Majandus demokraatia ja diktatuur kahe maailmasõja vahel (0)

1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed;
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933
Põhjused:
Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta
Teiseks toodi vale majandamine . Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds.
Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks.
Lahendused:
1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D. Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu.
Sõjajärgne majanduskriis
Põhjused:
Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas.
Eriti keeruline oli Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikide makstavad reparatsioonid . Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus kaotas raha väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida.
Lahendused:
Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale ka laenu. Saksa majandusele mõjusid sellised sammud elustavalt, rahandus stabilisesrus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. 1920. aastate teisel poolel Ameerikas oli kiire majanduskasv . Tegemist oli tõelise majandusbuumiga, inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele.
2. Analüüsida demokraatlikku ühiskonda USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel;
USA
USA unelm - võid raske tööga ennast miljonäriks teha. Peale 1. MS inimeste jõukus kasvas. USA: Kuiv seadus- alkoholi tarvitamise keeld tänu millele sai organiseeritud kuritegevus võimule. Hakati tootma ning levitama salaalkoholi mille pealt rikkastuti.
1929. Suur Majanduskriis, valiti uus president Roosevelt , kes lubas majanduskriisile lõpu teha. Tahtis suurendada tarbimise kasvu, kuid selle jaoks tuleb elanike sissetulekut tõsta. Roosevelt tõstis makse, mille pealt hakati vaestele ja vanuritele toetusi maksma, kuid sellest ei piisanud ning Ameerika riigivõlg suurenes.
Roosevelti reformid :
-uute töökohtade loomine
-miinimumtöötasu kehtestamine
-tööpäeva maksimaalse pikkuse kehtestamine
Suurendati ametiühingute õiguseid
Põllumajandusele kehtestati tootmispiirangud ning saaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekut hakkasid kasvama.
Inglismaa:
Inglismaa osa maailma majanduses kahanes
Aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega
1926. inglismaa ajaloo esimene üldstreik, kus söekaevurid nõudsid palgatõusu kuid see lõppes lüüasaamisega
Tööpuudus tõusis majanduskriisi ajal haripunkti
Tööliste osakaal valijate hulgas suurenes, tänu millele moodustus Töölispartei(pahempoolne valitsus), mis küll järgmistel valimistel ei võitnud, kuid pretsedent oli loodud.
Inglismaa poliitiline seisund stabiilne, mis võimaldas toime tulla ülemaailmse majanduskriisi mõjudega edukamalt kui teistes riikides.
Inglismaa väljus majanduskriisist kiiremini võrreldes teiste riikidega, mis aitas tugevdada nende positsiooni maailmamajanduses
Inglased olid kaua püüdnud alla suruda iirimaa tahet suurbritannaist eemalduda, kuid see lõppes 1921. aastal kompromissiga, milles 6 põhja-iirima krahvkonda jäid suurbritannia koosseisu , kuid ülejäänud iirimaa saavutas sõltumatuse, ning 1937 saavutati täielik iseseisvus.
Briti Rahvaste Ühendusele pandi alus, kuna teised riigid, kes allusid Londonile, hakkasid ka iseseivust taotlema (nt Kanada ja Austraalia ), see muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks.
Prantsusmaa:
Sõja tulemusena liitis prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke
Tänu sellele oli sõjajärgne majanduskriis prantsusmaal väiksem kui enamikus euroopa riikides
Muutus peale sõda lõplikult tööstusriigiks
Erinevalkt Inglismaast ei tekkinud prantsusmaal stabiilsed poliitilised parteid, mis tõi kaasa valitsuse kiire vahetuse (1919-1939 vahemikus oli prantsusmaal 41 valitsust)
Rahvas pettunud demokraatias
Ülemaailmse majanduskriisi ajal suurenes tööpuudus ning inimeste elujärg halvenes
Äärmusliikumiste tugevnemine, mis lubasid riigi karmil käel kriisist välja tuua: nende võimule tõusmise ära hoidmiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning esitasid Rahvarinde idee.
Rahvarinne võitis 1936 aasta valmised ning moodustas valitsuse, mis küll 1938. aastal lagunes , aga sellega suudeti poliitiline olukord stabiliseerida.
Prantsusmaa pürgis välispoliitikas euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks
Oma auahnete püüdluste teostamiseks puudus prantsusmaal siiski piisav majanduslik ja sõjaline jõud
3. Välja tuua demokraatia kriisi ja diktatuuride tekkimise vahelisi seoseid ;
Majanduskriis, tööpuudus ja vaesus ning nendega toimetulematus suurendas rahulolematust ning tekkis usu langus demokraatia suhtes mis senimaani alates I MS oli olnud juhtide ning hea uue maailma sümbol. Sellest tulenevalt taheti riigi etteotsa sihikindlat, tahtejõulist, rahvale leiba ja tööd andvat juhti, kes viiks riigi välja muredest ja kriisist progressi ja tõusu suunas
4. Vaikiv ajastu Eestis- aeg, kujunemise asjaolud , autoritaarsuse tunnused, põhjendatud hinnang;
Vaikiv ajastu oli 14 märts 1934 kuni 21 juuni 1940 a . Vaikiv ajastu algas Konstantin Pätsi üleriigilise riigipöördega nn üleriigiline kaitseseisukord kuna Ametlikult märgiti kaitseseisukorra kehtestamise põhjusteks, et vapside tegevus oli viinud riigis sarnase seisukorrani, kui oli Eestis enne 1. detsembri mässu. Rahva hulgas levis paanika , mille põhjustajateks peeti vapside avalikke ähvardusi teisitimõtlejate aadressil . Vapside liidud suleti ning nende ajalehed pandi kinni, liidrid vangistati. Raudteed , telefon ja telegraaf läksid kaitsevägede ülemjuhataja otsealluvusse.
Autoritaarsed tunnused-
Riigikogu pandi vaikivasse olekusse ehk enam kokku ei tuldud . (poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud .
Rahval ei olnud otsest võimalust juhtide otsuseid mõjutada.
Ei propageeritud vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena.
Enamik võimust oli koondunud Pätsi kätte.
Leian et vaikival ajastul tehti ära palju suurt riigi korraldamises ning loodi uus põhiseadus mis ka vapside poolt heakskiidu sai. See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist. Ning tänu sellele kehtestas riigivanem K Päts riigikogu vaikivasse olekusse (vaikiv aeg). Pätsi aeg oli autoritaarne riigi poliitika mis oli suhteliselt leebe ning vabameelne võrreldes Euroopas mitmel pool kindlustunud diktatuurides.
5. Kirjeldada diktatuure NSVL , Saksamaa ja Itaalianäitel;
Itaalia
Juht: Benito Mussolini
Partei süsteem: Kehtestati ühepartei süsteem, ainsaks lubatud parteiks oli fašistlik partei.
Sisepoliitika : Äärmuslik rahvuslus . Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda ( tsensuur , kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne).
Majanduspoliitika : Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid . Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata Itaalia majanduse olukord fašistliku diktatuuri ajal märkimisväärselt siiski ei paranenud .
Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. 1935 vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936 sõlmiti sõjalis-poliitiline liit natsi-Saksamaaga. Teise maailmasõja aegsed katsed naaberriike vallutada lõppesid ebaõnnestumisega.
Saksamaa
Juht: Adolf Hitler
Partei süsteem: Kehtestati üheparteisüsteem ja kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP)
Sisepoliitika: Riigi ülesanne oli rassilise puhtuse tagamine (mingil määral rahvuslus). Kehtestati eraelu kontrollivad seadused. Algas juutide tagakiusamine, piirati õigusi. Riigis toimuvat kontrollis julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Võimu tugisambaks oli SS (Schutzstaffel) – kaitsemalev, mida juhtis Heinrich Himmler. SS’ile allus riiklik salapolitsei Gestapo . Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse.
Majanduspoliitika: Natside juhtimisel ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Majanduses toimis riiklik reguleerimine, tootmine oli allutatud plaanimajandusele(4 aasta). Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Hitleri meelest tuli tühistada Versaille rahu leping.
Välispoliitika: Väga agressiivne välispoliitika. Hitler tahtis parandada sakslaste eluolu ja leidis, et selleks on Saksamaal vaja maad juurde. 1938 okupeeriti Austria järgmiseks langes Tšehhoslovakkia (1939). Sõlmis MRP kuna tahtis sõdida ainult ühel rindel. 1941 siiski ründas NSVL .
Venemaa
Juht: Jossif Stalin
Partei süsteem: Ühepartei süsteem. Võimul oli
Sisepoliitika: Juhikultus läbi propaganda. Riiklik tsensuur meedias. Hirmu valitsemine. Suur terror- Stalin hakkas eemaldama inimesi, keda ta pidas ohuks oma võimule. Inimesed saadeti Gulagidesse või hukati. Paljud ohvrid olid poliitikud , õpetlased jms. Küüditamine. Välismaalimaga kontakt olematu.
Majanduspoliitika: Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda teostati viisaastaku plaanide järgi(plaani majandus). Majanduses toimus laialdane industrialiseerimine. Põllumajanduses loodi kolhoosid . Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. Loobuti välismaistest investeeringutest. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe. Hoogsalt arenes sõjatööstus, juhtiv maailmas.
Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. Eesmärk oli levitada kommunismi üle maailma. „Abistas“ teisi riike kommunistlikes revolutsioonides.
6. Võrrelda ning näha erinevusi ja sarnasusitotalitaarsel diktatuuril NSVL-s ja Saksamaal;
Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine.
NSVL: Bolśevikud tulid võimule 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooniga. Likvideeriti teised poliitilised erakonnad. Algseks juhiks Vladimir Lenin ja hiljem konkurendid kõrvale tõrjudes sai ainuvõimu Jossif Stalin. Kehtestati plaanimajandus . Puhkesid kodusõjad, kehtestati üldine sunduslik töökohustus.
Saksamaa: Natsid võitsid 1932. aastal parlamendi valimised ja 1933. aastal nimetati Adolf Hitler kantsleriks, temast sai riigi “füürer”, oli Saksamaa ainujuht. Natsliku õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine, hävitati juute . Kehtestati plaanimajandus, mis andis tööd miljonitele, mis suurendas Hitleri populaarsust. Välispoliitika muutus sõjakamaks, mis viis sõjani.
Mõisted ja nimed:
Hüperinflatsioon- ülikiire inflatsioon , mille puhul inimesed püüavad vabaneda oma rahast enne hindade edasist tõusu ja raha täiesti väärtusetuks muutumist. Raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda suudeti trükkida.
Dawes`i plaan- USA laenas Saksamaale, too maksis Suurbritanniale ja Prantsusmaale ja viimased maksid tagasi sõjavõlga USA-le – Saksamaa majandus saadi käima, siseolukord stabiliseerus kuni aastani 1929.
Locarno konverents - (1925) aitas kaasa pingelõdvendusele, mis kutsuti kokku, et pehmendada majandusnõudmisi Saksamaa vastu, Saksamaa osales esimest korda kui võrdne, sellega algas Euroopas patsifistlik e rahuarmastav ajastu.
Kelloggi- Briandi pakt- (1928) loobuti sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist, alla kirjutasid 15 rahva esindajad; 1929. aasta lõpuks ühinenud 54 riiki.
-initsiatiiv tuli USA riigisekretärilt Kelloggilt, keda toetas Prantsusmaa välisminister Briand.
Suur majanduskriis- (1929-1933) börsil aktsiahinnad, milles oli suur osa äritegevuse kasumist, sattusid vabalangusesse (kõik hakkasid müüma) ja börs pandi kinni.
Uus kurss- uued seadused ja meetmed majandusseisundi parandamiseks F. D. Roosevelti poolt, raha oli vaja ringlema panna, riik sekkus majandusse rahanduspoliitika kaudu – riiklikud teenused, laenud toetused
Roosevelt- 1932. Aastal valitud demokraadist USA president, kes lubas riiklikku sekkumist suurendades maa kriisist välja viia, reformikava New Deal looja(Uus kurss)
Isolatsionismipoliitika- vältida igasuguseid poliitilisi liite, mis võiks sisaldada sõjalisi kohustusi; see oli reaktsioon Esimesele maailmasõjale (võlgnikud ei maksnud USA-le raha ära)
Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused.
Diktatuur- mitte milleski piiratud, seaduslike kitsendusteta, jõule toetuv võim.
Totalitaarne- valitsemisvorm v poliitiline režiim, ühele parteile ja selle aparaadile allutatud võim, kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine ,
Autoritaarne-võimule pimesi alistumist nõudev(sellele rajatud) oma autoriteeti kindlustada püüdev võim
Lenin- bolševike(enamlaste) liider, esimese nõukogude valitsuse esimees, Nõukogude Venemaa juht(1917-1924), Nõukogude Liidu juht(1922-1924), Leninismi rajaja.
Hitler- Natsionaalsotsialistlikku Saksa Tööliste partei juht, Saksamaa valitsuse liider e. kantsler (1933) seejärel sai temast Saksamaa diktaator e. Füürer, rassilise puhtuse eestvedaja Saksamaal(Aarja rass teistest rassidest kõrgem), antisemitistliku propaganda algataja.
Stalin- Kommunistliku partei juht(1922-1952), Nõukogude Venemaa juht(1941-1953), koondas enda kätte võimu liitudes ühe või teise võitleva tiivaga Venemaa poliitikas, tõrjudes tugevamad konkurendid eemale, ainuke eesmärk- saada võim. Viisaataku plaani kehtestaja.
Mussolini- Fašistide liikumise juht, Itaalia Peaminister (1922), kõrvaldas demokraatliku süsteemi ja 1925 aastal kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile anti seadustega piiramatu võim, püsis võimul tänu intensiivsele propagandale, peitis hästi Itaalia tegelikku kriisi seisundit .
Fašism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhi­kultus, militarism ja rassism
Kommunism -poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmar­giks on klasside ja eraomandita ühiskond
Stalinism -Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. 1927-1953
Natsionaalsotsialism-ehk natsism – äärmuslik liikumine ja õpetus Sak­samaal aastatel 1919 – 1945, mis taotles aaria rassi väidetavale erand ­likkusele toetudes parema ühiskonna loomist; seisnes üksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises
SS-natside partei sõjaväestatud organisatsioon
Gestapo- poliitiline salapolitsei, mis allus 1934. aastast Himmlerile ja SS-le
NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, aastatel 1922–1991eksisteerinud sotsialistlik riik
NEP- Uus majanduspoliitika, mis on piiratud kapitalism, selles nähti taandumist sotsialismi põhimõtetest
Natsionaliseerimine- riigistamine , e riigi poolne era vara omandamine.
Industrialiseerimine-ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks – majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine
Isikukultus-isiku autoriteedi pimesi kummardamine ja tema teenete ülehindamine. Isikukultus on rahvale sisendatud ega olene kummardatava isiku tegelikest võimetest ja teenetest.
Kollektiviseerimine - Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
Propaganda- sihipärane inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjustamine.
Terror- poliitiliselt motiveeritud vägivald
Tsensuur- totalitaarriikides ametivõimude poolt teostatav tsenseerimine, takistamaks ebasoovitavate andmete v. ideede levikut.
GULAG -vangilaagrite peavalitsus; Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus
Repressioon-surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus
Plaanimajandus- majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile .
Vaikivajastu-Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. Tolleaegset riigikorda on iseloomustatud kui autoritaarset režiimi. Perioodi käigus muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult.
K. Päts-Konstantin Päts oli Eesti riigi üks rajajaid – Eestimaa Päästekomitee esimees, Eesti Ajutise Valitsuse I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu Peaminister, neljakordne Riigivanem, Peaminister Riigivanema ülesannetes, Riigihoidja ja Eesti Vabariigi esimene president
J. Laidoner- kindralleitnant, Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik, 1. Eesti jalaväediviisi ülem,
J. Tõnisson-Eesti riigitegelane , poliitik ja õigusteadlane. Tõnisson oli üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht.
Parlamentarism- riigikord , kus täidesaatev võim (valitsus) on seadusandliku võimu (parlamendi) kontrolli all
Vabadussõjalased-lühendatult vabsid või vapsid olid Eestis aastail 1929–1934 järjestikku tegutsenud kahe erakonna liikmed, eesmärgiks "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse - ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil