Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Uurimustöö "Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas" (0)

Keskkool - Bioloogia - Inimene
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumis seotud vanuse ja sooga ?
  • Kuidas oleneb alkohoolsete jookide eelistus soost ja vanusest ?
  • Mis on pohmell ehk pohmelus?
  • Kuidas säästa end tulevikuks?
  • Kui tihti tarbite alkoholi ühe kuu jooksul ?
  • Kus kohas tarbite kõige sagedamini alkoholi?
  • Kus tarbitakse alkoholi ?
  • Miks olete seni keeldunud alkoholi pruukimast?
Ülenurme Gümnaasium
Mikk Otsar 11b klass
Oliver Jõesaar 11b klass
Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas
Uurimistöö
Juhendaja: Evelyn Kostabi
Ülenurme 2013

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Kirjanduse ülevaade 5
1.1 Alkoholi olemus 5
1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus 5
1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas. 6
1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. 7
1.5 Joobe astmed 7
1.6 Alkohol ja tervis 8
1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid 9
2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid 11
2.1 Valim 11
3. Tulemused ja arutelu 13
3.1 Alkohoolsete jookide tarbimine sõltuvalt soost ja vanuses 13
3.2Alkohoolsete jookide tarbimise sagedus ühe kuu jooksul 14
3.3 Alkoholijoobes olnud õpilaste arv 15
3.4 Kange või lahja alkoholi tarbimise osakaal 16
3.5 Sagedased alkoholi tarbimise kohad 17
4. Kokkuvõte 19
Kasutatud kirjandus 21
LISA 1. Küsimustik 23

Sissejuhatus


Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga. (Oolo jt 2010). Erinevad uuringud on näidanud, et kui noor inimene ei tarbi alkoholi, siis on tema suhted vanemate ja sõpradega head ja üleüldiselt on vähem probleeme. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi ja kui palju õpilasi alkoholi tarbivad.
Alkohol on olemuselt antidepressant . Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti . Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. (Alkoinfo 2011.). Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke . Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea .(Vessik 2006.)
Teema on samuti tänapäeval noorte seas aktuaalne ja alkoholi tarbimine koolinoorte seas kasvab üha enam ja muutub ühiskonnas järjest populaarsemaks. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autoreid pikemat aega vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Kuna uurijad on ise samuti koolinoored ja on alkoholiga kokku puutunud koolis käimise ajal, siis seetõttu on valitud uurimistöö teemaks alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste ja 18-19 aastaste õpilaste seas.
Andmeid koguti küsimustiku abil, valimisse kaasati kõik 12-ndate ja 9-ndate klasside õpilased. Loomulikult oli küsitletavatel õigus loobuda uurimistöös osalemisest, aga keegi seda võimalust ei kasutanud ja uurimistöös osalesid kõik eelpool mainitud klassides õppivad õpilased.
Uurimistöö tegijate eesmärk oli teada saada kui palju tarbitakse Ülenurme Gümnaasiumis valimisse kuuluvates gruppides alkoholi ja kas tarbimine sõltub soost ja vanusest . Ühtlasi taheti teada saada ka erinevate gruppide alkohoolsete jookide tarbimise eelistusi.
Eesmärgist tulenevalt püstitati järgmised uurimisküsimused:
  • Kuidas on alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumis seotud vanuse ja sooga ?
  • Kas ja kuidas oleneb alkohoolsete jookide eelistus soost ja vanusest ?
    Uurimisküsimustest tulenevalt püstitati ka hüpoteesid:
  • Ülenurme Gümnaasiumis tarbivad 18-19 aasta vanused õpilased rohkem alkoholi kui 15.-16. aastased õpilased ja poiste tarbimise osakaal on suurem kui tüdrukutel.
  • Alkohoolsete jookide eelistus oleneb vanusest ja soost, nooremad tarbijad ja tüdrukud eelistavad lahjasid alkohoolseid jooke ning 18-19 aastased noormehed eelistavad kangeid jooke.

    Kirjanduse ülevaade


    Kirjanduse osa koosneb seitsmest peatükist, kus antakse ülevaade sellest, mida kujutab endast alkohol ning milline on tema mõju tervisele. Tuuakse välja ka erinevate alkoholiga seonduvate uuringute tulemusi.

    1.1 Alkoholi olemus


    Seadus ütleb, et alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.
    Eesti alkoholiseaduse järgi jaotatakse alkohoolsed joogid kolme rühma:
    • Kanged alkohoolsed joogid, alkoholisisaldus üle 22 mahuprotsendi;
    • Lahjad alkohoolsed joogid, alkoholisisaldus 6-22 mahuprotsenti;
    • Vähese alkoholisisaldusega joogid, alkoholisisaldus 0,5-6 mahuprotsenti (Aloholiseadus, 2002; Viru ja Volver, 2004)

    Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine (Alkoinfo, 2011).

  • Alkoholi mõju ja kahjulikkus


    • Alkohol võimendab sageli seda meeleolu, milles inimene on enne jooma hakkamist.
    • Alkoholil on lõdvestav toime, mõõdukal tarvitamisel võib see vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust.
    • Alkohol võib muuta inimese sõnakaks, vaidlushimuliseks ja agressiivseks. Kunagi ei ole võimalik ette teada, kes muutub juues ebameeldivaks.
    • Pidev joomine kahjustab tõsiselt nii vaimselt kui füüsilist tervist. Pikaajaline liigtarvitamine põhjustab näiteks maksatsirroosi, mitmesuguseid vähivorme ja südamehaigusi.
    • Liigjoomine võib viia alkoholimürgistusteni, millega võib kaasneda kooma või isegi surm
    • Alkoholitarvitamine on otseselt seotud paljude sotsiaalsete probleemidega, alates vägivaldsetest kuritegudest kuni perevägivalla, vigastuste ja liiklussurmadeni (Tervise Arengu Instituut, 2009).

  • Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.


    Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportist selgus, et võrreldes teiste maailma riikidega on Eestis kõige suurem nende 15 aastaste osakaal, kes on esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat. Uuringu põhjal tarvitab 13% noorukitest alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke – 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus. Sama uuring näitab, et võrreldes teiste maadega joovad Eesti koolinoored märksa sagedamini ka kanget alkoholi (Noored alkoholi... s.a.). 2007. aastal läbiviidud uuringust selgus, et enamik koolinoori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Õlut on proovinud selles eas 39% poistest ja 30% tüdrukutest. Siidrit on poisid samas eas joonud 33%, segujooke 20% ja veini 29% (Hibell, Guttormsson, Ahlström, Balakireva, Bjarnason, Kokkevi, Kraus , 2007). Samast uuringust selgub, et paljud koolinoored ei peagi neid jooke alkoholiks. Arvatakse, et alkohol aitab lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid . Tegelikkuses alkohol süvendab hoopis muresid ja probleeme. Uuringutulemused näitavad, et alkohol ei ole 15–16 aastaste noorukite seas vaid nädalavahetuse ajaviide. Küsitlusele vastanutest olid 53% küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud ka koolipäevadel. Üle poolte 10–13 aastastest koolilastest on oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 14–15 aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 16–18aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Hibell jt. 2007; Kobin jt. 2012). Uuringud näitavad, et kõige sagedasemateks alkoholi tarbimise kohtadeks on kellegi teise kodu. Eesti noortest on võõrast kodu alkoholi tarbimise kohana kasutanud 48 %. Veerand uuringus osalejatest leidis, et targem on siiski tarbida alkoholi oma kodus (Streimann, 2009).

  • Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta.


    Valdav osa eestlasi on arvamusel, et Eestis juuakse liiga palju alkoholi ja on teadlikud alkoholist tulenevatest probleemidest. 75% Eesti elanikest arvab , et alkoholi juuakse palju ning vaid 16% leiab, et alkoholi tarbitakse mõõdukuse piirides ( Orro , 2012). Rahva jaoks on mõõdukas tarbimine see kogus alkoholi, mille korral ei teki inimesel haigestumise ega suremuse riski või on see risk kõige väiksem (Gabor, Koppel , Linnas, Viksi, 2011). Eesti elanikest 81% on seisukohal, et joomist Eestis tuleks vähendada. 92% arvates peaksid inimesed ise oma suhtumist alkoholi tarbimisse muutma (Orro, 2012). Statistika näitab, et alkoholitarbimise suurenemine on korrelatsioonis alkoholireklaami mahu kasvuga. Alkoholi kujutatakse reklaamides enamasti positiivselt ja arvukad uuringud näitavad, et see tõepoolest suurendab inimeste alkoholitarbimist. Seda näitab ka Eesti alkoholistatistika, mille järgi on joomine suurenenud koos alkoholireklaami mahuga. Erinevate alkoholikategooriate lõikes on perioodil 2003–2011 suurima reklaamimahuga olnud õlu. Kange alkoholi reklaamimahud on langemises. Vaatamata alkoholireklaami üldise mahu jätkuvale kasvule on alaealiste kokkupuude alkoholireklaamidega vähenenud, sest toimunud on telerivaatamisaegade üldine vähenemine (Kaal, 2011). Elanike hinnangul oli 2011. aastal Eestis kõige tõsisemaks alkoholist tulenevaks probleemiks sõiduki juhtimine joobes olekus. Nii arvas 94% vastanutest. Järgnesid laste ja noorte alkoholi tarbimine (92%), terviseprobleemid (89%), avaliku korra rikkumine (87%), alkoholi tarbimisega kaasnenud isikuvastased kuriteod (88%), alkoholist põhjustatud kodune vägivald (85%), alkoholist tingitud töötus ja asotsiaalsus 81% ning soosiv hoiak alkoholi tarbimisse (67%) (Orro, 2012).

