Valgustusajastu Miks tekkis? 1)inimeste maailmapilt avardus: mikroskoop, teleskoop, Ameerika avastamine 2)hakati väärtustama inimmõistust ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" 3)Loodusteaduste areng: füüsika 4)arvati, et Jumal ei sekku inimeste maailma Valgustus tekkis Inglismaal, levis Euroopasse läbi Prantsusmaa. Mida valgustus muutis? · Suurenes sallivus · Kadusid nõiaprotsessid · Kohtumõistmisel kaotati piinamine · Seadused muudeti selgemaks · Talurahva olukorra parandamine · Valitsusviiside demokraatlikumaks muutmine Isik Ettekujutus ideaalsest riigikorrast Montesguieu parlamentaalne monarhia, seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev
GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. Piiskopi mõ...
VASTUSED 1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal *Eestimaa kubermang(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) *Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa) Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti...
Carl Robert Jakobson Kristin ja Madis Virtsu 2008 Ü ldine info elas 26. VII 1841 19. III 1882 rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja koostas õpikuid tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium N oorusaastad isa, Adam Jakobson, oli Tormas köster elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt õppis 185659 Valgas Cimze seminaris 185962 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Teosed õppe- ja käsiraamat "Teadus ja Seadus põllul" "Kuidas põllumees rikkaks saab" "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" "Sakala Kalender põllumeestele" I samaa kõned Esimene kõne oli "Eestirahva valguse pimeduse- ja koiduaeg" (1868) Teine isamaakõne "Võitlemised eesti vaimupõllul"...
· 1630ndal hakati maid uuesti kasutusele võtma · 17.saj hakkas Eestimaale tulema teisi rahvaid, suurem osa inimesi elas Saaremaal · 1695 oli rahvaarv üle 350 000 · Rootsiajal tabasid Eestit näljahädad; Suur nälg oli Eestis 1695-1697 , mil suri palju inimesi ning rahavstik jälle vähenes(20%). 4) Miks rootsi ajal pöörati suurt tähelepanu luteri kiriku tugevdamisele Eesti alal? Mida selleks tehti? Nõiaprotsessid. Peale Liivi sõda olid kirikuolud haletsusväärses seisus, tagasi tulid muinasusk ja ebausu ilmingud. Piiskop Joachim Jheringi eestvedamisel hakati taastama luteri kiriku olukorda Eestis. Kuna Rootsi oli luterlik riik, siis Eestile suuremat tähelepanu pöörates luteri kiriku võimu tugevdati, kindlustades Rootsi võimu Eestis. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõ...
NÕIAPROTSESSID EESTIS Kes on nõid ja mida ta teeb? Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude. Nad tegelevad nõidumisega. Ennustamine Ennustamine on tulevikku ettevaatamise praktika, mille puhul kasutatakse nii loomulikke kui ka üleloomulikeiks peetavaid vahendeid. Ennustamise olemus Ennustamine on vaimne tegevus See on suhteliselt arenenud sotsiaal- kultuuriline kompleks See on midagi vahemiku taolist isikutevahelise kogemusel põhinev tõepärane menetlus (talitusviis) Mida või keda püüti ennustada? Ennustada püüti eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust Ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi Ennustati ilmastiku ja loodusnähtuste järgi, lindude ja loomade käitumise järgi, erinevate organite järgi Ennustamise meetodid Belomantia (ennustamine noolte lennu...
haldusjaotus-Liivi- ja Eestimaa kubermangud. Eestimaa jagunes Harju-, Lääne-, Viru- ja Järvamaaks. Liivimaa jagunes Saaremaa, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti. Lõuna-Eesti jagunes Pärnu- ja Tartumaaks. maariik-Landesstaat, Rüütelkondade ja nende ulatuslike võimupiiride tunnustamise tagajärjel 17. saj keskpaigaks maariik. Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus.Eesti- ja Liivimaa aadlike moodustatud rüütelkonnad, mille alaliselt tegutsevaks organiks ehk omavalituseks maanõunike kolleegium. konsistoorium-Eesti- ja Liivimaal moodustatud kiriku kõrgeim valitsemis- ja juhtimisorgan. Eestimaal etteotsa piiskop, Liivimaal etteotsa kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse ...
Minevikust tänapäeva 1. Põhimõte, mis on demokraatia aluseks tänapäevalgi, on seaduste vaimust. See räägib kolmest liigist võimust: seadusandlikust, täidesaavast ja kohtuvõimust. Kui kõik need kolm võimu oleks korraga ühel ja samal inimesel, oleks kõik kadunud. (Kui inimesel oleks võim luua seadusi, viia ellu valitsemisotsuseid ning mõista kohut eraisikutevaheliste erimeelsuste üle ja lahendada kuritegusi) 2. Valgustuse tulemusel suurenes sallivus. Nõiaprotsessid kadusid, kohtumõistmisel kaotati karmid karistused nagu piinamine. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks. Ka talurahva olukorda hakati parandama.Vaieldes mitmesuguste riigikorralduste üle, valmistasid valgustajad ette seisusevahede kaotamist ning valitsusviiside demokraatlikumaks muutumist. 4. Harimata inimene ei tea midagi ja ei oska langetada õigeid otsuseid. Harimatu rahvahulk, kes langetab vale otsuse, võib kaotada kõik, mis sellel rahval on. Nii
Nad pidid andma suure osa oma viljast Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindlasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada.Ühesõnaga ei olnud piiranguid ,kui palju võib talupoegadelt võtta.Hariduse ja usu juures oli see halb ,et takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik.Olid nõiaprotsessid. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed.Talupoegade juures oli hea see et talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust.Oli Eesti-Rootsi viljaait ,sealkasvas eriti hästi rukis ,mida saadeti enamasti Rootsi ,et seda teiste kaupade vastu vahetada
• Kuninga toetus aadlikele ➔ Positiivne • Reduktsioon- mõisad, mis läksid riigi valdustesse. Riik kaitses talupoegi. • Arendus- teede võrk ja postiteenus tehti korda. ➔ TALURAHVAS(positiivne) • Kaebeõigus- talupoeg sai kaevata mõisniku peale(riigimõisate talupoegadel) • Vakuraamatud- fikseeritud koormised • Liivimaa majandusreglement- kui talu peremees suri sai tema pere tema vara. ➔ Negatiivne • Nõiaprotsessid, sest tapeti süütuid inimesi, kui nad teadsid rohkem. • Sunnimaisus- talupojad ei tohtinud liikuda ja nad olid pärisorjad. • Koormised- mõisavooris käimine, teotöö, kirikumaksud ja loonusrent.(suur nälg) ➔ Linnad, kaubandus, käsitöö (negatiivne) • Viljaeksport- riigi enda talupojad jäid nälga. • Tsunftipiirangud – ühe eriala käsitööliste selts ja sinna kuulusid vaid meistrid, eestlasi tõrjuti.
kreisifoogtid, talupoegadele anti õigus kaevata mõisnike peale. Talupoegade kohustused teotöö rakmetegu ja jalategu, abitegu, mõisavoor talvel, loonusrent. Talupoegade koormised viidi vastavusse talu kandevõimega. Positiivne Negatiivne Luteri usk Näljahäda, ,,suur nälg" Koormised vastavusse talu kandevõimega Pärisorjus ja sunnismaisus Kuninga, mitte aadli võimu all Nõiaprotsessid eramõisades võitlus väärusuga Õigus mõisnike peale kaevata Teokoormiste kasv Pärisorjuse kadumine riigistatud mõisades Teotöö rakmetegu, jalategu, abitegu, mõisavoor talvel, loonusrent Talurahva koolide loomine (Forseliuse Eraldatus kõrgkultuurist seminar) Rahvaarvu kasv sisseränne, rahu aeg, Piirangud ametites
Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sak...
Carl Robert Jakobson 26.07.1841 19.03.1882 Elulugu Isa Adam oli koolmeister, orkestrijuht, õpetas laulmist ja levitas seda vallakoolides Katsetas kirjanduse alal oma võimeid Isa oli rahva seas populaarne lisaks Torma vennastekoguduse juhtiv tegelane, tema algatusel ehitati kiriku kõrvale palvemaja Peres räägiti nii saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt C. R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga Tormasse, elati kehvapoolselt 9 aastasena hakkas õppima kihelkonnakoolis, jõudis kiiresti edasi, kuigi oli noorim, suur sõber Jakob Pärnaga Sunniti käsitsema muusikainstrumenti, kuid tal puudus selle vastu huvi Hakkas huvi tundma loodusest, puu all lebades katsetas saksa keelsete värsside kirjutamist Saksa õppekeelega Valga koolmeistrite seminar, kursus kestis 3 aastat Pärast isa surma (1859) läks Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks, seal õpetas joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalike...
reformatsiooni, seda juhtisid jesuiidid. 534Mis põhjustel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa? Võidu eeldused olid *Padruni ja täägi kasutuselevõtt *Liinitaktika *Eesti talupoegade soosing nägid rootslastes oma inimesi. 543Arutle, kas Rootsi aega sai nimetada heaks ajaks või mitte? Võimalikult palju näiteid Tuli kasutusele rohkem rauda, haridus, kirjaoskuse levik, orjusekaotamine halvad asjad Suured näljad, Sõjad, Nõiaprotsessid. 546Kuidas jagunes Balti hertsogiriik Rootsi ajal? Eestimaa; Liivimaa; Saaremaa hertsokriigid. 5435Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks, näited? Parokk kunstistiil 1632 Tartu Ülikool või Kadrioru loss 4324Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mis eesmärgil rajati? Monofaktorid Lubi ja klaas tootlikus oli suurem. 43Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? 1632.a. asutati Tartu Ülikool ning asus Tallinnas ja Pärnus.
võitlema oma õiguste ja meestega võrdsuse saavutamise eest. Keskaja Euroopas oli aga olukord hoopis teistsugune. Selles referaadis ma tutvustangi keskaja naiste õigusi, kohustusi ja nende elu. Ka üritan ma selles referaadis tuua selgust naiste tegeliku positsiooni kohta keskaja ühiskonnas. Paljude inimeste jaoks seostub sõnadega "keskaeg" ja "naine" preestrite poolt naiste alamateks olenditeks nimetamine ning nõiaprotsessid, samas on teada naiste ülistamine rüütlikultuuris ja Maarja-kultus. Seega on naise tegelik positsioon ja roll ühiskonnas piisavalt segane. Referaadi eesmärgiks on anda kokkuvõtlik ülevaade naiste elust keskajal. Selleks kasutan ma põhiliselt Soome ühe tuntuima teadlase ja naisuurija Päivi Setälä raamatut "Keskaja naine", samuti Internetist leitud infot. 3 Naiste elu keskajal
Kl.bar.k1 BAROKK. KÜSIMUSED. (11.kl.õpik #17,22,24-25) 1.Nimetage tuntumaid barokiajastu prantsuse arhitekte. C.Perrault, F.Mansart 2.Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Kes on prantsuse pargi kujundaja? Milliseid elemente tead prantsuse pargis olevat? Prantsuse park-geomeetriliselt korrapärane, pügatud hekid, purskkaevus, kujud, Vaasid,paviljonid.(Kadrioru park) Inglise-korrapäratud, meenutavad tavalist metsa. Prantsuse pargi kujundaja de Nottre 3.Mille poolest on tuntud Charles Perrault? Prantsuse muinasjutukirjanik- „Punamütsike“, „Saabastega kass“ 4.Kes oli Fouquet? Louis XIV rahandusminister, kes ehitas uhke lossi, pandi kinni 5.Mis ala suurimaid esindajaid on Vauban? Sõjandusinsener, kindluste projekteerija 6.Iseloomustada Versailles´ lossi. 1.Peeglisaal (tundub suurem, valgem) 2...
sajandil oleks Moskva asemel juhtivaks domineerivaks jõuks osutunud hoopis Novgorod. Raamatu teine suurem peatükk mõtestab lahti selle, miks nõiajaht Euroopas aset leidis ja miks oli nõidade hulgas palju naisi? Lotman arvab et selle mõistatuse lahendusele kõige lähemale on jõudnud need ajaloolased, kes on märganud et nõiapaanika ning renessaans olid samal ajal. Ehk inimestes kasvas seoses kultuurielutempo järsu kiirenemisega hirm ning sellega seoses leidsid aset nõiaprotsessid. See kõik mis toimus paari saja aasta vältel hajus vaid umbes 40ne aastaga ning inimestel oli raske uskuda toimunu reaalsusesse. Kolmas peatükk räägib tehnikaarengust. Lotman toob välja, et teadusrevolutsioonide perioodidel toimunud muutused on sedavõrd ulatuslikud, et sõna otseses mõttes pole olemas inimajaloo ühtegi tahku, mida nad poleks sügavalt mõjutanud. Näiteks kui enne kirja
1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu ülikooliks. See on üks Euroopa vanimaid ülikoole. - Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. - Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. - Nõiaprotsessid. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed.
Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, suurenesid tollisissetulekud. Sisse-Hispaani ja Pr. Sool, metall, soolaheeringas, tubakas, lukskaubad. Sõbrakaubandus-igal talupojal linnas oma kaupmees, kellega äri aeti. Kauplemiskohad olid maalaadad. 8)Esimesed manufaktuurid Narva-vase-ja saeveski Tln-paberimanufaktuur Hiiumaa-Hüti klaasimanufaktuur Räpina paberivabrik. 9)Vaimuelu.Luteri kirik Rootsi ajal.Miks see oli tähtis? Nõiaprotsessid. Luteri piiskop Joachim Jhering. Hakati pidama eestikeelseid missasid.Edendati kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. 10)Forseliuse seminar, miks see oli tähtis?
Eesti ala Vene riigi koosseisus 17. sajandil mõjutas rahvaarvu Liivi sõda ja näljahäda, mis mõjutas rahvaarvu samamoodi nagu 18. sajandi katk ja Põhjasõda. 18. mõjutas suur katk ja Põhjasõda rahvaarvu, mille tulemusena rahvaarv vähenes poole võrra, aga rahvaarvu kasv peale sõda oli kiire, sellele aitas kaas pikk rahuaeg ja asjaolu, et see katk, mis oli jäi Eesti ala viimaseks. Erinevus: võrreldes 17. sajandi algusega oli Põhjasõja-järgne sisseränne Eestisse väiksem ja piirdus enamasti Peipsi kaldale elama asunud venelastega. 17. sajandil asus Eestisse elama talupoegi, käsitöölisi ja kaupmehi Venemaalt, suurel hulgal tuli ka soomlasi, kes pagesid Soomest kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. 18. sajandi lõpuks moodustas 95% rahvastikust eestlased, suurem osa neist olid talupojad. Ülemkihi nii linnas kui ka maal moodustasid sakslased, kuid neid oli ka kesk- ja alamkihi hulgas. Rohkesti oli...
AJALOO KONTROLLTÖÖKS ROOTSI AEG EESTIS 1. HALDUSJAOTUS 1.1. Eestimaa kubermang 1.1.1. Põhja-Eesti 1.1.1.1. Tallinn 1.1.1.1.1. Läänemaa 1.1.1.1.2. Harjumaa 1.1.1.1.3. Järvamaa 1.1.1.1.4. Virumaa 1.2. Liivimaa kubermang 1.2.1. Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti 1.2.1.1. Riia 1.2.1.1.1. Riia mkn 1.2.1.1.2. Võnnu mkn 1.2.1.1.3. Tartumaa 1.2.1.1.4. Pärnumaa 1.2.1.1.5. Saaremaa 2. MÕISTED 2.1. REDUKTSIOON eramõisate riigistamine, toimus üldiselt Liivimaal (Eestimaal vähem) mõisnik võis oma mõisa elama jääda kui rentnik, mõisa vili riigilenagu ka talupoegade maksud ja ka mõisarent (mõisnik korjas talupoegade makse) 2.2. RAKMETEGU talupoegade kohustus mõisa ees, kus tööd tuli teha oma tööriistade j...
Tegelemine loodusteaduste ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s,o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Raamatud käisid käest kätte, andes lugemisvõimaluse ka neile, kellel raamatute kõrge hind polnud taskukohane. Neid loeti meelsasti nagu ka utoopiaid kirjanduslikke unelmaid ideaalsest maailmast. Nii kujunes tõeliseks bestselleriks Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe´´. Nõiaprotsessid jäid aegamööda minevikku, kohtumõistmisel kaotati piinamine ja seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks. Valgustusaja ideede mõjul pöörati enam tähelepanu rahvaharidusele. Vaieldes mitmesuguste riigikorralduste üle, valmistasid valgustajad ette seisusevahede kaotamist ning valitsusviiside demokraatlikumaks muutumist. VALGUSTUS- periood Euroopas kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780.aastateni. Seda
esimesed koolid, esimene eestikeelne raamat (1535), esimene gümnaasiumid, pärisorjus, säilinud trükis, sunnismaisus, pärisorjus, erinevates reduktsioon, Suur Nälg, kategooriates talurahvas, feodaal- ehk läänikord, nõiaprotsessid. naturaalmajandus, luterluse tekkimine, esimesed katsed Piiblit tõlkida Periood Vene aeg Eesti Vabariik Eesti NSV Aeg 1721 1918 1918 (1920) 1940 1940 1941, 1944 1991 Haldusjaotus Kuni 1783
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta sündis 26.Juulil 1841. aastal, Tartus. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. 1856 1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Edasi oli ta isa eeskujul hakanud Torma kihelkonnakooli õpetajaks. Seoses tülidega mõisniku ja pastoriga lahkus ta 1862. aastal Tormast ning suundus Jamburgi köstrikooliõpetaja kohale töötama. Aastast 1864 töötas ...
1631 Vesuuvi purse 1633 Galilei peab inkvisitsiooni survel tagasi võtma teesi, et maakera liigub ümber päikese 1640 Portugal lööb Hispaaniast lahku ja saab iseseisvaks riigiks 1643 Louis XIV saab Prantsusmaa kuningaks 1649 Inglismaa kuningal Charles I raiutakse pea otsast 1666 tulekahju hävitab suure osa Londonist; linn ehitatakse hiljem üles klassitsistlikus stiilis 1679 avastatakse Niagara kosk 1689 Venemaad hakkab valitsema Peeter I 1692 Glencoe tapatalgud. Salemi nõiaprotsessid 1694 asutatakse Inglise Pank 1695 Eestimaal algab kaks aastat kestnud suur näljaaeg 1703 asutatakse Sankt Peterburg Kultuur 1597 Firenzes etendub esimene ooper ("Daphne" O. Rinuccini tekst, J. Peri muusika) 1600 etendub esimene oratoorium (Emilio de´Cavalieri "Hinge ja keha etendus") 1628 ehitatakse Tadz Mahal 1630 Tartus avatakse esimene gümnaasium 1631 avatakse gümnaasium Tallinnas; Tartus alustab tegevust trükikoda
See on üks Euroopa vanimaid ülikoole. - Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. - Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. - Nõiaprotsessid. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Paljude kirjutiste tagant otsisid mõisnikud sõnu, mida enda kasuks keerata. Teisi mõisnikke oli hoopis vähem. Sama oli ka teiste reeglitega. Pealt hea, kuid kes algul teab, mis taga peitub? Mõnevõrra kergem oli elu rootsi päritolu talupoegadel kui neil olid ette näidata vabastuskirjad ja oli keegi,
arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. Rootsi kindlsutas oma võimu Liivimaal ka ülikooli rajamisega. Otsustati rajada ülikool tartusse, sest see oli kõige soodsama geograafilise asendiga- Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Kuid ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte.1632.aastal andis Gustav II Adolf korralduse avada Tartu ülikool.Tänu koolidele õppisid talupojad piiblit lugema. Nõiaprotsessid. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Paljude kirjutiste tagant otsisid mõisnikud sõnu, mida enda kasuks keerata. Teisi mõisnikke oli hoopis vähem. Sama oli ka teiste reeglitega. Pealt hea, kuid kes algul teab, mis taga peitub? Mõnevõrra kergem oli elu rootsi päritolu talupoegadel kui neil olid ette näidata vabastuskirjad ja oli keegi, kellel oli raha ning teadmisi kohtuga vaielda
,,Head Rootsi ajal" juhtus ka mitmeid väga halbu asju Eesti rahvale, nagu näiteks katk, mis tappis suure osa Eesti rahvastikust. Rootsi ajal tabas Eestit ka suur nälg, mis pani inimesed sööma seda mis kätte sattus. Paljud inimesed lahkusid kodudest ning suundusid mujale toitu otsima, mõned läksid linnadesse kus oli ka näljahäda. Sel ajal levis tüüfus ja düsenteeria. Rootsi ajal said Eestimaal alguse ka nõiaprotsessid, kus tarkasid inimesi hakati nõidadeks pidama kus neid kiusati taga ning isegi tapeti. Lõpetuseks arvan ma, et Rootsi aeg ei olnud nii hea, et teda ,,heaks" märkida. See aeg võis olla küll parem kui eelnevad või järgnevad, kuid minu arvates on see natuke üle kiidetud. Kasutatud kirjandus : 10. klassi õpik, H.Sergo ,,Näkimadalad", internet
ja poheemlased jne. Järelikult on raske mõista inimesi, kes üksteisest palju erinevad. Polegi kõige tähtsam, kui palju me kedagi mõista suudame, vaid hoopis tolerantsus ja teistesse inimestesse lugupidav suhtumine. Igal ühel on õigus elada oma elu nii, nagu ta paremaks peab, kui ta vaid kellelegi halba ei tee. Inimkond mäletab palju julmust ja vägivalda, mida ei saa kunagi õigustada ja mis jääb enamusele mõistmatuks: orjakaubandus, küüditamised, nõiaprotsessid, koonduslaagrid... Inimesed, keda mina ei suuda mõista, on kurjategijad, kelle väärtegudel puuduvad inimlikud ja kaalukad põhjendused, aga see on juba uus teema.
Rajati tõlkide seminar ja gümnaasium. · 1600 algas uus sõda. Rootsi ja Poola polnud oma valdustega rahul. 1629 sai Rootsi Poola alad ja 1645 Taani ala. · 17. saj lõpus reduktsioon Rootsi kuninga poolt. Mõisad võeti riigiomandisse tagasi, et raha riigikassasse saada. See tekitas aadlis tugevat vastuseisu. Riigil oli nüüd raha ja tegelikult paranesid ja haridus-ja kirikuolud. · 17. sajandi lõpuaastatel oli Suur Nälg Eestis. Iga viies inimene suri. · 17. sajandil nõiaprotsessid (protestantliku kiriku juhtimisel). · Rootsi ajal ka Forseliuse seminar. · 1632 Tartu Ülikool Skytte eestpalvel. · Balti erikord: Peeter I andis pärast Põhjasõda Balti aadlikele eriõigused, et nood oleks Vene poolel: 1) tollipiir 2) luteri usk 3) saksakeelne asjaajamine 4) endised seadused · 1739 Roseni Deklaratsioon: selle järgi talupoeg pärisori (võis müüa, osta, vahetada, teha mis tahes, koormised olid piiramatud). Eesti talupoegade jaoks 0-punkt.
ja poheemlased jne. Järelikult on raske mõista inimesi, kes üksteisest palju erinevad. Polegi kõige tähtsam, kui palju me kedagi mõista suudame, vaid hoopis tolerantsus ja teistesse inimestesse lugupidav suhtumine. Igal ühel on õigus elada oma elu nii, nagu ta paremaks peab, kui ta vaid kellelegi halba ei tee. Inimkond mäletab palju julmust ja vägivalda, mida ei saa kunagi õigustada ja mis jääb enamusele mõistmatuks: orjakaubandus, küüditamised, nõiaprotsessid, koonduslaagrid... Inimesed, keda mina ei suuda mõista, on kurjategijad, kelle väärtegudel puuduvad inimlikud ja kaalukad põhjendused, aga see on juba uus teema.
eramõisate arv, nende koormised olid nomineerimata. Laienesid ka mõisapõllud. Alates reduktsioonist talupoegade õiguslik seisund paranes. 7. Vaimuelu Eesti- ja Liivimaal Poola ja Rootsi ajal (sh jesuiidid, talurahvaharidus, Tartu Ülikool jne) Poola ajal olid jesuiidid, 1583 jesuiitide gümnaasium. Rootsi ajal: Luteri kirik – reorganiseeriti luteri kiriku struktuur, parandati kiriku materiaalset taset, Parandati kirikuõpetajate haridustaset, nõiaprotsessid, talupoegade kaasamine (vöörmünder). Talurahvaharidus – probleemid (vähe koole maal, vähe õpikuid, õpetajatel kehv haridus), 1684-88 Forseliuse seminar (õpetajate õpetamine), hakkas kujunema talurahva koolide võrk. 1637 1.eesti keele grammatika koostamine (Stahl), 1686-67 nn piiblikonverentsid (keel), 1693 uus eesti keele grammatika (Hornung), 1686 Uus Testament 8. Põhjasõda. Millal? Miks? Tähtsamad osapooled (4). Tulemused. 1700-1721
Skandinaaviamaad uusajal Sissejuhatus Valisin selle, sest see teema huvitab mind ja tahan rohkem teada Skandinaaviamaadest. Skandinaaviamaad Rootsi, Taani & Norra. Uusaeg 15.sajandi lõpp kuni 20.sajandi algus. Skandinaaviamaad 18.sajandil. Rootsi 18.sajandil 1721.aastal kaotas Rootsi Uusikaupunki rahuga Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik. Erilist tähelepanu pöörati manufaktuuridele, sest enamus Teine tase kaupu tuli teha ise, et vähendada sissevedu. Manufaktuuri omanik ja tööline olid vabastatud Kolmas tase sõjaväeteenistusest ning manufaktuure toetati rahaliselt. ...
ja lõuna Euroopaga , kus katoliiklus ja ladina keel oma positsioonid säilitasid. 9) Iseloomustage barokkstiili. Nimetage barokk-kunsti näiteid Eestis - Barokk on kunstivool mis tõi kaasa uue arusaama ilust see jagunes kaheks: 1)lopsakaks 2)vaos hoitud. Eestis oli tagasihoidlikum versioon. Mille parimaks nt. on narva Vanalinn, Tallinnas toomkirik, niguliste ja pühavaimu kirku uued tornikiivrid. 10) Milles seisnesid nn nõiaprotsessid? - Seisnes nõidade üle kohtu mõistmises ja nende hukkamises. 11) Millal ja kuidas toimus Tartu ülikooli asutamine? - Johann Skytteli ja Gustav II adolfi eestvõttel avati 15.oktoober 1632. Tartu ülikool 12) Kirjeldage õppetöö korraldust Rootsi-aegses Tartu ülikoolis. - oli 4 teaduskonda. Kõik üliõpilased pidi esmalt õppima 6aastat filosoofiateaduskonnas. Ja seejärel 2-3a. Teoloogia-,arsti-, või õigusteaduskonnas. Spetsialiseerumist ei peetud tähtsaks
1631 Vesuuvi purse 1633 Galilei peab inkvisitsiooni survel tagasi võtma teesi, et maakera liigub ümber päikese 1640 Portugal lööb Hispaaniast lahku ja saab iseseisvaks riigiks 1643 Louis XIV saab Prantsusmaa kuningaks 1649 Inglismaa kuningal Charles I raiutakse pea otsast 1666 tulekahju hävitab suure osa Londonist; linn ehitatakse hiljem üles klassitsistlikus stiilis 1679 avastatakse Niagara kosk 1689 Venemaad hakkab valitsema Peeter I 1692 Glencoe tapatalgud. Salemi nõiaprotsessid 1694 asutatakse Inglise Pank 1695 Eestimaal algab kaks aastat kestnud suur näljaaeg 1703 asutatakse Sankt Peterburg Kultuur 1597 Firenzes etendub esimene ooper ("Daphne" O. Rinuccini tekst, J. Peri muusika) 1600 etendub esimene oratoorium (Emilio de´Cavalieri "Hinge ja keha etendus") 1628 ehitatakse Tadz Mahal 1630 Tartus avatakse esimene gümnaasium 1631 avatakse gümnaasium Tallinnas; Tartus alustab tegevust trükikoda
-Eestlased hoidsid oma vanadest uskumustest ja harjumustest kinni, sest nad olid harjunud nendega ning oli segane aeg. Kõige rohkem usaldati vanu jumalaid. Inimeste elud olid tihti ohus. -Väärusuga võitlemiseks võeti ette kirikute taastamine, eestikeelse kirjasõna levimine, koolihariduse esiletoomine ja nõidade tagakiusamine. -Euroopas olid ususõjad, vastureformatsioon. Eestis oli katoliku kirik kaotanud. Nõiaprotsessid olid alles veel vaid Rootsis ja Eestis. 22) MIDA TÄHENDAS LIBAHUNDIKS JOOKSMINE? NIMETA 4 SAGEDASEMAT SÜÜDISTUST ''NÕIDADELE''. MIKS NÕIAPROTSESSID ROOTSI AJAL HOOGUSTUSID? MILLISTE MEETODITEGA KOHTUS ''TÕDE'' VÄLJA SELGITATI. MILLISED OLID SÜÜDISTUSTE TEGELIKUD TAGAMAAD? KUIDAS KARISTATI NÕIDUMISE EEST? -Libahundiks jooksmine tähendas inimene ja poolhunt. Inimene muundub hundiks ja jookseb koos huntidega.
Carl Robert Jakobson Pseudonüüm Linnutaja, oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Sündis 26. (vana kalendri järgi 14.) juulil 1841 Tartus. Suri 19. märts 1882 Kurgjal. Lapsepõlv Põhiline osa lapsepõlvest möödus Tormas, kuhu ta 5-aastasena viidi. Elu-olu oli kehvapoolne, kuna vanematele ei makstud hästi ning toita oli vaja 6 last. Carl oli küll pere noorim, kuid tublim. Lisaks peres räägitavatele eesti ja saksa keelele, oskas Carl ladina keelt. Nooruspõlves oli Carl ka suur looduse ja luulehuviline. Tihti võis teda leida metsast või puu alt peesitamast ning saksakeelseid poeeme välja mõtlemast. Perekond Oma naise Julie Emiliega tutvus Carl venna Friedrichi pulmas. Naine oli Kirbla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgja...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass KESKAJA ÜLDISELOOMUSTUS Referaat Tallinn 2016 Sisukord 1. Keskaja periodiseerimine 3 1.1 Varakeskaeg 4 1.2 Kõrgkeskaeg 5 1.3 Hiliskeskaeg 6 1.4 Hiliskeskaja algus 6 1.5 Hiliskeskaja lõpp & Kasutatud kirjandus 7 2 1. KESKAJA PERIODISEERIMINE Igasugune ajaloo periodiseerimine on tinglik ja kokkuleppeline. Ka keskaja alguse kohta on mitmeid erinevaid arvamusi, kuid kõige levinum on 476 pKr kui Germaani võimud vallutasid Rooma ja kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustus. Ajaloos periodiseeritakse keskaega Euroopa mudeli järgi: Varakeskaeg (5. -11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) ...
Kordmisküsimused teemal ,,Rootsi aeg" HALDUSKORRALDUS 1. Mis oli halduskorralduses sarnastt eelmise perioodiga? Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus halduskorraldus, mis jäi püsima kauemaks kui Rootsi võim. Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. 2. Millised kubermangud moodustati? Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang (keskus Riia). 3. Milline oli Saaremaa seisund? Saaremaa eriseisund: vormiliselt kuulus Liivimaa kubermangu, kuid oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. 4. Kes oli kindralkuberner ja millised olid tema ülesanded? Rootsi kuningas määras ta ametisse, korraldas kubermandus eluolu. RÜÜTELKONNAD 5. Keda ühendasid Rüütelkonnad ja milline oli nende ülesanne? Rüütelkonnad olid aadlikke esindusorganid, kes kaitses siinsete aadlikke huve Rootsi riigivõimu ees ning lahendas kohaliku elu küsi...
Kallavere Keskkool Robert Mhitarjan Carl Robert Jakobson Referaat Maardu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Elas 40 – aastaseks. Tal oli 5 õde- venda. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha ning tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas Adam laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima ning tegeles ka orkestrijuhina. Rahva seas oli Adam Jakobson väga populaarne. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9- aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta kat...
2.3.2.1. Esimene eestikeelne aabits 2.2.3.2.2. Range kirikukaristuste süsteem 2.2.3.2.2.1. Jalgade pakkupanemine kiriku ukse ees, häbipingil põlvitamine, trahvid jm. 2.2.3.2.2.2. Ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavaks muuta 2.2.3.3. Nõiaprotsessid 2.2.3.3.1. Ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks arstid 2.2.3.3.2. Levinuim karistus oli tuleriidal põletamine (viimane surmajuhtum Eestis 1699) 2.2.3.4. Superintendent Hermann Samson 2.2.3.4.1. Andis hoogu juurde nõiaprotsessidele 2.2.3.5
MIDA KARTIS KESKAJA TALUPOEG Talupoeg keskajal oli mitte keegi. Ta maksis loonusrendi, teotöö, hiliskeskajal ka raharendiga oma maalapikese eest ja sõltus kahest: senjööri suvast ja ilmastiku armulikkusest. Kuid mida kartis keskaja talupoeg? Jacques Le Goff ütleb: ,,Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm" (Le Goff, 1894). Keskaja talupoja üheks suureks hirmuks oli nälg, sest viljaikaldus võis korduda iga kolme kuni viie aasta tagant. See korduva kippuma ikalduse mõju ei ole nii dramaatiline, kui seda oli 1032- 1034 aasta nälja ajal, kui Cluny munk Raoul Glaber kirjutas, et sellise näljahäda ajal võis karta lausa inimsoo hukkumist. Lokaalne ikaldus ei viinud kohe suure näljasurmade laineni, kuid ebakvaliteetse toidu tarbimine tõi endaga kaasa surmavad haigused ja ka alatoitumise, mille tõttu oldi vastuvõtlikumad erinevate kurnavate tõbede suhtes. Nälja osas võis rolli mängida ka senjööri valduste...
o kloostrite sulgemine luterlus ei suutnud kinnistuda o 16. saj keskpaiguks olid ka maarahvas luterlased · Liivi sõda (Rootsi luterlus, Poola katoliiklus) o pöörduti tagasi paganluse juurde (rahvas oli segaduses) o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks · Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid · 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini · muinajal õpiti esivanemate tarkustest · keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria,
o kloostrite sulgemine luterlus ei suutnud kinnistuda o 16. saj keskpaiguks olid ka maarahvas luterlased Liivi sõda (Rootsi luterlus, Poola katoliiklus) o pöörduti tagasi paganluse juurde (rahvas oli segaduses) o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini muinajal õpiti esivanemate tarkustest keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria,
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
ROOTSI AEG "Vana hea" Rootsi aeg Olla eestlane tähendas olla pärisori. Balti provintsid olid Rootsile vajalikud kaitsevallina Venemaa ja Poola vastu. Rootsi võim muutis Eesti kultuuriliselt osaks PõhjaEuroopast, pani aluse luteriusule, rahva haridusele ja kirjakeele arengule. *Rahvastik 17. sajandi alguses oli rahvaarv langenud 100 00ni. Kõige vähem kannatasid sõdades Saaremaa ja Hiiumaa. Saarlasi asustati vägisi ja meelitati mandrile. Toimus sisseränne Venemaalt, Soomest, Lätist, kuid tuli isegi sotlasi ja hollandlasi. Sisserändajad segunesid eestlastega v.a. venelased. 17. sajandi lõpuks tõusis rahvaarv 400 000 ni. *Balti maariigi kujunemine 12 liimeline maanõunike kollegium oli mõlemas kubermangus kuberneri eesistumisel kõrgeim võimuasutus. Eestimaal ka kõrgeim kohus. Riigivõim ei saanud ühtegi olulist otsust Balti provintsides läbi viia ilma kohalike aadlike nõusolekuta. Nii tekkis 17. sajandi keskel nn Balti maariik. ...
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest *Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihm...
23. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp. Avati 1632 Academia Gustaviana nime all. 24. Rootsi aja mõju usu- ja kultuurielule. USUELU: POSITIIVNE: *taastati purustatud kirikud ja otsiti kirikuõpetajaid *hakati ellu viima luteri kiriku põhitõde: iga inimene peab oskama piiblit lugeda *MINU ARVAMUS: sunniti loobuma muistsest usust (see oli valida, kas pos. või neg.) NEGATIIVNE: *nõiajaht ja nõiaprotsessid *töötati välja range kirikukaristuste süsteem HARIDUSELU: POSITIIVNE: *anti välja esimesed eestikeelsed aabitsad *Forseliuse seminari loomine, kus hakati ette valmistama talurahvakoolide õpetajaid *suurenes eestlaste lugemisoskus *Liivimaa maapäev võttis vastu otsuse rajada igasse kihelkonda mõisnike kulul talurahvakool *arenes eesti keele grammatika *rajati gümnaasiumid Tartusse ja Tallinnasse *Academia Gustaviana rajamine 1632
1649 sae- ja vaseveski Narva jõel veejõul toimus vasemaagi töötlemine ka tallinnasse rajatakse erinevaid veskeid nt paberveski, toodeti kaltsudest paberit 1667 Härjapea jõgi paberveski pikka aega voolas läbi tallinna, kasvas kinni on olnud mitmete tootmiste asupaigast voolava vee jõud aitas käivitada mitmeid masinaid algas ülemiste järvest ja voola tallinna lahte kiriku- ja vaimuelu võitlus igasuguste usuliste väärnähtuste vastu eesti alal toimuvad nõiaprotsessid just rootsi ajal riik on võtnud asjaks ka kirklike asjade korraldamise reformatsiooni üks suuremaid mõjusid on, et kirik allutatakse tugevalt riigi võimu alla pikk sõda on purustanud palju kirikuid kui isegi kirik alles, siis kirikuõpetaja ilmselt tapetud või ära aetud inimeste vaimelu eest keegi ei hoolitse vohab paganlus ja ebausklikud kombed kiriklikud struktuurid ka riigi hoole all hakkavad tegutsema et talurahvas õigele teele suunata vohab paganlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
