kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi, südamelihase infarkt) • Naha kehva kaitsevõimet ja kvaliteeti • Liigespõletikke • Alzheimeri tõbe • Astmaatilisi reaktsioone, allergiaid • Mitmeid vähivorme • Viljakuse probleeme • Seoseid on leitud ka ülekaalulisuse, depressiooni ja järjest sageneva laste hüperaktiivsusega Kuidas inimesed on loodud 1:1 Selle suhte alusel on keha biokeemia loodud
Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Sümptomid: Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus. Võib kurta üldist halba enesetunnet koos peavaluga, töövõime langust, südame ,,kloppimist" ning unetust. Tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; raskematel juhtudel aju insult, stenokardia või neerupuudulikkus. Hüpertoonia on pidevalt süvenev haigus, mistõttu aja jooksul võivad haigusnähud muutuda. RR tõusu soodustavad faktorid: · Meestel eluiga > 55 a. · Naistel eluiga > 65 a. · Suitsetamine · Düslipideemia: · Abdominaalne rasvumine, s.t. vööümbermõõt M >102 cm, N >88 cm Hüpertooniatõve ravi eesmärgid
Piisav sissetulek (katta põhivajadused, vältida vaesust). 8. Sotsiaalne õiglus, teenuste võrdne kättesaadavus. RAHVATERVIS 1. ...on teadus ja kunst eluea pikendamisest ja tervise edendamisest riigi/omavalitsuste sihipärase tegevuse kaudu. 2. Eristada kahte tegevuslaadi: teadmiste omandamine ja sotsiaalne tegutsemine. 3. Prioriteetsed rahvatervise probleemid tänapäeval: · Kroonilised haigused: artriit, kõrgvererõhutõbi, ortopeedilised vaegused, isheemiatõbi, krooniline bronhiit, hemorroidid, dermatiit. · Väliste tegurite tõttu suremus ja haigestumus: vigastused liiklusõnnetustest/kukkumistest mürgistustest/enesele või teistele suunatud vägivallast. Sõjad, loodusõnnetused, katastroofid põhjustajateks. · Nakkushaigused: suguhaigused, AIDS, kopsupõletik, gripp, tuberkuloos. Kasutatud kirjandus: · Kasmel, A., Lipand, A. Tervisedenduse teooria ja praktika. Tallinn, 2007 · , .. . .:, 2003 · Grauberg, M
diabeediga patsientidel. • Beeta-adrenoblokaatorid (metoprolool, atenolool, betaksolool, labetalool, sotalool, propranolool, bisoprolool, nebivolool, karvedilool, esmolool, tseliprolool, oksprenolool) muudavad südame töö optimaalsemaks ja vähendavad südame koormust. Selle mehhanismiga langetavad beeta-adrenoblokaatorid vererõhku. Beeta-adrenoblokaatoreid soovitatakse eelisravimina patsientidel, kellel esineb kaasuvana südame isheemiatõbi ja kes on põdenud südameinfarkti. Samuti sobivad beeta-adrenoblokaatorid kiire pulsisagedusega patsientidele ja südame rütmihäirete raviks. Beeta-adrenoblokaatorite määramisel ja kasutamisel tuleb alati jälgida südame löögisagedust. Beeta- adrenoblokaatorite sagedamad kõrvaltoimed on jõuetus ja väsimus. • Alfa-adrenoblokaatorid (doksasosiin, prasosiin) laiendavad veresooni ja langetavad sellega vererõhku. Alfa-adrenoblokaatoreid ei kasutata kõrgvererõhktõve korral
Podagra on suhteliselt sage haigus, esinedes umbes viiel inimesel tuhendest. Sagedamini haigestuvad mehed vanuses 40-50, postmenopausis naised, samuti neeruhaiguste, diabeedi või rasvumise all kannatavad inimesed. (www.inimene.ee) Riskitegureiks, mis soodustavad podagra teket, on: o Liigsöömine ja liikumisvaegus. o Puriinirikka toidu tarvitamine (liha, subproduktid, kaunviljad). o Rohke alkoholi tarvitamine. o Pärilik eelsoodumus. o Mõned haigused: ateroskleroos, isheemiatõbi, hüpertensioon, diabeet. (Sisehaigused, 1996) Etiopatogenees. Inimese organismis on puriinide lagundamise lõpp-produktiks kusihape. Puriinide allikaid on kolm: toit, endogeensete nukleotiidide degradatsioon ja resüntees. Kusihappe sisaldus plasmas sõltud puriinide moodustumise ja eritumise suhtest. Normaalselt on kusihappe süntees ja organismist eritumine tasakaalus. Mingi häire tagajärjel võib tasakaal kaduda ja tekib liigne kusihappesisaldus vereseerumis hüperurikeemia
prognoos on üldiselt hea. Vanemad peaks tagama lastele eluterve keskkonna, normaalsed peresuhted. Ülekaalulisus Liigne ning kõrge kalorsusega toidu tarbimine. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Geneetilised faktorid Elustiil Rasedus Ajukahjustus Ravimid sisenõristusnäärmete iseärasused või häired Sümptomid südame isheemiatõbi jalaveenide tromboos uneapnoe sündroom kasvajad (jämesoole-, pärasoole-, emaka-, rinna-, eesnäärmevähk), II tüüpi diabeet podagra viljatus ja erektsioonihäired Diagnoosimine oluline osa on eluviisidel - toitumisharjumustel, alkoholitarbimisel, füüsilisel aktiivsusel kehakaalu hindamine BMI valemi järgi
SÜDAME ISHEEMIATÕVE (ehk MÜOKARDI INFARKTI) RISKIFAKTORID Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin.
ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Süda ja liikumine. Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus. Teatakse, et kehaliselt aktiivsete inimeste risk haigestuda isheemiatõppe on pea poole võrra väiksem kui vähe liikujail. Hea vastupanuvõime ja pidev tervisespordiga tegelemine vähendavad haigestumisriske. Liikumine aitab ka neid, kel hapniku tarbimine pärilikest teguritest tingituna väga kõrgele ei tõuse.
Puhkepaus peab olema aktiivne. Ei ole soovitav, et töötaja läheb pausi ajal suitsu tegema või ainult istub puhkeruumis. Haigused, mille puhul on füüsiline koormus vastunäidustatud: äge üldnähtudega nakkushaigus (nt. gripp): aktiivses staadiumis müokardipõletik (südamelihasepõletik); südame rütmihäirete esinemine (nt. südame arütmia – südamerütm on täiesti korrapäratu); südamepuudulikkus; südame isheemiatõbi (südamelihases hapniku vähesus – mikro- ja makroinfarkti oht); kõrgvererõhutõbi (III ja IV staadium); hingamispuudulikkus; süvaveenitromboos (trombide tekkimine süvaveenides); ajuvereringehäire; kroonilised lihaste ja / või perifeerse närvisüsteemi haigused; kroonilised luude ja liigeste haigused. Tööandja on kohustatud tegema töö töötajale sobivaks.
hapnikuvaene veri kantakse paremasse kotta, kust ta liigub parema vatsakese kaudu edasi kopsudesse. Vasakusse kotta tuleb aga hapnikurikas veri kopsudest, kust see vasaku vatsakese kaudu üle keha laiali kandub. Kui inimene sisse hingab, liigub õhk kopsudesse. Kopsud varustavad hapnikuga kogu keha. Veri kannab hapniku kopsust rakkudeni. 1.1 SÜDA JA TERVIS 4 Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus. Teatakse, et kehaliselt aktiivsete inimeste risk haigestuda isheemiatõppe on pea poole võrra väiksem kui vähe liikujail. Hea vastupanuvõime ja pidev tervisespordiga tegelemine vähendavad haigestumisriske. Liikumine aitab ka neid, kel hapniku tarbimine pärilikest teguritest tingituna väga kõrgele ei tõuse
Miinused: raske jälgida, puudub antidoot, kallim, puudub info 1. Rivoroksabaan Xarelto. Faktor Xa otsene inhibiitor. Biosaadavus sõltub toidust, manustada koos toiduga! 2. Dabigatraan Pradaxa, Eelravim, elimineerub neerude kaudu, otsene trombiini inhibiitor 3. Apiksabaan, Eliquis. Faktor Xa otsene inhibiitor. ANTIAGREGANDID vähendavad trombotsüütide agregatsiooni. Kasutatakse profülaktikas suurte riskidega patsientidel(isheemiatõbi, stenokardia, perifeersete veresoonte haigus), korduva müokardiinfarktiga patsiendid. MSPVR Atsetüülsalitsüülhape Inhibeerib pöördumatult ensüümi tsüklooksügenaas, mis on vajalik trombotsüütidel tromboksan A2 sünteesiks. ADP retseptori antagonistid Klopodogeel, prasugeel- pöördumatud, eelravimid Tikagrelool- pöörduvtoime, aktiivravim Inhibeerib ADP seondmist ADP retsemporiga trombotsüütidel.
elatanutel. Samuti kuuluvad riskifaktorite hulka suitsetamine ning diabeet. Kõikide nende riskifaktorite pärast haigestutakse Eestis südame- ja veresoonkonna haigustesse juba keskeas. Ka mujal maailmas on südamehaigused suur problem. Seepärast tähistatakse igal aastal 28. septembril Südamepäeva, kus räägitakse inimestele riskifaktoritest ning sellest kuidas neid vältida. Üks enam levinuid südame- ja veresoonkonna haigusi on isheemiatõbi, mille korral tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus - kergemal juhul isheemia, raskemal juhul nekroos. Kõiki südame- ja veresoonkonna haigusi saab vältida ning isheemiatõbi ei ole erand. Haigestumist sellese saab vältida õige elustiiliga. Südameprobleemide esinemise korral aitab südamel tööd teha südamestimulaator (vt. Lisa 1, foto 1), mis paigaldatakse aeglase südamerütmiga inimestele tavaliselt 60-70 eluaasta vanuses
Ebastabiilne INR varfariini tarvitajal. Puudub võimalus INR kontrolliks. Neerufunktsioon >30 ml/min. Korrektne ravimitarvitaja. <75 aasta vana. Võimeline ostma ravimit. 18. Antiagregandid. Toimemehhanism (ASH, ADP retseptorite antagonistid). Millal kasutatakse antiagregante? Takistavad trombotsüütide agrekatsiooni. Ei toimi hüübimisfaktoritele. Kasutatakse suure riskiga patsientidel (isheemiatõbi, stenokardia, perifeersete veresoonte haigus, korduva MI pt). ASH: inhibeerib pöördumatult ensüüm COX, mis on vajalik trombotsüütidel tromboksaan A2 sünteesiks (vastutab trombotsüütide kokkukleepumise eesti). ADP retseptori antagonistid: inhibeerib adenosiindifosfaati (ADP) seondumist ADP retseptoriga trombotsüütidel. Antiagregante kasutatakse trombi tekke ennetamiseks. Näidustatud ASH talumatuse
medicinalis (ka f. serpentina) ehk ravikaan, ka saksa või ukraina kaan. Peale nimetatute on teada mitu lokaalset apteegikaani värvusvariatsiooni. 6 3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME Kaanide kasutamine mitmesuguste haiguste ravimisel ulatub kaugesse minevikku. Tänapäeval on nendega ravimine vähe levinud. Verd imevaid kaane kasutatakse praegugi mitmete haiguste raviks (glaukoom, südame isheemiatõbi, tramboflebiit, veenilaiendid, hemorroidid, paistetus, tromid, gangreen, südame- veresoonkonna haigused, infarkt, vererõhuprobleemid, tursed, hormonaalsed häired, põletikud, liigesevalu). Teda on kasutatud ka vererõhu alandamiseks. Kaanide teeneid kasutavad kirurgid, neuroloogid, günekoloogid ja silma-ja nahaarstid. Apteegikaanist eraldatud hirudiin takistab vere hüübimist ja seda kasutatakse veenipõletike ravis.
isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või uimastite tarbimist, mõningaid ravimeid, lapsepõlve üleelamisi, elumuutusi, pikaajalist ja pidevat stressi. Tavaliselt tekibki depressioon mitmete tegurite koosmõjul. Depressiooni põhjustajaks võib siiski olla ka orgaaniline haigus või vähemalt võib orgaaniline haigus olla soodustavaks teguriks. Tavalisemateks depressiooni tekitavateks haigusteks on nt suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, vähk, kilpnäärme üle- või alatalitlus ning Parkinsoni tõbi. On teada, et ka B-vitamiini puudus tekitab depressiooni. Ravimitest võivad tekitada depressiooni beetablokaatorid, hormoonasendusravis kasutatavad preparaadid ja kortikosteroidid. Diagnoosimine Depressiooni diagnoosimine põhineb eelkõige vestlusel, patsiendi üldseisundi hindamisel ja varasemal haiguslool. Kui patsiendi seisund on selge, siis muu diagnostika ei olegi vältimatult vajalik. Ravi
Gummad võivad lõhkuda kõiki kudesid lihaseid, närve, veresooni. Suus võib tekkida suulae kahjustus ja keele liikuvuse halvenemine. Kõige kurikuulsam on aga ninavaheseina lagunemisest tekkiv sadulnina.Nahale võivad tekkida ka grupeeritud sõlmekesed, mis jällegi jätavad arme.Palju probleeme tekib südame-veresoonkonnaga, eriti meestel aordilaiendid ehk aneurüsmid (rebenemisoht), südameklappide kahjustus, rütmihäired ja pärgaarterite umbumine, tulemuseks on südame isheemiatõbi. Tänu ravimitele on südame-veresoonkonna süüfilis õnneks muutunud harulduseks.Närvisüsteemi haaratuse ehk neurosüüfilise tunnusteks võivad olla kõne- ja psüühikahäired, valud ja tundlikkuse häired jäsemetes, liigutuste koordineerimatus, isegi halvatused, meeleelundite kahjustused kuni täieliku pimeduse ja kurtuseni. Eriti ohustatud on nooremas haigestunud. Lõpptulemuseks on surm. Kolmandase süüfilise haige pole enam nakkusohtlik.
Alkoholi liigtarbimine on riskiteguriks üle 120le erinevale haigusele, ka õnnetustele, vägivallale, avaliku korra rikkumistele. Otsene kahju – haiguste ja õnnetuste ravikulud, kaudne – töövõime kaotus 2014. aastal tarbiti Eestis 11,7 liitrit absoluutset alkoholi aastas isiku kohta. Eesti rahvastiku haiguskoormusest põhjustab alkohol ~10% ehk laias laastus 40 000 kaotatud eluaastat aastas. Meestel peamised alkoholiga seotud tervisekaotuse põhjused: südame isheemiatõbi, maksatsirroos ja insult. Naistel: maksatsirroos, insult, rinnavähk. Maksatsirroos põhjustab 23% alkoholist tingitud tervisekaos. Kättesaadavus: 207 kange alkoholi müügokohta 100000 el. kohta. Soomes 6,4; Norras 5,7. Eesti alkoholipoliitika on liberaalne. Alkoholi ennetus käib projektipõhiselt ja on suuresti pühendunud inimeste entusiasmile põhinev. "SÜDAME JA VERESOONKONNAHAIGUSTE ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA 2005–2020"
urineerimishäired - põiepidamatus ja urineerimisraskus, impotentsus ning madala veresuhkru ehk hüpoglükeemia tundemärkide vähenemine või kadumine. Suurte veresoonte kahjustus Diabeetikutel (eriti II tüüpi ehk insuliinmittesõltuvatel diabeetikutel) tekib veresoonte lupjumine kiiremini ja väljendub selgemalt kui teistel inimestel. Sellest tingituna võivad areneda mitmesugused haigused nagu alajäsemete (jalgade) veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos, südame isheemiatõbi ja ajuinsult. 11 Südame isheemiatõbi Diabeet on riskitegur, mis võib viia südame isheemiatõve väljakujunemisele. Üldised riskitegurid on kõrgenenud vererõhk, ülekaal, vere kolesteroolisisalduse tõus, suitsetamine, väheliikuv eluviis, pärilik eelsoodumus südame isheemiatõve tekkeks. Diabeedist tingitud riskitegurid on kõrgenenud veresuhkru väärtus, vere hüübimatus
bradükardia aeglustunud südametegevus ekstrasüstolid vahelöögid absoluutne arütmia süda on rütmist väljas Norm vererõhk: < 130<85 Ateroskleroos haigusena - Ateroskleroos e. arteri lubjastus on krooniline haigus, mis kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle alusel isheemiliste kahjustuste kujunemine elundites ja kudedes. Südame isheemiatõbi - südamehaigus, mis on tingitud verevarustuse puudulikkusest ehk mittevastavusest südamelihase energiavajaduse ja verevoolu vahel. Kõige sagedasem põhjus (90%) on pärgarterite valendiku ahenemine (stenoos) ateroskleroosi tõttu (koronaartõbi). Kuidas tekib infarkt? - 90% infarktijuhtudest on põhjuseks tromb, mis sulgeb arteri täielikult. Põhjuseks võib olla ka veresoonte spasm. Tromb tekib kui arteri siseseintele
KAANIDE KASULIKKUS Kaane kasutatakse ravimisel ja neid kasvatatakse laborites ning müüakse apteegis. Apteegikaan, keda esineb väga harva mõnes Lääne- ja Kagu-Eesti veekogus, kasutati juba vanasti inimeste ravimiseks. Neid kaane müüdi apteegis ja sellest ka nimetus. Teatud haiguste puhul kasutatakse neid praegugi. Verd imevaid rõngasusse kasutatakse praegugi mitmete haisute raviks(glaukoom, südame isheemiatõbi, tramboflebiit, veenilaiendid, hemorroidid, paistetus, tromid, gangreen, südame- veresoonkonna haigused, infarkt, vererõhuprobleemid, tursed, hormonaalsed häired, põletikud, liigesevalu). Kaanide teeneid kasutavad kirurgid, neuroloogid, günekoloogid ja silma-ja nahaarstid. Tänapäeval on kaanid loodusest peaaegu otsas. Nad on enamikus Euroopariikides haruldased. Praegu on suurimaid looduslike kaanide kasvatajaid ja müüjad Ungari,
Veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine võib olla kolmandaks tekkepõhjuseks, mis näiteks tekib sagedamini narkootikumide üledoosist. 1 Et südameinfarkti peamiseks põhjuseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos, siis on tähtis seda aastatega kujunevat haigust juba varakult ennetada. Arterite ummistumisele viib südame isheemiatõbi. Meestel on südameinfarkt tunduvalt sagedasem kui naistel. Ka pärast kõvemat viinavõtmist on infarktioht suurem! 17.Mis on hüpohondria-ülemäärane ja põhjendamatu mure oma tervise pärast. Patsient arvab ,et tal on surmav või mõni hirmus haigus. 18.Nimetage millised eakate probleemid vajavad hindamist- motoorsed, sensomotoored, kognitiivsed võimed ja psühhosotsiaalsed, toimetulekualased tegevused, 19.Miks on hindamist vaja
pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena. Alkoholi tarbimise tagajärjel võib tekkida isheemiatõbi. KESKNÄRVISÜSTEEM Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus). AJU Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-korralt süvenevad. On ju joobes inimese
Veresoone elastsus väheneb, diameeter väheneb ja võivad tekkida paksendid ja trombid. Paradoks: mida nõrgem pump või vähene liikumine, seda rohkem trombe võib tekkida ja seda kitsamaks veresoon läheb. Mida rohkem ladestusi tekib, seda vähem verd läbib. Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud). Vereringele on hea piisavalt vett Q10 -eriti kes ei liiguta võimas antioksüdant. Tagajärg: krooniline isheemiatõbi, ajuarterites isheemiline ajuinfarkt, peaaju verevalum, peaaju atroofia, raskusnõdrameelsus. Kõigi arterite ja arterioolide lupjumine, sulgumine, kudede kärbus. Veenilaiendid e varikoos? VEENILAIENDID: Ehk varikoos. Venoosses süsteemis on tekkinud verepais, veenid ja klapid venivad välja, soonesein kaotab elastsuse, tekivad sõlmed, sopistused. Soodustab: geneetiline soodumus, istuv-püsti töö, füüsiline koormus või ülekaal, rasedus. Esialgu
Gummad võivad lõhkuda kõiki kudesid lihaseid, närve, veresooni. Suus võib tekkida suulae kahjustus ja keele liikuvuse halvenemine. Kõige kurikuulsam on aga ninavaheseina lagunemisest tekkiv sadulnina. Nahale võivad tekkida ka grupeeritud sõlmekesed, mis jällegi jätavad arme. Palju probleeme tekib südame-veresoonkonnaga, eriti meestel aordilaiendid ehk aneurüsmid (rebenemisoht), südameklappide kahjustus, rütmihäired ja pärgaarterite umbumine, tulemuseks on südame isheemiatõbi. Tänu ravimitele on südame-veresoonkonna süüfilis õnneks muutunud harulduseks. Närvisüsteemi haaratuse ehk neurosüüfilise tunnusteks võivad olla kõne- ja psüühikahäired, valud ja tundlikkuse häired jäsemetes, liigutuste koordineerimatus, isegi halvatused, meeleelundite kahjustused kuni täieliku pimeduse ja kurtuseni. Eriti ohustatud on nooremas haigestunud. Lõpptulemuseks on surm. Kolmandase süüfilise haige pole enam nakkusohtlik.
soontes vereklompide tekke, samuti suudab hirudiin lagundada juba hüübinud klompe. Hirudiinine haavand ei hüübi ja nii tilgubki sealt puhastamist vajavat verd veel päev-kaks, kokku ühest hammustuskohast kuni 50 ml. Kaanist saab vadaneda soola või joodi abil, mida nood ussid ei talu Apteegikaane kasutavad praegugi kirurgid, neuroloogid, günekoloogid, silma- ja nahaarstid. Kaanid aitavad mitmel puhul: kõrgvererõhktõbi, glaukoom, insult, südame isheemiatõbi, tromboflebiit, veenilaiendid, hemorroidid, roos, artroos, radikuliit, paistetus, günekoloogilised haigused, impotentsus, operatsioonijärgne seisund, kus vigastatud veresoontes võib tekkida hüübimisi. Vastunäidustusi on üsna vähe. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Eesti Teaduse Akadeemia. 1998. Eesti punane raamat.Tartu. 2. Järvekülg,A. 1981. Loomade elu Selgrootud 1.Tallinn. 3. Kuresoo,R. Relve,H. Rohtmets,I. 2005. Eesti elusloodus. Tallinn. 4. Kindersley,D. 1998
vähene füüsiline koormus, suitsetamine. Probleemi vältimine: Tervislik toitumine, sport. Ka jõhvikate ning küüslaugu söömine ennetab veresoonte lupjumist. 11. Milles seisneb kõrgvererõhutõbi, mis on selle põhjused ja millised võivad olla tagajärjed? Põhjused-Liigne söömine, vähene liikumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine või pärilikkus. Tagajärjed-Tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused, nägemise halvenemine. Raskematel juhtudel aju verevarustuse puudulikkus(insult) või neerupuudulikkus. 12. Milliste mõõdetavate näitajatega saame hinnata südame ja veresoonkonna seisundit? Too näiteid nende näitajate normaalsetest väärtustest. Millised tegurid muudavad nende näitajate väärtusi kõrgemaks ja madalamaks? Südame talituslikku seisundit saab iseloomustada elektrokardiogrammi (EKG) järgi.
Segatüüpi β blokaatorid pärsivad bronhide lõõgastumist, tekitavad konstriktsiooni. See eriti ohtlik astmaatiliste seisundite korral. – Mitteselektiivseid β blokaatoreid astmaatiliste probleemide korral mitte kasutada! 20. β-blokaatorite kliiniline kasutamine Hüpertensioon – koos diureetikumidega ühed efektiivsemad vahendid. Kombineeritakse tiasiid- diureetikumidega, vähendades nii hüpokaleemia tekke ohtu. Südame isheemiatõbi – vähendavad südame koormust, parandavad koormustaluvust. Müokardi infarkt – manustatakse vahetult pärast infarkti, väheneb suremus. Migreen– hood harvenevad, valu nõrgem. Arütmiad – kõrvaldavad sümpaatilise NS toime südame erutusjuhtesüsteemile ja automatismile. Kasutatakse tahhükardiate korral. Propranolool pärsib südame löögisagedust, blokeerib siinussõlme toniseerivad β1 retseptorid. Väheneb
Arvatakse, et osaliselt võib haiguse kujunemises rolli mängida nende süsteemide pärilik (geneetiline) omapära ehk soodumus kõrgenenud vererõhu tekkimiseks. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE ·Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud, väsimus, ninaverejooks, närvilisus. : peavalu, pearinglus Hüpertoonia tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; raskematel juhtudel aju verevarustuse puudulikkus (insult), stenokardia või neerupuudulikkus. Seega võib inimene märgata nägemise halvenemist, üldist halba enesetunnet koos peavaluga, töövõime langust, südamekloppimist ning unetust. Oluline on teada, et hüpertoonia on pidevalt süvenev haigus, mistõttu aja jooksul võivad haigusnähud muutuda. DIAGNOOSIMINE EHK MILLISED UURINGUD VÕIDAKSE TEHA JA MIKS
Ühes keharakus on umbes kahe meetri pikkune DNA lõik, mis sisaldab 30 000 kuni 40 000 geeni ja on osavalt pakitud 46 kromosoomiks. Kokku on inimesel 23 kromosoomipaari igast paarist üks kromosoom on pärit emalt ja teine isalt. Geneetilistest haigustest kõneldes on kuni viimase ajani silmas peetud kromosoomihaigusi (Downi sündroom) või siis ühe geeniga seotud haigusi (Duschenne'i lihasdüstroofia). Need on väga haruldased. Sagedasemate haiguste - kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi, ateroskleroos, diabeet, vähk - puhul on olulised mitmed geenid, mis koostoimes keskkonnaga osalevad haiguse avaldumises. Kuna nimetatud haigusi põeb suur osa rahvastikust, on tähtis nende omavahelisi seoseid teada väga täpselt. Seeläbi lisame elule aastaid ja aastatele elu. Mis on praegu võimalik meditsiinigeneetikas? Juba praegu diagnoositakse haigusi geeni tasemel. Paraku on see võimalik peamiselt harva esinevate ühe-geeni-haiguste puhul, millega seotud geen on juba teada.
Vererõhk sõltub südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast Vererõhku mõjustavad ka mitmed teised faktorid (organismi vee ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid SÜMPTOMID Kõrgverererõhutõvega seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel Mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus,ninaverejooks, närvilisus. Hüpertoonia tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; raskematel juhtudel insult või neerupuudulikkus. Inimene võib märgata nägemise halvenemist, üldist halba enesetunnet koos peavaluga, töövõime langust,südamekloppimist ning unetust. Kõrgvererõhutõbi on pidevalt süvenev haigus, mistõttu aja jooksul võivad haigusnähud muutuda. DIAGNOOSIMINE ·Hüpertoonia diagnoosimine algab vererõhu mõõtmisest
Gummad võivad lõhkuda kõiki kudesid lihaseid, närve, veresooni. Suus võib tekkida suulae kahjustus ja keele liikuvuse halvenemine. Kõige kurikuulsam on aga ninavaheseina lagunemisest tekkiv sadulnina. Nahale võivad tekkida ka grupeeritud sõlmekesed, mis jällegi jätavad arme. Palju probleeme tekib südame-veresoonkonnaga, eriti meestel aordilaiendid ehk aneurüsmid (rebenemisoht), südameklappide kahjustus, rütmihäired ja pärgaarterite umbumine, tulemuseks on südame isheemiatõbi. Tänu ravimitele on südame-veresoonkonna süüfilis õnneks muutunud harulduseks. 5 Närvisüsteemi haaratuse ehk neurosüüfilise tunnusteks võivad olla kõne- ja psüühikahäired, valud ja tundlikkuse häired jäsemetes, liigutuste koordineerimatus, isegi halvatused, meeleelundite kahjustused kuni täieliku pimeduse ja kurtuseni. Eriti ohustatud on nooremas haigestunud. Lõpptulemuseks on surm
ehhokardiograafia (südame ehitus ja tegevus) kallutustest (minestuse põhjus) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Tavaliselt pannakse diagnoos elektrokardiograafia, koormustesti ja Holter- monitooringu abil (Maramaa 1993). Südame rütmihäirete diagnostika Vajaduse korral tehakse diagnoosi täpsustamiseks eriuuringuid: elektrofüsioloogiline uuring (rütmihäirete diagnoos, nende tekke koht) pärgarterite kontrastülesvõte (südame isheemiatõbi, pärgarterite kõrvalekalded normist) vasema vatsakese kontrastülesvõte (struktuuri vead, teovõime) parema vatsakese kontrastülesvõte (struktuurivead, vatsakeste tahhükardia põhjus) südamelihase koeproov (südamelihasehaigestumus, põletik) nahaalune rütmimonitor (rütmihäire tüüp, minestuse põhjus) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Õendusprobleemid ja õendustegevus 1. Valu rinnaku taga, mis on tingitud südamelihase verevarustuse häirest,
INFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südameliha kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid, täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin
Peaaegu kõik inimesed on kunagi tundnud rütmimuutusi, ehk südamekloppimist. Tavaliselt on tegu täiesti kahjutute üksikute lisalöökidega. Lühema või pikema kestusega südamekloppimine esineb küllaltki harva. Seda esineb vähem kui 5%-l alla 65-aastastest inimesest. Vananedes rütmihäirete esinemissagedus suureneb. Üle 75-aastastel esineb rütmihäireid juba umbes 15%. Rütmihäirete tekke ohtu suurendavad südame isheemiatõbi, südameinfarkt, klapivead ja muud südamehaigused (Mäkijärvi jt 2010). Peamiselt haige ravimise aspektist lähtudes klassifitseeritakse südame rütmihäireid kahte suurde rühma - tahhükardilisteks ja bradükardilisteks arütmiateks, sest tahhükardilisi rütmihäireid ravitakse nn. antiarütmikumidega, mis on üldiselt vastunäidustatud bradükardiliste rütmihäirete korral (Maramaa 1991). Rütmihäirete ravi põhineb nendel leidudel, mis tulevad esile patsiendi anamneesist,
sisaldavad rohhkelt b- vitamiine. Samal ajal kui paljud paljud toiduained tõstavad energia taset ja suurendavad elujõudu on aineid mis töötavad vastupidiselt.Kohvi ,teed , sokolaadi ,karastusjooke , suhkrut ja alkohoili- tuntakse kui toiduaineid mis võivad kehalt energiat röövida. Kofeiini liigtarbimisel võib tekkida südamepekslemine,ärevus ja unehäired. 4 Toit ja terve Süda Südame isheemiatõbi on arenenud riikides peamine surmapõhjus. Kuigi arvatakse, et haigus ohustab sagedamini mehi ,on see surmapõhjusena esikohal ka naistel. Vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetele põhjustab südame isheemia tõbi igalaastal 25 % 11 miljonist surmajuhtumist lääneriikides. Õnneks on arvukalt tõendeid selle kohta ,et haiguse teket on võimalik vältida. Kõige enam on südame isheemiatõve ennetamisel abi toitumisharjumuste korrastamisest.
See tähendab seda, et haiglas olles tuleb patsiendile kindlustada nii insuliini süstimise võimalus kui ka vajalik dieettoit. Diabeetikul tuleb pidevalt jälgida veresuhkru taset, sest haiglas olek ja eri ravimite kasutamine võib muuta patsiendi veresuhkru tasakaalu. Õde peab ka teadma diabeetiku võimalikest terviseohtudest ehk siis sellest, millised probleemid kaasnevad hilistüsistustega. Kui patsiendil on diabeedi foonil tekkinud südame-isheemiatõbi või neerupudulikkus, vajab ta samasugust hooldust nagu südame- ja neeruhaiguste korral, arvestades diabeetiku elulisi vajadusi. Tüüpilisemaid ja ravile raskesti alluvaid diabeetikute probleeme on diabeetiline jalg. Diabeetiline jalg tekib nii veresoonte kui ka närvide kahjustuse tagajärjel. Sellega seoses suureneb jalgadel põletiku tekkimise oht, juba tekkinud põletik toob kaasa haavandid, lihaste ja luukoe kärbuse, mille tagajärjeks võib olla gangreeni teke. Seega tuleb erilist
· Ca2+ blokaatorid + b-adrenoblokaatorid · Ca2+ blokaatorid + nitraadid · Ca2+ blokaatorid + b-adrenoblokaatorid + nitraadid · Vere hüübimist pärssivad ained VERESOONI LAIENDAVAD RAVIMID 1 Need ravimid on kasutusel kas erinevatel põhjustel tekkinud verevarustuse häirete ravis ( n: südame isheemiatõbi) või vererõhku alandavate ravimitena. TSÜKLILISE GUANOSIINMONOFOSFAADI KAUDU TOIMIVAD AINED Nitroglütseriin Isosorbiiddinitraat e. nitrosorbiid Isosorbiidmononitraat NITRAADID e.nitroühendid - nitraadid ja nitritid Silelihaskonda lgastavad ühendid, esikohal on mju veresoonkonnale e.vasodilataatorid TOIMEMEHHANISM Lõõgastavad veresoontes silelihaseid, peamiselt veene, vähem arterioole ja artereid, kuid võivad mõjuda ka bronhide, seedetrakti (ka sapiteed), kusejuha ja
Samal ajal naha ja siseelundite veresooned ahenevad. Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. 8. Südame-vereringe häired. Südame klapirikked. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt. Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused. Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud veresoonte aterosklerootilistest muutustest (harvematel juhtudel ka muudest probleemidest). Aterosklerootiline protsess võib alata inimese sünnist, kulgedes tasapisi kogu elu. Veresoone seina sisekestale ladestuvad tasapisi rasvained ja kaltsiumisoolad, mille tõttu veresoone valendik aheneb
bioloogilist kalduvust, isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või uimastite tarbimist, mõningaid ravimeid, lapsepõlve üleelamisi, elumuutusi, pikaajalist ja pidevat stressi. Tavaliselt tekibki depressioon mitmete tegurite koosmõjul. Depressiooni põhjustajaks võib siiski olla ka orgaaniline haigus või vähemalt võib orgaaniline haigus olla soodustavaks teguriks. Tavalisemateks depressiooni tekitavateks haigusteks on nt suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, vähk, kilpnäärme üle- või alatalitlus ning Parkinsoni tõbi. On teada, et ka B-vitamiini puudus tekitab depressiooni. Ravimitest võivad tekitada depressiooni beetablokaatorid, hormoonasendusravis kasutatavad preparaadid ja kortikosteroidid Ravi Enamik depressiooni all kannatajaid ei saa mingit ravi. Professionaalset ravi saab üksnes iga kolmas. Mõni inimene ei pruugigi aru sada, et tema tujutuses on süüdi depressioon
Alkoholism, narkomaania HIV-infektsioon, AIDS Silikoos (kaevuritel) Massiivne nakkus ja bakterite suur virulentsus (bakterid tugevate haigust tekitavate olemustega) Asotsiaalid, vangid, kodutud Haiglatöötajad Tuberkuloosihaige perekonnaliikmed Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3% nakatanutest tuberkuloosi. AIDS-i haigetel on haigestumisrisk 10% aastas! Südame isheemiatõve riskifaktorid. Südame isheemiatõbi on äge või krooniline südamelihase kahjustus, mis on esile kutsutud südamelihase verevarustuse vähenemisest või lakkamisest patoloogiliste muutuste tõttu pärgarterites. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus, raskel juhul nekroos. Põhjused: VASKULAARSED TEGURID Koronaararterite ateroskleroos (kuni 90% juhtudel) Tromb pärgarteris vigastatud naastul Koronaararteri ehk pärgarteri spasm
Partneri kaotust elab mees väga raskelt üle, nii emotsionaalselt kui seksuaalselt. Maailma statistika järgi sureb keskmine mees paar aastat pärast elukaaslast. Ka noores eas võivad suhte lõppemisele või lahutusele järgneda tõsised raskused uue seksuaalsuhte alustamisel, aga enamasti saab neist üle. Psühholoogiliselt mõjutab mehe seksuaalsust igasugune haigus. Erektsioonile avaldavad mõju eeskätt hüpertooniatõbi, südame isheemiatõbi, ateroskleroos, suhkruhaigus, samuti kroonilised maksa- ja neeruhaigused ning depressioon. Viimased uuringud näitavad, et noored mehed ei põleta ennast enam tööga läbi nii nagu mõned aastat tagasi. Kuna väsimus tapab seksuaalsust, on tähtis, et mees saaks ennast välja puhata. Vanemas eas on töötamine võrreldes kodusistumisega just hea, sest see aitab vormis püsida. Kui aga töö on pingeline ja pinget ei
Kõhulahtisus või kõhukinnisus, kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine pärast sööki. Urineerimishäired - põiepidamatus ja urineerimisraskus.Impotentsus. Suurte veresoonte kahjustus Diabeetikutel (eriti II tüüpi ehk insuliin-mittesõltuvatel diabeetikutel) tekib veresoonte lupjumine kiiremini kui teistel inimestel. Sellest tingituna võivad areneda mitmesugused haigused nagu alajäsemete (jalgade) veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos, südame isheemiatõbi ja ajuinsult. Südame isheemiatõve kõige raskem vorm on südamelihase infarkt, mis diabeetikutel võib tekkida ebatüüpiliselt, s.o. ilma valuta. Jala veresoonte ahenemine - ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tagajärjel võib välja areneda veresoonte ahenemine, mis väljendub jalalihaste krampidena. Võib esineda ka vahelduv lonkamine, mille puhul esinevad kõndimisel valud säärelihastes. Valud
annaabi.ee 