  • Joobe astmed


    Joobe astmeid on kirjeldatud järgnevalt:
  • Kerge joobe iseloomulikeks tunnusteks on enesetunde paranemine ja enesekriitika vähenemine. Sellest tingituna ilmneb käitumises ning kõnes uljus , kergemeelsus ja hoolimatus . Lisaks võib esineda lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suureneda võib ka jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Esinevad koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Väliselt võib veel näha näo kerget õhetust ja silmade punetamist.
  • Keskmist joovet iseloomustab meeleolu kõrgenemine eufooriani, mis võib aga kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi võib esineda tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid , mida kaines olekus takistavad tegemast taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Paiguti on kõne raskesti mõistetav. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed, tasakaal on nähtavalt häiritud.
  • Raske joobe peamiseks tunnuseks on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti häiritud ja võib ka täiesti puududa. Inimesel on väga tugevad tasakaaluhäired või ei püsi üldse jalul ( Alkoholism , s.a).

  • Alkohol ja tervis


    Alkohol avaldab kohest mõju kõikidele organitele ja kudedele. Alkohol imendub verre, veres leitavas vees alkohol lahustub ja jõuab kiiresti vere kaudu rakkudeni, sealhulgas ka närvirakkudeni. Alkoholi manustanud inimene tunneb heaolutunnet, suureneb alkoholi sisaldus veres. Alkohol väljub peamiselt maksa tegevuse tulemusel kindla aja jooksul (Alkohol ja tervis, s.a). Alkoholi tarbimisel hakkab organism koheselt vedelikku kaotama, suureneb uriinieritus. Organism hakkab vedeliku kaotama koheselt kui alustatakse alkoholi tarbimist. Alkohol ise tarbib organismi vitamiini- ja mineraalvarusid, samuti langetab ka veresuhkru taset. Vedelikupuudus põhjustab tugevat peavalu, mida nimetatakse pohmelliks (Mis on pohmell…, 2011). Alkoholi mõju tervisele on väga mitmekülgne, pikaajalise tarvitamise tulemusena kaasneb teatud riskide suurenemine.
    Väikses koguses on väidetavalt isegi alkohol kasulik ja inimene ei haigestu nii kergelt, mõõdukatel tarvitajatel esineb vähem ateroskleroosi, Alzheimeri tõbe, kõrgvererõhutõbe ja isegi vähem külmetushaigusi. Kahjuks aga inimesed kipuvad tarbima alkoholi mõõdukatest kogustest rohkem ning sellises olukorras on see juba tervisele kahjulik (Alkohol ja tervis, s.a).

  • Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid


    Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkoholitarbimine üle 6 liitri elaniku kohta tõsiseid tervisekahjusid, majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Alkoholi liigsest tarvitamisest tekkinud haigestumise tagajärjel kaotatud tööpäevade, ravikulude ja enneaegse surmaga seotud kahjud moodustavad 2-5% sisemajanduse kogutoodangust ( Alkoholipoliitika roheline raamat, 2011). Uuringud näitavad, et alkohol pidurdab ja aeglustab füüsilist sooritust. See oleneb kõik alkoholi kogusest, alkoholi olemusest ning spordialast. Alkohol võib suurendada vedelikukaotust, vigastuste ohtu ning viia veresuhkru taseme nii madalale, et ei ole võimalik enam tõsta oma treenitust. Lisaks võivad tekkida lihaskrambid treeningu ajal kui on tarbitud alkoholi viimase 24-tunni jooksul. Regulaarne sportimine, tervisejooks või kepikõnd julgustab sind vähem jooma ja samas tõstab ka füüsilist vormi (Alkohol ja sport , s.a). Alkohol on tervisele eriti ohtlik loote- või lapseeas. Et aju areng kestab ligikaudu 21. eluaastani, siis on ka noored alkoholi mõjule vastuvõtlikumad ning alkoholi liigtarbimine avaldab negatiivset mõju isiku vaimsete võimete kujunemisele. Sõiduki juhtimisel ei ole olemas ohutut kogust, igasugune kogus suurendab õnnetuse ohtu ja halvendab juhi reageerimisvõimet. Korraga suure alkoholikoguse tarvitamisel lisanduvad otsesele alkoholi kahjustavale mõjule veel risk saada surma või vigastada õnnetuse või kuriteo läbi (Alkoholipoliitika roheline raamat, 2011).
    Alkoholi tarvitamise tagajärjel juhtub iga aasta sadu õnnetusi: näiteks auto- või jalgrattaga sõites, autoteedel jala käies, kukkudes, veega seotud tegevusi harrastades, vägivalla ohvriks langedes või kedagi teist rünnates. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on peaaegu pooled surmad tekkinud alkoholi tarbmisest ning seotud vigastuste ja traumadega – 32% neist moodustavad tahtmatud vigastused ning 13,7% tahtlikud vigastused. Alkoholi joomine suurendab riski sattuda õnnetusse, sest alkohol muudab inimeste reageerimiskiiruse väiksemaks, vähendab loogilist mõtlemist, halvendab koordinatsiooni ning otsustusvõimet. Alkoholi tarbimine suurendab riski sattuda vägivaldsesse olukorda, sest alkohol vähendab inimese enesekontrolli ning võimet konflikte rahumeelselt lahendada. Alkoholi tarvitamise tagajärjel suureneb risk enesele viga teha, samuti tõuseb risk enesetapule ning suitsiidsele käitumisele. Eestis on väga suur suremus tänu alkoholile, enamus on sellistel põhjustel nagu enesetapud , mürgistused, liiklusõnnetused ja tulesurmad. Alkoholiga seotud vigastustesse sureb Eestis igal aastal umbes 1500 inimest. Peaaegu kaks kolmandikku (65%) hukkunutest on alkoholijoobes. Tules hukkunutest on alkoholijoobes lausa 88% (Alkohol ja õnnetused, 2009).

  • Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid


    Uurimistöös kasutati andmete kogumiseks kvantitatiivset uuringut. Koostati peamiselt suletud küsimustega küsimustik ja küsitlus viidi Ülenurme Gümnaasiumi 9. klassides ja 12. klassides läbi 2011/2012 ja 2012/2013 õppeaastal . Kokku väljastati 115 ankeeti, milledest ka kõik tagastati. Seega osalesid uurimistöös kõik 115 (100%) kaasatud õpilast. Küsimustik koosnes kümnest küsimusest, neist kaks esimest olid selgitamaks taustaandmeid ja järgnesid 8 valikvastustega küsimust. Ankeedid uuritavatele jagati välja aineõpetaja poolt. Nende täitmine ja kogumine toimus sama aineõpetaja tunnis. Anonüümsuse tagamiseks ei pidanud kirjutama oma nime. Uurimistöös osalemine oli vabatahtlik. Andmete töötlemiseks kasutati tabelarvutusprogrammi Microsoft Excel . Andmete kirjeldamisel kasutati kirjeldavat statistikat. Tulemused summeeriti ning esitati täis-ja suhtarvudes, illustreerival kujul edasiandmiseks kasutati tulpdiagrammi. Uurimistulemused üldistati.

  • Valim


    Uuritavateks olid Ülenurme Gümnaasiumi 15-18 aastased õpilased. Üldkogumi suuruseks oli 115 õpilast. Uurimistöös kasutati kõikset valimit.
    Ülenurme Gümnaasium
    Neiud
    Noormehed
    Kokku
    15-16 aastased
    28
    38
    66
    18-19 aastased
    25
    24
    49
    Kokku:
    53
    62
    115
    Tabel 1. Uurimistöös osalejate arv
    Valimisse kaasati Ülenurme Gümnaasiumi kõik 15-16 ja 18-19 aasta vanused õpilased 2011/2012 ja 2012/2013 õppeaastal. Vanusegruppide valiku tingis samaealiste õpilaste kaasamine ESPADI 2007 aasta uuringus. Õpilased olid jaotatud kaheks grupiks , lähtudes kooliea jagunemisest keskmiseks koolieaks ehk teismelisteks (15-16 aastased) ja vanemaks koolieaks ehk noorukiteks 18-19 aastasteks.
    Valimi kriteeriumiteks oli:
    • Uuritav on Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste nimekirjas.
    • Uuritav kuulub vanusegruppi alates 13–19 eluaastat.
    • Uuritav on nõus osalema uurimistöös.

  • Tulemused ja arutelu


    Käesoleva uurimistöö eesmärk oli teada saada, kui palju tarbitakse Ülenurme Gümnaasiumis valimisse kuuluvates gruppides alkoholi ja kas tarbimine sõltub soost ja vanusest. Ühtlasi taheti teada saada ka erinevate gruppide alkohoolsete jookide tarbimise eelistusi. Uuring pidi andma vastuse uurimisküsimustele ja näitama, kas püstitatud hüpoteesid, et Ülenurme Gümnaasiumis tarbivad 18-19 aasta vanused õpilased rohkem alkoholi kui 15.-16. aastased ja poiste tarbimise osakaal on suurem kui tüdrukutel ning, et alkohoolsete jookide eelistus oleneb vanusest ja soost: nooremad tarbijad ja tüdrukud eelistavad lahjasid ning vanemad meessoost tarbijad eelistavad kangeid alkohoolseid jooke.

  • Alkohoolsete jookide tarbimine sõltuvalt soost ja vanuses


    Joonis 1. Alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 15-16 aastaste meeste (n=38), 18-19 aastaste meeste (n=24), 15-16 aastaste naiste (n=28) ja 18-19 aastaste naiste (n=25) seas.
    15-16 aastaste vanusegrupis vastasid jaatavalt 89% meestest ja 82% naistest, 15-16 aastastest õpilastest eitasid alkoholi tarbimist 11% meestest ja 18% naistest. 18–19 aastaste vanusegrupis vastasid jaatavalt kõik õpilased (Joonis 1). Kirjanduse andmetel on üle poole 10–13aastastest koolilastest oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 14–15aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4%. 16–18aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Hibell jt. 2007). Neid andmeid kinnitavad ka uurimistöö tegijate küsitluse tulemused.­
    Uurimitöö tegijate arvates on alkoholi mittetarbijate osakaal (29%), seepärast, et küsimusest ei ole õigesti aru saadud. Vastanud ei loe alkoholi tarbimiseks ka väikest kogust, mida on neile pakutud vanemate poolt.

  • Alkohoolsete jookide tarbimise sagedus ühe kuu jooksul


    Joonis 2. Alkoholi tarbimise sagedus 1 kuu jooksul Ülenurme Gümnaasiumi 15-16 aastaste meeste (n=34), 18-19 aastaste meeste (n=24), 15-16 aastaste naiste (n=23) ja 18-19 aastaste naiste (n=25) seas.
    15-16 aastaste noormeeste vanusegrupist tarbisid alkoholi 1 koos kuus 47%, 2–3 korda kuus tarbis 35%, 4-6 korda kuus tarbis 9%, 7-10 korda kuus tarbis 6% ja rohkem kui 10 korda kuus tarbis 3% meestest. 15-16 aastaste neiude vanusegrupist tarbisid alkoholi 1 kord kuus 20%, 2–3 korda kuus tarbis 48%, 4-6x kuus tarbis 20% ja 7-10 korda kuus tarbis 12 % naistest. 18–19 aastaste noormeeste vanusegrupist tarbisid alkoholi 1 kord kuus 58%, 2–3 korda kuus 17%, 4–6 korda kuus 13%. 7–10 korda kuus 13% meestest. 18–19 aastaste naiste vanusegrupist tarbisid alkoholi 1 kord kuus 20%, 2–3 korda kuus 48%, 4–6 korda kuus 20%. 7–10 korda kuus 12% naistest (Joonis 2). Vastajate arvu erinevus joonistel üks ja kaks tuleneb sellest, et alkoholi mittetarbijad järgnevatele küsimustele ei vastanud. Selliseid vastajaid oli valimist 29% (Joonis 1).
    Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis, tarbivad 13% noorukitest (11–19 aastat vanad) alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke – 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus (Noored alkoholi… s.a.). Uurimistöö tegijate küsitluse tulemused näitavad, et neiud mõlemas vanusegrupis tarbivad alkoholi sagedamini kui noormehed. Selgus, et enamus noormehi tarbib alkoholi üks kord kuus, aga 3% 15-16 aastastest noormeestest pruugib ka Ülenurme Gümnaasiumis alkoholi rohkem kui 10 korda kuus. 18-19 aasta vanuste õpilaste hulgas tarvitatakse alkoholi valdavalt 2-3 korda kuus. Üle poolte 15-16 aastastest noormeestest tarbivad alkoholi sagedamini kui kord kuus, samas kui üle poolte 18-19 aastastest noormeestest tarbivad alkoholi ühe korra kuus. See tulemus on muret tekitav.
    Uurijates tekitas muret asjaolu, et neiud tarbivad alkoholi sagedamini kui noormehed. Kuna alkohool avaldab kohest mõju kõikidele organitele ja kudedele, on see eriti ohtlik neidudele kui tulevastele emadele (Alkohol ja tervis s.a).

  • Alkoholijoobes olnud õpilaste arv


    Joonis 3. Purjutajate osakaal Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste meeste (n=34), 18.-19 aastaste meeste (n=24), 15-16 aastaste naiste (n=23) ja 18-19 aastaste naiste (n=25) seas.
    15-16 aastaste meeste vanusegrupis on olnud purjus 68% õpilastest ja purjus pole olnud 32% õpilastest. 15-16 aastaste naiste vanusegrupis on olnud purjus 74% õpilastest ja purjus pole olnud 26% õpilastest 18­19 aastaste meeste ja naiste vanusegrupist on purjus olnud 100% õpilastest (Joonis 3). Kirjanduse andmetel on purju ennast joonud üle kümnendiku. 14–15aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 16–18aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (ESPAD, 2007).
    Alkoholijoobes olek põhjustab iga aasta sadu õnnetusi, näiteks auto või jalgrattaga sõites, autoteedel jala käies, kukkudes, veega seotud tegevusi harrastades, vägivalla ohvriks langedes või kedagi teist rünnates (Alkohol ja õnnetused, 2009). Kuna käesoleva uurimistöö valimist valdav enamus on olnud purjus, siis on ka vastanutel suur tõenäosus sattuda eelpool nimetatud õnnetustesse. Kurvaks kuid õpetavaks näiteks saame tuua õnnetuse, kus hukkus Ülenurme Gümnaasiumi õpilane, juhtides autot joobes seisundis.

  • Kange või lahja alkoholi tarbimise osakaal


    Joonis 4. Lahja ja kange alkoholi tarbimise võrdlus Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste meeste (n=34), 18.-19. aastaste meeste (n=24), 15.-16. aastaste naiste (n=23) ja 18.-19. aastaste naiste (n=25) seas.
    15–16 aastaste meeste vanusegrupist on tarbinud lahjat alkoholi 15%, kanget alkoholi 9% ja mõlemat 76% meestest. 15–16 aastaste naiste vanusegrupist on tarbinud lahjat alkoholi 22%, kanget alkoholi 8% ja mõlemat 70% naistest. 18–19 aastaste meeste vanusegrupist on tarbinud lahjat alkoholi 21%, kanget alkoholi 8% ja mõlemat 71% meestest. 18–19 aastaste naiste vanusegrupist on tarbinud lahjat alkoholi 16% ja mõlemat 84% naistest (Joonis 4). Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis, joovad enamik koolinoori end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu (Noored alkoholi…, s.a). Õlut ehk lahjat alkoholi on proovinud juba 13. aasta vanusena 39% poistest ja 30% tüdrukutest. Siidrit on poisid samas eas joonud 33%, segujooke 20% ja veini 29% (Hibell jt. 2007). Küsitluste tulemustest selgus, et mõlemad vanusegrupid tarbivad sooti kõige rohkem mõlemat ehk kanget ja lahjat alkoholi.
    Uurimistöö tegijad tegid järelduse tulemuste põhjal, et alkoholi tarbitakse purju jäämise eesmärgil. Noorte seas tarbitakse valdavalt eelisjärjekorras seda mis on kättesaadav. Noortel pole veel välja kujunenud kindlaid alkoholieelistusi ja seda kinnitavad ka käesoleva uurimistöö tulemused.

  • Sagedased alkoholi tarbimise kohad


    Joonis 5. Sagedasemad alkoholi tarbimise kohad Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste meeste (n=34), 18.-19. aastaste meeste (n=24), 15.-16. aastaste naiste (n=23) ja 18.-19. aastaste naiste (n=25) seas.
    15-16 aastaste meeste vanusegrupist on 50% tarbinud alkoholi sõprade juures, 41% on tarbinud kodus, klubis või baaris on alkoholi tarbinud 9% ja 3% on tarbinud alkoholi mujal. 15-16 aastaste naiste vanusegrupist on 70% tarbinud alkoholi sõprade juures, 22% on tarbinud kodus ja klubis või baaris on alkoholi tarbinud 8%. 18–19 aastaste meeste vanusegrupist on 46% tarbinud alkoholi klubis või baaris, 38% on tarbinud alkoholi sõprade juures, 8% on tarbinud alkoholi kodus ja 8% on tarbinud mujal. 18–19 aastaste naiste vanusegrupist on 64% tarbinud alkoholi klubis või baaris, 28% on tarbinud alkoholi sõprade juures ja 8% on tarbinud alkoholi kodus. Kirjanduse väitel on kõige sagedasemateks alkoholi tarbimise paikadeks kellegi teise kodu. Eesti noortest on võõrast kodu alkoholi tarbimise kohana kasutanud 48 %. Veerand uuringus osalejatest leidis, et targem on siiski tarbida alkoholi oma kodus (Streimann, 2009). Uurimistöö tegijate tulemustele põhinedes on sõprade juures tarbimise osakaal 15-16 aastaste õpilaste hulgas kõige suurem, aga 18-19 aastaste õpilaste seas on sõprade juures alkoholi tarbimine protsentuaalselt teisel kohal.
    Tulemused näitavad, et 15-16 aastaste seas tarbitakse klubides ja baarides alkoholi tunduvalt vähem kui 18-19 aastaste seas. See tuleneb alkoholiseadusest mille kohaselt on keelatud alkoholi tarbimine kui ka müük alla 18 aastastele isikutele ( Alkoholiseadus , 2002). Sellest tulenevalt tarbivad enamus küsitlusele vastanud alealistest alkoholi väljaspool klubisid ja baare.

  • Kokkuvõte


    Käesoleva uurimistöö tegijate eesmärgiks oli uurida Ülenurme Gümnaasiumi 15-16 ja 18-19 aastaste õpilaste alkoholi tarbimist ja tarbimise eelistusi. Andmeid koguti uurimistöö autorite poolt koostatud küsimustikuga, mis sisaldas kümmet küsimust. Valim moodustus 2011/2012 ja 2012/2013 õppeaastal Ülenurme Gümnaasiumis õppivatest 15-16 ja 18-19 vanustest õpilastest. Tagastatud küsimustikke oli 115, mis moodustas 100% välja jagatud küsimustike arvust.
    Tulemuste analüüsil selgus:
    • Alkoholi tarbimine on seotud vanusega kuid ka sugu olulist rolli ei mängi. Vanusega kasvab alkoholi tarbimine, kuid sugude võrdluses alkoholi tarbimises erilist vahet märgata polnud.
    • Kõik valimisse sattunud Ülenurme Gümnaasiumis õppivad 18-19 aastased noored tarbivad alkoholi.
    • 15-16 aastaste vastanute seas esines väike erinevus (7%), noormehed tarbisid rohkem alkoholi kui neiud.
    • Mõlemad vanuserühmad, olenemata soost, vastasid küsimusele, kas tarbite lahjat või kanget alkoholi, et nad tarbivad mõlemat.
    • Huvitav tulemus oli see, et sagedamini kui kord kuus tarbisid alkoholi neiud ja seda mõlemas vanuserühmas.


    Uurimistöö tegijad püstitasid tööd alustades järgnevad hüpoteesid:
  • Ülenurme Gümnaasiumis tarbivad 18-19 aasta vanused õpilased rohkem alkoholi kui 15.-16. aastased õpilased ja poiste tarbimise osakaal on suurem kui tüdrukutel.
  • Alkohoolsete jookide eelistus oleneb vanusest ja soost, nooremad tarbijad ja tüdrukud eelistavad lahjasid alkohoolseid jooke ning 18-19 aastased noormehed eelistavad kangeid jooke.
    Tõstatatud hüpoteese ja uurimistulemusi võrreldes, osutus esimene hüpotees tõeseks, mille kohaselt Ülenurme Gümnaasiumis tarbivad 18-19 aasta vanused õpilased rohkem alkoholi kui 15.-16. aastased õpilased. Sugude järgi alkoholi tarbimist võrreldes märkimisväärset erinevust polnud.
    Teine tõstatatud hüpotees tõeseks ei osutunud, sest alkohoolsete jookide eelistus ei olene vanusest ja soost. Tulemustest selgus, et enamusel vastanutest tarbimiseelistus puudus. Juuakse seda mis kätte satub.
    Uurimistööd tehes kummitas tegijaid mõte, et kas valitud teema pole minetanud aktuaalsust, tundus, et jäädakse pealiskaudseks ning ei uurita süvitsi. Seega teeme ettepaneku arendada teemat, lisades uurimisülesannetesse alkoholi tarbimise põhjused ning missugusel määral on kannatanud õpilaste õpitulemused alkoholi tarvitamise pärast. Teema arendamiseks teeme edasistele uurijatele ettepaneku uurida alkoholireklaamide mõju tarbimisele ja kui kättesaadav on alkohol alaealistele. Käesolevat uurimistööd näeksime algmaterjalina samasisulistele töödele.

    Kasutatud kirjandus

    LISA 1. Küsimustik


    Küsimustik
    Küsimustele vastates valige palun pakutud vastusevariantidest Teile sobiv vastus. Enda valikutele tõmmake palun ring ümber.
    1. Teie vanus aastates............. aastat
    2. Sugu
    1) naine
    2) mees
    3.Kas olete tarbinud alkohoolseid jooke ?
    (Kui valisid ei, siis jätka vastamist küsimusele nr. 8)
    1) ei
    2) jah
    4.Kui tihti tarbite alkoholi ühe kuu jooksul ?
  • 1 x kuus
  • 2-3 x kuus
  • 4-6 x kuus
  • 7-10 x kuus
  • Rohkem kui 10 x kuus
    5) Kas te olete olnud kunagi purjus( tasakaaluhäired, kõne häirumine) ?
    1) jah
    2) ei
    6. Kas tarbite lahjat(kuni 20%) või kanget alkoholi(alates 38%) ?
    1) lahjat alkoholi
    2) kanget alkoholi
    3) tarbin mõlemat
    7. Kus kohas tarbite kõige sagedamini alkoholi?
    1) kodus
    2) sõprade juures
    3) klubis, baaris
    4) mujal (kirjutage punktiirjoonele)
    ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................
    8. Kas olete viibinud seltskonnas, kus tarbitakse alkoholi ?
  • jah
    2) ei
    9. Kas teile on pakutud alkohoolseid jooke ?
  • jah
  • ei
    10. Miks olete seni keeldunud alkoholi pruukimast?
  • vanemad on keelanud
  • kardate kokkupuudet politseiga
  • tean alkoholi kahjulikest mõjudest tervisele
  • muu põhjus (kirjutage punktiirjoonele)
    ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................
    23
    • .DOC Laadi alla originaalfail 23 lk · .doc · 46 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #1 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #2 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #3 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #4 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #5 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #6 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #7 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #8 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #9 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #10 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #11 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #12 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #13 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #14 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #15 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #16 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #17 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #18 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #19 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #20 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #21 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #22 Uurimustöö-Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Miquu Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Uurimustöö on läbiviidud Ülenurme Gümnaasiumis aastatel 2011-2013. Uurimustöö on kaitstud edukalt, tulemusega 91% "5".
    alkohol tervis sõltuvus uurimustöö uurimistöö alkohol tarbi vanuse ülenurme alkohool ülenurme gümnaasiumi alkoholi tarbimise

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Alkoholi tarbimine koolinoorte seas
    14
    docx

    "Alkoholi tarbimine koolinoorte seas"

    Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad

    Bioloogia
    NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED
    26
    docx

    NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED

    Aravete Keskkool NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED Uurimistöö Koostaja: Margus Mäe 11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Aravete 2012 SISUKORD 2 ANNOTATSIOON Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused Uurimistöös on teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk Referaat Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol, selle tarbimine ja tarbimisharjumused. Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust

    Ühiskond
    Noored ja alkohol
    10
    docx

    Noored ja alkohol

    KOHILA GÜMNAASIUM xxxxxxxxxxx 8.b klass NOORED JA ALKOHOL Uurimistöö Juhendajad: õpetaja xxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx 2011 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal "Alkohol ja Noored". Alkohol on viimasel ajal hakanud mõjutama noori aina rohkem ja paljud noored ei tea alkoholi tegelikke mõjusid. Selle töö eesmärgiks on välja selgitada 8.b. klassi õpilaste alkoholi tarbimise harjumused. Selle saavutamiseks viisin klassis läbi uurimislehe. Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised ülesanded: · Määratleda varasemate uurimuste põhjal alkoholi tarbimine noorte seas. · Viia läbi küsitlus 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimise väljaselgitamiseks. · Analüüsida ja üldistada varasemate uurimuste ja vaatluse põhjal 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimist. · Teha järeldused 8

    Eesti keel
    Alkohol ning selle mõju Laagna koolinoorte seas
    70
    odt

    Alkohol ning selle mõju Laagna koolinoorte seas

    Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2

    Uurimustöö
    Noorte tervisekäitumine
    20
    docx

    Noorte tervisekäitumine

    Tallinna 37.Keskkool NOORTE TERVISEKÄITUMINE Uurimustöö Kristina Davõdova 12.B klass Juhendaja: Katrin Noormägi Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1.Alkohol...................................

    Psühholoogia
    Alkoholism- kõige enam levinud sõltuvushaigus
    19
    doc

    Alkoholism- kõige enam levinud sõltuvushaigus

    Kuressaare Gümnaasium Alkoholism ­ noorte seas levinud sõltuvushaigus Uurimistöö Autor: Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Mis on alkoholism......................................................................................................3 2

    Teadus tööde alused (tta)
    Alkohol ning selle mõju
    15
    docx

    Alkohol ning selle mõju

    Kuressaare Gümnaasium ALKOHOL Uurimustöö Klass: 7C Koostaja: Elari Orb Juhendaja: Õpetaja Sirje Metsküll 2012/2013 1. Sissejuhatus Valisin alkohoolse teema oma loovtööks, kuna tekkis soov saada teada, kui palju tarbitakse alkoholi Kuressaare Gümnaasiumi seitsmendates klassides. Kui tihedalt seda pruugitakse, mis eluaastast on proovitud esimene alkoholi sisaldav jook ja kas alkoholi on sellises eas kerge või raske kätte saada. Käesolev teema annab aimu, kui suur on tegelikult probleem alkoholi tarbimisega Kuressaare Gümnaasiumi seitsmendates klassides. Saadakse teada natukene detailsemalt alkoholismi kohta ja nendest tulenevatest probleemidest. Koostasin küsitluse, millest võtsid osa kõik seitsmenda klassi õpilased, kokku 59.

    Avalik haldus
    Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus
    16
    docx

    Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus

    noortele. Erinevad reklaamid ning turustamiskampaaniad, mille kaudu tootjad püüavad oma toodet paremini turustada, panevad noori tarbima energiajooke nii füüsilisel treeningul, tööl, koolis kui ka tavaelus, oodates erinevaid energiasüste ning võimekuse paranemist, kuna nii on ju lubatud. Energiajookide tootjad väidavad küll, et tegu on ohutute jookidega, ent sellegipoolest pole ühiskond nii naiivne, kui võiks arvata ning selle seas on tekkinud erinevad kahtlused ja arvamused. Seetõttu leidub erinevate infoallikate vahendusel erinevaid artikleid ning arvamusi energiajookide mõjust kehale ning koostisosade võimalikest riskidest. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade energiajookide koostisest, tarbimisega kaasnevatest mõjudest kehale, võimalikest terviseriskidest ning varasemalt läbi viidud uuringutest. Samuti koostada ankeetküsitlus, millega selgitatakse välja 6-12. klassi õpilaste

    Toitumisfüsioloogia ja metabolism


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun