Ülenurme Gümnaasium
Mikk Otsar 11b klass
Oliver Jõesaar 11b klass
Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas
Uurimistöö
Juhendaja: Evelyn Kostabi
Ülenurme 2013

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Kirjanduse ülevaade 5
1.1 Alkoholi olemus 5
1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus 5
1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas. 6
1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. 7
1.5 Joobe astmed 7
1.6 Alkohol ja tervis 8
1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid 9
2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid 11
2.1 Valim 11
3. Tulemused ja arutelu 13
3.1 Alkohoolsete jookide tarbimine sõltuvalt soost ja vanuses 13
3.2Alkohoolsete jookide tarbimise sagedus ühe kuu jooksul 14
3.3 Alkoholijoobes olnud õpilaste arv 15
3.4 Kange või lahja alkoholi tarbimise osakaal 16
3.5 Sagedased alkoholi tarbimise kohad 17
4. Kokkuvõte 19
Kasutatud kirjandus 21
LISA 1. Küsimustik 23

Sissejuhatus

Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga. (Oolo jt 2010). Erinevad uuringud on näidanud, et kui noor inimene ei tarbi alkoholi, siis on tema suhted vanemate ja sõpradega head ja üleüldiselt on vähem probleeme. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi ja kui palju õpilasi alkoholi tarbivad.
Alkohol on olemuselt antidepressant . Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti . Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. (Alkoinfo 2011.). Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke . Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea .(Vessik 2006.)
Teema on samuti tänapäeval noorte seas aktuaalne ja alkoholi tarbimine koolinoorte seas kasvab üha enam ja muutub ühiskonnas järjest populaarsemaks. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autoreid pikemat aega vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Kuna uurijad on ise samuti koolinoored ja on alkoholiga kokku puutunud koolis käimise ajal, siis seetõttu on valitud uurimistöö teemaks alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste ja 18-19 aastaste õpilaste seas.
Andmeid koguti küsimustiku abil, valimisse kaasati kõik 12-ndate ja 9-ndate klasside õpilased. Loomulikult oli küsitletavatel õigus loobuda uurimistöös osalemisest, aga keegi seda võimalust ei kasutanud ja uurimistöös osalesid kõik eelpool mainitud klassides õppivad õpilased.
Uurimistöö tegijate eesmärk oli teada saada kui palju tarbitakse Ülenurme Gümnaasiumis valimisse kuuluvates gruppides alkoholi ja kas tarbimine sõltub soost ja vanusest . Ühtlasi taheti teada saada ka erinevate gruppide alkohoolsete jookide tarbimise eelistusi.
Eesmärgist tulenevalt püstitati järgmised uurimisküsimused:

Kuidas on alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumis seotud vanuse ja sooga ?

Kas ja kuidas oleneb alkohoolsete jookide eelistus soost ja vanusest ?
Uurimisküsimustest tulenevalt püstitati ka hüpoteesid:

Ülenurme Gümnaasiumis tarbivad 18-19 aasta vanused õpilased rohkem alkoholi kui 15.-16. aastased õpilased ja poiste tarbimise osakaal on suurem kui tüdrukutel.

Alkohoolsete jookide eelistus oleneb vanusest ja soost, nooremad tarbijad ja tüdrukud eelistavad lahjasid alkohoolseid jooke ning 18-19 aastased noormehed eelistavad kangeid jooke.

Kirjanduse ülevaade

Kirjanduse osa koosneb seitsmest peatükist, kus antakse ülevaade sellest, mida kujutab endast alkohol ning milline on tema mõju tervisele. Tuuakse välja ka erinevate alkoholiga seonduvate uuringute tulemusi.

1.1 Alkoholi olemus

Seadus ütleb, et alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.
Eesti alkoholiseaduse järgi jaotatakse alkohoolsed joogid kolme rühma:

• Kanged alkohoolsed joogid, alkoholisisaldus üle 22 mahuprotsendi;
  
• Lahjad alkohoolsed joogid, alkoholisisaldus 6-22 mahuprotsenti;
  
• Vähese alkoholisisaldusega joogid, alkoholisisaldus 0,5-6 mahuprotsenti (Aloholiseadus, 2002; Viru ja Volver, 2004)
  

Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine (Alkoinfo, 2011).

Alkoholi mõju ja kahjulikkus

• Alkohol võimendab sageli seda meeleolu, milles inimene on enne jooma hakkamist.
  
• Alkoholil on lõdvestav toime, mõõdukal tarvitamisel võib see vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust.
  
• Alkohol võib muuta inimese sõnakaks, vaidlushimuliseks ja agressiivseks. Kunagi ei ole võimalik ette teada, kes muutub juues ebameeldivaks.
  
• Pidev joomine kahjustab tõsiselt nii vaimselt kui füüsilist tervist. Pikaajaline liigtarvitamine põhjustab näiteks maksatsirroosi, mitmesuguseid vähivorme ja südamehaigusi.
  
• Liigjoomine võib viia alkoholimürgistusteni, millega võib kaasneda kooma või isegi surm
  
• Alkoholitarvitamine on otseselt seotud paljude sotsiaalsete probleemidega, alates vägivaldsetest kuritegudest kuni perevägivalla, vigastuste ja liiklussurmadeni (Tervise Arengu Instituut, 2009).
  

Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportist selgus, et võrreldes teiste maailma riikidega on Eestis kõige suurem nende 15 aastaste osakaal, kes on esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat. Uuringu põhjal tarvitab 13% noorukitest alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke – 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus. Sama uuring näitab, et võrreldes teiste maadega joovad Eesti koolinoored märksa sagedamini ka kanget alkoholi (Noored alkoholi... s.a.). 2007. aastal läbiviidud uuringust selgus, et enamik koolinoori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Õlut on proovinud selles eas 39% poistest ja 30% tüdrukutest. Siidrit on poisid samas eas joonud 33%, segujooke 20% ja veini 29% (Hibell, Guttormsson, Ahlström, Balakireva, Bjarnason, Kokkevi, Kraus , 2007). Samast uuringust selgub, et paljud koolinoored ei peagi neid jooke alkoholiks. Arvatakse, et alkohol aitab lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid . Tegelikkuses alkohol süvendab hoopis muresid ja probleeme. Uuringutulemused näitavad, et alkohol ei ole 15–16 aastaste noorukite seas vaid nädalavahetuse ajaviide. Küsitlusele vastanutest olid 53% küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud ka koolipäevadel. Üle poolte 10–13 aastastest koolilastest on oma elu jooksul vähemalt ühel korral