Põhjasõda ja Vene aeg Eestis (3)

PÕHJASÕDA
Põhjused:

• Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt
  
• Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse
  

Sõja käik:

• 1700 12. veeb. – Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi)
  
• 1700 suvi – Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu)
  
• 1700 sügis – Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine)
  
• 1700 nov. – Narva lahing (Rootsi võit)
  
• 1701 kevad – Rootsi väed liikusid edasi Poola poole
  
• 1701 dets. – Erastvere lahing (Venemaa võit)
  
• 1702 juuli – Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi
  
• 1703 – Vene väed alistasid Ingerimaa
  
• 1703 – Vene vegede retk Virumaale
  
• 1704 suvi – Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale
  
• 1704 juuni – Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist
  
• 1704 12 juuli – Tartu kapitulerumine
  
• 1704 9. aug. – Vallutati Narva linn
  
• 1708 – Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal)
  
• 1709 juuni – Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult
  
• 1710 – Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine
  
• 1710 29. sept. – Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang  Venemaa)
  
• 1721 – Uusikaupunki rahu
  

Sõja tagajärjed:

• Venemaa  Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu
  

• Levis katk
  
• Rahvaarv langes 120 000–140 000 inimeseni
  
• Põllud kasvasid sööti
  
• Koduloomad olid hävinud
  
• Mõisad olid halvas korras
  
• Kehtestati Balti erikord
  

Talupoegade olukord sõja aastatel:

• Põlluharimise pidurdumine
  
• Püüti ümber asuda Läände
  
• Talupoja koormiste kasv
  
• Talupoegi värvati sõjaväkke (u 15 000)
  
• Talurahvarahutused
  
• Peideti end metsa ja soosaartele
  
• Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel
  
• Maamiilitsa üksused
  

VENE AEG
Poliitiline korraldus:

• Eestimaa- ja Liivimaa kubermangud  Venemaa tsaaririigi koosseisu
  
• Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang)
  
• Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule)
  

Balti erikorra põhijooned:

• Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel
  
• Säilus luteriusk
  
• Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem
  
• Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid
  
• Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon )
  
• Läeti tollipiir Eesti- Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele
  
• Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, abilised olid valitsusnõunikud
  

Balti erikorra tähendus:

• Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel
  
• Säilitas siinse maa kultuuri omapära
  
• Takistas kolonisatsiooni
  
• Nõimaldas säilitada sidemeid Lääne-Euroopaga (eriti kultuuriruumiga)
  

Katariina II (1762 – 1796) ümberkorraldused

• 1783 – Balti provintside uus halduskorralkdus
  
  • Kubermangu etteotsa sai asehaldur
    
  • Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond
    
  • Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa
    
  • Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna)
    
  • Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks ( raad sadeti laiali raed, maanõunike kolleegiumid)
    
    • Kõik mõisnikud said võrdsed õigused
      
    • Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused
      
    • Seati sisse pearaha maks
      

Majandus 18. saj.

• Peamist osa etendas viljakaubandus
  
• Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina
  
• Ulatuslikum loomakasvatus mõisates
  
• Peamiseks Kaubandusviisiks jäi Merekaubandus
  
• Sissevedu  sool, raud, tubakas , heeringas, luksuskaubad, riie
  
• Väljavedu  vili, metsamaterjal, lina, kanep
  
• Hoogustus manufakruuride rajamine
  

Talupoegade olukord Vene ajal:

• Oukord oli väga raske
  
• Talupoegade maade vähendamine (et laiendada mõisa põlde)
  
• Talupoja koormiste tõus
  
• Roseni deklaratsioon (1739)
  
• Browne nn positiivsed määrused ( 1765 )
  

1739. a. Roseni deklaratsiooni põhisätted:

• Vallutusest saatui on talupooeg olnud pärisori
  
• Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle
  
• Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust
  
• Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma
  

1765. a. Browne Positiivsed määrused:

• Talurahvas sai õiguse vallasvarale
  
• Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul
  
• Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta)
  
• Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi
  
• Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse
  

Pearaharahutused, Puuaiasõda

• Puhkesid 1784 a. peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist
  
• Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist
  
• Paljudes mõisates jäeti tööle minemata
  
• Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad
  
• Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel
  
• Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega
  

Vene-Rootsi sõda (1788 – 1790)

• Rootsi soovis vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti- ja Liivimaad
  
• Esimene katse 1741 – 1743 lõppes Rootsi uute alade kaotusega Soomes
  
• 1788.a alustas Rootsi kuningas Gustav III uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Venemaa sõda Türgiga
  
• Sõjategevus takerdus, sest Rootsi laevastikul ei õnnestunud saavutada ülekaalu Läänemerel ja ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada.
  
• 1790. aastal korraldasid rootslased ootamatu dessandi Paldiskisse ning sundisid kohaliku garnisoni kapituleeruma
  
• Rootsi püüdis oma kätte saada ka Tallinnat kuid sõda lõppes 13. mail 1790 toimunud Tallinna merelahingus Rootsi lüüasaamisega
  
• Sõlmiti Värala vaherahu sõjaeelse korra taastamisega
  

Usuelu 18. saj.

• 1739. a. Helle esimene Piibli eestikeelne trükk
  
• Pietismi levik
  

• Jõudis Eestisse Saksamaalt 1720-1730-ndatel
  
• Pieta lad – Pühadus, vagadus
  
• Taotleti suuremat vagadust
  
• Püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole
  
• Peeti vajalikuks lugeda iga päev pühakirja
  
• Loobuti kõikvõimalikest lõbustustest
  

• Vennastekoguduste (hernhuutleste) liikumine
  

• Jõudis Eestisse 1730-ndatel
  
• Propageeriti vagadust, kõlblust, töökust ja sotsiaalset võrdsust
  
• Igasuguse luksuse ja ehtimise vastu
  
• Suur rõhk kõlblusel (kuritegelikkuse vähenemine)
  
• Rahva eneseteadvuse kasv
  
• Kõrtsidest võõrdumine
  
• Hakati hävitama muinasusu paiku
  
• Hävitati torupille ja viiuleid
  

• Ratsionalismi levik
  

• ratio lad – mõistus
  
• Üleolev suhtumine vagadusse
  
• Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine
  
• Püüti rahvale anda kasulikke teadmisi ja nõuandeid
  
• Kritiseeriti pärisorjust
  

Hariduselu 18. saj.

• Pärast Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud
  
• 18. saj. II pool Zimmermanni koolikorralduse kava (ei rakendatud täielikult)
  

• Koolikohustuse kehtestamine
  
• Koolide rajamine igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse
  

• Talurahva seas oli palju lugeda oskajaid
  
• 18. saj. II pool hakkas levima eesti keelne ilmalik kirjandus
  
• 1731.a. esimene teadaolev maarahvakalender
  
• 1766 .a. Hupeli esimene eestikeelne ajaleht „Lühhike öppetus...“
  

Pärisorjuse kaotamine Eestis:
Mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet (18. saj. Lõpp)  Talupoja koormiste tõus  reformide taotlused  1802 maapäeval võeti vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv (iggaüks), mille olulisemateks säteteks olid talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine ning teokoormiste viimine vastavusse talu majandusliku kandevõimega  rahutused talurahva seas, sest seadus ei rahuldanud kumbagi poolt  Napoleoni sõjad  talupoja täiendavad koormised  süvenes majanduslik surutis  23. mai 1816. uus Eeestimaa talurahvaseadus  pärisorjuse kaotamine
Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist:

• 19. saj. I poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning ligi 60 000 talu
  
• Mõisa põhisissetulek tuli teraviljakasvatusest
  
• Viljahindade langusega (1820-1830-ndatel) kahanesid mõisnike sissetulekud
  
• Mõisapõldude laiendamine talupoegade maa arvelt (mõisastamine)
  
• Talupoegade rendi tõstmine
  
• Hakati kasvatama peenvillalambaid
  
• Pandi rõhku piimakarja kasvatusele
  
• Hoogsamalt hakati kasvatama kartulit
  

Talurahva omavalitsus:

• 19. saj. Alguses kujunesid välja vallakogukonnad, kes tegelesid talupoegade omavaheliste riiu- ja varanõudeasjadega, mõisakoormiste sissenõudmisega ja väiksemate üleastumiste eest karistamisega .
  
• Talupoegi sidus üheks kogukonnaks ühisvastutus magasivilja varumisel
  
• 19. saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud (hiljem kogukonnakohtud)
  
• Kogukonna üheks ülesandeks oli vaestehoolekanne
  
• Kogukondade juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal vöörmündrid
  

Talurahva koormised:

• Teotöö (korraline ja hooajatöö)
  
• Pearaha (1783.a riigile 70 kopikat iga meeshinge eest)
  
• Nekrutiandmise kohustus
  
• Kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiniaida ja koolide ehitamine)
  
• Kirikumaksud
  

Majandus 19. saj.

• Alguse sai vabrikutööstus
  
• Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur (töödeldi puuvilla)
  
• Kaubandus oli elavam sadamalinnades Tallinnas ja Pärnus
  
• Võeti kasutusele petrooleumilamp
  
• Suurt sissetulekut tõi salakaubandus
  

Hariduselu 19. saj.

• 1802 Tartu Ülikooli taasavamine
  
• Teostati koolireform
  
• Gümnaasiumide, kreisi -, elementaar -, kihelkonna- ja vallakoolide loomine
  
• Koolisunduse kehtestamine (1870-1880)
  
• „ Tarto maa rahwa Näddali-Leht“ (1806)
  
• Masingu „Maarahwa Nädala-Leht“ ( 1821 -1823, 1825)
  
• Kreutzwaldi „Maa-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“ (1848-1849)
  
• Jannseni „ Perno Postimees “ (1857)
  
• 1843.a. Ahrensi uus eesti keele grammatika
  

Usuelu 19. saj.

• Vaimuelu oluliseks kijundajaks jäi luteri usu kirik
  
• 1832 .a. ülemaailmne luteriusu seadus, millega luterlik kirik kaotas siin oma senise priviligeeritud seisundi
  
• Ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk
  
• Endiselt levis vennastekoguduste liikumine (uueks liikumiseks veel Maltsveti-liikumine)
  

Isikud:

• Karl XII – rootsi kuningas. Tõusis troonile 15-aastaselt. Juhtis Põhjasõja aastatel rootsi vägesid ja riiki
  
• August II Tugev – Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst.
  
• Peeter I – Venemaa valitseja. Rajas Peterburi linna. Juhtis Põhjasõjas vene vägerid
  
• Frederik IV – Taani kuningas Põhjasõja aastatel
  
• B. Šeremetjev – Venemaa väepealik. Tungis Põhjasõja aguses (Narva pommitamise ajal) oma 5000 ratsaväelasega Virumaale ja Rakverre, kui armutult maad laastas
  
• Stephan Raabe ( Ronga Tehvan) – eesti talupoeg, kes juhtis Rootsi väed Narva lahingu ajal venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu.
  
• W.A. von Schlippenbach – Rootsi väepealik, kes jäeti koos väikearvuliste garnisoni- ja välivägedega pätast 1701. a, kui Rootsi väed Eestist lahkusid, Liivimaad kaitsma
  
• Käsu Hansu – Puhja köster, kes Põhjasõja ajal peale Tartu hävitamist kirjutas kaebelaulu Tartu linnast
  
• O.F.Rosen – Liivimaa maanõunik. Kirjutas 1739. a. seletuskirja nn Roseni deklaratsiooni, mille järgi siinne talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada ning müüa
  
• Katariina II – Venemaa valitseja. Hakkas ajama uut poliitikat, mis taotles piirimaade privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist.
  
• E. Von Schwarzenberg – Torma kirikuõpetaja. Töötas välja projekti, kuidas parandada talupoegade olukorda
  
• G.Browne – Riia kindralkuberner . Püüdis kergendada Eesti talurahva olukorda ja edendada kooliharidust. 1765. a. kinnitas nn positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks
  
• A.T. Helle – Jüri kiriku õpetaja. Tõlkis esmakordselt eesti keelde Piibli ( ilmis 1739. a)
  
• A.W. Hupel – Põltsamaa kirikuõpetaja. Kirjutas raamatuid talupoja elust. 1766 hakkas välja andma esimest eestikeelsetajalehte „Lühhike öppetus...“
  
• J.W. Krause – Arhitekt , hiljem ülikooli professor. Projekteeris Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikooli hooned
  
• G. Merkel – Saksa kirjanik. Kirjeldas Liivimaa talupoegade majanduslikku ja õiguslikku seisundit 1769 . aastal Saksamaal ilmunud raamatus „Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul“
  
• J.C. Petri – Kirjanik. Kritiseeris pärisorjust Eestimaal oma raamatus „Eestimaa ja eestlased“ (1802)
  
• Aleksander I – Venemaa keiser . Kinnitas 1816. ja 1819. aasta talurahvaseadused
  
• H. Nelson – Briti admiral . Võitles Napoleoni sõdades. Tungis 1801. aastal oma ekskaadriga Tallinna alla
  
• Barclay de Tolly – Vene sõjaminister ja hilisem kindralfeldmarssal. Oli 1812 . aasta Vene-Prantsuse sõjas tsaariarmees juhtival kohal.
  
• H. Von Fölkersahm – Ruhja parun . Pidas vajalikuks teorent asendada raharendiga ning hakata mõisapõllul kasutama palgatöölisi
  
• G.F. Parrot – Tartu Ülikooli esimene rektor. Oli lähedane sõber keiser Aleksander I, tänu millele sai ülikool laialdase autonoomia ja rahalise toetuse
  
• O.W. Masing – Keeleteadlane . Hakkas välja andma „Maarahwa Näddala-Lehte“ (1821-1823, 1825)
  
• F.R Kreutzwald – Kirjanik. Hakkas toimetama ajakirja „Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on“ (1848-1849)
  
• F.R Fahlmann – Tartu Ülikooli eesti keele lektor . Tema eestvedamisel loodi 1838. a. Õpetatud Eeesti Selts
  
• J. Leinberg – Jõukas taluperemees. Loobus kõigest, et hakata palvetunde pidama , milles tugines Vanale Testamendile. Tema eesmärk oli rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu
  

Aastaarvud:

• 1721 – Uusikaupunki rahu. Kinnitati Balti valitsemiskorra põhijooned
  
• 1730–40-ndad ­– Koostati aadlimatrikklid
  
• 1739 – Roseni deklaratsioon
  
• 1783 ­– Baltikumis kehtestati uus halduskorraldus (asehalduskord)
  
• 1765 – Liivimaa Maapäev, Browne Positiivsed määrused
  
• 1782 ­­– Pearaharahutused eestis, Puuaia sõda
  
• 1788-1790 – Vene-Rootsi sõda (Venemaa võit)
  
• 1739 – Esimene eestikeelne Piibel
  
• 1765 – Liivimaa maapäev võeti vastu Zimmermanni Koolikorralduse kava
  
• 1802 – Eestimaa maapäev võeti vastu talurahvaregulatiiv
  
• 1802 – Liivimaa maapäev –õeti vastu talurahvaregulatiiv
  
• 1805 – Rahutused Põhja-Eestis
  
• 1812 – Napoleoni väed tungisid Kuramaale
  
• 1816 32. mai – Talurahvaseadus Eestimaal
  
• 1819 26. märts – Talurahvaseadus Liivimaal
  
• 1845 – Usuvahetusliikumine
  
• 1849 ­– Uus Liivimaa talurahvaseadus
  
• 1856 – Uus talurahvaseadus Eeestimaal
  
• 1865 – Uus talurahvaseadus Saaremaal
  
• 1858 – Mahtra sõda
  
• 1802 – Tartu Ülikooli Taasavamine
  
• 1838 – Loodi Õpetatud Eesti selts
  
• 1857–1861 – Rahvuseepose „Kalevipoeg“ koostamine
  
• 1850-ndad – Maltsveti-liikumine
  
• 1720-30-ndad ­– Pietismi levik
  
• 1730-ndad – Vennastekoguduste levik
  
• 18. saj II pool – Ratsionalismi levik
  

Mõisted
Kindralkuberner – Vene keskvõimu kõrgeim esindaja
Valitsusnõunik – Kindralkuberneri abiline, kelle käes olid enamasti valitsusohjad
Aadlimatrikklid – Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mille omanikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi
Asehalkduskord – 1783.a Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus
Pearahamaks – Uus maksukorraldus, kus tuli maksta teatud summa iga meeshinge pealt
Positiivsed määrused – Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks
Jäägikorpus – Vene-Rootsi sõjas Vene tsaari loal moodustatud vabatahtlikest loodud väeüksused
Pietism – Sakamaalt alguse saanud uus usuvool