Ajalugu eksam 1 (0)

Ajalugu eksam 1.
Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15
Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda.
1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine.
2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri.
Sisepoliitika majandus kultuur
Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu :
Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus : turumajandus , konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö.
Ühiskonnaelu:
Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eelis areng. Kultuur: riigi ja partei kontroll , juhi ja partei ülistamine , propaganda .Välispoliitika :Suletud riigid , sõjakas .
Demokraatlikud liikumised: Liberalism -kujunesid euroopas 19.saj poliitiline liikumine mis pooldas isikuvabadust , turumajandust demokraatlikku ühiskonda .(Inglismaal liberaalid – leiboristid . ) Uuenduste pooldaja.
Konservatism - 19.saj kujunes , esialgu pooldasid vanu traditsioone ja aeglasi muutusi , eeskuju ajaloost.20. saj hakkasid järjest rohkem kaitsma vaba turgu ja majanduslikku liberalismi.
Sotsialistid -lihttööliste huvide kaitsjad pahem poolne partei , hiljem lisandusid neile sotsiaaldemokraadid ja nende oluseim sõnum /suurem nõudmine oli lihtrahva elu parandamine ja varalise ebavõrdsuse vähendamine , reformid , rikastele suuremad maksud .
Nimeta kahe maailmasõja vahelise perioodi demokraatlikke ja diktatuuri riike . Mis on neile iseloomulik ?
Kaks demokraatlikku riiki :prantsusmaa , inglismaa,
Üldised iseloomulikud jooned :Sõna vabadus , inimõiguste olemasolu,
Kaks diktatuuri riiki: Saksamaa , NSVL
Üldised iseloomulikud jooned :ainu partei , juhikultus .
Mussolini pooldajad mustsärklased.
1922 Hitleril ebaõnnestunud riigipöörde katse.1933-1945 aprill saksamaa diktaator
1933-1945 kevad , F.D. Roosevelt - valiti neli korda presidendiks tõi USA välja majanduskriisist teise maailma sõjaajal president
Vol 2
Olemus-kulutavad vähem , töö puudus , vaesus , pankrot , rahva rahulolematus
Tagajärjed – Tulid diktaatorid võimule , vaesus , sama mis olemus .
Majanduskriisist väljatulek – Reformid USA-s , diktatuuride võimule tulek .
Majanduskriisi mõju – Noored Euroopa riigid muutusid diktatuuri riikideks (peale Tsehhoslovakkia ) , peamiselt kujunes autoritaarne võim , vanad demokraatlikud riigid säilitasid demokraatia ( Soome , skandinaavia maad ) .
Majanduskriisi mõju maailmale – Majandus süsteemi segi paiskamine , majanduslik langus .
Majanduskriis puudutas kommunistlikku Venemaad vähe , sest seal juba pikemat aega oma majandus mudel . Inglismaad puudutas vähem majanduskriis , kuna tal oli palju kolooniaid .
Roosevelti reformid - (lk 11 tv )
Roosevelti reformide kava ehk Uus Kurss .
Rahvasteliit – Ei täitnud oma eesmärki .
Autoritaarne diktatuur - Võim ühe inimese või rühma kätte , riigivalitsemises ei küsita nõu rahvalt , puudub vägivald ja hirmuvalitsemine , leebem tsensuur ,
Totalitaarne diktatuur – Täielik võim rahva ja riigi üle , ühe isiku ja partei käes , inimõiguste rikkumine , hirmuvalitsemine , vägivald ( küüditamine , surmalaagrid ) , Saksamaa , NSVL , Itaalia .
Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel :
Prantsusmaa – Vabariik , mitme partei süsteem ,
Inglismaa – Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid )
USA – Föderaalriik , presidentaalne vabariik ,
Vol 3
Demokraatlik Eesti – 1920-1934
Autoritaarne Eesti- 1934-1940
Võrreldus : Põhiseadused – Eesti vabariigi 1920 -1930 lõpp - 1 : 1920 kõige demokraatlikum , 2 : 1934 (vapside põhiseadus , rakendas Konstatin Päts ) , 3 : 1938 (riigikogu 2 kojaline pluss president , peaminister ) , 4 : 1992 ( tugineb esimesele põhiseadusele )
Võrdlus – Eesti vabariigi valitsemine 1920 ja 1930 aastatel :
Seadusandlik võim (1920-1933-Organ on riigikogu
Kodanikuvabadused (1920-1933)- Vabad valimised ,
Seadusandlik võim (1934 – 1937) – Riigikogu laiali saadetud ,
kodanikuvabadused (1934–1937) – Riik kontrollis noorte tegevust , kodanike vabadused piiratud ,
Johann Laidoner – Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas ja aitas Pätsi riigipöördega .
Jaan Poska – Kirjutas alla Eesti-Vene rahulepingule .
Tartu rahuleping – Sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel .1920 2 veebruar . Põhipunktid – 1. Venemaa lubas igaveseks ajaks tunnistada Eesti iseseisvust . 2. Venemaa andis Eestile oma aladest Petserimaa ja Narvatagused alad .3. Venemaa maksis 15 miljonit kuld rubla . 4. Venemaa lubas tagastada siit ära viidud vara .
Vabadussõda – 28 nov 1918 – 2 veebruar 1920
Landeswehr – 1919
Milliseid Eesti ajaloo sündmusi tähistatakse riigi heiskamisega ? – 24 veebruar 1918 – Eesti Iseseisvus päev , 20 august 1991 – taasiseseisvumise päev , 23 juuni (1919 ) Võidupüha – Võnnu lahingu võidu auks.
Viktor Kingsepp -
Rahvaesindus Eestis –Rahvarinne (maapäev kuni 1917 aasta november ) – 1919 a kevad Asutav Kogu alates 1920 – Riigikogu(101 kohta ), 2 kõige tähtsamat asutava kogu seadust mis vastu võeti oli : Maaseadus 1919 mõisamaad jaotati asundustaludeks , Esimene põhiseadus (1920) määrati kindlaks EV valitsemiskord .
tunnusjooned
Eesti 1918-1934 : Mitmeparteiline demokraatia , koalitsioonivalitsus (valitsust moodustab mitu parteid ) , Asutav kogu , majanduskriisi algus , demokraatlik
Eesti 1934-1940 : Ainupartei ( Isamaa liit ) , tsensuur , majanduskriisi , poliitiliste koosolekute ja meeleavalduste keeld , president , parlamenti ei kutsutud kokku , autoritaarne ,
Mis ajavahemikku paigutad järgmised sündmused või nähtused :
Eesti 1918-1940 - Pätsi ja Laidoneri riigipööre 12.märts 1934 , vapside liikumine , baaside leping (28 sept 1939 )
Eesti 1944-1985 – Kolhooside massiline moodustumine , metsavendade tegutsemine ,
Eesti 1986-1992 – Rahvarinde loomine , balti kett ( 23 august 1989 ) , Eesti vabariigi taastamine ,
Vol 4
Repressioon- vägivalla kasutamine , millegi saavutamiseks või läbiviimiseks kellegi suhtes
Nt: eestlasi küüditati Siberisse
Reparatsioon-sõja kahjude hüvitamine e. sõja maks
Nt: Saksamaa pidi maksma Prantsusmaale, Inglismaale sõjahüvitist .
Referendum- rahva hääletus
Isikukultus -ühe isiku ja tema partei ülistamine , diktatuuririikides välja mõeldud elulugu .
Nt: Stalin , Hitler
Demilitariseerimine-sõjaväe vähendamine ,relvituks tegemine , sõjategevuse lõpetamine.
Nt: Saksamaal , Reini tsoon, relvadest vaba tsoon.
Militariseerimine-Sõjaväe suurendamine , relvastumine , sõjaks valmistumine.
Nt: NSVL , Saksamaa tootsid rohkem sõjakaupu kui tarbekaupu. Hitler kehtestas üldise .
Agressioon (agressor)-agressiivne käitumine poliitikas , võõra maa äravõtmine sõjaväe abil, sissetungimine , tulemus on okupeerimine
Nt: NSVL ja Saksamaa MRP
Okupatsioon - agressiooni tulemusena võõra riigi hõivamine
Nt:17.juuni 1940 NSVL okupatsioon.
Annekteerimine- liitmine
Nt: Eesti liideti Nõukogude liiduga 6.aug 1940.
Jaan Tõnisson- Poliitik , mitme kordne riigivanem , rajas Postimees ajalehe tartus.
K. Päts- eesti esimene president 1938 , sooritas riigipöörde 12.märts 1934 ja kehtestas autoritaarse võimu, oli mitme kordne riigivanem ,oli nii eesti riigi sünni ja kaotuse juures,
Välispoliitika:
Venemaa :
Kuni 1917 tsaaririik
1917-1922 nõukogude venemaa
1922-1991 30.dets NSVL(CCCP)
1.dets 1924 ebaõnnestus kommunistide riigipöörde katse Eestis Tallinnas
Neutraliteet- erapooletu , enne teist maailmasõda ja sõja alguses kuulutas Eesti ennast neutraalseks aga see ei muutnud olukorda , sest suurriigid ei hoolinud väikeriikidest , Eesti oli suurriikidele kerge saak ja sattus välispoliitilisse isolatsiooni (eraldatus).
Miks sattus Eesti 1930. datel aastatel välispoliitilisse isolatsiooni ?
v. 1) Seda isolatsiooni soodustas K.Pätsi autoritaarne võim (sama terves Ida-Euroopas) 2) suurriigid otsustasid välispoliitilisi küsimusi (MRP 23.aug 1939) 3) demokraatlike riikide (ingl, prant .) lepitus poliitika Saksamaa suhtes (Müncheni leping).
Kas Eestis oli hädavajalik kehtestada vaikiv ajastu (1934 märts - 1940) ?
v. Oli , muidu oleksid vapsid riiki juhtima hakanud. Nii sise- kui välispoliitiline olukord nõudis seda .Liiga aeglane otsustamine demokraatial. Väliselt mõjutas seda majanduskriis ja enamikes ida- euroopa riikides oli autoritaarne võim.
Eesti iseseisvuse kaotus
Põhjused:
Kas rahvusvaheline olukord ? Või Eestis tehtud valed otsused.
Anna hinnang Pätsi tegevusele vabariigi algus aastatel .
Päts oli Eesti vabariigi väljakuulutamise üks eestvedajaid , loodi Päästekomitee, Iseseisvusmanifesti ettelugeja , esimene valitsusejuht, Eesti vabariigile aluse panija ja selle eestvedaja.
Anna hinnang Pätsi tegevusele Eesti iseseisvuse tagamisel 1930. date lõpus ja 1940.aastal .
Autoritaarne võim , kirjutas alla baaside lepingule e. vastastikuse abistamise lepingule NSVL ja Eesti vabariigi vahel ja selle tulemusena tulid Eestisse vene sõjaväe baasid. Ainuisikuline otsustamine seoses autoritaarse võimuga.
Milline oli sinu meelest põhiline välispoliitiline probleem Eestis 1930.aastatel ?Põhjenda
Probleem :Suurriigi venemaa naabrus .Välispoliitiline Isolatsioon enne teist maailmasõda
Põhjendus: tema jaoks aken euroopasse , esitab tihi ettekäändeid , pretensioone meie suhtes. Suurriigid ei olnud huvitatud väikeriigist , ebaõnnestus BALTI LIIDU sõlmimine .
Majandus
Maareformi läbiviimine , mille tulemusena tekkisid asundustalud . Tähtis majandusharu oli põllumajandus. Peamine eksport Saksamaale ja Inglismaale . Arenenud paberitööstus, keemiatööstus, kütusetööstus, metsatööstus, tekstiilitööstus. 1930 teisel poolel majanduslik seis paranes Eestis.
Kultuur, haridus 1920-1940
Haridus: Pöörati erilist tähelepanu just haridusele , kehtestati kuue klassiline koolikohustus , eesti keelsete õpikute väljaandmine uued koolimajad , haritumad õpetajad . 1919 detsembris pandi alus eesti keelsele kõrgharidusele, tartu ülikoolis. Uued kõrgkoolid , tallinna tehnika ülikool , kunsti ülikoolid .
Teadus: Ülikoolid said teadustööde keskuseks, tuntud on Ernst Öpik astronoom , keemik Paul Kogerman , neurokirurg Ludvig Puusepp arenes arheoloogia ja geograafia .Esimene eesti entsüklopeedia 1930 tel.
Kirjandus :Romaani kirjanikud , A.H.Tammsaare „Tõde ja õigus“ August Gailit „Toomas Nipernaadi “ A.Kivikas „Nimed marmortahvlil“ M.Under
Muusika : palju koore , Artur Kapp „ Hiiob “, Heino Heller , Cyrillus Kreek , Raimond Valgre , tantsuorkestrid
Kunst : Kunstkool Pallas, Eduard Viiralt, Jaan Koort , Anton Starkopf , Nikolai Triik ,
Teater ja film : filmi tegijad Theodor Luts , vennad Parikad
Sport :jalgpall, maadlemine 1936 Kristjan Palusalu berliini olümpial ,korvpalli hakati mängima , spordi seltsis , male teekonda alustas Paul Keres
Raadio: raadio saateid hakati edastama 1930 keskpaigas.
Vol 5
Õp. teine osa peatükid 17-19
Arenenud tööstusriigid
Heaolu ühiskonna riigid olid Lääne-Euroopa riigid (Prantsusmaa, Inglismaa, Skandinaavia ,Austria , Soome , Saksa LV ,Madalmaad) Aasias Jaapan , USA , Kanada ja Austraalia.
Teise poole moodustasid Ida-ja Kesk-Euroopa riigid eesotsas NSVL-ga . Ida-Euroopa alla kuulusid Bulgaaria , Rumeenia , Tšehhoslovakkia, Poola , NSVL , Saksa DV , Jugoslaavia. NSVL koosseisu kuulusid 15 liiduvabariiki : Eesti NSV , Läti , Leedu , Ukraina…
Heaolu ühiskond kujunes Lääne-Euroopas , tunnusjooned: kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisus e. toetused , hea haridustase , kättesaadav ja kiire arstiabi , väike tööpuudus, turumajandus, demokraatia ,Itaalia, Lääne-Saksamaa, Jaapan arenesid väga kiiresti.
Energiakriis -naftat tootvad riigid otsustasid tõsta 10 korda nafta hinda. Sellega sai otsa odava tooraine aeg. Tuli mõelda odavast majandamisest ja kokkuhoiust.
1970.datel kujunes välja infoühiskond = meedia , arvutid , ühiskonna globaliseerumine.
Demokraatia laienemine
Demokraatia laienes lääne pool , samas vähenes Ida-Euroopas , kus süvenes külm sõda.
*Võeti kasutusele demokraatlik riigikord
Demokraatlike õiguste laiendamine , valimisõigus 18.a
Inimeste osalemine poliitikas ja ühiskonna elus (kodaniku algatused)
Laienesid rahva liikumised ja töötajate ühendused – ametiühingud
Aktiivsed noorem 1960. Hipiliikumised 1970. Punkarid
Kõige kuulsam Inglismaa peaminister Margaret Thatcher 1979-1990
Euroopa ühenduse rajamine e. EL
1951.a loodi Prantsusmaa ja Saksa LV eestvedamisel Euroopa Söe- ja Teraseühendus , millega liitusid hiljem Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland . Aastal 1992 sai alguse EL , Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004.a ja võttis käibele euro 2011.a. Euroopa Liit võttis euro valuutana vastu 1999.aastal . Hetkel 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu ülesanded on lõimumine e. integratsioon majanduslik , poliitiline ja kultuuriline koostöö.
USA ühiskonna muutumine vabariiklased ja demokraadid
Roosevelt 1933-1945 oli president „New Deal“
Truman 1945-1953
Kennedy 1961-1963 Kuuba kriis 1962 2.okt
Nixon 1969-1974 watergate afäär , astus ametist tagasi , sest lasi pealt kuulata vastaspartei koosolekuid.
Reagan 1981-1989 , tähesõdade programm , Reagonoomika , majandus reformid , kurnas välja NSVL
Neegriliikumine – 1960 lõpus hakkas paranema mustanahaliste olukord
Martin Luther King 1960.date mustanahaliste võrdõiguslikkuse eest võitleja , tapeti 1968
USA välispoliitika komistuskiviks oli Vietnami sõda kuhu ameeriklased sekkusid 1964-1973 . Enne kodusõda , hiljem USA.
Saksamaa
1933-1945 A.Hitler natsionaalsotsialistlik töölispartei Kolmas Reich
1945-1949 Saksamaa jaotatud okupatsiooni tsoonideks . Saksamaa kapituleerus 8.mai 19
1948-1949 Berliini blokaad – Nõukogude liit piiras sisse Lääne-Berliini ja lääne riigid tõid abi nn „Õhusilla“ abil , Berliini blokaadi lõpptulemuseks oli Saksamaa jagumine kaheks riigiks Saksamaa Liitvabariik e. Lääne-Saksamaa pealinn Bonn ja Saksa DV pealinnaga Berliin , NSVL kontroll kommunism , sotsialism , taasühines 3.okt 1990
Berliini müür 1961.august . Takistada idast läände põgenemist , lammutati 1989 okt. rahva poolt
Lääne-Saksamaa
Riigikantsleriks sai Konrad Adenauer viis ellu sotsiaalse turumajanduse poliitikat , mille tulemusena toimus kiire areng .
Sotsiaal turumajandus- riik ei reguleeri majandust , kindlad reeglid , ettevõtete vaba konkurents , stabiilne raha , avatud turg , erasektor.
Ida- ja Lääne-Saksamaa suhted
Lääne-Saksamaa -1950-1960 tähtsaim riik Lääne-Euroopas alusepanijad EL-le , Nato-sse astumine .Keerulised suhted Ida-Saksamaaga , Hallsteini doktriin .
1960 lõpp- 1970 uus lääne-saksa poliitika Willy Brandt uus ida poliitika , paremad suhted ida euroopaga.
Vol 6 (kultuur ja eluolu , teaduse ja tehnika areng – võidukäik )
Külma sõja perioodi iseloomustab nn kahepoolne kultuurimaailm . Kultuur jagunes lääne kultuuriks (demokraatia) ja ida euroopa kultuuriks (Sotsialism) .
külma sõja ( 1949 – 1990 ) ajal teenisid teaduse ja tehnika saavutused eelkõige sõjalisi eesmärke . Tänapäeval rahumeelne otstarbe .Kiire areng kosmose uuringutes . Esimese tehiskaaslase saatis orbiidile Nõukogude Liit . Esimene inimene kosmoses Juri Gagarin (Nõukogude liit ) . Esimene inimene kuul Neil Armstrong (1969) USA .
Arvutid
1971 – Mikroprotsessori loomine. Kloonimine
geneetika areng – Eestis Tartus on geenipank . Tuuma energia kasutamine – Tuumarelvad ( neg ) , Tuumajaamad ( pos )
Sport – Sport politiseeriti (vastaseis Ida ja Lääne vahel ) Olümpia mängude boikoteerimine . Topingute kasutamine .
Ameerikas demokraatia ülistamine action filmid ( James Bond ) , Nõukogude liit tegi sõjafilme mis ülistasid teist maailmasõda .
Propaganda – Reklaam
massikultuur – keskmise tarbija maitsele vastavat kultuuri mida vastandakse elitaar kultuurile . Massikultuur hõlmab teaduse ja tehnika saavutusi , meedia – ajakirjandus , muusika , kontserdid , võistlused .
Meelelahutus mis on muutunud kaubaks on massikultuur eesmärk on kasumi saamine ja kujundab inimeste maitset moesuunad ja kogu ühiskonda . Rootsi ansambel ABBA , Inglismaa ansambel The Beatles ja rocki kuningas Elvis Presley .
Muutused elulaadis
teaduse ja tehnika saavutused ning nende muutumine peaaegu kõigile kättesaadavaks , kujundasid uue inimese elustiili ja väärtushinnangu . Muutus tavaliseks televiisor , köögitehnika , telefon alates 1960 . Nõukogude liidus laiatarbe kaubad defitsiidid . Levinud oli letialune kaubandus ja sellele vastandus läänemaailma külluslik ühiskond .
Tarbimisühiskond – Võimalikult rohkem ostetaks ja kasutataks ühiskonna hüvesid
tänapäeval tarbimisühiskond ei õigusta ennast enam. Heaolu ühiskond ehitatud ülesse laenudega .
Noorte eeskujuks moega – Näitlejad .
hipiliikumine – Pikad juuksed , laiad püksid , teksad .
Sotsiaalne võrdõiguslikkus -
Rassismi liikumine -
Lääne saksamaale tulid türklased
Tsernobõl – 1986 aprill .
Terrorismi põhjused – Kättemaks , hirmutamine , usk .
Kriisi kolle – Konflikti ( sõja ) piirkonnad . Piirkond kus on sõda või kus on võimul diktatoor .Kohalikud e lokaalsed ja rahvusvahelised .Tuuma relva omavad riigid ( vaesus , segadus ) Afghanistan , Iraak , Iraan , Pakistan , Põhja Korea , Iisrael , Palestiina , somaalia , sudaan , Islamimaad – Araabia kevad , süüria