Absolutism ja valgustus ajastu (3)

§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784 .a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596 . Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus ta 1650 .a suri]. Ta põhiteos on 1637 a ilmunu "Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu, väitis D,et see võimaldab vaid seletada seda,mida teatakse ja rõhutas,et teadmiste ainus allikas on mõistus. D arvates oli vaja kahelda kõiges. Valgustusajastu põhijooned Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionaalne maailmakäsitlus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusesse,olid valgustajad veendunud ,et ideed muudavad maailma. Võitlus vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadis valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus erines looduses,oli see nende arvates mõistlik,aga kui kõik loodusega vastuolus olev pälvis hävitava hinnangu. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism . Esiplaanile seati inimene oma vajadusteg aja kirgedega. Sellega astuti vastu kristiku asketismi vastu,mida oli eriti rõhutatud katoliku kirik . Voltaire (1694-1778) Voltaire varjunime all on maailmae tuntuks saanud valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog, kelle tegelik nimi oli Francois Marie Arouet. Teda on nimetatud filosoofide partiarhiks,kuid ta oli ka kirjanik, poeet , dramaturg ,jurist ja ajaloolane . Keksel kohal tema ühiskondlik- poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga , mida ta pidas peavaenlaseks. "Purustage koletis!"on üleskutse,mida kõlab suure mõtleja paljudes teostes. Talle kuulub ka lause "Kui Jumalat ei oleks,tuleks ta välja mõelda",milles võib näha usku kõrgema olevuse olemasolusse. Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus suur filosoof loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema poliitline ideaal oli valgustud abolutsim,mille all ta mõtles valitseja liitu filosoofiaga. Pidas kirjavahetust Katariina II ja Freidrich II-ga. Charles Montesquieu Sündis 1689 Bordeaux 'i lähedal. Omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse.27-aastase noormehena sai M Bordeaux' parlamendi presidendiks. Olles töötanud seal 10 a, pani ta ameti maha ja siirdus uuele ringreisile,mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondlikule tegevusele.Suureks tunnustuseks M'l oli tema valmiline Prantsuse Akadeemia liikmeks. M suri 1755 .a Pariisis. Tema esimene ühiskondlik teos oli 1721.a ilmunud "Pärsia kirjad",milles satiiriline suhtumine Pr absolutsilikku korda ja ühiskondlikku ellu eon edasi antud 2 pärslase naiivse tunduva arutelu kaudu. Tema peateos on 1748 a ilmunud "Seaduste vaim". M analüüsis peamiselt 3 valitsemisvormi,mis tema arvates olid absolutistlik monarhia ,monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat . Jean- Jacques Rosseau (1712-1778). Oli Pr filosoof ja kirjanik,kelle vaadetele tugines suuresti jakobiinide ideoloogia. Oli valgustajate vasapoolse suuna suurim esindaja.Jäi 10-aastaselt vaeslapseks. Ühiskonna probleemide käsitlejana ärastas R tähelepanu 1750.a traktaadiga "Arutlus teadustest ja kunstidest ". Ta põhiteosed on "Arutlus inimestevahelise abavõrduse tekimise põhjustest" ja "Ühiskondlik leping". Entsüklopedistid Eriline tähendus valgustusideede levitamisel haritlaskonna seas oli väljaandel "Entsüklopeedia e teaduste,kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat". "Entsüklopeedia" alusepanija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot (1713-1748), kelle toimetamsel ilmuski 1751.a esimene köide. Uue kõite trüki vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud, selle kaks esimst köidet määrati hävitamisele. Selle trükkimine keelati ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. D jätkas tööd illegaalselt ja viis selle, 28 köitest koosneva väljaande 1772.a lõpule.
§6. SAKSA VALGUSTUS. Saksa valgustuse eripära Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus,et saksa mõltejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine . Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist- luterliku kiriku sees kujunenud voolust ,mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdeust. Pietismi rajaja oli Philip Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663- 1727 ). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Gottfried Wilhelm Libnz (1646-1716) oli filosoof ja matemaatik,kelle vaadate lähtkohaks on kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged ,mida on lõputult palju, kusjuures iga moonad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu. Suurt tähelepanu pööras ta teaduse arendamise probleemidele. Johann Gottfried von Herder (1744- 1803 ). Saksa filosoof,kirjanik ja folklorist. Temast kujunes kultuuriajaloolane ja ­ teoreetik . H pooldas progressi ideed, mille järgi ühsikonna kõrgeim seisund on humanism. Ta arendas Lessingi vaateid selle kohta,et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist.Riiki nimetas H masinavärgiks. Ajalooõpetust käsitledes rõhutas H vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet valuutajate ja sõdade silma paistnud valitsejate ümbert. Tema arvates tuli kasvatada võltsimatut oatriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Piibli uurimine viis H rahvaloomingu tähtsuse tunnetamisele. 2-osalises teoses "Rahvaste laulud" avaldas H ka 13 eesti rahvalaulu. VALGUSTATUD ABSOLUTISM PREISIMAAL Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II ( 1740 - 1786 ), kes ajaloos sai tuntuks kui Vana Fitz. Valitsejana suhtus F eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse ning arvas ,et reforme peab läbi viima valitseja, kellel selleks on täielik võim. Kuninga lähimad abilised olid 3ülemsalanõunikku. Talurahvapoliitikas pidas F vajalikuks piirata teotöö mahtu. Tavaliselt nõuti talupojalt 5-6 tööpäeva nädalas, kuninga arvates piisanuks aga 3-st. Teise reformiga taheti takistada talumaade misastamist,kuid seegi õnnestus vaid mõnes regioonis. Riiklik agraarpoliitika hulka kuulus ka soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Rajati kokku ligi 1000 küla, kus oli 360 000 inimest. Absolutismi reformimises etendas olulist osa ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Alustati protsessikorralduse lihtsustamisega: kirjalik kohtuprotsess asendus suulise menetlusega pädeva kohtuniku ees. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega. F valitsusajal jätkus koolihariduse areng.Töötati välja ja avaldati "Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju. Külakooliõpetaja ülesanded lükati sageli külarätsepa v veisekarjuse õlule. Suur osa F võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas F Austria pärilussõja (1740-1748),kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgi pärusmaadele. Selle sõja ajal vallutas Preisi Sileesia , mille rahvastiku enamuse moodustasid küll sakslased . Väejuhi võimeid ilmustas F eriti 7- aastases sõjas (1756-1763),mille käigus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preislased kaotasid sõjas küll mitu lahingut kuid F suutis vastased lüüa ükshaaval ning lõppkokkuvõttes säilitas Preisi oma valdused , sealhulgas ka Sileesia. Veetes hulk aega sõdades, kaotas F suure osa oma noorusaja valgustliskest ideaalidest, valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia. VALGUSTATUD ABSOLUTSIM VENEMAAL PEETER III - * 1761 .a tõusis troonile * ristiti küll veneõigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. *Andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele, sealhulgas sallivusdekreedi vene vanausuliste suhtes, ja kavatses lasta maha võtta kõik pühapildid, mis ei kujuta Kristust või neitsi Maarjat. *Lasi ajada vaimulikel habemed maha, rõivastas preestrid analoogiliselt luterlike pastoritega. *kutsus tagasi Jelizaveta Petrovna ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandja ning andis välja manifesti aadliprivileegide kohta, millega aadlikud vabastati sõjaväeteenistusest rahuajal. * Tema valiutsemisaeg jäi lühikeseks : 1762.a viis ta abikaasa Katariina kaardiväepolkusid käsutavate armukeste abil läbi riigipöörde. Keiser tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II KATARIINA II - *tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kuulus Romanovite suuvõsasse ainult abielu kaudu. *Ta sai tuntuks kui valgustatud monarh. * ta pidas kirjavahetust Voltaure'i ja Denis Diderot'ga, kes külastas teda ka Venemaal. *Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). * Leiutati ka leidklaste varjupaik ja ämmaemandate kool. *K võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. * 1766 -Suur komisjon , mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajat, aga ka 536 valitud saadikut(kelle hulgas puudusid pärisorised talupojad). Selle ül oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni. Soovitas mitte rõhuada vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seaduslikku, sest arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid Katariina oli loonud kujutluse endast kui valgustajast. *K ajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. *1767.a anti välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. *Piirati kasakate autonoomiat. *Arvati siiski, et Peeter esimene on elus ning selle tulemusena kerkis esile viis Vale-Peetrit. Neist viies oli Doni kasakas Jemeljan Pugatsov, kelle juhtimisel toimus aastail 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis haaras põhiliselt Uuraali ala ja Volgamaa. *Pärast P ülestõusu mahasurumist püüti seadusandlusega kindlustada riigivõimu. *Kogu maa jagati 50 enam-vähem ühtlase suurusega kubermanguks , mis omakorda jagunesid maakondadeks. *kubermangude eesotsas seisid keisri määraud kubernerid ja viitsekubernerid, neile allus arvukas ametnikkond. * 1785 -loodi kõigis kubermangudes ja maakondades aadlike organisatsioonid ­ aadlikogud eesotsas aadlipeameestega. *aadliprivileegide hulka kuulus õigus omada maad koos seal leiduvate mavaradega ja pärioriste talupoegadegi. * aadlid olid vabastatud maksudest, nende üle võisid kohut mõista inult aadlikud jne. *Katariina II moraalilagedus ületas isegi Prantsuse õukonna oma. * Tal oli palju armukesi ning tal sündis abieluväline poeg. *tema armukestel oli keisrinna magamistoa lähedal ruumid, kus nad olid ning neil oli sõna ka riigivalitsemise asjus. *Enamasti pärinesid need armukesed vene kõrgaadlitest, aga nende hulgas oli ka tulevane Poola kuningas. *Kõige kauem suutis ametliku soosiku positsiooni hoida vürst Grigori Potjomkin, kes kes kindlustas oma võimu sellega, et hoolitses ka keisrinna uute voodikaaslaste eest. §19. MAALIKUNST Barokkmaali üldiseloomustus Millised jooned eristavad uut,barokset maalikunsti renessanslikust? Kompositsioon muutus väga mitmekesiseks,renessanssi sümmeetrilise paigutuse asendas diagonaalne (v mõni muu eriline ja efektne). Esmakordselt kunstiajaloos kujunes välja oluliseks väljendusvahendiks valgus. Valguslaigud tumedal taustal lõid äreva meeleolu,muutsid maali salapäraseks ja pöörasid tähelepanu olulistele detailidele(käed,nägu). Värvid muutusid intensiivsemaks ja jõulisemaks, armastati kõrvutada kontrastseid toone. Kui renessanssiaja maal oli ühteviisi sile,sis 17.saj sai pintslitõmme nähtavaks ja isikupäraseks ning tõstis pildi mõjujõudu. Kõik see muutis barokkmaali rahutuks,dünaamiliseks ja ekspressiivseks. Maaliti lahinguid,röövimisi, igasuguseid konfliktisituatsioone,aga ka märtristseene. Manerism-stiil,mis sai oma nime sellest,et võttis eeskujuks kõrgrenessansimeistrite käsitluslaadi e maneeri. Et manerism soodustas pealiskaudset jäljendamist,siis sai see termin hilisemal ajal halvustava kõrvaltähenduse.Andekamate maneristide loomingusse ilmusid siiski teatud eripärad: venitatud figuur,pikad sõrmed,aga ka palju sellist,mis kandus üle barokile( rahutu liikumine,ülekuhjatus figuuridega,ärev valgus) Barokiajastu Itaalias Andekaim ja mõjukam barokk -kunstnik oli Michelangelo da Caravaggio ( 1573 -1610) [Tuntud oma sünnikoha, Milano lähedal asuva Caravaggi küla järgi. Ta elu oli keeruline,täis tülisid ja vangistumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese, seejärel paavsti kohtu eest põgenedes eksles ringi Itaalias,ja sattus uutesse konfliktidesse, kuni lõpuks suri läbipekstuna enne 37. sünnipäeva.] Ta sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas , kuigi C maalis põhiliselt usuteemalisi pilte. Pühakute tarvis poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed,ta kujutas piiblilugusid nii ,nagu toimuksid need kõrvaltänavas. Kristus vaidleb C piltidel talupoegadega ning võrdväärsetega ja me tunneme ta vaevu teiste hulgast ära. Kuulsaks ei teinud kunstnikku aga mitte niivõrd pühakute maalimine,vaid äärmuslik realism ,millega käsitles nii inimesi(vandadust,soonilisi käsi,musi jalgu ,katkisi riideid ) kui ka materiaalseid esemeid. Nende reaalsus oli lausa kombatav: mahlased puuviljad ahvatlesid sööma jne. C-st kujunes väljapaistev natüüramordi meister. C maalide teised jooned peale naturalismi ­tume taust,millel helendasid figuurid ,ja harjumatud, rõhutatult juhuslikud poosid- said tunnuslikuks barokile laiemalt. Michelangelo da Caravaggio ­ "Kristuse haudapanek" Itaalia meistrid olid seina- ja laemaali uute printsiipide väljatöötajad. Barokiajastu püüdis kaotada piire maali ning skulpuuri ja arhitektuuri vahel,teinekord ka vaataja kulul nalja teha. Väga populaarsed olid laemaalid,mis jätsid mulje,et lege ie olegi ,vaid seinad koos pilastrite ja muude ehitusdetailidega tõusevad pilvedeni,mille vahel hõljuvad pühakud. Perspektiiviseaduste ja keeruliste rakurside kujutamine oli täiuslik,lausa nii täiuslik,et vaataja ei saanudki sageli aru,millaltõeline ruum tõeslite seintega läks üle maalitud näiliseks ruumiks.
Andrea del Pozzo laemaal Rooma San't Ignazio kirikus.
Itaalia maalikunstnik Andrea del Pozzo (1642-1709) oli üks hilisaroki illusionistliku laemaali viljelejaid. Barokiajastu Flandrias Esimene suur kusntnik keda mõjutas Caravaggio erakordne looming, oli flaamlane Peter Paul Rubens ( 1577 -1640), kes sündis ja elas Antverpenis. [Tema silmapimestavale karjäärile pani aluse juba sündimine laialdaste humanitaarsete huvidega õigusteadus doktori ja Antverpeni raehärra perekonda,kus endasmõistetavalt anti pojale parim haridus . 22-aastase mehena sõitis ta Itaaliasse, kus ta õppis Caravaggiolt valgusega mängimist ja Tizianilt särava koloriidiga maalimist. Itaalas selgusid ka tema hiilgavad anded diplomaatias. Tähtsad diplomaatilised reisid aitasid kaasa R üleeuroopalise kuulsuse tekkimisele ja tellimuste saamisele.Suurim neist tuli Prants kuninganna Maria de' Medicilt,kes soovis enam kui 20 lõuendi peal jäädvustada oma abiellumise Henry IV-ga. R vajas palju abilisi ja õpilasi,kelle kaudu kujunes välja tema koolkond.] R tohutule populaarsusele aitas kaasa ka tema iseloom- kuulsusele vaatamata jäi kunstnik lahkeks,sõbralikuks ja truuks oma sõpradele. R ettevõitlik ja rõõmus elu kajastas tema fantaasiakülluses loomingus.Tema hiigelmõõtmetega maalid olid täis terviset pakatavaid figuure ,kes liikusid ja väänasid oma keha.Igal sobival juhul maalis R oma pildile heledapäikse lopsakate vormidega kaunitari. Temale vastandus tumedanahaline ja lihaseline jõumees. R maalidelt ei puudu kunagi üliarmsad lapsinglid, kelle modellideks olid tema enda lapsed. R kunst esindas kergemeelset ja nautlevad eluhoiakut.
Peter Paul Rubens ­ "Maria de' Medici saabumine Marseille'sse"
17.saj üks edukamaid portretiste oli flaamlane Anthonis van Dyck (1599- 1641 ), keda peetakse paraadportree rajajaks. Barokiajastu Hispaanias 17.-18. saj hispaania maalikunst kujutas endast realistlikust ja tasakaalukust. Hisp maalikunsti õitsengu esimeseks kuulutajaks oli El Greco (1541-1614). Et G maalis usulisi pilte ja suuresilmseid portreid väga meeldejäävas laadis,mida iseloomustab külm koloriit,pikaksvnitatud vormid,soonilised kehad ja ei tea kus tulev terav valgus. Paljud jooned ühendavad tema kunsti manerismiga. 17.saj Hisp suurimaks ja kogu maailma üheks andekamakks meistriks kujunes Diego Velazguez (1599-1660). [Juba noorena lõi kunstiküpseid maale lihtrahvast. 24-aastaselt siirdus ta Madridi ,kus ta tänu peaminister Olivaresele sai kuningas Felipe IV õuekunstnikuks. Kuid tema hiilgav maalitalent avaldus kõige enam suurtes figuraalkompositsioonides.Neid näeme maitsekat värvikasutust,eredaid tüüpe ja väga loomilikkusituatsioonitunnetust. Tähelepanuväärne on tema valguse kujutamine: ta oli esimene,keda huvitas päikesevalgus. Diego Velazguez ­ "Õuedaamid"
Hollandi maalikunst Läbi revolutsiooni iseseisvunud Hollnadis võttis maad realistlik stiil. Hollandis sai populaarseks olustikumaal,natüürmort, lillemaal ja realistlik maastikumaal . Hollandi maalidel näeme igapäevaseid toimetusi : teenia ulatab vett, peretütar loeb kirja v saab isa käest noomida, musitseeritakse jne.Väga armastatud olid peostseenid. Hollandi maalil puudus tõsise töötegemise ja raske leivateenimise kujutamine. Teiste seast kerkis esile Jan Vermeer van Delft (1632- 1675 ), kelle vähestes piltides ei toimu kunagi midagi tähtsat,kui kelle tegelased on võluvad oma sundimatuse ja loomulikkusega.Tihti on kunstnik nad asetanud akna alla. Hollandi portreekunsti üks tuntumaid esindajaid oli Frans Hals . Paljude paraadlike ja igavate tellimustööde kõrval on ta loonud suurepäraseid karakteriportreid,eriti hästi õnnestusid tal naervad näod- rõkkavad,muigaad,iroonilised- millega sai ta maailmakuulsaks. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606- 1669 ) tegutses nii maalikunstnikuna kui graafikua. Ta ei spetsialiseerunud ülehele alale ,vaid maalis kõike: portreid, natüürmorte, maastike ja usupilte. Maailma ühks geniaalsemaks kunsnikuks peetakse teda, sest ta teosed olid erakordselt kõrgel kunstilisel tasemel, ta oskas kõigile kujutatavale, ka igapäevase elu sündmustele,anda üldinimliku,sügavalt tunnetatud ja haarava tähenduse. Tema esimeseks suurimaks kunstiliseks õnnestumiseks oli maal,mis kujutas Amsterdami kuulsat anatoomiaprofessorit Tulpi andmas õppetndi lahkamisel. Veegli silmapaistvamaid töid hakkas ta maalima abielludes - need olid kaunikloriidilised ja rõõmsameelsed. Maalidel ei puudunud kallid ehted ,sametportjäärid ja muud toredused.Kõik se küllus koos tumeda taustada ühendas R barokiga. Aja jooksul, eriti pärast tema abikaasa Saskia surma(1642), muutusid R pildid napimaks,kuid sisult üha tõsisemaks ja mitmeplaanilisemaks. R eelistas modelle,kellel elus hästi ei olnud läinud,kuid kes olid säilinud väärikuse ja andestamisvõime.
Rembrandt Harmensz van Rijn ­ "Autoportree Saskiaga "
Rokokoomaal Rokokoo maal täitis eelkõige seinakaunistuse ülesannet. See oli enamasti maalitud lõuendile,kuid mõeldud just teatud salongi,ja varustatud raamiga,mille väänlev nikerdus harmoneerus vastava ruumi kujundusega. Viljeldi ka tahvlimaali. Rokokoostiilis maalide koloriit oli hele,värvid puhtad,teemad kergemeelsed,ei midagi tõsist ega murelikku. Levinud olid alasti Veenust kuutavad mütoloogilised ja pastoraalsed stseenid , seda ka portselanikusntis. Maalijatel olid erialased oskused head,st tundi perspektiiviseadusi,inimse anatoomiat,värvide kokkusobivust jne. Rokokoomaali tüüpiline esindaja oli Francois Boucher (1703-1770), kes portreeris korduvalt Louis XV armukest markiis de Pompadouri. Rokokoomaaliga on teatud määral seotud 18.saj algul Antoine Watteau (1684-1721),kelle tööde temaatika -noored in imesed looduses lõbutsemas,musitseerimas, flirtimas,samuti pastoraalsed teemad- oli ajastule omane. W maalid tegi aga eriliseks kunstniku tõsine süvenemine inimsuhetesse,eriti armastuse probleemidesse,mis tõstis ta kõrgemale tavalisest rokokoomaalijast.
Francois Boucher ­ " Diana pärast suplust"
VALGUSTATUD ABSOLUTISM ROOTSIS * 1771 .a tõusis Rootsi kuningaks Gustav III, kes järgis Prantsusmaa eeskujusid nii valisemises kui ka kultuuri vallas. *1772a viis ta ohvitseride ja väeüksuste abil läbi riigipöörde. Arreteeriti Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid ning sõjaväest ümber piiratud Riigipäev oli sunnitud riigipöörde sanktsioneerima. Täielikku tagasipöördumist kuninga absolutismi juurde ei toimunud. Mitmes olulises küsimuses-sõja kuulutamine, maksude määramine-jäi otsustav sõna Riigipäevale. * Teostati mitmeid valgustusest mõjutatud reforme, millest olulisemad-suurema tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtjatele, täieliku usuvabaduse kehtestamine(ka juutidele). Samal ajal piirati trükivabadust ja varsti see kaotati. Seisuslikku korda püüdis G III koguni kindlustada-keeldus lubamast oma söögilauda mitteaadlikke. *1788.a alustas G III uut sõda Venemaaga, lootes tagasi võita kaotatud alad Soomes ja valllutada Peterburi. Tegelikult kujunes sõda Rootsile ebaedukaks, eriti sellep , et kun vastu astusid välja ohvitserid . Ühe osa opositsioonist mood rootsi aadlikud, kel oli Soomes maavaldusi ja kes soovisid S eraldumist R-st; teise osa aga need, kelle sihiks oli valitseja absolutismi piiramine. Kuningal õnnestus vastased maha suruda,toetust leidis Riigipäeva enamuselt. *1789.a andis Riigipäev G III-le võimutäiuse,mida ta ei saavutanud 1772.a riigipöördega. Riiginõukogu lakkas olemast. *Loodi Ülemkohus , mis koosnes 6aadlikust ja 6mitteaadlikust(kõrgeim kohtuorgan) *1790.a Rootsi ja Venemaa vahel status quo tingimustel Värälä rahu. Oli puhkenud Suur Prantsuse Revolutsioon , mille suhtes G III oli teravalt vaenuliku hoiakuga. *G III ja Katariina II leppisid kokku ühistegevuses Pr rev vastu. *Enne plaanide teostamist K II-ga, tabas G III-t aadlike opositsiooni kättemaks. Teda haavas surmavalt vandenõulase püstolilask, mis tulistati maskiballi ajal Kuninglikus Ooperiteatris 16.03.1792. G III suri 29.03.1792. 18 ARHITEKTUUR JA SKULPTUUR § BAROKK *liikumise toomine kunsti *igas valdkonnas mitmekesisem *soov vaatajat üllatada, isegi ninapidi vedada, segamini ajada erinevaid kunstiliike, illusoorsust ja tõelisust *barocco(it k)-kummaline, veider *ERISTATAKSE 3 PIIRKONDA: 1)Itaalia, Hispaania ,Lõuna-Saksamaa,Flandria(säilis katoliku kirik)-pärisbarokk 2)Prantsusmaa, Inglismaa- vanaklassitsism 3) Holland , Skandinaavia maad( protestantism )-barokne realism Barokkarhitektuur *austati antiiki *sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud , karniisid, niss skulptuuriga) *elemente kuhjati kokku(nt kõrvuti pilaster ja poolsammas , pealistikku kaks ehisviilu, skulptuurid isegi katuste servadel ) *nagu arhitektid oleksid kaotanud mõõdutunde *ehitusmeistrite eesmärk: pakkuda midagi uut, teha hoone atraktiivseks. *ei sallitud sirget joont * voluut -rulluvate otstega detail- populaarne , mis ühendas kahte korrust * fassaad ei olnud tasapinnaline *värviliste kivide kasutamine *sise: ruumid ovaalsed, suurimat ja keskmist kattis kuppel Püha Peetri kirik ja selle ees olev väljak- Rooma barokkarhitektuuri kõige suurejoonelisem ehitis. Sai alguse 15.saj II poolel ja oli kavandatud tsentraalehitisena. 16.saj keskel valmis Michelangelo projekti järgi võimas kuppel. Ehitus jätkus,tsentraalehitise asemel läks moodi pikihoone ning sellest sai üks suurimaid sakraalhooneid maailmas(pikkus 211.5 m). Lõpliku ilme andis sellele Lorenzo Bernini , kes kujundas kiriku ette suurejoonelise ja kõige omapärasema kujuga väljaku(1667), mille ovaali ümbritsev neljarealine kolonnaad harmoneerub kenasti kiriku fassaadi sammastikuga. Imposantne on ka avara ja kõrge kiriku interjöör, kus on kasut palju skulptuure, värvilist marmorit ja kulda. Kogu sisekuj on tehtud Bernini jooniste põhjal või otseselt tema poolt. Õnnestunumad kunstiteosed on tabernaakel(kaitsekatus altari kohal) ja paavsti kantsel . Püha Peetri kirik
Prantsusmaa Versailles ' loss *(algus 17.saj keskpaik ) *Louis XIV rajamise algataja *seal töötas Pr arhitektide, skulptorite, maalijate paremik * arhitekt - Jules Hardouin -Mansard- hämmastas suurejoonelise ansambliga -lossi juurde kuulus suur park ja hulk kõrvalhooneid *Uudne lossi põhiplaan: loobuti esmakordselt kinnisest siseõuest, selle üks külg jäeti avatuks. Lisati 2 gigantset tiiba, lossi üldpikkus 580 m. Selle põhiplaan sai eeskujuks enamikule Euroopa lossidele. V lossi erakordselt lihtsale välisarhitektuurile- punane seinatellis ja hall aknaraam-vastandus luksuslik sisekujundus. Eriti uhke oli 73m Peegligalerii,mille ühes seinas olid aeda avanevad suured moodsad aknad ja teises sama kujuga peeglid . *Lossi ümbritsev park sai nn prantsuse aiastiili musternäidiseks. Pr pargistiili aluseks on range kord ja sümmeetria: teedevõrk ja lilleklumbid mood geomeetrilisi kujundeid, puid ja põõsaid pügavad aednikud annavad neile arhitektoonilise kuju. Igal pool peab olema tunda inimkäe ja ­mõistuse organiseerivat alget.
Inglismaa *palladionistlik laad( nt Püha Pauli katedraal Londonis) *pargikujundus: 18 saj- kõik võimalikult looduspärane-ebasümmeetriline, juhuslik, pügamata *üllatusmoment:teekäänaku tagant ilmus järsku nähtavale romantiline paviljon või kaarjas sild *Inglise pargistiili eeskujuks oli hiina park. Püha Pauli katedraal
Venemaa *levima hakkas 18.saj *suurimad õukondlikud tellimused anti itaallastele ­Rastrelli- Talvepalee ,Peterhofi loss ning Tsarskoje Selos asuva Katariina lossi projekteerija. Tema hooned on värvikad ja kaunistatud rohkete skulptuuridega. Sisekuj iseloomustavad kallid materjalid ning sammaste küllus, Talvepalee ülevoolav toredus aga ületab koguni Versailles'd.
Peterhofi loss Talvepalee
Skulptuur *populaarsed võitlused,röövimised,pühakute kannatused-teemad,mis eeldasid dünaamikat ja äärmuslikke tundeseisundeid( raev ,ekstaas,valu,naer) *ka portreede puhul kasut ilmekaid ja efektseid,teatraalseid poose-silmad suunatud taeva poole ja käed laiali. Rahutust lisas sügavate voltidega riietus. *Lorenzo Bernini-,, Apollon ja Daphne "(PILT 1)- süzeeks on lugu sellest,kuidas A ajab taga nümf D, kes palub viimases hädas oma isa et too päästaks ta himura mehe käest ja muudaks loorberipuuks. Skulptuuris kuj kõige konfliksemat momenti: A puudutamas D, kes on surmani ehmunud ja juba puuks muutumas. D juuste asemel on oksad, varvaste asemel juured. Kõik barokne: tagaajamine, D pärani suu, üleminek ühest olekust teise, õrna naise ilu vastandamine puukoorele, lehvivad riided A niuete ümber. Igas küljest huvitav. *"Taavet"- dünaamika (PILT 2)
ROKOKOO *tekkis abs Prantsusmaa lõbujanulises ja muretus õukonnas, kus kunsti eesmärk: kaunistada interjööri ja pakkuda lõõgastust. *ruumid väiksemad,mugavamad,intiimsemad. Tekkisid koridorid,seinu kaunistati puupannoodega, lilleliste tapeetidega,peeglitega, gobeläänide ja maalidega. *ebasümmeetriline, kerge ja elegantne ornament-väänlevad varred,lehed, õied ning C-kujuline sopiliste ja rulluvate äärtega motiiv( orvand ) *hõbehall, roosa ,kollane,leheroheline
VALGUSTATUD ABSOLUTSIM AUSTRIAS 18.sajandil jõudis valgustusideoloogia Austria keisrikotta. Valgustatud absolutismi läbiviijateks olid keisrinna Maria Theresia (1740-1780) ja keiser Joseph II (1780-1790. Ajalehti kontrollis range tsensuur ning majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid. Maria Theresia · Oli valgustusideoloogia veendunud vastane, eriti prantsuse valgustuse kirikuvastase sunnitluse pärast · Pidas vajalikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides · Teda kütkestas valitsemine · Ta tegeles iga päev isiklikult riigiasjadega ja tundis sellest suurt naudingut. · Hariduse enendamiseks laiendas rahvakoolide võrku. Kaunitz -Rietberg · Etendas tähtsat rolli riigivalitsemises, eriti välispoliitikas · Olid Pariisis veedetud aastate jooksul omaks võtnud valgustusideed . · Tema eesmärk oli hästiorganiseeritud riik, mis funktsioneeriks nagu tõrgeteta töötav masin. · Tema juhtimisel koondati riigi valitsemine Riigikantseleisse ja sutati välisministeerium. · Koos keisrinnaga loodi absolutistlikult valitseva riigi bürokraatikaaparaat. · Ametnikuks pürgijatest eelistati mitteaadlikke, sest nad olid töökamad.
Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Tõukejõuks olid kaotused ja ebaedu Austria pärilussõjas. Vastavalt uuele korrale pidi iga kroonimaa maksam riigilile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla kontigendi nekruteid. Sõjaväekohustusest olid vabastatud aadlikud, vaimulikud , ametnikud ja arstid, hiljem ka kaupmehed , vabrikandid ja kvalifitseeritud manufaktuuritöölised. Ülejäänud elanikkonnakihid andsid nekruteid liisuvõtmise alusel.Kõrgemate sõjaväelaste ettevalmistamiseks loodi sõjaväeakadeemia Therezianum ­ ohvitseriks saamiseks ei piisanud enam aadellikust päritolust, vaid see oli amet, mida tuli õppida. Hiljem hakati võimetuid ja vähekvalifitseeritud ohvitsere isegi erru saatma. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, mida aadel pidas oma privileegidega vastuolus olevaks, kuid siiski sunnitud selle leppima. 1775.a kaotati tollipiirid keisririigi sees, ühtlasi kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele, mille hulka arvati ka viin ja vein. 1776. a jõustus uus kriminaalkoodeks , mis valgustusideoloogiaga kooskõlas olles kaotas küll piinamise , kuid säilitas paragrahvid nõidumise kohta. Olulise uuendusena läks riiklike kohtute kompetentsi ka õigusemõistmine talupoegade üle. Koolid Hariduse enendamiseks laiendas rahvakoolide võrku Maria Theresia.Tööliste ettevalmistamiseks tekstiilimanufaktuuridele loodi kutsekoolid . 1773. a võeti jesutiidide käest ära kontroll Viini ülikoolis ja gümnaasiumide üle ning anti se riigile. Eesmärk oli saada paremaid arste ja ametnikke, kes kindlustaksid absolutistliku monarhiat. Tolerantsuspantent Olulise tähtsusega oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi, kuid andis neile ka õiguse saada linnakodanikuks, tsunftimeistriks, pidada akadeemilisi, adminstratiivseid jt ameteid. Piirangud jäid kehtima juutide ja muhameedlastele. Katoliku kiriku mõju vähendas mõnede munga - ja nunnaordude kaotamina ning osa kloostrite likvideerimine.
Valgustatud reformid agraarsuhete vallas algasid 1770. aastatel, kuid välja anti patent teotöö piiramise kohta kolmele päevale nädalas. Pöördelise tähtsusega olid kahtlemata 1781 . a välja antud patent alamatest, millega suuremas osas riigist kaotati pärisorjus. 1785. a sai see teoks ka Ungaris. Kõik reformid viidi Austrias läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud. Otse vastupidi ­ nende õigusi kärbiti. Seetõttu on Austria riigikorda nim ka valgustatud despootiaks. Kui algas Suur Prantsuse revolutsiion, reformid katkesid ja mitmed neist...tühistati.
§ 17 TEADUS Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei (1564-1642) Astronoomia teerajaks sai uuel sajandil itaallane Galileo Galilei. Valmistas 1609.a teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides kõigepealt Kuud, avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. 1610 avastas Galielo 4 Jupiteri ümber tiirlevat kuud ning leidis, et Maa tiirleb ümber Päikese. Ta avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. 1632.a avaldas raamatu ,, Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta", mille eest ta anti inkvisitsioonikohtu alla. Elu päästmiseks oli ta sunnitud lahti ütlema oma vaadetest Maa tiirlemise kohta ümber Päikese ja paluma andestust. Ta pääses inkvisitsiooni käest, kuid suruti tegelikult koduaresti. Ta jätkas siiski uurimistööd, rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtust. Uus filosoofia ja mõtteviis : Rene Descartes (1596-1650) Teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks. Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli. Descartes arvas ,et inimhingel on kaks omadust: 1) mõistus, mis võimaldab teadmisi saada 2) tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksida. Lahutas teadused kohte ossa : 1) mateeriat uurivad teadused, mis peaksid arenema oma reeglite järgi teoloogidepoolse vagelesegamiseta 2) hingeasjadega tegelevad teadussed, mis on setud teoloogiaga. Sellega vabastas ta osa teadusi teoloogia mõju alt, kuid alistas ühtlasi orgaanislise elu mehhaanilisele käsitlusele. Tema arvastes olid ka loomad ainult mehhanismid . Füüsika : Isaac Newton (1643-1727) Teda on peetud 17.saj suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Ta esimesi teaduslikke leiutisi oli peegelteleskoop, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. Teleskoobi abil avastati, et päikesevalgus koosneb tegelikult paljudest eri värvustest, mis moodustavad spektri. Uurides planeetide liikumist ümber Päikese, jõudis ta järeldusele, et see toimub elliptilisi trajektoore mööda. Tema teadustööd üldistab kõige paremini raamat ,, Loodusteaduse matemaatilised printsiibid " , milles on sõnastatud newtoni seaduste nime all teaduse ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused. Leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Looduse süsteem: Karl Linne (1707-1778) Huvitus eelkõike elavast loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse , sealhulgas Lapimaale. Reisimuljete mõjul asus ta loodust süstematiseerima. Ta leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks : 1) taimeriik 2) loomariik 3)kiviriik. Kujutlus kiviriigist kui elavlooduse osast tekkis sellest, et Linne pani tähelem kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkivad. Taimeriigi puhul rõhuta ta sugulist paljunemist. Ta jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuulutvatesse liikidesse, andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine Antiikajast oli tuntud ja tunnustatud kujutlus, et Maa koosneb 4-st elemendist: õhust, tulest, maast ja veest. Probleeme põhjustas aga põlemisprotsessi seletamine ­ miks puu põleb, aga kivi mitte. Tekkis flogistoniteooria , mille kohaselt põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria. Flogistoniteooria alusel seletati ka raua roostetamist kui aeglast põlemist. A.L de Lavoisier (1743-1794) prantsuse teadlane tuli järeldusele, et metalli oksüdeerumisel toibum küll metalli ühinemine õhuga, kuid mingit flogistoni, mida metall ära annab, ei eksisteeri. Ta väitis ,et õhk koosneb gaasidest , sesaldades 1/5 hapnikku ja 4/5 lämmastikku. 1789 ilmus tal raamat ,,keemia elemendid" , milles ta loetles 33nö põhiainet, lükates sellega põhjalikult ümber kujutluse, et Maa koosneb 4-st elemendist. Oli antiikaja traditsioone järgides nimetikku võtud ka soojuse ja valguse. Henry Cavendish ( 1731 -1810) inglise teadlane avastas 1766.a vesiniku ning seda hapnikuga ühendades sünteesis 1781.a tavalise vee. Arstiteadus Sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. 17 saj olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir , millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad. 18 saj tegi arstiteadus juba suuri edusamme , inimesi suudeti terveks ravida ja paljudel juhtudel päästa surmast. See tõstis usaldust arstide vastu. Hirmsaid nakkushaigusi katku kõrval oli sajandeid rõuged .Rõugeepideemiate korral oli suremus väga suur, ellujäänute ihule, selhulgas näole , jättis haigus inetud armid. Sageli tekkisid tüsistused, tihti jäid inimesed rõugete tagajärel pimedaks . Tervishoiu suurimaks suuvituseks 18 saj võib pidada kaitsepookimiste alustamist rõugete vastu Edward Jenner (1749-1823) ta puutus kokku rahva seas levinud arvamusega, et inimesed, kes on põdenud läbi veiserõuged, ei haigestu pärisrõugetesse. Juurdles rõugete vältimise probleemi üle 20a , enne kui ta 1796 julges oma ideid inimeste peal katsetada. Tema meetod levis Läänemaailmas kiiresti ning laste kaitsepookimised tegid lõpu rõugeepideemiale. Kuna kaitsepookimine tuli kasutusele lehmade kaudu, hakati sed anim vaktsineerimiseks Elekter ... oli 18. saj suurimaid leiutusi, mille kasutuselevõtt uue jõuallikana 19. saj muutis oluliselt nii majanduseli kui ka inimeste teadvust. Esimese elektripatarei ehitas 1782.a itaallane A. Voltra(1745-1827). See koosnes kahest metallplaadist, mille vahel oli väävel happega immutatud vildikiht. Järgnevalt ehitasid ka mitmeid teised teadlased elektripatareisid e generaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks.