Valgustussajand 18.saj (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kellest koosnes vallakohus milliseid küs Arutati?
Millised olid talupoegade kogukonna ülesanded?
Millised olid talupoegade koormsed akogukondlikud bmõisa criiklikud?
Millal ja millise sisuga võeti vastu passikorralduse seadus ja millised olid tagajärjed?
Millised muutused talurahva olukorras tõi kaasa 1866a vallareform?
Millised erinevad kuuldused maa saamise kohta levisid talupoegade hulgas ja miks?
Milline ja millal avatud raudtee valmis Eestis esimesena?
Millised olid raudteetranspordi kasutuselevõtmise tagajärjed?
Millised muutused toimusid Eesti linnade arengus?
Millised muutused toimusid luteri kiriku seisundis?
Miks oli Maltsvesti liikumine osades maakondades populaarne?
Mis iseloomustab balti saksa kultuurielu?
Millised tegurid soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist?

Lõik failist

Valgustussajand 18.saj
1.Küsimus.

Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud)

Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas
2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud
3.
Kultuurisündmus/-tegelane
Tähtsuse põhjendus
Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Helle 1739
Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut
G.Eisenv. Sewarzenberg
Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi
Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles /A.W. Hupel
Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast
„Lühike õpetus“ /P.E Wilde 1766
Esimene eestikeelne ajaleht
F.W.W.Göttingen
Eesti keelsed õpetlikud jutud
Rahvaluule koguja/ Matthias
Johann Eisen
Eesti keele arenemine
Barokk
Klassitsism
Kadrioru loss
Tartu Ülikool
Narva raekoda
Toompea haldushooned
Palmse mõis

mõisniku seisukoht – talupojad ei olnud nõus enam mõisates tööd tegema, tarbimisseisukohad kasvasid, mõisnike pojad olid muutmise poolt, sest olid läänes käinud.

tsaarivõimu seisukoht – Tehti vastupidised otsused - riigipööre. Pärisorjus kaotada Baltikumis nö „hea isake tsaar“

haritlaste seisukohast – valgustajad – kõik inimesed on sündimisest saati võrdsed, pärisorjus ei käinud enam ajaga kaasas
Eesti XIX saj I poolel – talurahvaseadused
Seaduse väljaandmise aeg ja kubermang
Seadus
Kuidas mõjutas seadus talupoja elu
1765 Liivimaa kubermang
1802 Eestimaa kubermang
Talude pärandamise õigus, kui olid kohustused täitnud, piiratu müümist, õigus vallasvarale ( hobusele nt)
Olid mingilmääral pettunud . Usina töö eest said õiglase tasu ning said kindlustunnet juurde
1804 Liivimaa kubermang
1805 Eestimaa kubermang
Teokoormiste normeerimine (maa suuruste järgi)/ Eestis ei arvestatud suurusi, müük ja vahetus keelustati (maast ei saanud lahutada), kodukari õigus parandati, vallakohus
Väga väikene reguleeritavus, tekkisid rahutused, talupojad soovisid ikka vaba maad
1819 Liivimaa kubermang
1816 Eestimaa kubermang
Talupoeg sai pärisorjusest vabaks, isiklik vabadus, LIIKUMISVABADUS oli piiratud, ei võinud minna linna ega teise kubermangu, mõisnikud said veel rohkem võimu
Talupoeg ei saanud jätkuvalt maad, pidi renti maksma, pettumus oli nii suur, et väljaastumisigi ei toimunud, said perekonna nime, prii nimed- mõisnik andis
1849 (1850)
Kogu maa mõisnike omanduseks, maad saavad talupojad vabalepingu alusel rentida või osta. Teiseks nõuab seadus maa jaotamist mõisa- ja talumaadeks ning teorendi asendamist raharendiga.
Talurahva omavalitsus

Kellest koosnes vallakohus, milliseid küs. Arutati?
Kolmest liikmest, ühe valis mõisnik, teise peremehed ja kolmanda sulased. Arutati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ja haldasid vallalaekaid ning magasiaitu.

Millised olid talupoegade kogukonna ülesanded?
Magasivili ja vaestehoolekanne, nekrut – 25 aastat pidi teenima 21aastane mees.

Millised olid talupoegade koormsed a)kogukondlikud b)mõisa c)riiklikud?

teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas, kirikumaksud

teotöö (nädalategu ja hooajatööd), naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks

pearahamaks ja nekrutiandmine

Millal ja millise sisuga võeti vastu passikorralduse seadus ja millised olid tagajärjed?
1863. aastal võeti vastu Balti kubermangu jaoks pasikorralduse seadus. Vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õigus taotleda 3 kuuks – 3 aastaks omale pass, võis elada igas impeeriumi linnas või paigas. Balti kubermangu piires ja -30 versta ka väljaspool. Talupojad suundusid Venemaale maad saama. Suur

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mgm22 Õppematerjali autor

10 klassi ajaloo kordamine, väga korralikul tehtud valgustusssajandi kohta

venestusaeg venestussajand

Sarnased õppematerjalid

doc

Balti erikord ja keskvalitsus

BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuurilised põhjused -pärisorjus e

Ajalugu

docx

Konspekt

lähistel nende edasitung seiskus. · Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene väejuhatus koondas täiendavaid väeüksusi Baltikumi, et vajaduse korral tagasi tõrjuda liitlaste võimalikke dessante. · Sõja-aastatel tuli elanikel täita erakorralisi koormisi. Baltisakslased impeeriumi teenistuses: · Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.saj. teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. · Tuntuim baltisaksa ohvitser tollases Vene armees oli kindlasti Michael Andreas Barclay de Tolly. · Baltisakslased jäid isevalitsusele lojaalseks kuni 1917. Aastani. TALURAHVA OMAVALITSUS Talurahva seadused 19.saj Eestis: Põhjused: · Majanduslikud põhjused: 1)mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine. 2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid.

Ajalugu

docx

Ajaloo suuline arvestus 10.klass II periood

Muutused kaubanduses, sisekaubandus ja väliskaubandus: Kohalike kaupmeeste laostumine, vaid kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva, tohtisid mõisnikud müüa oma vilja otse välismaalastele. Keskajast pärit reglementatsioon ja kaubanduspõhimõtted. Kõik väliskaupmeeste käes. Tekkis sõbrakaubandus, maalaadad ja salakaubandus. Käsitöö, tsunftikord, tsunftijänesed: tsunft - käsitööliste vennaskond, tsunftikord - reeglid/põhitõed tsunftijänesed - Manufaktuurid: Seoses 18.saj tsunftipiirangute kaotamisega ja vaba konkurentsi kujunemisega. Manufaktuur - käsitööettevõte, kus olid palgatöölised. Vabrik/tehas, tähtsaim Narvas. 4. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal Olukord Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud, rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud. Hakkasid levima muinasusu kombed. Luteri kiriku peaülesanne - aidata kaasa kiirele "rootsistamisele" selleks... 1) suhtuti eitavalt kõikidesse teistesse usuvooludesse

Ajalugu

doc

Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus

Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teostas järelvalvet(politsei,

Ajalugu

docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja ALTMARGI VAHERAHU 1629 Rootsi ja Poola Rootsi kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle m

Eesti ajalugu

docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda,

Ajalugu

ppt

Rahvuslik liikumine Eestis

RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Rahvusliku liikumise mõiste Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Rahvusliku liikumise etapid: Elitaarne - rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva vabastamine pärisorjusest Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus

Ajalugu

Rohkem sarnaseid