Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, k...
Kui näiteks Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust, oli presidendil valida kas asendada valitsus või saata laiali parlament ja kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Uue põhiseadusega võeti rahvalt ära rahvaalgatuse õigus, samuti sai nüüd valima senise 20-eluaasta asemel 22-eluaastast. Senine proportsionaalne valimisviis asendati isikuvalmistega. Piirati kodanikuvabadusi. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule võimaldas uus põhiseadus autokraatia jätkumist. AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
Autoritaarne Eesti Kalle Pärt • 1924. a 1. detsembri riigipöördekatse • 1934. a 12. märtsi riigipööre Kes korraldasid? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Komiterni poolt •Riigivanem Moskvas välja Konstantin Päts õpetatud, relvastatud ja Eestisse saadetud • sõjavägede spetsiaalsed ülemjuhataja Johan riigipöörajad Laidoner • kohapealsed kommunistid Mis oli eesmärk? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Takistada vapside riigikorra kukutamine võimuletulekut • Eesti iseseisvuse hävitamine • sotsialistliku maailmarevolutsiooni läbiviimine Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid? 1924. a 1. 1934. 12. märtsi detsembri ...
AUTORITAARNE EESTI 1934. aasta 12. märtsi riigipööre Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk: ennetada vabadussõjalaste eeldavat võitu valimistel, koondamaks võimu enda kätte. Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (k...
Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti 1. Miks ei hakanud demokraatlikku Eestit juhtima president ning milline riigikord valitses? 2. Iseloomusta demokraatliku Eesti poliitilist elu (rohkem kui ühe lausega!) 3. Kuidas erinevad üksteisest lk 67 toodud kaks uudist kommunistide mässukatse kohta Tallinnas? Too konkreetseid näiteid. Mis võis mõlema väljaande eesmärk olla? 4. Miks ei õnnestunud Balti Liidu loomine? Millisele liidule seejärel keskenduti? 5. Nimeta Eesti Vabariigi majanduselule kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930. 6. Miks viidi 1919. aastal läbi maareform? Kuidas ja miks suhtusid sellesse eesti talupojad ja baltisakslased? 7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskriisi tagajärge Eestile. 8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis riigipöörde? 9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pät...
1. Selgitada, mis on autoritaarne ja totalitaarne riik ning lisada -------------------- Autoritaarne riik Totalitaarne riik -- Selgitus Riigis on enamik võimust Riigis on kogu võim koondatud ühe isiku või koondunud ühe juhi ja tema isikute väikese rühma “sõltlaste” kätte, kindlalt kätte, poliitiliste diktatuurne riik. Totalitarismi erakondade tegevus on kas iseloomustab kontroll lõpetatud või piiratud, kodanike mõtteavalduste ja
rahvakoosolekutel tekkisid vägivaldsed kokkupõrked. Sunnitud oldi kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra, kartes vägivaldset riigipööret. Kolmas rahvahääletus siiski toimus(okt1933, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas võidu. Vastavalt põhiseadusele pidi Eesti kõrgemat võimu teostama riigivanem, kelle nüüd valis rahvas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus. Vabadussõjalaste tegevus muutus kindlamaks. Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Keelustati kõik meeleavaldused ja vabadussõjalaste ühingud suleti. Kolmas oluline isik Pätsi ja Laidoneri kõrval oli Karl Einbund. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, sest nad arvustasid valitsuse tegevust. Toimusid mitmed muutused: 1934.dets piirati ajakirjanduse sõnavabadust, seati kontroll ka mitmetele teistele elualadele, mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Keelustati kõigi
6. reziimi eesmärgiks kuulutatakse rahvuslik õnn. 7. poliitilineterminoloogia on natsionalistlik. (rahvulik) 8. maailma kujutatakse võitlusprotsessis 9. vormiliselt eksisteerivad kodanikuõigused. 10. tegelikult on kodanikuõigused piiratud. 11. poliitikute isikukultuse tekitamine. (reziimi loojad) -laialt levinud ladina-ameerikas ja aafrikas. kes ohustavad seda reziimi? - ebalojaalsed ametnikud. - rahvuslik armee _ privileegid ja eesõigused. ELITAARNE-AUTORITAARNE REZIIM. a)suletud b)monoliitne c)kaasav egalitaar - (võrdsus) majandusliku ebavõrdsuse likvideerimine on peamine eesmärk. KOMMUNISM - ideoloogia SOTSIALISM - ühiskondlik kord 1917 a. Venemaal esimesena eesmärgid: 1. likvideerida majanduses vanad omandisuhted - riiklik omand. 2. kõrvaldatakse eraettevõtlus. 3. hävitatakse vana majanduseliit. 4. majandus allutatakse riiklikule kontrollile. 5. poliitilineeliit muutub majanduslikult priviligeeritud kihiks. 6
Äge kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja valimisvõitlus oli. Loodeti, et pärast valimisi meeleolud rahunevad ning sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli suurim võim rahval kriisid ületatakse. (rahvahääletused). Seadusandliku võimu teostas Riigikogu- (100 liikmeline ühekojaline parlament-, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse 3) Autoritaarne Eesti nimetas ametisse Riigikogu, viimase tegevust juhtis riigivanem. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, Riigipööre 13. märtsil 1934a teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise sellesse kuulusid agraar-, liberaalsed-, sotsiaalsed-, vähemrahvuste erakonnad. riigipöörde: Vahistati umbes 400 vabadussõdalast ja suleti nende
ja väljavedu. Sellegi tekkisid kuritegelikud rühmitused ja nende ühendused Ameerikas. Sellist organiseeritud kuritegevust kutsuti maffiaks. Tegevusvaldkonnad ei olnud ainult alkoholi salamüük, vaid ka väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. Eriti kuulus oli Al Capone. Uus kurss Presidendi Franklin Delano Roosevelti uus kurss, mis parandas majanduselu ja tavainimeste olukorda (nt. Maaviljakuse kavad, pensionikindlustusseadus). Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur Autoritaatne · Kogu võim kogunenud ühe isiku või rühma kätte. · Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. · Rahval puudub võimalus riigi juhtimises. Totalitaarne · Võim koondunud ühele isikule või rühmale, kelle käes on ka kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle. · Kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all elamine. (Küüditamine või surmalaagritesse saatmine)
1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid? Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 192...
I põhiseadus 1920-1933 - demokraatlik parlamentaalne valitsemisaeg II põhiseadus 1934-1937 - autoritaarne valitsemisaeg/Vaikiv ajastu III põhiseadus 1938-1940 presidentaalne, juhitav demokraatia I põhiseadus: Täielik võrdus seaduse ees(vaatamata rahvusele,soole,usule jne) Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus
Totalitaarne ük: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle(kaasnesid inimõiguste rikkumine, hirmu all hoidmine, küüditamine, surmalaagritesse saatmine). Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda. Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Nt: Saksamaa, Nõukogude Liit- mõjutasid kogu maailma ajalugu. Armastasid korraldada suuri masside paraade. Autoritaarne ük: enamik Euroopa diktatuure 1920-1930a. Ka Eesti: Päts sooritas 1934a sõjaväelise riigipöörde. Võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas ei saa osaleda riigi juhtimises. Stalin(1879-1953): kõigutamatu NSVL liider/ juht 1930-ndatel. Peasektretärina peamiseks ülesandeks partei ametikohtadele inimeste määramine. Suutis oma võimu laiendada riigiaparaadini. Omas palju töökohti, kus
Valitsusaparaat: 1. Maksude kogumise süsteem 2. kohtuvõim 3. politsei 4. diplomaatiline korpus Tavaliselt on riikidel: 1. sotsiaalsüsteem 2. sõjavägi 3. tervishoiusüsteem 4. haridussüsteem 5. ... Poliitilised reziimid Peamiselt vaadatakse, kui palju on valitsejaid ja võimu ulatust. 1. DEMOKRAATIA palju valitsejaid, võimu ulatus pole suur 2. AUTORITAARNE monarhia; fassaadium; huntad(sõjaväeline võim) 3. TOTALITAARNE poliitiline võim väga suur.
tolle aja suurim poliitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933. aastal kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vabadussõjalased. Parandatud põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andis riigipeale laialdased õigused. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934. aastal. 1 Autoritaarne Eesti Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all
veto, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ametisse valitsust *Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus, sedapuhku Eesti Vabandussõjalaste Liidu nime all *1934. aastal saavutasid vabadussõjalased toimunud kohalikel valimistel suure edu *Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934. Larka vastaskandidaatideks olid Laidoner, Päts, Rei. *Võis loota, et pärast valimisi meeleolud rahunevad ning kõik kriisid ületatakse 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre *J.Laidoner ja K.Päets teostasid 12.märtsil 1934 riigipöörde *Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites *Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte *Päts ja Laidoner olid oma võimu kasutamisel esialgu üsna ettevaatlikud *Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund
AJALUGU 12B 11.11.2010 1930ndad Majanduskriis, demokraatias pettutakse. Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopas minnakse üle autoritaarsele valitsemiskorrale. Diktatuur jaguneb kaheks 1) Autoritaarne valitsemine ehk autoritaarne dikatuur (mõõdukam) 2) Totalitaarne Totalitaarne diktatuur: üks ideoloogia ja üks partei. (NSV loodi KGB. Itaalias oli fasistlik partei), teisitimõtlejate tagakiusamine ja hävitamine. Autoritaarne levib Ida-Euroopas, seal kukub demokraatia valitsusvormina kõige varem läbi, kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel.
Kui varasemalt polnud kogemusi demokraatiaga, siis andis see võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvamasside poolehoid, nii nagu oli Venemaal.Kuna oli majanduskriis ja rahvas oli rahulolematu valitsuse pollitaka suhtes, kasvas äärmusparteide populaarsus, näiteks Venemaal enamlased ehk bolsevikud ja Saksamaal natsionaalsotsialistid ehk natsid.Minu arvates aitas diktaruuriline valitsemiskord riigid vaesusest kiiremini välja. On olemas totalitaarne ja autoritaarne diktatuur. Totalitaarne diktatuur oli väga karm ja ei arvestanud inimõigustega, olid tohutud überkorraldused igas valdkonnas, kodanikelt nõuti nii sisemist kui ka välist kuuletumist reziimile. Autoritaarses diktatuuris aga puudus kindel ideoloogia, võis rääkida millest tahes, rõhus rahvusele ja ümberkorraldused ei olnud kõike hõlmavad. Autoritaarne riigikord oli Hispaanias ja Balti riikides. Mina arvan, et autoritaarne
elatustase.Süüdistati erakondi, parlamenti ja valitsust.Taheti luua riigipea ametikohta, sest usuti ,et ta päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra.Selleks oli vaja muuta põhiseadust.Seda nõudis eriti Eeesti Vabadussõja Keskliit.1933. aasta oktoobris kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vabadussõjalased.Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aasta aprillis. Autoritaarne Eesti(1934-1940) Koondamaks võimu enda kätte teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigpöörde.Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid,vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised,keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.Riigikogu saadeti laiali,loodi riiklik ainupartei Isamaaliit,ajakirjandus allutati järelevalvele,mitu
Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa juudid, mustlased, slaavlased. NSVL jõukad inimesed, haritlased Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa kohustuslik sõjaväeteenistus teede ehitus. NSVL kohustuslik sõjaväeteenistus relvatööstuse arendamine Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeoleku teenistused. Saksamaa Gestapo. NSVL - KGB 3.Mille poolest erineb/sarnaneb autoritaarne võim ja totalitaarne võim? Erinevused: totalitaarses ühiskonnas on hirmuvalitsemine, täielik kontroll inimeste üle, plaanimajandus. Autoritaarses ühiskonnas muudetakse seadusi oma suva järgi. sarnasused: rahval ei olnud mingit võimalust riigi juhtimises kaasa lüüa, mõlemas ühiskonnas oli võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. 4.Seleta: Dominioon: koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus
* majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine
Prantsusmaa jt riigid. Kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Demokraatlikus riigis, näiteks Eestis võim ei ole koondunud ühe isiku kätte, näiteks me just õppisime, et ühe isiku kätte koondunut riigivõimu nimetatakse diktatuuriks, see võib olla näiteks autoritaarne või totalitaarne riigivõim (Stalin, Hitler, Mussolini). Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Demokraatiaid on mitu liiki, näiteks 1).otsene demokraatia demokraatia võim, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. 2).Esindusdemokraatia dem. vorm, kus rahvas toestab võimu valitud esindajate e saadikute kaudu ja esinduskogude e parlamendi või volikogude vahendusel.
1) Nimeta diktatuuri tekkimise põhjusi! -I ms tulemusel kaotas keskklass poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõim -I ms tulemusel tugevnes tööliskond ja hakkas mõjutama riigis toimuvaid protsesse -Tööliskonna eesotsas olid võimukad juhid -Uutes riikides olid demokraatlikud traditsioonid nõrgad -Viletsad majandusolud Euroopa riikides -Sotsiaalprobleemide ja tööpuuduse kasv -Kaotajariikide probleemid -Inflatsioon 2)Nimeta 5 diktatuuri tunnust! -Rahvas ei ole iseseisev -Ühe partei süsteem -Võimude lahususe põhimõte puudub -Võim ei ole avalik ega kontrollitav -Üks ideoloogia 3)Iseloomusta totalitaarset diktatuuri! Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks pisiasjadeni üht...
Riigivalitsemise vormid: 1-Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. Riigivalitsemise viisid: 1. parlamentaarne demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik- ühtne riik-keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid- seadused Riigivalitsemise vormid: 1- Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. parlamentaarne Riigivalitsemise viisid: 1. demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M
AUTORITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk) ja see on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Autoritaarses riigis on teatud valdkonnad riigivõimu totaalsest reglementeeritusest vabad. Autoritaarne reziim lubab sageli teatud piirides teisitimõtlemist ega välista isegi demokraatlikke elemente: valimisi, parlamendivõitlust, opositsiooni jm. Autoritaarsed riigid tekivad sageli seal, kus pole kujunenud võistlevat demokraatiat, kus pole olnud õigusriiki ega tunta liberaalset ideoloogiat, kus puudub pikaajaline demokraatia kogemus. Praktikas esineb palju segavariante, kuid enamik mittedemokraatlikest riikidest on praegu või on olnud varem autoritaarsed (ligi 2/3 maailma riikidest)
Demokraatia Henri Rump Arutlus 9.Klass Kärla Põhikool Demokraatia on suur ja lai mõiste. Minu jaoks on demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia positiivsed küljed: ·Tänu sellele, et võim on avalik ja valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust, siis on rahval võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust. ·Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks. Näi...
astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse.
Viljandi hendatud Kutsekeskool Referaat Diktaktuur Autor: Mihkel Laansoo Juhendaja: Olev Teder 2013 Sisukord * Diktaktuur * Diktatuuride liigitus * Autoritaarne diktatuur * Totalitaarne diktatuur * Diktaktuur euroopas Diktaktuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja
lagunes kiiresti. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Eelnevale põhinedes saab õelda, et paljud tehased ja ärid läksid pankrotti ja tööpuudus kasvas. Sellele põhinedes saab õelda, et kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest. Need olid põhjused miks tekkis autoritaarne riigikord. 1934 aastal teostasid riigivanem Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipõõrde. See tõi kaasa palju muutusi nt: keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, saadeti riigikogu laiali, nende asemel loodi riigi ainupartei (Isamaaliit). Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti. Noorsooorganisaatsioonidele nt ülikoolide ja kirkiute üle kehstetati range kontroll. Eelnevale põhinedes saab väita, et demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on saanud
3) Riigivanem isik, kes juhtis riigikogu poolt ametisse määratud valitsuse tegevust. Tegeles nii peaministri kui ka presidendina. 4) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suurim poliitiline liikumine Eestis, mis algselt koondas Vabadussõja veterane. Nõudis põhiseaduse muutmist. 5) Vaikiv ajastu ajastu, mil Riigikogu oli vaikivas olekus(autoritaarne riigikord). Tööl ei käidud, palka saadi. Algas 12 märts 1934, kui Päts ja Laidoner korraldasid riigipöörde. 6) Maareform olulisim ümberkorraldus majanduse alal, mõisnike maavaldused riigistati ja jagati soovijatele. Tekkisid asundustalud. 7) Võnnu lahing lahing Rahvaväe ja landesveerlaste vahel, mis lõppes eestlaste võiduga. Taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja
Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.
Sisepoliitika (1934-1940) 9 klass Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik
Vasakpoolsed: sotsialistid üldise võrdsuse saavutamine, tasuta haridus, maksude erinevused klassides. Riik rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Demokraatia kõrgeima võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; põhitunnused: vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, seadusandliku täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest, inimõiguste tagamine. Diktatuur: autoritaarne, totalitaarne. Siirdeühiskond riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale; sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Paks riik suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus. Õhuke riik liberaalriik, kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põllumajandusüh tegel karjakasvatus, põlluharim, linnad vähetähtsad
a. Sügisel tähtajatult puhkusele, kuna Riigikogu nüüd oli hakkanud kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud (ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaliit), vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur Pätsi edasist autoritaarset diktatuuri mõju Eesti arengule võib vaadata mitmest punktist. Ei saa väita, et tegemist oli puhtalt põrumisega, leidus ka helgemaid külgi. Diktatuuriga puudus rahval osaleda otsustusprotsessidel see tekitas rahvas pahameelt nagu oleks neil võõrvõim riigis. Diktatuuri kehtestamisega vähendas võimalusi leida välispoliitilisel tasandil partnereid ja liitlasi demokraatlike riikide hulgas pinged
(valitseja võim on piiramatu ning jagamatu, valitseja kehtestab seadusi ning mõistab kohut iseenda nimel, merkantilistlik majanduspoliitika) Parlamentaarne monarhia-Riigivorm mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga.(parlament kehtestab või kinnitab kuninga seadusi, kuningas ei tohi teha otsuseid ilma parlamendi nõusolekuta, parlamendi ja kuninga võim on tasakaalus) Kodusõja põhjused: Kuninga autoritaarne käitumine, edutud sõjad mis läksid kalliks maksma, katoliikluse soosimine, uute maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta. Tagajärjed: mõõdukamad saadikud lahkusid parlamendist, kuninga väed löödi puruks, kuningal raiuti pea maha. Merkantilistlik majanduspoliitika-positiivne kaubandusbilanss(kaupa veeti rohkem välja kui sisse toodi), keelati osa välismaiste kaupade sissevedu, kehtestati kõrged imporditollid.
Autoritaarne juhtimisstiil Autoritaarne juhtimisstiil iseloomustab töökeskkonda, kus otsustada võib ainult vastu juht, kes määrab mida, kuidas ja millal tehakse. Otsustamisel lähtub juht enda huvidest ja seisukohtadest. Töötajatelt nõutakse allumist ja korralduste täitmist. Juht kasutab oma õigust noomida ja tunnustada sõltuvalt allumisest. Sobivus ja mittesobivus põllumajandusse Juhtisisstiili eelised võivad olla, et töötajatel tekib tugev motivatsioon saada juhilt tunnustust, ettevõttes võetakse kiiresti otsused vastu, sest üks inimene otsustab ning ajakulu on väike, mõnedel töötajatele meeldib rangete reeglite järgi töötada. Samas võib juhtimisstiili nõrkuseks olla, et töötajatele ei pakku kontroll ja ranged reeglid motivatsiooni ettevõttes töötada ning nad ei saa juhtimisotsustes enda arvamust avaldada, mis võib teinekord ettevõtete hoopis paremate tulemusteni viia kui üks inimese ehk juhi poolt otsuste vastuvõtmine Demo...
1919.a- Landeswehri sõda. K.Päts E.V. Valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ül.(23.02. 1874- 18.01. 1956)Ministrite nõukogu esimees (24.02.1918-12.11.1918)Peaminister (12.11.1918 -08.05.1919)Riigivanem (25.01.1921 -21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924, 12.02.1931 -19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934) Peaminister riigivanema ülesannetes (24.01.1934 -03.09.1937) Riigihoidja (03.09.1937-24.04. 1938 )Vabariigi President(24.04.1938-17.06. 1940) 34. autoritaarne kord. E.Vabadussõjalaste liit- Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. 1920. Kommunistlik venem. 23. Eesti-Läti kaitseliiduleping 30. Venem. Natsislik Saksam.32 mitte kallaletungiv leping Venem.39, sama mis 32, Saksam. Neutraliteet- avalikult ei eelistata siirriike. Lepituspoliitika- vastastikku abistamise lepingud. Rahvaharidus- Eesti keelse Tartu ülikooli avamine, kõrgharidus-Tartu ülikool, kõrgemad muusika kõrgkoolid.
Enamlevinud poliitilised reziimid on tänapäeval: · Demokraatia · Diktatuur Demokraatia: · Täpsemalt liberaalne riik vastab demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. · Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. · Riigivõim toimid seadustest lähtuvalt ja austab inim- ja kodanikuõigusi. Diktaktuur: Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud diktatuuri vormi: · Autoritaarne riik · Totalitaarne riik Autoritaarne riik: · Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. · Inim- ja kodanikuõiguste piirangud, mis lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest. · Autoritaarne diktatuur on tänapäeva maailmas sageli ajutise iseloomuga. Totalitaarne riik: · siku või institutsiooni hirmuvalitsus, mis väljendub riigivõimu täielikus kontrolli kõikide eluvaldkondade üle.
1933-1945 kevad , F.D.Roosevelt- valiti neli korda presidendiks tõi USA välja majanduskriisist teise maailma sõjaajal president Vol 2 Olemus-kulutavad vähem , töö puudus , vaesus , pankrot , rahva rahulolematus Tagajärjed Tulid diktaatorid võimule , vaesus , sama mis olemus . Majanduskriisist väljatulek Reformid USA-s , diktatuuride võimule tulek . Majanduskriisi mõju Noored Euroopa riigid muutusid diktatuuri riikideks (peale Tsehhoslovakkia ) , peamiselt kujunes autoritaarne võim , vanad demokraatlikud riigid säilitasid demokraatia ( Soome , skandinaavia maad ) . Majanduskriisi mõju maailmale Majandus süsteemi segi paiskamine , majanduslik langus . Majanduskriis puudutas kommunistlikku Venemaad vähe , sest seal juba pikemat aega oma majandus mudel . Inglismaad puudutas vähem majanduskriis , kuna tal oli palju kolooniaid . Roosevelti reformid - (lk 11 tv ) Roosevelti reformide kava ehk Uus Kurss . Rahvasteliit Ei täitnud oma eesmärki .
riikidest tähtsamale kohale. Mõned riigid olid olnud demokraatsed juba kaua aega varem ja rahvas oli sellise riigijuhtimisega väga rahul. Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja sellepärast nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne arusaamine . Rahval pole mitte mingit õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile endile parem on. Totalitaarne riigikord on ragem kui autoritaarne. Seal on palju suurem kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse
Eesti Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes tollal suurim poliitiline liikumine Eestis, nemad nõudsid eriti innukalt põhiseaduse muutmist. Enne 1934.aasta aprilli valimis, kus peeti Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu võitu kindlaks, toimus riigipööre, et seda takistada. Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12.märtsil. Tekkisid ranged kontrollid ja piirangud, demokraatia, mille poole püüeldi põrmustati, tagajärjeks autoritaarne diktatuur. Kõik pöörati Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu vastu. Rahva hulgas võttis võimust paanika. Vabadussõjalaste purustamiseks, kutsus riigivanem, Konstantin Päts, kokku valitsuse erakorraliseks koosolekuks. Vabadussõjalaste liidud sulgeti ning vahistati. Põhiseaduse muudatusega sai president õiguse parlamendis seaduste jõustumise takistamiseks ja parlamendi laia saatmiseks. 2.oktoobril 1934.aastal saatis president parlamendi laiali, kuna
riigid, b) diktatuuririigid Euroopa enne II maailmasõda Diktatuuride tekkepõhjused I maailmasõja ebaõiglased tulemused (kättemaksumeeleolu kaotajariikides!) Majandusraskused ja elujärje halvenemine (oodati kõvakäelist päästjat) Pettumine demokraatias (parlamendi killustatus, aeglane otsustamine) Suurte rahvahulkade madal haridustase (uued valijaskonna grupid; usuti lubadusi) Miks ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne- Euroopas diktatuure? Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur Autoritaarne Totalitaarne Üksainus riigijuht Üksainus riigijuht Erakonnad on keelatud Üksainus erakond e. partei Maailmavaade on igaühe Üksainus lubatud eraasi maailmavaade Kontroll inimeste eraelu üle, Inimeste eraelu ei terror ja hirmuõhkkond kontrollita Riigi suur roll majanduses Riik ei sekku majandusse Saksamaa, NSV Liit, Itaalia Enamik Euroopa riike (sh. Eesti)
demokraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõiguse said nii täiskasvanud mehed kui ka naised, sõltumata nende varanduslikust seisust. Demokraatias eristatakse: · otsene ehk vahetu demokraatia. See tähendab, et otsuseid teeb rahvas · esindus ehk vahenduslik demokraatia. See tähendab, et rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuris on aga kahte alaliiki: · autoritaarne diktatuur · totalitaarne diktatuur. Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast.
kujunenud totalitaarsed riigid : Kommunistlik Venemaa, Fasistlik Itaalia, Natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Kõrvalt vaadatuna tundus ainsa lahendusena kehtestada diktatuur. Totalitaarse diktatuuriga riikides oli kontroll inimeste mõtteavalduste üle, karm inimõiguste rikkumine, pidev hirmutamine ja vägivalla kasutamine rahva suhtes. Loomulikult säärane riigikord valitses ainult suurriikides, kes võisid seda endalelubada. Uutes, endistes demokraatlikes riikides kehtestati autoritaarne diktatuur, näiteks Ungars, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias ja Balti riikides. 1934 kehtestati Eestis Pätsi autoritaarne diktatuur ehk ,,Vaikiv ajastu". Autoritaarse diktatuuriga riikides oli olukord veidi kergem. Kogu võim oli ühe isiku või grupi käes, seaduste muutmine toimus valitseja tahte järgi ja rahval puudus võimalus osaleda valimistes. Siiski indiviidi olukord oli hulga parem ja suurem inimõiguste rikkumine puudus.
Demokraatia - liberaalne riik, mis vastab demokraatliku õigusriigi põhimõtetele; kõrgeima võim kandjaks rahvas, kes tesotab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ja austab inim- ja kodanikuõigusi. Võib öelda, et see on: vähemusega arvestav enamuse võim. Abraham Lincoln: "Government of the people, by the people, for the people, shall not perish from the Earth." Diktatuur - jaguneb autoritaarne ja totalitaarne Autoritaarne riik - isiku v institutsiooni ebademokraatlk valitsemine; inim- ja kodanikuõiguste piirangud, mis lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest; tänapäeva maailmas sageli ajutise iseloomuga Totalitaarne riik - isiku v institutsiooni hirmuvalitsus, mis väljendub riigivõimu täielikus kontrollis kõikide eluvaldkondade üle; tavaliselt ühe ideoloogia keskne ja väga agressiivne sise- ja välisvaenlaste vastu. võib olla ka päritav võim.
11. Isolatsionismipoliitika Ühendriikide välispoliitika. Üritati maailmas toimuvast eemale hoida. 12. Westminsteri statuut võeti vastu 1931.a. Briti parlamendi poolt. Muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 13. Rahvarinne sõlmiti prantsuse kommunistide ja sotsialistide vahel 1934.a. Pidi hoidma ära äärmusliikumiste tõusu võimule. Avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega. 14. Autoritaarne diktatuur riigis enamik võim on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsad on konservatiivsed väärtused ning vägivalda ei propageerita. 15. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku ja tema sõltlaste käes. Kontroll kogu inimeste elu üle. Hirmuvalitsus. Näiteks Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus. 16
Näiteks rahareformid. 1933 aastal teostati rahareform millega taheti tuua riik välja majanduskriisist. See ka õnnestus, kuid selle abil enamik vaesustusid, kuna marga ostujõud vähenes. Eesti NSV aegne rahareform ei mõelnud üldse mis ta toob inimestele kaasa. Nii oligi, et satuti ebasoodsatesse olukordadesse, kuna mujalt tulnud suure hulga rubladega inimesed olid meil soodsas olukorras ja väga jõukad. Võib öelda, et kuigi mõlemal riigil oli nii mõndagi sarnast, siis Autoritaarne Eesti oli palju vabam ning oma tegudes mõeldi eelkõige Eesti ja eestlaste huvidele vastupidiselt Eesti NSV'le. Hendriko Gävgänen 12.M
annaabi.ee 
