Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Balti riikide okupeerimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Balti riikide okupeerimine
1939-1940
  • Autoritaarne riigikord . Kõik Eesti jaoks olulised otsused võeti vastu väga väikeses poliitikute ringis .
  • 23.09.1939 MRP
  • 15.09.1939 – Tallinna sadama juures palus võimalust maabuda Poola allveelaev Orzel
  • 17.09.1939 – Orzel lahkus Tallinna sadamast. Tuli pinnale Gotlandil, pani 2 Eesti madrust paati. Samal päeval said poolakad teada, et Nõukogude Liit oli Poolat rünnanud. Nad ei tundnud enam ennast turvaliselt Eestis. Selle tõttu hakkas Nõukogude Liit avaldama eesti valitsusele survet ,et pole pädevad oma piire kindlustama. Nõukogude Liit tahtis oma sõjaväebaase Eestisse tuua. Kui tingimustega nõus ei ole, kasutab nsv sõjalist jõudu piiride kindlustamiseks. Laidoner ei lubanud rünnata. Suurbritannia oli loobunud Eesti toetusest , Prantsusmaa ootas ise ja kartis rünnakut, Läti hetkel sõjaliseks väljaastumiseks valmis ei ole, Soome loobus. Eesti on välispoliitilises isolatsioonis – puuduvad liitlased
  • 28.09.1939 – Nõukogude Liidu ja Eesti vaheline vastastikuse abistamise pakt

LEPINGU OLULISEMAD TINGIMUSED
  • Mõlemad lepinguosalised kohustuvad andma üksteisele igasugust abi otsese kallaletungi või ähvarduse tekkimisel ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt.
  • NSV Liit kohustub andma Eesti sõjaväele abi relvastusega ja muude sõjaliste materjalidega
  • Eesti on kohustatud lubama omada Nõukogude Liidul Saaremaal, Hiiumaal ning Paldiski linnas sõjaväebaase.
  • Kumbki lepinguosaline ei tohi sõlmida liite ega osa võtta koalitsioonidest, mis on sihitud ühe lepinguosalise vastu
  • Käesoleva pakti elluviimine ei tohi riivata kummagi lepinguosalise suveräänsust
  • Baaside piirkonnad jäävad EV territooriumiks
  • Pakti kehtivuse aeg 10 aastat, kui aasta enne tähtaja möödumist ei ütle kumbki lepinguosaline sellest lahti, pikeneb pakt 5 aasta võrra

  • Novembris hakkas Nõukogude Liit survestama Soomet. Hakkas esitama nõudmisi: Leningradi julgeoleku tagamiseks annab Soome Karjala alad ja Nõukogude Liit annab Põhjast territooriumi tagasi.Nõuti ka,et Soome lubaks oma territooriumile rajada Nõukogude Liidu sõjaväebaasid, Soome vastus EI !

  • 30.11.1939 Nõukogude Liit alustab sõda Soome vastu
  • 12.03.1940 sõlmiti rahuleping Moskvas Soome ja Nõukogude Liidu vahel

1.Soome loovutas Karjala koos Viiburi linnaga
2.Pidi lubama rajada Nõukogude mereväebaasi Hanko poolsaarele

Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt
  • 14.06.1940 – Nõukogude Liit esitas ultimaatumi Leedule
  • Ultimaatumi 2 olulisemat nõuet :

  • Täiendavate väeüksuste lubamine Leedu territooriumile
  • Valitsuse väljavahetamist
    • 15.06.1940 – Punaarmee marsib Leetu . Nõukogude okupatsiooni algus.
    • 16.06.1940 – Esitati ultimaatum Eestile
    • 17.06.1940 – Marssis sisse 100 000 meest. Iseseisva Eesti riigi lõpp, okupatsiooni algus Eestis ja Lätis
    • Eestisse saadeti A.Ždanov – Stalini eriesindaja. Viis Nõukogude okupatsiooni poliitika Eestis läbi. Stsenaariumi,mida Stalin ette nägi.
    • 21.06.1940 – astus sisse uus valitsus,mille eesotsas oli J. Vares Barbarus. Juunipööre
    • Eesti riiklus likvideeriti täielikult järgmiste ümberkorraldustega (juuni-juuli 1940)

  • Keelustati Isamaaliidu,Kaitseliidu ja kutsekodade tegevus
  • Hakati vallandama juhtivaid ametnikke
  • Ainukese erakonnana võis tegutseda EK(b)P – Eestimaa kommunistliku bolševike partei tegevus.
  • Algasid esimesed arreteerimised NKVDSiseasjade Rahvakomissariaat juhtimisel
  • Saadeti laiali Riigikogu ja korraldati uued valimised riigi volikogusse
    ETRL – (valimisliit) Eesti Töötava Rahva Liit

  • Eesti Vabariik kuulutatakse ENSV - Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks
  • Maa kuulutati rahva omandiks, hakati ellu viima agraarreformi
  • Võeti vastu otsus tagandada ametist EV president Konstantin Päts
  • Otsustati esitada palve ENSV vastu võtmiseks NSV Liidu koosseisu
    *Juuli keskpaigas oli arreteeritud J.Laidoner
    *K. Pätsi hoiti kinni psühhiaatriahaiglas, kus ta ka suri.
  • Vasakule Paremale
    Balti riikide okupeerimine #1 Balti riikide okupeerimine #2 Balti riikide okupeerimine #3 Balti riikide okupeerimine #4 Balti riikide okupeerimine #5 Balti riikide okupeerimine #6 Balti riikide okupeerimine #7 Balti riikide okupeerimine #8 Balti riikide okupeerimine #9 Balti riikide okupeerimine #10 Balti riikide okupeerimine #11
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kopl Õppematerjali autor
    Balti riikide okupeerimine 1939-1940Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt1941.-1942.a. II maailmasõjasHitleri vastane koalitsioon1944.-1945. aasta II maailmasõjasII maailmasõja tagajärjedPotsdami konverentsVäga põhjalik, täpsete dateeringutega !

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    30
    pdf

    Ajaloo konspekt 12. klass

    sügisest USA ja Suurbritannia vaheline kokkulepe: ● USA müüb relvi ● Suurbritannia rendib Lääne-Indias sõjaväe baase ● Märts 1941.a. USA Kongress võttis vastu ● lend-lease`i seaduse – abi osutatakse kõigile, kelle kaitsmist peetakse vajalikuks Atlandi Harta 14.august 1941.a. W. Churchilli ja F.D.Roosevelti kohtumine, kus võeti vastu dokument nimega Atlandi Harta Sisu: ● loobutakse territooriumide vallutamisest, taastatakse kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus ● tunnustatakse iga rahva õigust sõltumatusele ja soovikohase valitsemiskorra valimisele ● loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes ● Septembris 1941.a. ühines Hartaga NSVLiit Ühinenud Rahvaste deklaratsioon: ● 1. jaanuaril 1942.a. kirjutasid 26 teljeriikidega sõjaseisukorras olevat riiki alla Ühinenud rahvaste deklaratsioonile ● Deklaratsiooni aluseks olid Atlandi Harta põhimõtted

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Teine maailmasõda - lahingud, konverentsid

    Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Inglismaa (peaminister W.Churchill) poolt 1941.a. augustis sõlmitud Atlandi Harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja põhimõtted; mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted; mõlemad lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist; lubati taastada kõigi II maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II

    Ajalugu
    thumbnail
    34
    docx

    TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

    vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA,

    Ajalugu
    thumbnail
    200
    pdf

    Teine maailmasõda aastate kaupa: sündmused, isikud, pildid, kaardid, videod

    Aafrikas tagasi ❧ Mai 1941: Saksamaa saavutas peaaegu kontrolli terve Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne xt=1&list=PL71E6AD21A15A4F76&feature=results_main BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939–1940. SOOME TALVESÕDA ❧ Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu ❧ Soome Talvesõda ❧ Balti riigid ja NSV Liit 1939–1940 ❧ Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Poola ründamisega hakkasid Saksamaa ja NSV Liit MRP-d ellu viima. NSV Liit hakkas otsima ettekäänet Balti

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Teine maailmasõda

    · 3.septembril kuulutasid Ing ja Pr Sxm-le sõja. Läänerindel algas nn kummaline sõda (Sitzkrieg)- sõda oli küll välja kuulutatud, kuid sõjategevust Sxm vastu ei alustatud. Ing ja Pr lootsid, et Sxm tungib edasi NSVL-i ja purustab sealse kommunismi. Vaenupooled istusid vastastikku kindlustustes (Magino liin prantslastel ja Siegfriedi liin sakslastel) ja pidasid propagandasõda (lendlehed, muusika) · 9.aprillil 1940 tungiti Taani ja Norrasse ettekäändega kaitsta nende riikide neutraliteeti Inglismaa sissetungi eest. Taani vallutati mõne tunniga. Norra alustas vastupanu ja alistus juunis. · 10.mail 1940 alustas Sxm pealetungi Läänerindel (plaan "Gelb" oli Pr vallutamiseks valmis juba oktoobris). Kiiresti okupeeriti Holland, Belgia. Luxenburg. Liitlaste kotti jäämine Dunerquei all > Hitler lasi Ing ja Pr sõduritel (335 000) laevadega evakueeruda. Prantsusmaa kapituleerus 22.juunil. Saksa okupatsiooni alla jäid Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa

    Ajalugu
    thumbnail
    17
    docx

    Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

    Jugoslaaviasse *VAIKSE OOKEANI RINNE 1944 Lääneliitlaste vägedejuhataja USA kindral MacArthur Jätkusid Jaapanlaste ägedad kaitselahingud Oktoobris suurim merelahing ­ Leyte Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid Aasta lõpul USA lennukid pommitasid Jaapani linnu 6. Saksamaa ja NSV Liidu okupatsioonireziimide inimvaenulik olemus. Holokaust. Igapäevaelu sõja-aastatel. ,,totaalne sõda" ­ kõikide sõttahaaratud riikide kodanikud on sunnitud osalema ­ pommitatakse tsiviilelanikke, lootes purustada riik moraalselt o Okupeeritud riikides uus ,,valitsus" ­ aidati kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele o Kiusati taga teisest usust/rahvusest/rassist inimesi o Naised pidid asuma meeste asemel tööle, massilised vägistamised ja muu vägivald aitas kaasa naiste iseseisvumisele

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    II Maailmaõda

    Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51). 3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõukogude Liit ründas Ida-Poolat. Poola riik hävitati ja jagati 2-ks osaks: Lääne-Poola Saksamaale ja Ida-Poola annekteeriti NSV Liidu koosseisu. Nõukogude Liit hakkas Balti riikidele survet avaldama ja tulemuseks vastastikuse abistamise paktide e. baaside lepingute sõlmimine:28.09 Eestiga(25000 baasiväelast),05.10 Lätiga(25-30000),10.10 Leeduga (20000), Soome polnud nõus lubama sõjaväebaase ja piiri Karjala maakitsusel tagasi tõmbamast. Soome keeldus ja NL provotseeris Talvesõja nov 1939- märts 1940. Moskvas sõlmitud vaherahuga: Soome riik jäi püsima, Soome kaotas umbes 1/10 oma territooriumist, Hanko neemele rajati NLi sõjaväebaas

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    docx

    Teine maailmasõda konspekt

    1. Atlandi Harta. Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted.  Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning  tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 1

    11.klassi ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun