Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ajaloo konspekt 12. klass (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks dessant õnnestus ?
 
Säutsu twitteris
RAHVUSVAHELISED SUHTED 1930. AASTATEL 
Uute sõjakollete kujunemine 
 
1.sõjakolle – 1931 .a. Kaug-Idas ​–  
● Jaapan vallutas Mandžuuria 
● Jaapani lahkumine  Rahvasteli  dust  
●  Vastuseks USA tunnustab NSVLi tu, et kasutada seda Jaapani positsioonide 
tugevnemise vastu Kaug-Idas 
Saksamaa sammud teel uuele sõjale 
● 1933.a. hakatakse  salaja  arendama ​relvatööstust 
● 1934.a. referendum Saarimaal 
● 1935.a.lahkus Rahvasteli dust 
● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – ​Wehrmacht 
● Alustati ​lennuväe ja sõjalaevastiku rajamist  
Lepituspoliitika  
Põhjused
​:  
lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLi du 
vastases võitluses 
1935.a.​ sõlmiti ​Inglise –Saksa merekokkulepe​: 
     1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, al veelaevu 
      2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks 
    Seda lepingut on peetud ​lepituspoliitika ​(rahustamispoli  tika ) alguseks 
Sõjakuse kasv 
● 1935.-1936.a​. Itaalia- Etioopia  sõda 
● Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale 
● Sõja tulemusena: 
● Selgus, et Rahvasteli t ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu 
● Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö 
● 1936.a​. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni 
Hispaania kodusõda  
1936-1939.a.
​ Hispaania kodusõda 
Põhjus: ​monarhistide soov  kukutada  vabariik 
● Mässu juht ​ Francisco  Franco 
● Mässajad said abi Saksamaalt ja  Itaaliast  
● Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid ​mittevahelesegamispoliitikat 
● Euroopa riikides vabatahtlike li kumine- ​interbrigaadid 
Hispaania kodusõda 
1.aprillil1939.a.vabariik langes 
Sõja võitsid mässajad, sest: 
● mittevahelesegamispoli tika 
● Saksa-Itaalia toetus vabariiklaste  ühtsuse  puudumine 
● Hispaania kodusõda on peetud  
●   ​II maailmasõja proloogiks 
 
Sõjakuse kasv 
1936.a. okt. Berliin - Rooma   telg  
​– Saksamaa ja Itaalia koostöö leping 
1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni pakt  
1937.a.​ liitus sellega Itaalia, kujunes ​Berliin -  Rooma  - Tokio  telg 
1937.a. 
​Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hi na vastu 
13.märts 1938.a​. – ​anšluss ​– Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark 
Müncheni konverents  
● 29.sept. 1938.a. ​vt.õpik lk.120 
● Osalejad: ​A. Hitler , B. Mussolini , N.Chamberlain, E.Daladier 
● Otsus:​  Tšehhoslovakkia  peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega 
asustatud alad 10päeva jooksul 
● Miks? Suurbritannia  ja Prantsusmaa lootus Hitler “ maha rahustada” 
Seda lepingut on hakatud nimetama ​“Müncheni sobinguks” ​tähistamaks poli tilise nõrkuse, 
lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit 
Müncheni konverents 
Sõjakuse kasv: 

● 15.märtsil 1939.a​. Saksa väed marssisid Prahasse – ​Tšehhimaa jagati ​Böömi- ja 
Määrimaa protektoraat, Slovakkia vormiliselt iseseisev riik 
● 23.märts 1939.a. ​Hitleri  ultimaatum  Leedule, väed Klaipedasse, Memeli pi rkonna 
liitmine Saksamaaga 
● Märtsi lõpul 1939.a. – ​Hitler esitab nõudmised Poolale – vabalinna  Danzigi  
ühendamine Saksamaaga ja Poola  koridori  likvideerimine 
● Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid kaitsta Poola puutumatust, ​lõppes 
lepituspoliitika 
Kolmepoolsed läbirääkimised  
1939.a. aprillis kolmepoolsed läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVLi du vahel 
liidu sõlmimiseks 
Peaprobleem :​ kuidas garanteerida väikeriikide Eesti, Läti, Soome ja Poola julgeolekut 
Saksamaa hädaohu vastu, erimeelsused Poola suhtes 
MRP ​Augustis 1939.a.  
   salajased läbirääkimised Saksamaa ja NSVLi du vahel 
23.augustil 1939.a​. sõlmisid Saksamaa ja NSVLi t ​mittekallaletungilepingu​, mil e 
allkirjastasid saksa välisminister  ​J. von Ribbentrop ​ja NSVLi du välisasjade rahvakomissar 
V. Molotov​siit pärineb ka kokkuleppe nimetus ​MRP​ – Molotov-Ribbentropi pakt 
Põhjused: 
● Rahulolematus Versail e`i süsteemiga 
● Rahvasteliidu nõrkus 
● Lääneriikide lepituspoli tika 
● Lääneriikide lootus, et puhkeb sõda Saksamaa ja NSVLi du vahel 
● Militariseerimine 
● Suur-Saksamaa idee 
● Maailmarevolutsiooni idee 
● Jaapani soov laiendada oma mõjusfääri Kaug-Idas 
● Sõja algus 
01.09.1939 Saksamaa kal aletung Poolale 
03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja – nn Kummaline 
sõda, Maginot` ja Siegfried `i li nid 
17.09.1939 NSVL kallaletung  Poolale. Septembri lõpuks Poola  purustatud   - maa jagati 
vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule; ühine võiduparaad Varssavis Katõn 
 
