NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED (0)

Aravete Keskkool
NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED
Uurimistöö
Koostaja : Margus Mäe
11. klass
Juhendaja : Mailis Tarendi
Aravete 2012
SISUKORD

ANNOTATSIOON 2
Sissejuhatus 3
1Alkohol ja noored 4
1.1Alkohol ja alaealised 4
2Alkoholi kättesaadavus 5
2.1Lihtne saada, lihtne juua 5
3Alkohol ja vanemate mõjU 6
3.1Soovitusi lapsevanemale: 6
4 ALKOHOLIST 8
5TUBAKATOOTED 9
6kokkuvõte 12
Lisa 1 13
6.1Küsimustik 17
Lisa 2 19
6.2Joonised ja tabelid 19
Kasutatud ALLIKAD 21

ANNOTATSIOON

Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused
Uurimistöös on
teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk
lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk
Referaat
  Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol , selle tarbimine ja tarbimisharjumused. Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisprobleeme, tarbimisi ja tarbimisharjumusi noorte seas. Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikust, mis sisaldas kokku 14 küsimust. Küsitlusele oli vastanud 66 noort. Tugevad küljed oli teksti otsimine ja küsitluse laiali jagamine. Nõrgad küljed olid küsitluse koostamine google docsis, sest kasutasin seda esmakordselt. Tulemusi analüüsides sain teada, et noored on harjunud suitsetama ja alkoholi tarbima koos sõpradega ja tavaliselt ka sõprade juures.
Võtmesõnad
Noored, alkohol , suitsetamine, tarbimisharjumused, tervis, keskkond, tubakatooted , tarbimine
Uurimistöös olen järginud autorikaitse aspekte . Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud .
Kuupäev Töö autori allkiri
Uurimistöö vastab kehtivatele nõuetele ja lubatud kaitsmisele.
Kuupäev Juhendaja allkiri

Sissejuhatus

Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas . Kui laps ei tarbi alkoholi ja tubakatooteid, siis on ka tema tervis palju parem. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi- ja tubakatooteid, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi- ja tubakatoodete tarbimiseks , kuidas teadvustada alkoholi ja tubakatoodete kahjulikku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga.
Mida aeg edasi, seda rohkem on levinud noorte seas erinevad tubaka- ja alkoholitooted. Kuigi teatakse , et alaealised ei tohiks alkoholi ega tubakat pruukida, tehakse seda ikkagi.
Noored ei mõtle kunagi ette, mis võib nende sellega kaasneda. Esimest korda kui tahetakse proovida, mõlgub nende mõtetes ainult see, et tahetakse proovida midagi uut ja huvitavat. Nad ei arvesta sellega, et sellest võib jääda sõltuvusse ja kunagi kahetsetakse seda tegu, et üldse hakati tarbima. Et noored sellise asjaga ei tegeleks, tuleb teha ennetustööd. Muidugi peaks vanemad oma laste käimisi ja olemisi rohkem kontrollima. Kindlasti on ka see tähtis, kellega nooruk ringi liigub.
Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autorit pikemat aega vaevanud küsimus, mis on peamised noorte tubakatoodete ja alkoholi tarbimisharjumused nii autori tutvusringkonnas kui ka üleüldse Eestis. Seetõttu on valitud uurimistöö teemaks noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused, esindades erinevaid vanusegruppe, et täpsemalt teada saada nende noorte alkoholi ja suitsetamise tarbimise harjumustest.
Uurimistöö eesmärk on teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi nii autori tutvusringkonnas kui ka üleüldse Eestis.

Alkohol ja noored

Alkohol ja alaealised

Mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on oht alkoholisõltuvuse tekkeks.
Alkohol on noortele iseäranis ohtlik seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata . Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma.
Uuringud näitavad, et mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on tõenäosus, et inimesel tekib alkoholisõltuvus.

• 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased.
  

Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. ( http://www.alkoinfo.ee/et/mojud/alkohol-ja-noored ).

Alkoholi kättesaadavus

Lihtne saada, lihtne juua

Alkohol on Eestis liiga kergesti kättesaadav. Võrreldes Rootsiga on meil 100 000 elaniku kohta 43 korda rohkem alkoholipoode.

• Eesti inimestest 25% leiab, et alkohol on liiga kättesaadav. 70% inimestest kulub elukohast lähima alkoholimüügikohani jõudmiseks maksimaalselt 10 minutit.
  
• Tallinnas ja teistes suurtes linnades saab iga kolmas elanik osta nii kanget kui ka lahjat alkoholi oma elumajas või naabermajas asuvast müügikohast.
  
• 2/3 maainimestest ei pea ostusoovi korral kulutama lähimasse alkoholi müügikohta jõudmiseks üle 10 minuti.
  
• Võrreldes näiteks Rootsiga, kus on 100 000 elaniku kohta 4,5 alkoholipoodi, on Eestis sama arvu elanike kohta selliseid poode 195 ehk siis 43 korda rohkem! Mõtlemapanev on ka võrdlus Soome, Islandi ja Norraga.
  
• Euroopa Komisjoni ja mõttekoja RAND uurimus näitab, et Eestis, Lätis, Leedus, Slovakkias, Soomes ja Iirimaal on alkohol viimase 15 aastaga muutunud üle 50 protsendi taskukohasemaks – seda ennekõike tänu sissetulekute kasvule.
  
• Viimasel kahel aastal on üldise majanduslanguse tõttu ostuvõime siiski langenud.
  

( http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/alkoholi-kaettesaadavus ).

Alkohol ja vanemate mõjU

Rohkem kui pooltel noorukitest on alkoholi tarvitavaid sõpru ja lähikondlasi.
See tähendab, et noored on iga päev keskkonnas, kus tarvitatakse alkoholi. Kui vanemad joovad, ei taha noored sageli mõista, miks nemad seda teha ei või.
Uuringud näitavad, et nende lapsevanemate lapsed, kellel on konkreetsed ja ranged seisukohad alaealiste alkoholi tarvitamise suhtes, joovad vähem alkoholi kui need lapsed, kelle vanemad ei piira ega kontrolli oma laste alkoholi tarvitamist.
( http://www.alkoinfo.ee/et/mojud/alkohol-ja-noored )

Soovitusi lapsevanemale:

Olenemata sellest, kas sa keelad oma lapsele alkoholi tarvitamise või lubad tal näiteks perekondlikel üritustel alkoholi proovida, pead sa ise jääma lapsele eeskujuks.

• Noored peavad teadma fakte alkoholi kohta: kui palju on liiga palju, mis ohud kaasnevad joomisega, kuidas seista vastu eakaaslaste survele ja nii edasi. Lapsevanemana saab anda kõige ausamat ja kasulikumat infot.
  
• Seadus ei luba Eestis alkoholi osta ja tarvitada alla 18aastastel. Kindlasti tuleks rääkida lapsega alkoholist ja selle mõjudest juba hiljemalt algkoolieas.
  
• Kui jood alkoholi üksnes tagasihoidlikes kogustes , siis oled lapsele hea eeskuju. Kui alkoholiga liialdad, arvab laps, et niisugune käitumine on normaalne.
  
• Ole lastega alkoholi teemal avatud: ole valmis nende küsimustele vastama ning sel teemal arutlema. Pea meeles, et 15. eluaastaks on alkoholi proovinud juba ligi 90% noortest .
  
• Seleta lahti, kui palju alkoholi on ühes või teises joogis, et noor saaks aru, kui palju alkoholi ta tegelikult ära joob.
  

(vt pilt 2). ( http://www.alkoinfo.ee/et/mojud/alkohol-ja-noored )

ALKOHOLIST

Alkoholi (etüülalkoholi, etanool ) on kasutatud väga ammustest aegadest . Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam.
Alkoholi tarbimine väiksestes kogustes toob kaasa nähtavaid muudatusi organismi talituses : kõne muudab segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile , ilmneb emotsionaalne labiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine .
Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suuraju koore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikkuse languse.
Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaseks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone.
( Wahl , Eik. Lk 47)

TUBAKATOOTED

• Tubakapulber ninasse tõmbamiseks
  

• Suitsetamistubakas
  
• Närimistubakas
  

Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus. Suitsetajad tarvitavad sagedamini alkoholi ja narkootikume.
Tubakasõltuvusega kaasnevad nähud:

• Vereringe pindmistes veresoontes hälbib
  
• Pulss kiireneb
  
• Peavalud , väsimus
  
• Füüsilise ja sugulise potentsiaali langus
  

Pikemaajalise suitsetamisega kaasnevad:

• Eelnimetatud nähud
  
• Kroonilised hingamisteede haigused
  
• Südame ja veresoonkonna haigused
  

Kuna tubakatooted kujundavad väga sügava sõltuvuse, on ilmne, et sellest vabanemisega ei saa paljud inimesed iseseisvalt hakkama.
(Wahl, Eik. Lk 48)
Suitsetama hakkamise mõjutajateks on :

• Sõprade, vanemate ja perekonna mõju, eeskuju
  
• Suitsetamist hakatakse proovima varases teismeeas
  
• Alguses on suitsetamine n-ö seltsielu osa ning esimesed sigaretid saadakse sageli sõprade käest.
  
• Tahtmine kuuluda gruppi
  
• Suitsetamine teeb populaarseks, edukaks jne
  

( http://www.nip.ee/page/138/16/111 )
.KÜSITLUSE ANALÜÜS
1.1 Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumuse küsitluse analüüs
Küsitlus viidi läbi autori tuttavate ja sõprade poolt internetis.Vastanud noori oli 66. Neist 34 naised ja 32 mehed (vt joonis 1).
Küsitlesin noori erinevates vanustes 13-21.
Kõigi vastanute hulgas ei ole alkoholi tarvitanud (4) ja ülejäänud vastanud noored on tarvitanud alkoholi (vt joonis 2).Kirjanduse andmetel on üle poole 10–13aastastest koolilastest oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 14–15aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 16–18aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7%
Kui tihedalt tarbite alkoholi ühe kuu jooksul? Vastati enamasti 1 kord kuus (28 noort) ning ühtlase tulemusega vastused tulid 2-3 korda kuus ja 4-6 korda kuus ehk mõlemal puhul 14 noort, 4 noort vastas, et joob alkoholi rohkem kui 10 korda kuus ja 1 nooruk vastas ,et tarbib 7-10 korda kuus alkoholi (vt Tabel 1).Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis ( TAI 2009, viidatud Noored alkoholi… s.a.) tarbivad 13% noorukitest (11–19 aastat vanad) alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke – 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus. Minu küsitluse tulemused näitavad, et tarbitakse ka mitu korda kuus, kuid enamasti ikka 1 korda kuus.
Kellega tavaliselt alkoholi tarbite? Oli vastatud, et kõige rohkem tarbitakse alkoholi sõpradega (52 noort). Ühtlaselt väikene tulemus tulid ülejäänud vastusevariantide poolt ehk alkoholi tarbimine vanematega, üksi, sugulastega ja tuttavatega (vt Tabel 2).
Kas tarbite lahjat või kanget alkoholi? Küsitluste tulemuste põhjal tarbivad noored kõige rohkem mõlemat ehk kanget ja lahjat alkoholi, aga sellele järgneb lahja alkoholi tarbimine(vt joonis 3).Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis ( TAI 2009, viidatud Noored alkoholi… s.a.) joovad enamik koolinoori end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu.
Kus kohas tarbite alkoholi kõige sagedamini? Küsitluse käigus selgus, et kõige sagedamini tarbitakse alkoholi sõprade juures (24 noort) või tarbitakse kodus alkoholi (12 noort). Väike osa vastanutest tarbib alkoholi klubis või baaris (7 noort) ning suur osa tarbib alkoholi kusagil mujal(vt joonis 4).
Kas olete kunagi suitsetanud tubakatooteid? Vastanutest pole suitsetanud 15 noort ja ülejäänud 51 noort on oma elu jooksul suitsetanud tubakatooteid (vt joonis 5).
Kas olete regulaarne suitsetaja ? Küsitluse käigus selgus, et regulaarseid suitsetajaid on küsitletute hulgas 13 ja ülejäänud 53 kas ei suitseta üldse või suitsetavad väga harva (vt joonis 6).
Kus tavaliselt suitsetate? Küsitluse käigus tuli välja et, tavaliselt suitsetatakse kas väljas sõpradega või kusagil pidudel (vt Tabel 3).
Kellega tavaliselt suitsetate? Kui alkoholi tarbiti vanematega või sugulastega, siis suitsetamisega nii ei ole, suitsetatakse tavaliselt kas koos sõpradega või hoopiski üksi (vt Tabel 4).

kokkuvõte

Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisega kaasnevaid probleeme, tarbimist ja tarbimisharjumusi noorte seas.Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikuga, mis sisaldas 14 küsimust. Vastas 66 noort, mis on üpris palju.
Tulemusi analüüsides selgus, et noored on harjunud rohkem 1 kord kuus alkoholi tarbima. Noored on harjunud tarbima alkoholi koos sõpradega. Eelistatakse tarbida nii kanget kui ka lahjemat alkoholi. Kõige sagedamini tarbitakse alkoholi sõprade juures. Regulaarseid suitsetajaid on väga vähe, ollakse harjunud suitsetama õues koos sõpradega. Uurimustöös selgus, et noored on harjunud suitsetama ja alkoholi tarbima koos sõpradega ning on väga vähesed, kes on harjunud üksi tubakatooteid ja alkoholi tarbima.

Lisa 1

mees
32
naine
34
Joonis 1 Vastanute sooline jaotuvus
jah
62
ei
4
joonis 2
Tabel 1
Alkoholi tarbimine ühe kuu jooksul
1 korda kuus
28
2-3 korda kuus
14
4-6 korda kuus
14
7-10 korda kuus
1
rohkem kui 10 korda kuus
4
Alkoholi tarbimine
sõpradega
52
vanematega
3
sugulastega
1
üksi
3
tuttavatega
2
Tabel 2
Joonis 3
lahjat alkoholi
23
kanget alkoholi
1
mõlemat
38
Joonis 4
kodus
12
sõprade juures
24
klubis,baaris
7
mujal
19
joonis 5
Suitsetanud tubakatooteid
jah
15
ei
51
Regulaarne suitsetaja
jah
13
ei
53
Joonis 6
Tabel 3
Tavaline suitsu koht
õues
12
kodus
0
sõprade juurrs
0
pidudel
10
mujal
1
ei suitseta
42
Kellega tavaliselt suitsetate? Kui alkoholi tarbiti vanematega või sugulastega, siis suitsetamisega nii ei ole, suitsetatakse tavaliselt kas koos sõpradega või hoopiski üksi (vt Tabel 4).
Tabel 4
Kellega suitsetatakse
sõpradega
20
vanematega
0
sugulastega
0
tuttavatega
1
üksi
3
ei suitseta
42
NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED

Küsimustik

Olen Aravete Keskkooli 11.klassi õpilane ja sooviksin, et täidaksid ära minu küsitluse. See võib võtta aega mõned minutid . Küsitlus on anonüümne ning teie poolt täidetud küsitlust kasutatakse ainult uurimustöö raames.
Küsimustele vastates valige palun pakutud vastusevariantidest Teile sobiv vastus.
1. Teie vanus aastates............. aastat
2. Sugu
1) naine
2) mees
3.Kas olete tarbinud alkohoolseid jooke ?
(Kui valisid ei, siis jätka vastamist küsimusele nr. 8)
1) ei
2) jah
4.Kui tihedalt tarbite alkoholi ühe kuu jooksul ?

1 x kuus

2-3 x kuus

4-6 x kuus

7-10 x kuus

Rohkem kui 10 x kuus
5. Kellega tavaliselt alkoholi tarbite ?
1) sõpradega
2) vanematega
3) üksi
4) kellegi teisega
6.Kas tarbite lahjat(kuni 20%) või kanget alkoholi(alates 38%) ?
1) lahjat alkoholi
2) kanget alkoholi
3) tarbin mõlemat
7. Kus kohas tarbite kõige sagedamini alkoholi?
1) kodus
2) sõprade juures
3) klubis, baaris
4) mujal
8. Kas olete viibinud seltskonnas, kus tarbitakse alkoholi ?

jah
2) ei
9. Kas teile on pakutud alkohoolseid jooke ?

jah

ei
10. Miks olete seni keeldunud alkoholi pruukimast?

vanemad on keelanud

kardate kokkupuudet politseiga

tean alkoholi kahjulikest mõjudest tervisele

muu põhjus
11.Kas olete kunagi suitsetanud tubakatooteid?

jah

ei
12.Kas olete regulaarne suitsetaja?(see tähendab et vähemalt üks suits iga nädal)

jah

ei
13.Kus tavaliselt suitsetate?

sõprade juures

kodus

pidudel

ei suitseta
14.Kellega tavaliselt suitsetad?

sõpradega

vanematega

üksi

ei suitseta
TÄNAN VASTAMAST

Lisa 2

Joonised ja tabelid

( http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CFAQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.tai.ee%2Fterviseandmed%2Fuuringud%2Fdownload%2F15&ei=2HmqT-DOM7KQ4gSap8CuCQ&usg=AFQjCNFZMMdl5_1EPrze8A5rfsQ7bRa5FA ).
Pilt 1. foto: ANTS LIIGUS/ PRNPM /EMF
Pilt 2. Pilt:guim.co.uk

Kasutatud ALLIKAD

Alkohol ja noored. Külastatud 23.02.2012, aadressil http://www.alkoinfo.ee/et/mojud/alkohol-ja-noored .
Suitsetamist mõjutab. Külastatud 24.02.2012, aadressil http://www.nip.ee/page/138/16/111 .
Alkoholi kättesaadavus. Külastatud 23.02.2012, aasressil http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/alkoholi-kaettesaadavus
Daniel Mark Wahl, Ellu Eik. 1998. Mõnda Alkoholist. Aravete: Aravete Raamatukogu.
Daniel Mark Wahl, Ellu Eik. 1998. Tubakatooted. Aravete: Aravete raamatukogu.