Ajaloo konspekt 12. klass (0)

RAHVUSVAHELISED SUHTED 1930. AASTATEL 
Uute sõjakollete kujunemine  
1.sõjakolle – 1931 .a. Kaug-Idas ​–  
● Jaapan vallutas Mandžuuria 
● Jaapani lahkumine  Rahvasteli  dust  
●  Vastuseks USA tunnustab NSVLi tu, et kasutada seda Jaapani positsioonide 
tugevnemise vastu Kaug-Idas 
Saksamaa sammud teel uuele sõjale 
● 1933.a. hakatakse  salaja  arendama ​relvatööstust 
● 1934.a. referendum Saarimaal 
● 1935.a.lahkus Rahvasteli dust 
● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – ​Wehrmacht 
● Alustati ​lennuväe ja sõjalaevastiku ​ rajamist  
Lepituspoliitika  
Põhjused​:  
lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLi du 
vastases võitluses 
1935.a.​ sõlmiti ​Inglise –Saksa merekokkulepe​: 
     1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, al veelaevu 
      2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks 
    Seda lepingut on peetud ​lepituspoliitika ​(rahustamispoli  tika ) alguseks 
Sõjakuse kasv 
● 1935.-1936.a​. Itaalia- Etioopia  sõda 
● Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale 
● Sõja tulemusena: 
● Selgus, et Rahvasteli t ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu 
● Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö 
● 1936.a​. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni 
Hispaania kodusõda  
1936-1939.a.​ Hispaania kodusõda 
Põhjus: ​monarhistide soov  kukutada  vabariik 
● Mässu juht ​ Francisco  Franco 
● Mässajad said abi Saksamaalt ja  Itaaliast  
● Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid ​mittevahelesegamispoliitikat 
● Euroopa riikides vabatahtlike li kumine- ​interbrigaadid 
Hispaania kodusõda 
1.aprillil1939.a.vabariik langes 
Sõja võitsid mässajad, sest: 
● mittevahelesegamispoli tika 
● Saksa-Itaalia toetus vabariiklaste  ühtsuse  puudumine 
● Hispaania kodusõda on peetud  
●   ​II maailmasõja proloogiks 
 
Sõjakuse kasv 
1936.a. okt. Berliin - Rooma   telg  ​– Saksamaa ja Itaalia koostöö leping 
1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni pakt  
1937.a.​ liitus sellega Itaalia, kujunes ​Berliin -  Rooma  - Tokio  telg 
1937.a. ​Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hi na vastu 
13.märts 1938.a​. – ​anšluss ​– Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark 
Müncheni konverents  
● 29.sept. 1938.a. ​vt.õpik lk.120 
● Osalejad: ​A. Hitler , B. Mussolini , N.Chamberlain, E.Daladier 
● Otsus:​  Tšehhoslovakkia  peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega 
asustatud alad 10päeva jooksul 
● Miks? Suurbritannia  ja Prantsusmaa lootus Hitler “ maha rahustada” 
Seda lepingut on hakatud nimetama ​“Müncheni sobinguks” ​tähistamaks poli tilise nõrkuse, 
lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit 
Müncheni konverents 
Sõjakuse kasv: 
● 15.märtsil 1939.a​. Saksa väed marssisid Prahasse – ​Tšehhimaa jagati ​Böömi- ja 
Määrimaa protektoraat, Slovakkia vormiliselt iseseisev riik 
● 23.märts 1939.a. ​Hitleri  ultimaatum  Leedule, väed Klaipedasse, Memeli pi rkonna 
liitmine Saksamaaga 
● Märtsi lõpul 1939.a. – ​Hitler esitab nõudmised Poolale – vabalinna  Danzigi  
ühendamine Saksamaaga ja Poola  koridori  likvideerimine 
● Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid kaitsta Poola puutumatust, ​lõppes 
lepituspoliitika 
Kolmepoolsed läbirääkimised  
1939.a. aprillis kolmepoolsed läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVLi du vahel 
liidu sõlmimiseks 
Peaprobleem :​ kuidas garanteerida väikeriikide Eesti, Läti, Soome ja Poola julgeolekut 
Saksamaa hädaohu vastu, erimeelsused Poola suhtes 
MRP ​Augustis 1939.a.  
   salajased läbirääkimised Saksamaa ja NSVLi du vahel 
23.augustil 1939.a​. sõlmisid Saksamaa ja NSVLi t ​mittekallaletungilepingu​, mil e 
allkirjastasid saksa välisminister  ​J. von Ribbentrop ​ja NSVLi du välisasjade rahvakomissar 
V. Molotov , ​siit pärineb ka kokkuleppe nimetus ​MRP​ – Molotov-Ribbentropi pakt 
Põhjused: 
● Rahulolematus Versail e`i süsteemiga 
● Rahvasteliidu nõrkus 
● Lääneriikide lepituspoli tika 
● Lääneriikide lootus, et puhkeb sõda Saksamaa ja NSVLi du vahel 
● Militariseerimine 
● Suur-Saksamaa idee 
● Maailmarevolutsiooni idee 
● Jaapani soov laiendada oma mõjusfääri Kaug-Idas 
● Sõja algus 
01.09.1939 Saksamaa kal aletung Poolale 
03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja – nn Kummaline 
sõda, Maginot` ja Siegfried `i li nid 
17.09.1939 NSVL kallaletung  Poolale. Septembri lõpuks Poola  purustatud   - maa jagati 
vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule; ühine võiduparaad Varssavis Katõn 
 
Soome Talvesõda  
30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 
Moskva rahulepinguga:  
● Soome kaotas Karjala alad koos  Viiburi  linnaga 
● Soome pidi loovutama mereväebaasi Hanko poolsaarel 
Saksamaa Nõukogude Liidu vastane  sõjakäik  
● 22. juunil 1941 ​ründas Saksamaa NSV Li tu – Barbarossa plaan. Rahvakomissaride 
Nõukogu kuulutas sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. 
● Saksa armee hõivas 1941.a. sügiseks suure osa NSVLi du Euroopa osast, 
sealhulgas Baltimaad , vt  atlas  kaart 142, lk 82 
● Rünnak rauges 1941.a. sügiseks – ei suudetud val utada ​ Leningradi , algas  blokaad   
● Detsembri alguseks olid saksa väed jõudnud Moskva al a, ​Punaarmee suutis 
alustada pealetungi – saksa vägede esimene kaotus, sest: 
● algasid USA ja Suurbritannia suuremahulised abisaadetised 
● Vene alade muda,  pakane  
●  Siberis suudeti tööle panna lääne  aladelt  evakueeritud tehased 
● toodi abiväed Kaug-Idast 
 
USA sõtta astumine  
7.detsembril 1941.a. ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Havail –  Pearl  Harbori 
 
Sõja käik 1942.-1943.a. – murrangulised lahingud 
● Jaapan edukas kuni ​Midway lahinguni juuni 1942 
● Mai 1942 Punaarmee  pealetung  Harkovi al  -  ebaedu , sakslaste edasitung 
Kaukasuseni ja Volga  jõeni 
● nov. 1942 - veebr. 1943 ​Stalingradi lahing ​-  sakslased  sunniti taganema 
● 1942. a – ​Briti​ ja ​USA​ väed asuvad vastupealetungile Aafrikas ​El- Alameini  all - 
maiks 1943 Saksa ja Itaalia üksused Aafrikast välja tõrjutud  
● Sept. 1943 ​liitlaste dessant Sitsiilias ​- Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult  
 
Murrangu põhjused: 
● Pikaajaliseks sõjaks ei olnud Saksamaal pi savalt ei inim- ega ka materiaalseid 
ressursse. 
● Esimene pettumus tabas sakslasi ​1940.a. sügisel, kui üksi jäänud Suurbritannia 
jätkas võitlust ning suutis saksa lennuväe survele vastu panna.  
● Teine pettumus tabas neid idas​, kui NSV Li t, ol es rasketest lüüasaamistest 
nõrgestatud ning kaotanud peaaegu kogu armee ja ulatusliku territooriumi, säilitas 
vastupanutahte.  
● USA sõttaastumine ​andis Hitleri-vastase koalitsiooni käsutusse sel e maa tohutu 
tööstuspotensiaali. 
Hitleri vastane koalitsioon 
Koalitsiooni kujunemine 
● 1940.a. sügisest USA ja Suurbritannia vaheline kokkulepe: 
● USA müüb relvi 
● Suurbritannia rendib Lääne-Indias sõjaväe baase 
● Märts 1941.a. USA  Kongress  võttis vastu  
● lend- lease `i seaduse – abi osutatakse kõigile, kel e kaitsmist peetakse vajalikuks 
 
Atlandi Harta 
14.august 1941.a. W. Churchil i ja F.D.Roosevelti  kohtumine , kus võeti vastu dokument 
nimega Atlandi Harta 
Sisu: 
● loobutakse territooriumide val utamisest, taastatakse kõigi sõjas okupeeritud ri  kide  
iseseisvus  
● tunnustatakse  iga rahva õigust sõltumatusele ja soovikohase valitsemiskorra 
valimisele  
● loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes 
● Septembris 1941.a. ühines Hartaga NSVLi t 
 
Ühinenud Rahvaste deklaratsioon : 
● 1. jaanuaril 1942.a. kirjutasid 26 teljeriikidega sõjaseisukorras olevat ri ki al a 
Ühinenud rahvaste deklaratsioonile 
● Deklaratsiooni aluseks olid Atlandi Harta põhimõtted 
● Lisaks kohustuti mitte  sõlmima   separaatrahu  teljeriikidega 
Teherani konverents 
Toimus: 28.nov.-1.dets.1943.a.  
Osalejad: J.Stalin, W.Churchil , F.D. Roosevelt  
Otsused: 
     1) nn. II rinde avamine  
     2) USA ja Suurbritannia nõustusid  tunnustama  1941.a. NSVLi du pi re 
Eesti 1939.a. sügisel 
Rahvusvaheline olukord 
● 23.august 1939.a. MRP 
● 1.sept.1939.a. Saksamaa kal aletung Poolale 
● Eesti raskes välispoli tilises olukorras 
● Sept.keskpaigas läbirääkimised Eesti Vabariigi ja NSVLi du vahel 
● 15.sept 1939.a. Tal inna sadamasse Poola al veelaev  Orzel  
● Interneerimine  - neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva ri gi sõjaväelaste 
kinnipidamine ja neilt  relvade äravõtmine 
●  
Baaside lepingu sõlmimine 
● 17.sept.1939.a. NSVLi t ründas Poolat, Orzel põgenes  
●  NSVLiidu süüdistused, et Eesti Vabariik ei suuda oma pi re kontrol ida 
● Moskvasse nõuti kaubanduslepingut sõlmima välisminister K.Selter, temalt nõuti 
vastastikuse pakti sõlmimist 
● Nõukogude lennukid  ti rutasid Eesti õhuruumis, laevad ristlesid Soome lahes 
● Olukorrast Eesti välissaadikutele infot ei jagatud 
● Kaalukad otsused võeti vastu kitsas  ringis  
 
Baaside lepingu sõlmimine 
28.sept. 1939.a. allkirjastati Eesti Vabariigi ja NSVLi du vaheline vastastikuse abistamise 
pakt  vt Tera  
 
Baltisakslaste lahkumine 
● 6.okt. 1939.a. pidas Hitler kõne, kus ta kutsus baltisakslasi  kodumaale  tagasi 
pöörduma  
● 18.okt. lahkus 1. laev ümberasujatega, kokku 1939-1940.a. 12660 
Punaarmee sissemarss  
● 18.okt algas Punaarmee vägede sissemarss 
● Püüti hoiduda NSVLi du vastastest provokatsioonidest 
●  Oktoobris asendati Kaarel   Eenpalu  valitsus Jüri Uluotsa valitsusega 
II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: 
● ~60 miljonit hukkunut, suur osa  tsiviilisikuid  
● Materiaalsed kahjud - Euroopa sõjast laastatud,  kodutud , kaardisüsteem 
● Natsliku Saksamaa, fašistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus – ri gid, mis 
eirasid demokraatlikke vabadusi 
● Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSVLi t, mis sõja lõpuks  tugevnes  
ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine 
● Usaldus demokraatliku riigikorra vastu oli langenud, kommunistide mõju laienemine 
 
Tagajärjed: 
● Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi 
lagunemisega 
● Kujunes terav vastasseis 2  üliriigi  USA ja NSVLi du vahel – külm sõda 
● I, II ja III maailm 
● Raudne eesriie – Ida-Euroopa eraldamine  muust  maailmast 
● Prantsusmaa ja Suurbritannia mõjuvõimu vähenemine maailmas 
●  ÜRO  
● Jalta konverentsi otsus 
● Aprill 1945 – San Franciscos asutamiskonverents 
●  Põhikiri jõustus 24.oktoobril 1945 
Tegevuse põhieesmärgid: 
     1) rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine 
     2) riikidevahelise koostöö arendamine majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste 
probleemide lahendamisel 
    3) humanitaarprobleemide lahendamine inimõiguste tunnustamise alusel 
ÜRO 
Asutajaliikmed – 51 riiki, ei olnud enam Euroopa  keskne  
Põhiorganid: 
    1) PEAASSAMBLEE –  moodustus  li kmesriikide delegatsioonidest, otsused soovitusliku 
iseloomuga  
    2) JULGEOLEKUNÕUKOGU 
 
ÜRO Julgeolekunõukogu  
Ülesanded: 
    1) võtta vastu otsus kasutada agressori suhtes sõjalist jõudu 
    2) õigus kehtestada majanduslikke sanktsioone rahu rikkujate suhtes 
● Julgeolekunõukogus 5 alalist li get – USA; Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude 
Liit, Hiina - veto õigus vastuvõetud otsuste suhtes 
● 10 vahetuvat liiget 
ÜRO 
● Rahvusvaheline kohus Haagis – riikide vaheliste õiguslike probleemide lahendamine, 
sõjakurjategijate üle kohtupidamine 
●  SEKRETARIAAT – haldusorgan, mil e ülesandeks ÜRO asjaajamine 
●  PEASEKRETÄR – juhib ÜRO sekretariaadi tööd, praegu Ban Ki- moon  
● ÜRO-l oma rahuvalvejõud  
● Potsdami konverents 
Toimus: 
● 17.VII - 02.VIII 1945 
● Arutati:  
● Saksamaa tulevikku 
● Nõuti Jaapanilt tingimusteta kapituleerumist 
 
Potsdami konverents: 
1) J.Stalin - ÜK(b)P KK I sekretär 
2) H.Truman - USA president  
3) W. Churchill / C.Attlee - Suurbritannia peaministrid 
Otsused: 
● Saksamaa jagatakse 4 okupatsiooni-tsooniks 
● Berliin jagatakse 4 okupatsioonisektoriks 
● Saksamaa peab maksma reparatsioone 
● Võim kuulub Saksamaal Li tlasriikide kontrol nõukogule, mis asub Berli nis 
 
Otsused Saksamaa territooriumi kohta: 
    1) Poola ja Saksamaa vahel pi r –  Oder - Neisse  jõge pidi 
    2) Ida- Preisimaa jagati: 
           1.lõuna alad Poolale 
           2.põhja osa koos Königsbergiga NSVLi dule 
Saksamaa territoorium vähenes võrreldes 1937.aastaga  ¼ võrra 
 
 
Otsused: 
Väljaspoole Saksamaad jäänud sakslased asustatakse ümber Saksamaale – 14,3 miljonit, 
sealhulgas 3 milj. sudeedisakslast 
 Saksamaa tulevik – ühtne demokraatlik riik, sel e tagamiseks nn. 4 de- poli tika: 
   1) demonteerimine – reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol 
   2) demilitariseerimine:   
         - armee laialisaatmine 
         - saksa sõjatööstuse demonteerimine 
         - sõjalaevastiku jagamine NSVLi du ja 
           Suurbritannia vahel  
3) denatsifitseerimine: 
      - NSDAP tegevuse keelustamine 
      - natsipropaganda keelustamine 
      - natslike kurjategijate karistamine 
   4) demokratiseerimine: 
       - inimõiguste tagamine 
       - vabade valimiste läbiviimine 
       - demokraatliku valitsuse loomine 
 
Tagajärjed 
1945 nov. - 1946.a. okt. Nürnbergi protsess – moodustati 4 võitjari gi juristidest 
Rahvusvaheline sõjatribunal, vastutusele 24 süüalust 
https://www.youtube.com/watch?v=kWR2I5Q9d9U 
Pariisi rahukonverents – 1945-1946,  lepingud  al kirjastati 1947 Saksamaa Euroopa 
liitlastega (Itaalia, Rumeenia ,  Bulgaaria , Ungari, Soome), kes pidid maksma reparatsioone ja 
loovutama territooriume  
 
1951.a. San Franciscos rahukonverents võitjariikide ja Jaapani osalusel: 
    1) Jaapan pidi tunnustama Korea sõltumatust 
    2) Jaapan pidi loobuma  pretensioonidest Taivanile, Lõuna-Sahhalinile, Kuri lidele 
    3) Jaapan pidi maksma reparatsioone 
   Lepingut ei allkirjastanud NSVLi t, Poola ja Tšehhoslovakkia 
Nõukogude ja saksa okupatsioon  Eestis - ​Baaside lepingust okupatsioonini 
● 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust 
● 16. juuni 1940 ultimaatum 
● 17. juuni nõukogude vägede sisse marss - ~100000 nõukogude sõdurit 
Narva diktaat 
●  infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrol i al a 
● keelati meeleavaldused 
● eraisikud pidid loovutama relvad – Kaitseli du  desarmeerimine  
● Okupatsioon – võõra riigi territooriumi oma võimule al utamine ja sel e oma valduses 
hoidmine 
● „Hääletu alistumine“ 
● Eesti okupeerimine NSVLi du poolt 
●  Andrei Ždanov 
● 21. juuni meeleavaldus 
● Ametisse J. Vares - Barbaruse valitsus 
● Juuli Riigikogu laialisaatmine, ebademokraatlikud valimised 
● 21. juuli kuulutati välja  ENSV , otsus K. Pätsi vabastamisest presidendi ametist 
● 6. aug inkorporeeriti Eesti NSVLi tu 
● Inkorporeerimine – võõra riigi territooriumi ühepoolne oma valdustega li tmine 
 
Esimene nõukogude aasta  
Ümberkorraldused majanduses: 
● Natsionaliseerimine – kogu maa riigi omaks 
● Talude maksimaalseks suuruseks 30 ha, äralõiked uusmaasaajatele 
● Natsionaliseeriti pangad , tööstus-ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jms. 
●  Rahareform – 1kroon = 1.25  rubla  
Ümberkorraldused kultuuri alal:  
● Ülirange tsensuur 
● Koolidesse marksismi-leninismi ja NSVLi du  konstitutsiooni  õpetus, vene keel 
● Kinodes ja teatrites nõukogude autorite looming 
● Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakatid 
● Kultuuriväärtuste hävitamine: purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti 
enamus ajalehti ja ajakirju 
Repressioonid  
● Läbiviijaks NKVD  
● EV juhtivad tegelased  tapeti , arreteeriti ja saadeti Venemaale (ka Päts ja Laidoner) 
● 1000 inimest kadus , 7700 isikut vahistati 
● 14.juuni 1941 massiküüditamine - ~10000 inimest viidi Venemaale, enamiku sel est 
moodustas Eesti ühiskonna juhtiv osa nagu haritlased, sõjaväelased, ri giametnikud 
jne. 
Saksa okupatsiooni algus 
● 22.juunil 1941.a. algas sõda Saksamaa ja NSVLi du vahel – Punaarmee taganes 
● Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid 
●  Sundmobilisatsioon  Punaarmeesse 
●  Hävituspataljonid  
● Uus repressioonide laine, n. Tartu vanglas tapeti 192 tsiviilisikut 
Saksa okupatsioon 
● 7. juulil esimesed saksa väeüksused Eestisse 
● 9. juulil lasksid taganevad Punaarmee üksused õhku Tartu Kivisil a 
● 10. juulil rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu  joonel   
● Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna 
● Juuli lõpul sakslaste uus pealetung 
● 28. augustil  langes sakslaste kätte Tal inn 
● 1941.a. lõpuks oli Eesti rahvuslastele selge – maa oli  vahetanud  peremeest 
● Poliitiline korraldus: 
● Eestis loodi Ida-alade ministeeriumile al uv kindralkomissariaat, eesotsas K. 
Litzmann 
● Kohale toodi umbkeelsed saksa ametnikud 
● Loodi Eesti Omavalitsus, eesotsas Hjalmar Mäe 
● Rajati koonduslaagrid  – Kalevi-Li va, Klooga, kuhu paigutati nõukogude sõjavangid ja 
juudid Lääne-Euroopast 
Majanduspoliitika : 
● Peaülesanne -  saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine 
● Tööstus- ja kaubandusettevõtted kuulutati sakslaste sõjasaagiks 
● Rõhku pandi põlevkivi  kaevandamisele ja keemiatööstusettevõtetele 
● Jagati abi sõjakahjude likvideerimiseks 
● Samas probleemid eesti elanike esmatarbekaupadega varustamisel 
Põllumajanduses: 
● Maareform tühistati, talunikest said maakasutajad, mitte omanikud 
● Igale talule kohustuslik müüginorm 
Kultuuripoliitika: 
● Saksa keel õppekeeleks 
Natsismi ideoloogia levitamine  
1944.a. Eestis 
● 1944.a. jaanuaris Punaarmee jõudis Narva jõe pi rini 
● Eestis kuulutati H. Mäe poolt välja üldmobilisatsioon 
● 7.veebruaril J. Uluotsa kõne raadios – kutsus mehi mobilisatsiooniga kaasa  tulema  
● Märtsis Punaarmee pommirünnakud 
● 25.07 vallutasid Punaarmee üksused Narva 
●  Soomepoisid Eestisse 
● 25.08 vallutatakse Tartu 
● Septembris Punaarmee suur pealetung 
● 18.09 nimetas J. Uluots ametisse 
●     O. Tiefi valitsuse – teavitati  
●    Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest, Pika  Hermanni  torni sini-must-valge  lipp  
Uus nõukogude okupatsioon 
22.09 – Punaarmee üksused val utasid Tal inna 
Vastupanuvõitluse päev  
● Lahingud eesti sõjameeste ja Punaarmee vahel jätkusid Läänemaal ja saartel 
● Eriti visa vastupanu osutasid sakslased koos eestlastega Sõrve  säärel  – Tehumardi 
lahing 
● Samal ajal paljude eestlaste põgenemine üle Läänemere Rootsi, kokku lahkus 
~70000-90000 inimest  
● Novembriks oli Eesti Punaarmee poolt okupeeritud, algas uus nõukogude 
okupatsioon 
ANTISEMITISM natsi-Saksamaal 
● Miks? Et võtta üle  finantsid  ja majanduslik võimsus kasutamaks seda oma ideede 
elluviimiseks 
●  Propaganda põhisisuks – Saksamaa  
●  hädades süüdi juudid 
● Saksamaa peab saama juudivabaks –  
●  judenfrei 
● Juudid pidi hakkama kandma  
●  Taaveti märki –  kol ane  kuusnurk  
● Lehekülg saksa kooliõpikust – juutide erinevus pidi kõigile selge olema 
● 1933.a. boikott juutide äridele 
● Seadused, mis keelasid juutidel töötamast erinevatel elualadel 
● 1935.a. võeti juutidelt  kodakondsus  
● Ei lubatud abielluda  mittejuutidega 
● 1938.a. nov. nn.”Kristal öö” –  pogrommide kõrgpunkt 
HOLOKAUST 
● „Kristallöö“ järel vi di tuhanded juudid koonduslaagritesse.  
● 1939.a. kui algas II  maailmasõda  koondati juudid üle rahvastatud getodesse. 
● 1941.a. kui Saksamaa alustas sõda Nõukogude Li du vastu, loodi  spetsiaalsed  
tapmiskomandod juutide hukkamiseks.  
● Algas Lääne - Euroopa juutide deporteerimine Poola getodesse ja vangilaagritesse. 
Suuremad vangilaagrid  - Auschwitz,  Treblinka , Dachau, Buchenwald 
●  Holokausti ohvrite  arvuks hinnatakse 5-6 miljonit. 
●  Mõistest - “holokaust” kr. k. ​holokauston (‘täielikult põlenud/ohverdatud”) - 
põletusohver 
●  Holokausti kvalifitseeritakse rahvusvahelise õiguse seisukohalt juutide (ja teiste) 
vastu suunatud genotsiidiks  Teise maailmasõja ajal  
●   Genotsiid - tahtlik  tegevus, mil ega soovitakse hävitada täielikult või osaliselt mingi 
etniline , rassiline või religioosne üksus   
II maailmasõda 1944-1945 
1944.aasta - Idarinne  
● Jaanuaris Punaarmee pealetung  
●    Leningradi all – vägesid juhtis  
●     marssal G.Ƶukov 
● Rinne stabiliseerus Narva jõe joonel 
● Juunis uus pealetung Soome, Valgevene ja Baltikumi aladel 
● 1944.a. septembris oli Soome sunnitud sõlmima  vaherahu , mil ega lõpetati 
Jätkusõda : 
            1) tunnustati 1940.a. Moskva rahu tingimusi 
            2) loovutati Petsamo pi rkond 
● Septembris Punaarmee üksused ületasid Poola pi ri 
● Rinde lõunatiival ületati Rumeenia pi r, jõuti Bulgaariasse ja Jugoslaaviasse 
● 1944.a. Vaikse ookeani rinne 
● Lääneliitlaste vägede juhataja USA  kindral  MacArthur 
● Jätkusid jaapanlaste ägedad kaitselahingud 
● Oktoobris suurim  merelahing  – Leyte 
●  Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid 
● Aasta lõpul hakkasid USA lennukid pommitama Jaapani linnu 
 
1944.a. – Läänerinne  
6.juunil nn. D-päev, operatsioon  „Overlord“,   Normandia  dessandi algus,  nn. II rinne 
Vägede juhiks USA kindral D. Eisenhower 
Miks dessant õnnestus? 
● sõjaline üleolek 
● edukas luure - ja vastuluure tegevus 
● meteoroloogide roll 
● 25.augustil vallutati  Pariis 
● Septembris jõuti Saksamaa pi rideni 
● Õhusõda 
● Atentaadi katse Hitlerile 
● Detsembris Saksamaa  vastupealetung  Ardennides 
1945.aasta Jaanuaris Punaarmee uus pealetung, val utati Varssavi 
27.jaanuaril vabastati Auschwitzi koonduslaaager 
JALTA KONVERENTS  4.-11.veebruar 
Osalejad:​ J.Stalin, W.Churchil , F.D.Roosevelt 
Otsused​: 
1) Lääneriigid tunnustasid  NSVLi du  
     hegemooniat Ida-Euroopa üle 
2) Saksamaa jagatakse okupatsiooni tsoonideks 
3) Roosevelt ja Stalin leppisid  kokku, et 
    3 kuud peale sõja lõppu Euroopas  
    alustab NSVLiit sõda Jaapani vastu 
4) Kutsuda kokku ÜRO asutamis- 
    konverents 
1945.a. Märtsis algas Punaarmee lõplik pealtung Saksamaale 
● Aprillis vallutati Königsberg, Ida-Preisimaa,  Viin  
● 25. aprillil sulgus pi ramisrõngas Berli ni ümber 
● Lääneliitlased ületasid Reini jõe, jõudsid Elbeni, edasi pealetung lõuna suunal 
● 30.aprillil A. Hitleri enesetapp 
1945.a. 2.mail alistus Berli n, lõppes sakslaste vastupanu Põhjas-Itaalias 
7.mail kirjutasid lääneliitlaste  ja Saksamaa esindajad Reimsis al a Saksamaa vägede 
tingimusteta kapitulatsiooni aktile  
Vaherahu hakkas kehtima 8.mail, seda päeva tähistatakse sõja lõpupäevana Euroopas 
NSVLiidu ja Saksamaa vahel kapitulatsiooni akti al kirjastamine Berli nis 8. mail​,  
  jõustus 9.mail, siit võidupüha tähistamise traditsioon NSVLi dus ja Venemaal 
 
Saksamaa kaotuse põhjused: 
● Nõrgad liitlased Euroopas 
● Sõda 2 rindel 
● Ei hävitatud Briti väge  Dunkerque `is 
● Ei jätkunud ressursse pikaajaliseks sõjapidamiseks 
● Ründas Venemaad suvevormis sõduritega 
● Naised hoiti vabrikutest eemal 
● Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine 
Vaikse ookeani rindel jätkusid õhurünnakud Jaapani linnadele 
6.augustil aatompomm  Hiroshimale  
9.augustil Nagasakile 
● 9.augustil alustas pealetungi Kaug-Idas Punaarmee, val utati Põhja-Hi na, 
Põhja-Korea, Lõuna-Sahhalin,  Kuriili  saared 
● 2.septembril​ Jaapan kirjutas al a kapitulatsiooniaktile, seda päeva loetakse 
II maailmasõja​ lõpuks 
 
KÜLM SÕDA​ – ​USA ja NSVLi du, läänemaailma ja kommunistliku maailma vaheline 
pikaajaline vastasseis​, kus mõlemad pooled hoidusid otsesest kokkupõrkest tänu 
tuumarelva olemasolule 
Sõja vormid: 
● Propaganda 
● Ideoloogia 
● Majandus 
● Kultuur 
Võidurelvastumine ja kriisid : 
● USA  - tõkestada kommunismi  levikut 
● NSVLiit: 
 - II maailmasõjas saavutatu  kindlustamine 
 - maailmarevolutsiooni õhutamine 
- USA mõju vähendamine  Euroopas 
SÕJA PÕHJUSED 
   1) Ida- ja läänemaailma  ideoloogia  täielik erinevus  - demokraatia   versus   totalitarism , 
   turumajandus versus  plaanimajandus 
   2) Ida-Euroopa sovetiseerimine   NSVLi du poolt 
   3) võitlus ajalooliste ja   geograafiliste  positsioonide pärast maailmas 
 
Mais 1945 W.Churchill ​ rõhutas  H.Trumanile, et Lääne- ja Ida- Euroopa vahele on 
laskunud nn.​raudne eesriie 
Kujunes välja bipolaarne  e.   kahepooluseline  maailm 
   1) USA ja lääneriigid   
   2) NSVLiit ja temast sõltuvad Ida- Euroopa 
        riigid 
VASTASSEISU SÜVENEMINE  
● Veebruar 1946  – J. Stalini  kõne Moskvas - rõhutati vastaseisu Läänega 
● Märts 1946  – W.Churchil i kõne  USA-s Fultonis – rõhutas, et  endiste li tlaste vahel 
on  kujunenud vastuolud, tänu  NSVLi du tegevusele Ida- Euroopas 
 
Vastaseis süvenes tänu sellele, et: 
● NSVLiit keeldus Põhja-Iraanist  vägesid välja viimast 
● NSVLiit hakkas toetama  Kreeka  kommunisteide relvastatud  võitlust valitsuse vastu 
● NSVLiit nõudis rahvusvahelise  kontrol i kehtestamist türklastele  kuuluvate Musta 
mere väinade  üle  
1947. a. töötati välja Trumani  doktriin  - pidurdamine  
  Doktriin – poliitiline või sõjaline põhimõtete kogum  
● Trumani doktriini alusel lubati Türgile ja  Kreekale  majandusabi, vältimaks nende 
sattumist Nõukogude Li du mõjusfääri 
● USA riigisekretär  G.Marshal  tegi 1947.a. ettepaneku - toetada Euroopat 
majanduslikult, et tast saaks USA-le elujõuline majanduspartner ja väheneks 
kommunistide mõju 
● Plaani alusel 1948-1952 anti abi 17 Euroopa riigile 13 miljardi dol ari ulatuses 
Abi andmise tingimused​:  
     1) tuleb loobuda natsionaliseerimisest 
     2) tagada rahvusvaheline kontrol  abi üle 
● Plaan täitis eesmärgi​  –  majanduse edenedes kahanes  järsult kommunistide mõju 
● Abi ei võtnud vastu  NSVLi t,  Soome ja  rahvademokraatia  maad 
● Vastuseks  1949.a. NSVLi t ja  rahvademokraatia maad asutasid  VMN-i – 
Vastastikuse  Majandusabi Nõukogu 
1948.a.   veebruaris kommunistide  riigipööre  Tšehhoslovakkias: 
● Vastuseks märtsis 1948.a .  sõlmisid Suurbritannia,  Prantsusmaa, Belgia , Hol and ja 
Luksemburg 50.aastaks  poli tilise, majandusliku ja  sõjalise koostöö lepingu – 
Brüsseli pakti e. Lääneli du 
Läänetsoonid: 
●  Mitmeparteisüsteem  
● Vabad kohalikud valimised 
● Majanduses kurss  riikliku omandi vähendamisele 
● 1946.a. USA ja GB ühendasid majanduslikult oma  tsoonid , peagi ühines PRM 
● Võeti vastu abi Marshal i plaaniga 
● 21.juuni 1948 rahareform 
Põhjus​  – NSVLiidu soov saada  Lääne-Berli n oma võimu al a 
Ettekääne​  rahareformi  laiendamine soov  
1948.a. 25.juuni  algas Nõukogude  Li du poolt Lääne Berli ni blokaad USA ja GB õhusild 
● Aprillis 1949.a.  loodi  NATO  
● 12.mail 1949.a . lõpetas NSVLi t  blokaadi 
● Tulemus  – Lääne-Berli ni ei  lülitatud SLV koosseisu 
● 23.mail 1949.a . võeti vastu Saksamaa  Li tvabariigi  uus   põhiseadus  
● 7.oktoobril 1949.a.  kuulutati  idatsoonis välja Saksa  Demokraatlik Vabari k. Sel ega 
oli lõplikult Saksamaa lõhestatud 
 
 
Põhjus – soov seista vastu NSVLi du ​ätkuvale agressiivsusele,  otseseks  tõukeks Berli ni 
blokaad 
Asutati aprillis 1949.a. NATO  – Põhja-Atlandi lepingu  organisatsioon  
Asutajariigid:​ USA, Kanada , Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Beneluxi maad,  Portugal , 
Taani, Norra, Island  
Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte, artikkel 5 
Põhjused:  
      1) II maailmasõja tulemusena Korea poolsaarel kuulutati välja 2 ri ki:  
      * põhjas -  Korea Rahvademokraatlik Vabariik,         * lõunas -  Korea Vabari k 
      2) Põhja-Korea kommunistide soov li ta enda külge Lõuna-Korea 
      3) NSVLiidu ja USA võitlus mõjusfääride pärast 
Toimumise aeg: 1950-1953 
Sõdivad pooled:  
● Põhja-Korea, toetajad NSVLi t ja Hi na RV 
● Lõuna- Korea, toetaja USA 
1953.a.sõlmiti vaherahu 2 Korea vahel, mis kestab  tänapäevani. Korea jagati 38 paral eeli 
pidi. Hukkus ~3 miljonit inimest 
 
Lääneriigid otsustasid lubada Saksa LV relvastumist 
1954.a. sõlmisid NATO liikmesriigid Pariisi kokkulepped, mil ega: 
   1) SLV-s kaotati okupatsioonirežiim 
   2) SLV sai NATO liikmeks, võis luua oma armee – Bundeswehr 
   Kokkulepped jõustusid 1955.a. 
Vastuseks SLV vastuvõtmisele NATO-sse loodi NSVLi du ja temast sõltuvate Ida-Euroopa 
riikide poolt mais 1955.a. VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon 
 
1947.a. ÜRO otsus luua Palesti na aladel 2 riiki: 
   1) Iisrael 
   2) Palestiina  
● 1948.a. kuulutati välja Iisraeli riik, mil ele vastuseks  araabia  ri gid alustasid sõda 
Iisraeli vastu 
● Sõjas edukad juudid, hõivasid suure osa Palesti na jaoks määratud alast 
● Araabia maades kujunesid palesti na põgenike laagrid – siit lähtusid terroriaktid 
Iisraeli vastu 
 
Põhjused: 
1)1952.a. Egiptuses riigipööre,  
    võimule G.A. Nasser ,  
    kes 1956.a.riigistas inglastele  
    kuuluva Suessi kanali 
2) Suurbritannia ja Prantsusmaa soov säilitada oma  mõjuvõim  Lähis-Idas 
Sõdivad pooled: 
   1) Egiptus , keda toetas NSVLi t 
   2) Iisrael, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa 
Toimumise aeg: 1956.a. 
● ÜRO, eelkõige USA ja NSVLi du  survel sundis sõdivaid pooli  sõjategevust lõpetama 
● Suurbritannia ja Prantsusmaa  pidid oma väed Egiptusest välja  viima, nende mõju 
Lähis - Idas  vähenes 
● Nasser väljus kriisist võitjana,  Suessi  kanal  jäi Egiptusele 
● Lähis-Idas kasvas USA kui Iisraeli  toetaja ja NSVLi du kui Egiptuse  toetaja mõju 
 
BERLIINI KRIIS 
Põhjused: 
● NSVLiidu soov saada tunnustus  SDV-le 
● SDV soov peatada põgenike vool  idast läände 
● Aprillis 1961.a. kohtus NSVLi du  juht N.Hruštšov USA presidendi  J.F.Kennedyga ja 
nõudis Lääne- Berli ni staatuse  muutmist  
● 13.augustil 1961.a.  alustati  Berli ni müüri rajamist 
BERLIINI MÜÜRI RAJAMINE 
BERLIINI KRIISI TULEMUSED 
● Põgenikevool lakkas, üksikud üritajad lasti maha 
● Kommunismi vastased said juurde uue argumendi – kommunism on ni   õudne , et 
inimesed tuleb peita müüri taha, olemaks kindel, et nad ei  põgene ! 
● Berliini müürist sai külma sõja sümbol – sotsialismileer kui hi glasuur  vangla  
● SDV-d ei tunnustatud lääneriikide poolt 
● J.F.Kennedy 
Eellugu : 
●  1959 .a. kukutati diktaator  Batista  võim partisanide poolt  Fidel  Castro Ruzi juhtimisel 
● Viidi läbi agraarreform  
● Natsionaliseeriti Kuubal  asuvad USA kapitalile kuuluvad ettevõtted 
● 1961.a. katkestas USA diplomaatilised suhted Kuubaga 
● Castro teatas, et Kuubal toimub sotsialistlik  revolutsioon , likvideeriti 
mitmeparteisüsteem 
● 1961.a. aprillis üritasid  Kuuba  pagulased kukutada Castro diktatuuri – Playa Gironis 
(Sigade lahes) sissetungijad purustati 
Otsene põhjus: 
●    1962.a. saadi  Washingtonis teada, et NSVLi t on hakanud Kuubale  toimetama  
maa-maa tüüpi keskmaarakette, mil el on tuumalõhkepead 
● 22.oktoobril 1962.a. nõudis USA  rakettide  väljaviimist Kuubalt ja kuulutas välja saare 
mereblokaadi – karanti ni 
● USA väed kõrgendatud valmidusse, VLO vastas samaga 
● 28.oktoobril teatas NSVLi t, et rakettide ülesseadmine peatatakse ja kohale 
paigutatud raketid  demonteeritakse ja viiakse ära 
● Pärast rakettide äraviimist lõpetas USA karanti ni 
● Tegelikult tulemuseks kompromiss: NSVLi t viis välja raketid Kuubalt, USA lubas 
Kuubat mitte rünnata 
● NSVLiidu juhi N. Hruštšovi  ja USA presidendi J.F.Kennedy juhtide vahel nn.”kuum 
liin ” 
 
Eellugu: 
1946-1954 Indo-Hiina sõda, mil e  käigus Prantsusmaa püüdis  peatada oma koloonia Indo- 
Hiina iseseisvumist 
1954.a. Genfi kokkulepete  põhjal  jagati  Vietnam  2  ossa  17  paral eeli pidi: 
      1) Põhja-Vietnam, kus võimul  kommunistid 
      2) Lõuna-Vietnam 
 
 
Sõja põhjused: 
      1) Põhja-Vietnam püüdis oma mõju al a saada Lõuna-Vietnami, kasutades nn. 
punapartisane e. vietkonge 
       2) USA hirm nn. “doominoefekti “ pärast, püüd peatada kommunismi levikut 
Kagu-Aasias 
Toimumise aeg: 1964-1975 
Osalejad: 
Põhja-Vietnam, keda toetasid NSVLi t ja Hi na 
Lõuna-Vietnam, keda toetas USA 
● USA TV näitas sõjakoledusi 
● Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditi kaugel džunglis 
● Ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastuseis kommunistlikule 
valitsusele 
● Vietnamlaste natsionalism  oli tugevam kommunismi hirmust 
● Protestilaine, sõjavastased demonstratsioonid    USA-s ja Lääne-Euroopas 
 
1973.a. sõlmiti Pariisi rahuleping, mil e alusel USA väed pidid  lahkuma  
Kodusõda jätkus , 1975.a. val utasid Põhja-Vietnami väed Lõuna-Vietnami 
1976.a. kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik 
USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut 
pidurdada 
USA-s otsustati alustada  detente ´i 
USA ühiskonnas sügav hingeline  kriis nn.Vietnami  sündroom  
1975.a. tulid võimule kommunistid ka Laoses ja Kambodžas