Soome Talvesõda  
30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 
Moskva rahulepinguga:  
● Soome kaotas Karjala alad koos  Viiburi  linnaga 
● Soome pidi loovutama mereväebaasi Hanko poolsaarel 
Saksamaa Nõukogude Liidu vastane  sõjakäik  
● 22. juunil 1941 ​ründas Saksamaa NSV Li tu – Barbarossa plaan. Rahvakomissaride 
Nõukogu kuulutas sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. 
● Saksa armee hõivas 1941.a. sügiseks suure osa NSVLi du Euroopa osast, 
sealhulgas Baltimaad , vt  atlas  kaart 142, lk 82 
● Rünnak rauges 1941.a. sügiseks – ei suudetud val utada ​ Leningradi , algas  blokaad   
● Detsembri alguseks olid saksa väed jõudnud Moskva al a, ​Punaarmee suutis 
alustada pealetungi – saksa vägede esimene kaotus, sest: 
● algasid USA ja Suurbritannia suuremahulised abisaadetised 
● Vene alade muda,  pakane  
●  Siberis suudeti tööle panna lääne  aladelt  evakueeritud tehased 
● toodi abiväed Kaug-Idast 
 
USA sõtta astumine  
7.detsembril 1941.a. ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Havail –  Pearl  Harbori 
 
Sõja käik 1942.-1943.a. – murrangulised lahingud 
● Jaapan edukas kuni ​Midway lahinguni juuni 1942 
● Mai 1942 Punaarmee  pealetung  Harkovi al  -  ebaedu , sakslaste edasitung 
Kaukasuseni ja Volga  jõeni 
● nov. 1942 - veebr. 1943 ​Stalingradi lahing ​-  sakslased  sunniti taganema 
● 1942. a – ​Briti​ ja ​USA​ väed asuvad vastupealetungile Aafrikas ​El- Alameini  all - 
maiks 1943 Saksa ja Itaalia üksused Aafrikast välja tõrjutud  
● Sept. 1943 ​liitlaste dessant Sitsiilias ​- Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult  
 
Murrangu põhjused: 
● Pikaajaliseks sõjaks ei olnud Saksamaal pi savalt ei inim- ega ka materiaalseid 
ressursse. 
● Esimene pettumus tabas sakslasi ​1940.a. sügisel, kui üksi jäänud Suurbritannia 
jätkas võitlust ning suutis saksa lennuväe survele vastu panna.  
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ajaloo konspekt 12-klass #1 Ajaloo konspekt 12-klass #2 Ajaloo konspekt 12-klass #3 Ajaloo konspekt 12-klass #4 Ajaloo konspekt 12-klass #5 Ajaloo konspekt 12-klass #6 Ajaloo konspekt 12-klass #7 Ajaloo konspekt 12-klass #8 Ajaloo konspekt 12-klass #9 Ajaloo konspekt 12-klass #10 Ajaloo konspekt 12-klass #11 Ajaloo konspekt 12-klass #12 Ajaloo konspekt 12-klass #13 Ajaloo konspekt 12-klass #14 Ajaloo konspekt 12-klass #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Plasma Õppematerjali autor

Lisainfo

RAHVUSVAHELISED SUHTED 1930. AASTATEL
Atlandi Harta
14.august 1941.a. W. Churchilli ja F.D.Roosevelti kohtumine, kus võeti vastu dokument nimega Atlandi Harta.
Rahvusvahelised pinged ja lepingud pärast II maailmasõda.
II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED:
● a60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid
● Materiaalsed kahjud - Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem
● Natsliku Saksamaa, Iašistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus – riigid, mis
eirasid demokraatlikke vabadusi
● Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSVLiit, mis sõja lõpuks tugevnes
ja haaras oma mõjusIääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine
● Usaldus demokraatliku riigikorra vastu oli langenud, kommunistide mõju laienemine

II maailmasõda , rahvusvaheline olukord , II maailmasõja tagajärjed , Atlandi harta , Churchill , nsvl , nsvliit , suurbritannia , berliin , vietnam , pealetung , konverents , okupatsioon , hitler , üro , kuuba , territoorium , kommunistid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

80
pdf
11-klassi ajaloo konspekt
33
doc
Ajaloo konspekt
17
docx
Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega
18
doc
Ajaloo konspekt-
20
docx
AJALOO KONSPEKT
23
docx
Ajaloo konspekt
19
odt
Ajaloo kokkuvõttev konspekt 12 klassile
13
doc
Ajaloo konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun