Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Balti riikide okupeerimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Balti riikide okupeerimine
1939-1940
  • Autoritaarne riigikord . Kõik Eesti jaoks olulised otsused võeti vastu väga väikeses poliitikute ringis .
  • 23.09.1939 MRP
  • 15.09.1939 – Tallinna sadama juures palus võimalust maabuda Poola allveelaev Orzel
  • 17.09.1939 – Orzel lahkus Tallinna sadamast. Tuli pinnale Gotlandil, pani 2 Eesti madrust paati. Samal päeval said poolakad teada, et Nõukogude Liit oli Poolat rünnanud. Nad ei tundnud enam ennast turvaliselt Eestis. Selle tõttu hakkas Nõukogude Liit avaldama eesti valitsusele survet ,et pole pädevad oma piire kindlustama. Nõukogude Liit tahtis oma sõjaväebaase Eestisse tuua. Kui tingimustega nõus ei ole, kasutab nsv sõjalist jõudu piiride kindlustamiseks. Laidoner ei lubanud rünnata. Suurbritannia oli loobunud Eesti toetusest , Prantsusmaa ootas ise ja kartis rünnakut, Läti hetkel sõjaliseks väljaastumiseks valmis ei ole, Soome loobus. Eesti on välispoliitilises isolatsioonis – puuduvad liitlased
  • 28.09.1939 – Nõukogude Liidu ja Eesti vaheline vastastikuse abistamise pakt

LEPINGU OLULISEMAD TINGIMUSED
  • Mõlemad lepinguosalised kohustuvad andma üksteisele igasugust abi otsese kallaletungi või ähvarduse tekkimisel ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt.
  • NSV Liit kohustub andma Eesti sõjaväele abi relvastusega ja muude sõjaliste materjalidega
  • Eesti on kohustatud lubama omada Nõukogude Liidul Saaremaal, Hiiumaal ning Paldiski linnas sõjaväebaase.
  • Kumbki lepinguosaline ei tohi sõlmida liite ega osa võtta koalitsioonidest, mis on sihitud ühe lepinguosalise vastu
  • Käesoleva pakti elluviimine ei tohi riivata kummagi lepinguosalise suveräänsust
  • Baaside piirkonnad jäävad EV territooriumiks
  • Pakti kehtivuse aeg 10 aastat, kui aasta enne tähtaja möödumist ei ütle kumbki lepinguosaline sellest lahti, pikeneb pakt 5 aasta võrra

  • Novembris hakkas Nõukogude Liit survestama Soomet. Hakkas esitama nõudmisi: Leningradi julgeoleku tagamiseks annab Soome Karjala alad ja Nõukogude Liit annab Põhjast territooriumi tagasi.Nõuti ka,et Soome lubaks oma territooriumile rajada Nõukogude Liidu sõjaväebaasid, Soome vastus EI !

  • 30.11.1939 Nõukogude Liit alustab sõda Soome vastu
  • 12.03.1940 sõlmiti rahuleping Moskvas Soome ja Nõukogude Liidu vahel

1.Soome loovutas Karjala koos Viiburi linnaga
2.Pidi lubama rajada Nõukogude mereväebaasi Hanko poolsaarele
Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt
  • 14.06.1940 – Nõukogude Liit esitas ultimaatumi Leedule
  • Ultimaatumi 2 olulisemat nõuet :

  • Täiendavate väeüksuste lubamine Leedu territooriumile
  • Valitsuse väljavahetamist
    • 15.06.1940 – Punaarmee marsib Leetu . Nõukogude okupatsiooni algus.
    • 16.06.1940 – Esitati ultimaatum Eestile
    • 17.06.1940 – Marssis sisse 100 000 meest. Iseseisva Eesti riigi lõpp, okupatsiooni algus Eestis ja Lätis
    • Eestisse saadeti A.Ždanov – Stalini eriesindaja. Viis Nõukogude okupatsiooni poliitika Eestis läbi. Stsenaariumi,mida Stalin ette nägi.
    • 21.06.1940 – astus sisse uus valitsus,mille eesotsas oli J. Vares Barbarus. Juunipööre
    • Eesti riiklus likvideeriti täielikult järgmiste ümberkorraldustega (juuni-juuli 1940)

