Põhjasõda ja Vene aeg Eestis (3)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 ­ sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 ­ 1710 ­ ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 1695­97 ­ suur nälg Eestis, suri 70 000­75 000 inimest ­ viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 ­ suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august ­ sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember ­ Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II

Ajalugu

8

docx

Ajalugu 11. klassile (18.sajand)

Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p)  Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele  Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk)  Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel)  Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel)  Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR  1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p)  1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga.  Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda Põhjasõja käiku

Ajalugu

10

doc

Kordamisküsimused - Põhjasõda, Rahvusvahelised suhted, Balti erikord, rahuleping, agaarreformid

sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudeid Schleswigi osale, mis kuulus Taanile.

Ajalugu

5

docx

Eesti pärast Põhjasõda

1)Eesti pärast põhjasõda *Sõjast laastatud maa - Põhjasõda tegi kõige rohkem sõdadest kahju. Selle lõpul oli Eestis120 000 ­ 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade

Ajalugu

2

doc

Vene aeg

· BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: ­ Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel ­ Säilus luteriusk ­ Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem ­ Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid ­ Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) ­ Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele ­ Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, kelle abilised olid valitsusnõunikud · BALTI ERIKORRA TÄHENDUS: ­ Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel ­ Säilitas siinse maa kultuuri omapära ­ Takistas kolonisatsiooni ­ Võimaldas säilitada sidemeid Lääne-Euroopaga (eriti kultuuriruumiga) · KATARIINA II (1762 ­ 1796) ÜMBERKORRALDUSED: ­ 1783 ­ Balti provintside uus halduskorralkdus

Ajalugu

3

doc

Vene aeg

Vene aeg Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele)

Ajalugu

8

pdf

EESTI AJALUGU II

Loonusrent - osa saagist tuli mõisale anda; Teotöö Riigimaks - Olukord pärast reduktsiooni 1681. aastal päästis Karl XI eesti talupojad pärisorjusest vabaks; Mõisnikud ei tohtinud talupoegi mõisatest välja visata ja koormisi tõsta; Õigus mõisnikud kohtusse kaevata; Talupojad võisid vabalt tegevusala valida ja ka kooli minna - Näljahäda 17. sajandi lõpus Suur nälg 1695-1697 Eestis, näljahäda üle terve Euroopa; Vihmased suved ja külmad ning väga lumised talved; Polnud võimalik heina teha ning toiduks mõeldud annid ei kasvanud; Polnud võimalik talivilja külvata; Suvised loomataud Rootsi ei aidanud kaasa, vilja veeti Rootsi ja Soome Sagenesid vargused 1697 lisandusid erinevad nakkushaigused Kokku suri umbes 70 000 inimest HARIDUSELU ROOTSI AJAL - Luterlik kirik

Ajalugu

2

doc

Eesti vene ajal

Isikud: August II Tugev ­ Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur ­ Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II ­ Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I ­ Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown ­ Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII ­ Noor Rootsi kuningas

Ajalugu

Kommentaarid (3)