  • Keelustati Isamaaliidu,Kaitseliidu ja kutsekodade tegevus
  • Hakati vallandama juhtivaid ametnikke
  • Ainukese erakonnana võis tegutseda EK(b)P – Eestimaa kommunistliku bolševike partei tegevus.
  • Algasid esimesed arreteerimised NKVDSiseasjade Rahvakomissariaat juhtimisel
  • Saadeti laiali Riigikogu ja korraldati uued valimised riigi volikogusse
    ETRL – (valimisliit) Eesti Töötava Rahva Liit

  • Eesti Vabariik kuulutatakse ENSV - Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks
  • Maa kuulutati rahva omandiks, hakati ellu viima agraarreformi
  • Võeti vastu otsus tagandada ametist EV president Konstantin Päts
  • Otsustati esitada palve ENSV vastu võtmiseks NSV Liidu koosseisu
    *Juuli keskpaigas oli arreteeritud J.Laidoner
    *K. Pätsi hoiti kinni psühhiaatriahaiglas, kus ta ka suri.
    • 06.08.1940 – ametlikult astus Eesti (Läti,Leedu) NSV Liidu koosseisu. Inkorporeerimine

    E: lk 135 lõik magnus ilmjärve raamatust. Loe. Vasta küsimustele
    ,,Kas hääletul alistumisel oli alternatiive’’
  • ALTERNATIIVID :
    • Eesti oleks võinud osutada koos Lätiga sõjalist vastupanu. Teoreetiliselt oleks Eesti,Läti ja Soome moodustanud märkimisväärse sõjalise jõu, kuid kaitseliit oli olemas vaid Eesti ja Läti vahel. Oleks võinud Eesti saatust muuta negatiivselt.
    • Balti riikide ühine esinemine Nõukogude Liidu nõudmiste vastu, pöördumine moraalse toetuse saamiseks Rahvasteliidu poole, apelleerimine rahvusvahelisele õigusele. Oleks võinud Eesti saatust muuta positiivselt.
    • Rahvasteliidus oma iseseisvuse küsimuse tõstatamine. Oleks saanud kasvõi moraalset tuge, et vastupanu agressorile on õigustatud. See oleks mõjunud pigem positiivselt Eestile.

  • Eesti kaotused okupatsiooni tagajärjel oleksid olnud suuremad esimese alternatiivi kasutamisel , sest esimesel puhul oleks Eesti kasutanud sõjalist vastupanu ja seega oleks ka Nõukogude Liit alustanud sõda ja kasutanud rohkem relvajõude. Teise alternatiivi puhul oleks olnud lahendamine rahumeelne .
  • Balti riigid kaotasid iseseisvuse, aga Soome suutis selle säilitada, sest Soome tõstatas Rahvasteliidus küsimuse oma iseseisvuse osas ja Rahvasteliit osutas moraalset tuge Soomele, et nende vastupanu on õigustatud. Samuti oli Soomel suurem sõjavägi.
    1941.-1942.a. II maailmasõjas
    Idarinne
    BARBAROSSA PLAAN – välksõja plaan Saksamaal rünnata Nõukogude Liitu. Loodeti 3-4 kuuga võita, kevadel alustada. Kuna oldi Balkanil Itaaliale abis, lükkus barbarossa edasi.
    • 22.06.1941 Esimene pealetung Nõukogude Liidule. Rängad tagajärjed Nõukogude Liidule. Saksamaa jõudis Stalinist ette. Eesti pääses Punasest terrorist ja lootis et neid päästetakse sakslaste poolt.
    • Wehrmachti (3 väeüksust : Nord, Mitte, Süd) ülesanne rünnata Nõukogude Liitu 3-st suunast ( Leningrad -Leedu-Läti-Eesti; Moskva ; Kiiev ). Nord edukas (Leningradis ränk periood – Leningradi blokaad ). Mitte edukas
    • 06.12.1941 asusid Punaarmee üksused Moskva all vastupealetungiks. Moskva lahing. Põhjused: 1. Saksa vägede võitlusvõime halvendatud külma tõttu 2. Saksa rinnet ei suudetud varustada laskemoona ja varustusega Venemaa ränkade teeolude tõttu 3. Lääneriikide abi (Suurbritannia, USA sõjavarustuse/kütuse/ toiduabi )

    Vaikse ookeani rinne
    07.12.1941 – Jaapani väeüksused ründavad USA sõjaväebaasi Vaikses ookeanis Hawaii saarestikus Pearl Harboris . Rünnak oli Usa-le ootamatu . ‚’Lamava tiigri äratamine’’. *Jaapan ja Usa tahtsid mõlemad olla Vaikse ookeani valitsejad . Sai alguse uus rinne –
    1941-1942 arendas Jaapan väga suur pealetungi (Indo-Hiina, Indoneesia saared, Uus Ginea pool saart ).
    Põhja-Aafrika rinne
    Inglismaa ja Saksamaa huvisfäär. El-Alamei oli piir, kus lõppes Sakslaste jõud.
    MURRANGU KUJUNEMINE II MAAILMASÕJAS
  • Midway lahing (juuni) 1942 – Jaapan kohtab USA laevastikku. USA tõrjub Jaapani taganema – Jaapanlaste jaoks I kaotus. Oluline tähendus Vaikse ookeani rinde jaoks: murrang seisnes selles, et nüüdsest peale ei olnud ründaja Jaapan vaid tuli Jaapanil asuda kaitsepositsioonidele. USAle tulid appi Suurbritannia; Austraalia üksused.
    Stalingradi lahing (november-veebruar) 1942-1943 – Nõukogude väed alustavad saksa vägede vastupealetungi. Saksa väeüksused alistusid.
    Hitleri vastane koalitsioon
    KOALITSIOONI KUJUNEMINE
    • 1940.a. sügisest USA ja Suurbritannia vaheline kokkulepe:
    • USA müüb relvi
    • Suurbritannia rendib Lääne-Indias sõjaväebaase

    • Märts 1941.a. USA Kongress võttis vastu lendlease’i seaduse – abi osutatakse kõigile, kelle kaitsmist peetakse vajalikuks

    ATLANDI HARTA
    • 14.08.1941 a. W. Churchilli ja F.D. Roosevelti kohtumine , kus võeti vastu dokument nimega Atlandi Harta

    • Sisu:

    1. Loobutakse territooriumide vallutamisest , taastatakse kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus !!! (Eestis loodeti selle peale)
    2. Tunnustatakse iga rahva õigust sõltumatusele ja soovikohase valitsemiskorra valimisele
    3. Loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes
    • Septembris 1941.a. ühines Hartaga NSV Liit

    ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON
    • 1.jaanuaril 1942.a. kirjutasid 26 teljeriikidega sõjaseisukorras olevat riiki alla Ühinenud rahvaste deklaratsioonile
    • Deklaratsiooni aluseks olid Atlandi Harta põhimõtted
    • Lisaks kohustuti mitte sõlmima separaatrahu teljeriikidega

    TEHERANI KONVERENTS
    • 28.11.-1.12.1943.a.
    • Osalejad: J. Stalin; W. Churchill ; F.D.Roosevelt
    • Otsused:

    1. Nn II rinde avamine (Stalini nõudmine,et Lääneriigid avaksid ka rinde)
    2. USA ja Suurbritannia nõustusid tunnustama 1941.a. NSV Liidu piire. (Eestile oluline punkt
    * ÜK(b)P KK J.Stalin oli parteijuht ja ka riigijuht
    Maailm sõjas
    TOTAALNE SÕDA – Selles sõjas on ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Rinde ja tagala vahe oli kadunud. Tsiviilisikud on sõjategevuse osa. Sõjas edu saavutamisekst pommitavad mõlemad pooled tsiviilobjekte,lootes neid moraalselt hävitada. Totalitaarse režiimi kuriteod. Mitmed riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud neile kuidagi meele järele. Naised pidid asuma tööle tööstusettevõtetes/põllumajanduses, toimusid massilised vägistamised ja muu vägivald. Toimus ka inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi
    VASTUPANULIIKUMINE – Selle aktiivsus ja edukus olenes
    • Lääne-Euroopas – tegeldi peamiselt salajase (nt.luure) vastupanuliikumisega. Olulisel kohal oli lääneliitlastega koostöö tegemine. Mõnes kohas tekkis ka kommunistlik vastupanuliikumine (Balkani poolsaar). Saksamaal hävitati vastupanuliikumised kiiresti (kiire avastamine ja hävitus)
    • Kesk- ja Ida-Euroopas – Okupeeritud aladel oli väga raske NSV Liidule vastu hakata, sest nad olid lääneriikidelt välja pressinud sisuliselt loa uuesti okupeerida. Balti riikides väljendus vastupanuliikumine sõjalises perspektiivis ehk kutsuti mehi Saksa armeega liituma et Punaarmee edasitung peatada – nurjus.

    INIMESTE VALIKUD OKUPEERITUD ALADEL
    • Mitmed riigid ja rahvad olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud neile kuidagi meele järele, või võitlema võõraste ideede eest.
    • Naised pidid meeste asemel asuma tööle nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses

    ELANIKE HEAOLU TAGAMINE. VALITSUSTE TEGEVUS
    • Kaardisüsteem – et tagada nappide ressursside enam-vähem ühtlane jaotus. Nt. leiba, soola, suhkrut sai küll vähe, kuid saamine oli garanteeritud
    • Lääneriikide abisaadetised – ntks. Nõukogude Liitu kus inimesed olid näljapajukil. Saadi toidu-ja rõivastuseabi
    • Vallutatud maade ressursside arvel elamine nagu seda tegi Saksamaa.
    • USAle möödus sõda kõige kergemalt, sest tänu abipakkide saatmisele suurenes USA põllumajandusest tohutult suur turg .

    1944.-1945. aasta II maailmasõjas
    1944.a
    IDARINNE
    • Jaanuaris Punaarmee uus pealetung Leningradi all, murti lõplikult läbi blokaad.
    • Rinne jõudis Narva jõe joonele ja stabiliseerus
    • Suvel uus pealetung Soomes, Valgevenes , Baltikumis, Balti riikide taasokupeerimine
    • Soome jätkusõda lõppes vaherahuga, millega tuli NSV Liidule lisaks anda alad Põhja-Soomes, kaotati väljapääs Põhja-Jäämerele
    • Sügisel ületasid Punaarmee üksused sõjaeelse Poola piiri
    • Poolakate VPL ülestõus, sakslased uputasid verre
    • Punaarmee samal ajal ületas Rumeenia ja Bulgaaria piirid, kuulutasid sõja Saksamaale

    Punaarmeele äärmiselt edukas. Jõudsid enamusse Ida-Euroopa riikidesse
    VAIKSE OOKEANI RINNE
    • Jaapanlaste kaitselahingud
    • Oktoobris suurim merelahing – Leyte
    • Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid (enesetapupommitajad)
    • USA lennukid hakkasid pommitama Jaapani linnu

    LÄÄNERINNE e. II rinne
    • D-päev (dessandipäev): 06.06.1940
    • Normandia dessant , vägede juhiks D.Eisenhower
    • 25.08. liitlasväed marssisid Pariisi - Prantsusmaa okupatsioonist vabanemine
    • Õhusõda
    • Septembris jõudsid liitlasväed Saksa piirini
    • Detsembris – saksa vägede vastupealetung Ardennides

    1945.a.
    • Jaanuaris Punaarmee uus pealetung vallutades Varssavi
    • 27.01. vabastasid Punaarmee üksused Auschwitzi koonduslaagri, seda päeva tähistatakse. Holokausti päev
    • 4.-11.02 Jalta koneverents

    Osalejad: J.Stalin; W.Churchill ; F.D.Roosevelt
    Otsused: 1. Lääneriigid tunnustavad NSV Liidu hegemooniat Ida-Euroopa üle
    2. Saksamaa jagatakse okupatsioonitsoonideks
    3. Lepiti kokku NSV Liidu Jaapani vastasesse sõtta astumine
    4. Otsustati asutada ÜRO
    • Võitlused Saksamaal:
    • Märtsis Punaarmee pealetung, vallutati Ida- Preisimaa , aprillis piirati ümber Berliin
    • Punaarmee lõunatiib vallutas Viini
    • Lääneliitlased ületasid Reini jõe, aprillis Elbe jõeni – kohtumine Torgau linna juures
    • 30.04 Hitler tappis end

    1945.a. – SÕJA LÕPP EUROOPAS
    • Saksamaa alistumine :

    - 2.05.vallutatakse Berliin
    - 2.05 alistuvad saksa väed Põhja-Itaalias
    - 07.05 kirjutasid Saksamaa ja lääneriikide esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile
    - Vaherahu hakkas kehtima 8.05 – siit võidupüha Lääne-Euroopas
    - Vaherahu NSV Liidu ja Saksamaa vahel kirjutati alla 8.05 ja hakkas kehtima 9.05.
    1945. a. – SÕJA LÕPP VAIKSE OOKEANI RINDEL
    • Jätkusid õhurünnakud
    • 06.08 tuumapomm Hiroshimale , 9.08 Nagasakile
    • 09.08. – alustas Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu, vallutades Põhja-Korea, Lõuna-Sahhalini, Kuriili saared
    • 02.09. Jaapani ametlik kapituleerumine, vastu võttis liitlasjõudude ülemjuhataja MacArthur.
    • TEISE MAAILMASÕJA LÕPP 02.09.1945

    II maailmasõja tagajärjed
    • U 60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid
    • Materiaalsed kahjud – Euroopa sõjast laastatud, kodutud , kaardisüsteem
    • Natsliku Saksamaa, fašistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus – riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi
    • Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSV Liit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine

    ÜRO LOOMINE
    • Jalta konverentsi otsus
    • Aprill 1945 – San Fransiscos asutamiskonverents
    • Põhikiri jõustus 24.10.1945

    • Tegevuse põhieesmärgid:

    1) rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine
    2) riikidevahelise koostöö arendamine majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste probleemide lahendamisel
    3) Humanitaarprobleemide lahendamine inimõiguste tunnustamise alusel

    1) PEAASSAMBLEE moodustus liikmesriikide delegatsioonidest, otsused on soovitusliku iseloomuga
    2) JULGEOLEKUNÕUKOGU
    Ülesanded: 1) Võtta vastu otsus kasutada agressori suhtes sõjalist jõudu
    2)Õigus kehtestada majanduslikke sanktsioone rahu rikkujate suhtes
    3)Veto õigus vastuvõetud otsuste suhtes
    5 alalist liiget – USA; Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude Liit, Hiina
    10 vahetuvat liiget
    3) RAHVUSVAHELINE KOHUS HAAGIS – riikide vaheliste õiguslike probleemide lahendamine, sõjakurjategijate üle kohtupidamine
    4) SEKRETARIAAT - haldusorgan , mille ülesandeks ÜRO asjaajamine
    5) PEASEKRETÄR – juhib ÜRO sekretariaadi tööd, praegu Ban Ki- moon
    • ÜRO-l oma rahuvalvejõud

    TAGAJÄRJED
    • Potsdami konverents – Saksamaa lõhestamine
    • 1945.a. nov – 1946.a.okt – Nürnbergi protsess – moodustati 4 võitjariigi juristidest Rahvusvaheline sõjatribunal, vastutusele 24 süüalust
    • Pariisi rahukonverents – 1945.-1946. Lepingud allkirjastati 1947.a. Saksamaa Euroopa liitlastega (Itaalia,Rumeenia,Bulgaaria,Ungari,Soome), kes pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume
    • 1951.a. San Fransiscos rahukonverents võitjariikide ja Jaapani osalusel

    1. Jaapan pidi tunnustama Korea sõltumatust
    2.Jaapan pidi loobuma pretensioonidest Taivanile, Lõuna-Sahhalinile, Kuriilidele
    3.Jaapan pidi maksma repratsioone
    Lepingut ei allkirjastanud NSV Liit, Poola ja Tšehhoslovakkia
    • Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi lagunemisega
    • Kujunes terav vastasseis 2 üliriigi USA ja NSVLiidu vahel – Külm sõda

    • Maailma jagunemine kolmeks: I (Hästi arenenud tööstusriigid : Euroopa, Lääneriigid, USA, ), II (Sotsialismimaailm: Nõukogude liit) ja III maailm (Riigid mis iseseisvusid II MS tulemusena, halva majandusega)
    • Raudne eesriie – Ida-Euroopa eraldumine muust maailmast
    • Prantsusmaa ja Suurbritannia mõjuvõim vähenemine maailmas

    Potsdami konverents
    17.07.-02.08.1945
    • Arutati:

    1.Saksamaa tulevikku
    2.Nõuti Jaapanit tingimusteta kapituleeruma
    • Osalesid:

    1.J Stalin - ÜK(b)P KK I sekretär
    2.H. Truman – USA president
    3.W.Churchill/ C.Attlee – Suurbritannia peaministrid
    Otsused:
    1.Saksamaa jagatakse 4 okupatsioonitsooniks
    2.Berliin jagatakse 4 okupatsioonisektoriks
    3.Saksamaa peab maksma reparatsioone
    4.Võim kuulub Saksamaa Liitlasriikide kontrollnõukogule, mis asub Berliinis
    5.Saksamaa piirid
    1)Poola ja Saksamaa vahel piir – Oder -Neisse jõge pidi
    2)Ida-Preisimaa alad võeti Saksamaalt ära. Lõunapoolsed läksid Poolale, Köningsbergiga Põhja alad NSV Liidule
    3)Saksamaa territoorium vähenes võrreldes
    6.Väljaspool Saksamaad jäänud sakslased asustatakse ümber Saksamaale – 14,3 miljonit, sealhulgas 3 milj. sudeedisakslast
    7.Saksamaa tulevik – ühtne demokraatlik riik, selle tagamiseks on nn 4-de-poliitika
    - demonteerimine – reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol
    - demilitariseeriminearmee laialisaatmine; saksa sõjatööstuse demonteerimine; sõjalaevastiku jagamine NSVLiidu ja Suurbritannia vahel
    - denatsifitseerimine – NSDAP tegevuse keelustamine; natsipropaganda keelustamine; natslike kurjategijate karistamine
    - demokratiseerimine – inimõiguste tagamine; vabade valimiste läbiviimine; demokraatliku valitsuse loomine
  • Vasakule Paremale
    Balti riikide okupeerimine #1 Balti riikide okupeerimine #2 Balti riikide okupeerimine #3 Balti riikide okupeerimine #4 Balti riikide okupeerimine #5 Balti riikide okupeerimine #6 Balti riikide okupeerimine #7 Balti riikide okupeerimine #8 Balti riikide okupeerimine #9 Balti riikide okupeerimine #10 Balti riikide okupeerimine #11
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kopl Õppematerjali autor
    Balti riikide okupeerimine 1939-1940Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt1941.-1942.a. II maailmasõjasHitleri vastane koalitsioon1944.-1945. aasta II maailmasõjasII maailmasõja tagajärjedPotsdami konverentsVäga põhjalik, täpsete dateeringutega !

    Sarnased õppematerjalid

    Ajaloo konspekt 12-klass
    30
    pdf

    Ajaloo konspekt 12. klass

    sügisest USA ja Suurbritannia vaheline kokkulepe: ● USA müüb relvi ● Suurbritannia rendib Lääne-Indias sõjaväe baase ● Märts 1941.a. USA Kongress võttis vastu ● lend-lease`i seaduse – abi osutatakse kõigile, kelle kaitsmist peetakse vajalikuks Atlandi Harta 14.august 1941.a. W. Churchilli ja F.D.Roosevelti kohtumine, kus võeti vastu dokument nimega Atlandi Harta Sisu: ● loobutakse territooriumide vallutamisest, taastatakse kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus ● tunnustatakse iga rahva õigust sõltumatusele ja soovikohase valitsemiskorra valimisele ● loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes ● Septembris 1941.a. ühines Hartaga NSVLiit Ühinenud Rahvaste deklaratsioon: ● 1. jaanuaril 1942.a. kirjutasid 26 teljeriikidega sõjaseisukorras olevat riiki alla Ühinenud rahvaste deklaratsioonile ● Deklaratsiooni aluseks olid Atlandi Harta põhimõtted

    Ajalugu
    Teine maailmasõda - lahingud-konverentsid
    6
    doc

    Teine maailmasõda - lahingud, konverentsid

    Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Inglismaa (peaminister W.Churchill) poolt 1941.a. augustis sõlmitud Atlandi Harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja põhimõtted; mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted; mõlemad lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist; lubati taastada kõigi II maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II

    Ajalugu
    TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945
    34
    docx

    TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

    vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA,

    Ajalugu
    Teine maailmasõda aastate kaupa-sündmused-isikud-pildid-kaardid-videod
    200
    pdf

    Teine maailmasõda aastate kaupa: sündmused, isikud, pildid, kaardid, videod

    Aafrikas tagasi ❧ Mai 1941: Saksamaa saavutas peaaegu kontrolli terve Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne xt=1&list=PL71E6AD21A15A4F76&feature=results_main BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939–1940. SOOME TALVESÕDA ❧ Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu ❧ Soome Talvesõda ❧ Balti riigid ja NSV Liit 1939–1940 ❧ Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Poola ründamisega hakkasid Saksamaa ja NSV Liit MRP-d ellu viima. NSV Liit hakkas otsima ettekäänet Balti

    Ajalugu
    Teine maailmasõda
    5
    doc

    Teine maailmasõda

    · 3.septembril kuulutasid Ing ja Pr Sxm-le sõja. Läänerindel algas nn kummaline sõda (Sitzkrieg)- sõda oli küll välja kuulutatud, kuid sõjategevust Sxm vastu ei alustatud. Ing ja Pr lootsid, et Sxm tungib edasi NSVL-i ja purustab sealse kommunismi. Vaenupooled istusid vastastikku kindlustustes (Magino liin prantslastel ja Siegfriedi liin sakslastel) ja pidasid propagandasõda (lendlehed, muusika) · 9.aprillil 1940 tungiti Taani ja Norrasse ettekäändega kaitsta nende riikide neutraliteeti Inglismaa sissetungi eest. Taani vallutati mõne tunniga. Norra alustas vastupanu ja alistus juunis. · 10.mail 1940 alustas Sxm pealetungi Läänerindel (plaan "Gelb" oli Pr vallutamiseks valmis juba oktoobris). Kiiresti okupeeriti Holland, Belgia. Luxenburg. Liitlaste kotti jäämine Dunerquei all > Hitler lasi Ing ja Pr sõduritel (335 000) laevadega evakueeruda. Prantsusmaa kapituleerus 22.juunil. Saksa okupatsiooni alla jäid Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa

    Ajalugu
    Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega
    17
    docx

    Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

    Jugoslaaviasse *VAIKSE OOKEANI RINNE 1944 Lääneliitlaste vägedejuhataja USA kindral MacArthur Jätkusid Jaapanlaste ägedad kaitselahingud Oktoobris suurim merelahing ­ Leyte Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid Aasta lõpul USA lennukid pommitasid Jaapani linnu 6. Saksamaa ja NSV Liidu okupatsioonireziimide inimvaenulik olemus. Holokaust. Igapäevaelu sõja-aastatel. ,,totaalne sõda" ­ kõikide sõttahaaratud riikide kodanikud on sunnitud osalema ­ pommitatakse tsiviilelanikke, lootes purustada riik moraalselt o Okupeeritud riikides uus ,,valitsus" ­ aidati kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele o Kiusati taga teisest usust/rahvusest/rassist inimesi o Naised pidid asuma meeste asemel tööle, massilised vägistamised ja muu vägivald aitas kaasa naiste iseseisvumisele

    Ajalugu
    II Maailmaõda
    2
    doc

    II Maailmaõda

    Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51). 3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõukogude Liit ründas Ida-Poolat. Poola riik hävitati ja jagati 2-ks osaks: Lääne-Poola Saksamaale ja Ida-Poola annekteeriti NSV Liidu koosseisu. Nõukogude Liit hakkas Balti riikidele survet avaldama ja tulemuseks vastastikuse abistamise paktide e. baaside lepingute sõlmimine:28.09 Eestiga(25000 baasiväelast),05.10 Lätiga(25-30000),10.10 Leeduga (20000), Soome polnud nõus lubama sõjaväebaase ja piiri Karjala maakitsusel tagasi tõmbamast. Soome keeldus ja NL provotseeris Talvesõja nov 1939- märts 1940. Moskvas sõlmitud vaherahuga: Soome riik jäi püsima, Soome kaotas umbes 1/10 oma territooriumist, Hanko neemele rajati NLi sõjaväebaas

    Ajalugu
    Teine maailmasõda konspekt
    7
    docx

    Teine maailmasõda konspekt

    1. Atlandi Harta. Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted.  Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning  tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 1

    11.klassi ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun