Lauljad Måns Zelmerlöw ABBA (1974) (2015) Lauljad Herreys (1984) Carola (1991) Lauljad Charlotte Nilsson (1999) Loreen (2012) POP-muusika Rootsi edu muusikamaailmas ei piirdu ainult Eurovisiooniga: Abba oli 70-ndatel kõige suurem nimi popmuusikas. Roxette on domineerinud erinevaid edetabeleid 90-ndate algusest saati ja seda ka USAs. EDMi supergrupp Swedish House Mafia ja produtsent Avicii on enda muusikaga maailma vallutamas. Eurovisioon Rootsis Rootsi on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1958. aastast. Rootsi on üks Eurovisiooni kõige edukamatest riikidest olles võitnud viiel korral ja tõusnud esiviisikusse 18 korral. Rootsi on võõrustanud lauluvõistlust neljal korral. Kahel korral neist toimus lauluvõistlus Stockholmis, ühel korral Malmös ja Göteborgis. SEE LÄHEB VB AGA EI PRUUGI 1985. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 30. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 4
Referaat Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Kaklased (Strigidae) on lindude klassi kakuliste seltsi kuuluv röövlindude sugukond. Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas peale Antarktika ja mõne ookeanisaare. Eestis võib kohata kahteteist teada olevat kaklaste sugukonda kuuluvat liiki. Nendeks on: habekakk, händkakk, karvasjalg-kakk e. laanekakk, kassikakk, kivikakk, kodukakk, kõrvukräts, lumekakks, sooräts, värbkakk, värbrats, vöötkakk
Aastal 1518 tegid taanlased uue sõjakäigu, ent rootslased jäid jällegi peale. 1520.aasta lahingus võtsid rootslased aga vastu kaotuse ja tunnistasin Taani kuninga Rootsi kuningaks. Septembris kapituleerus Stockholm. Gustav I Vasa Rootsi kuningas Jaanuaris 1521 algas Taani vastu vabadussõda. Samal aastal valis Riigipäev Gustav Vasa riigi eestseisjaks. Varustus sõdimiseks saadi Lübeckilt. 6.juunil 1523 valis Riigipäev Gustav Vasa Rootsi kuningaks. Reformatsioon Reformatsioon tõusis Rootsis päevakorda 1520. Aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Patri, kes oli õppinud ülikoolis Martin Lutheri juures, kuid naases enne, kui luterlik reformatsioon oli Saksamaal välja kujunenud. Seetõttu võis Rootsi protestantliku kiriku areng kulgeda mõneti eripäraselt. Nagu mujal, nii andis ka Rootsis katoliku kiriku ründamiseks käepärase võimaluse kirikumeeste moraalilagedus. Olaus Petri alustas reformatsiooni 1525.aastal abiellumisega. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud
Milline oli Euroopa majanduslik ja poliitiline olukord 17. sajandi lõpul? 17.sajandil saavutas absolutism Euroopas oma hiilgeaja. Seoses sellega oli sõda sel sajandil peaaegu püsiv nähtus. Aastatel 1600 kuni 1720 oli Euroopas kõigest viis rahuaastat. Laastavate sõdade ning absolutistlike valitsejate pillava eluviisi tõttu oli ka majanduslik olukord väga raske (eriti Prantsusmaal). Olukorra tegi keerulisemaks ka ,,väike jääaeg" mille haripunkt oligi just nimelt 17. sajand. Põllumajandus jäi tasemele, kus suuudeti üksnes iseenast ära elatada või pisut üle selle, ja suurem osa toodangust tarbiti ära koha peal. Louis XIV, kelle ajal absolutism Prantsusmaal haripunkti jõudis, hakkas reaalselt valitsema aastal 1661. Poliitika kujundamisel kasutas ta väga väheste nõuandjate abi. Ta määras provintsides ametisse kuninga esindajad ehk intendandid, kes jälgisid poliitika elluviimist. Kuigi Louis XIV kasutas enda võimu rakendamiseks jõudu suhteli...
Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö Referaat Koostaja: Maarja Peebo Kursus: 1. kursus Õppejõud: Väino Sirk Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................
miinuses. Peamisteks põhjusteks on tööstused, mis eraldavad väga suures koguses süsihappegaasi. 2012. aasta andemete põhjal oli Nepali ökoloogiline jalajälg 1 gha/in a ning bioloogiline kandevõime 0,6 gha/in a. Sellest võime järeldada, et Nepali elanikkond ning valitsus on tõsiselt loodusest hoolima hakanud ning leidnud võimalusi, kuidas oma süsinikujälge vähendada. Ökoloogiline jalajälg on minu valitud riikidest kõige suurem Nepalis ning kõige väiksem Rootsis. See võib tuleneda sellest, et Nepal on vähearenenud ning Rootsi on kaugelarenenud riik. Mida rohkem me oma looduse jaoks teeme ning mida rohkem me seda hoiame, seda kauem saab inimkond siin planeedil elada.
''Tõmba Uttu'' Raamatu tõmba uttu on välja antud aastal 2001. Raamatu on kujundanud Reet Rea, toimetanud Helle Tiisväli, korrektor Katrin Abram ja raamtu autor on Helga Nõu (Kuni 1957 Helga Raukas), kes on sündinud 1934. Raamatu peategelane on Joonas Karu ja tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Raamatu tegevus toimub Eestis, väikses külas ja ka Rootsis. Joonas on üks lihtne eesti teismeline kellel on suured unistused. Talle tuleb suur võimalus minna Rootsi ja ta loodab seal sattuda mingi rikka panga direktori juurde ja saada palju tüdrukuid. Enne minekut saab ta teada, et tema asemel läheb Rootsi hoopis Hele Piilmani poeg, mille peale ta algul läheb väga endast välja. Ta tahab teha neile tagasi. Ta annab isegi oma surnud vanaisa kingitud maki ära, et lihtsalt teha tagasi. Maki ära andes ta saab aru, et on teinud suure vea
1. Millised tegurid viisid reformatsioonini? Miks algas see just Saksamaalt? Õpetusest lahknevad usuvoolud, valitsejad püüdsid paavstivõimu kontrolli alt vabaneda, kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtete juurest. See algas Saksamaal, sest Martin Luther ise elas Saksamaal ja riputas Wittenbergi losskiriku uksele oma vaateid seletava teesi. Algas indulgentside müügi pärast. Alguses ei pööratud ta tegevusele suurt tähelepanu, selle tingis paavsti ilmalikud huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda. Põhja- ja Ida-Saksamaal võitis reformatsioon, kuid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa jäid katoliiklikuks. Keisril polnud jõudu ega...
Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus ta 1650.a suri]. Ta põhiteos on 1637 a ilmunu "Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu, väitis D,et see võimaldab vaid seletada seda,mida teatakse ja rõhutas,et teadmiste ainus allikas on mõistus. D arvates oli vaja kahelda kõiges. Valgustusajastu põhijooned Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionaalne maailmakäsitlus. Uskudes mõistuse
docstxt/124742134469099.txt
Musta mere põhjakalda ja tegi nii Venemaast olulise konkurendi Osmanite pärandi jagamisel. Lisaks jõudis Venemaa Poola jagamiste tagajärjel Kesk-Euroopasse. Kui Katariina suri, sai Venemaal troonile ta poeg Paul I, kes põlgas oma kerglaste elukommetega ema ja süüdistas teda ka oma isa tapmises. Ta püüdis valitseda Katariinast tunduvalt erinevalt, Friedrich Suurt matkides, ja tekitas sellega taas rahulolematust, põhjustades viimase eduka paleepöörde. Selle käigus tsaar tapeti ja uue ROOTSIS Pärast Karl XII surma nõrgenes kuningavõim Rootsis tunduvalt. Tegelikku võimu püüdis teostada parlament, kus võitlesid Venemaa-vastaste "mütside" ja Venemaa-sõbralike "kübarate" fraktsioon ja poliitika oli suhteliselt heitlik. "Kübarate" võimuperioodil 1760. aastatel oli Rootsi muutunud sisuliselt Venemaa sõltlaseks. Kuid asjaolud muutusid, kui kuningatroonile tõusis Gustav III, kes püüdis Rootsi mineviku hiilguse taastada. Aastatel
19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. /--Uus slaid--/ o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. /--Uus slaid--/ o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949
..................................................................................... 13 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid "Pipi Pikksukka" 40-ndatel aastatel Rootsis ja 60-ndatel aastatel Eestis, loevad seda nüüd oma lastele ja lastelastele. Astrid Lindgrenile on jagatud tunnustust ja auhindu kogu maailmas, tema raamatuid armastatakse kõikjal. Lindgreni jutud kajastavad humoorikalt ja sisendusjõuliselt laste tundemaailma ja argielu. Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada lähemalt kuulsat lastekirjanikku, kirjeldades tähtsamaid hetki tema elust läbipõimunult loominguga. 1. TAGASI LAPSEPÕLVE Lindgren, Astrid Anna Emilia sündis 14
Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1949. aastal abiellus Lepik Valgast päris Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. Ott sai 1958 aastal õnnetult surma. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2- 8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, siis saate vastuseks kindlasti, et ei tohi süüa magusat, ei tohi süüa palju süsivesikuid, ei tohi juua limonaade, ei tohi süüa leiba ja saia, palju süüa puu- ja juurvilju, lugeda kaloreid, juua palju vett ja rohelist teed. Enamasti on kõik vastused õiged,
Vend liivakivi, liiv, savi, aleuroliit tard- ja Aluskord Eelkambrium graniit (n rabakivi), gneiss, gabro moondekivimid Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia. lk. 16 Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur- Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid, Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne. Olulisus: tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse.
Rootsi Loodus Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise(2104 m) ja Sarek (2090 m). Muidu Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal Kliima Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsi lõunaosas on soojad suved ~17°C ja talvel keskmine temperatuur ~ −2°C. Rootsi põhjaosas on ilm külmem. Saared Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²). Rootsis on 221 831 saart. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085
Teema: Rootsi Riigi üldiseloomustus Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Looduslikud tingimused Loomastik Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud Looduslikud tingimused Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad
loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub KeskRootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekajse (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). RAHVASTIK Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Rootsi on maailma üks kõrgeima oodatava elueaga riik. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemus on soomlaseid (2%). Teised suured grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja LähisIdast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad PõhjaRootsis
ja muid ilmu.Õhutemperatuur suvel Rootsi lõuna osas 16°-24°,põhja osas 8°-16°.Talvel Rootsi lõuna osas külmakraade 0°-8°, põhja osas külmakraade 16°-24°.Aasta sademete hulk 250-1000 mm. Loodusressursid Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressurside poolest. Päikese kiirgust on rohkem, kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiskeja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna- Rootsis on mullad viljakad. Kogu Lõuna- Rootsi on seetõttu kõige tähtsam põllumajandus piirkond. Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60%
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) .
Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Põllumaa hõlmab 7,5% riigi territooriumist, sellest 6,4% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 0,02%. Rohumaad hõlmavad 1,06% Rootsi territooriumist ning mets hõlmab 70%. Pinnamood on mitmekülgne: lääne osas on mägine pinnamood, kuid mere rannikul ida osas ning lõuna osas on tasane pinnamood. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse (2111m) Seega on põllumajandus väga riigi rannikualadele kogunenud ja on ühes koos. Rootsis on valdavalt parasvöötme mandriline kliima kuid rannikualasid mõjutab mereline kliima. Põhja-Rootsi asub juba lähisarktilises kliimavöötmes. Keskmised temperatuurid Rootsis on talvel lõunas - 2 kraadi, põhjas -16 kraadi, suvel lõunas 17 kraadi ja põhjas 13 kraadi. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsis on vegetatsiooniperiood pikk lõunaosas. Kohati ulatub see periood seal 240 päevani kuid
Kihelkonna Põhikool 9. klass Raido Hiiuväin Rootsi Kuningriik Referaat Kihelkonna 2008 Sisukord · Sissejuhatus · Loodus o Kliima o Saared o Jõed o Järved o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled
SUURBRITANIA,ROOTSI,POOLA,SLOVAKKIA. 1) Võrdle metsaressursse 4s riigis.Milline neist riikidest on metsarikkaim? metsavaeseim? Milliste näitajate põhjal otsustasite? Kõige rikkaim neis riikidest on ROOTSI , sest Rootsis on ligikaudu 27,5 (1000 ha) metsa. Area (1000 hectares) FRA 2005 categories 1990 2000 2005 Forest 27,367 27,474 27,528 Võrdluseks: SLOVAKKIAKS: Area (1000 hectares) RA 2005 categories
Rootsi majandus Ronald Bertil Sang Üldandmed Pealinn: Stockholm Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad: tsingi- raua- vase- plii-
6. Transport 7. Eksport, import 8. Kõrgkoolid 9. Vaatamisväärsused 10.Faktid. Taastuvenergia/Hüdroenergia Rootsil on suurim taastuvenergia saldo EL liikmesriikide seas. Täna tähendab see ligi 40% taastuvenergia määra. aastaks 2020 tahab Rootsi kergitada oma mõõtu 49% peale. EL kokkuleppe kohaselt peaks aastaks 2020 iga liikmesriigi energiatarbest 20% moodustama taastuvenergiast. Hüdroenergia, mis on andnud neile elektrit, on Rootsis alates 1882, aga vesi hakkas kasutama juba keskajal Rootsis. Aastal 1700, vesirattad domineerivad täielikult jõuallikas valdkonnas. Kasutades vesirataste võiks siis tegutsevad suured ja rasked masinad, kuid puuduseks oli see, et tekkinud energia ei kavatse vedada rohkem kui vesi ratta telg jõudnud. Tänapäeval Hydropower üks tähtsamaid kodumaiste energiaallikate. Enamik ja peamised elektrijaamad on Ume jõel ja Lule jõel.
Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab
polaarjoonetagune Norrland on hõredalt asustatud ning kõige mägisem piirkond . Eriti mägine on Norra piiri äärne ala, kus asub maa kõrgeim tipp Kebnekaise 2111 meetrit üle merepinna . Maa keskosa ( Svealand ) on suur järverikas tasandik , mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub ka mitu suuremat linna , nende hulgas pealinn Stockholm . Lõuna pool asub Götaland . Sealse soise ja vähe viljaka pinnase tõttu elab neis paigu hõredalt inimesi . Rootsis on hulgaliselt vee energia rikkaid jõgesid , nagu Läänemerre voolavad Ume ja Lule , ning suuri järvi nagu Vänern ( 5585 km2) , Vättern ja Mälaren . Taimestik on piirkonniti erinev . Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra ; Keskosa ilmestab okasmetsade , eriti männikute ja kuusikute rohkus ; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad , eelkõige tammikud ja pöögmetsad . Rikkalikust loomastikust on tähelepanuväärsemad põhjapoolsetel aladel arvukad
Rootsi jõulud/jõuluroad. · Ka Rootsis on jõulutoidud jõulude oluliseks osaks. Rootsis algab jõuluaeg õigupoolest Luutsinapäevast 13. detsembril, kui kohvilaudadele jõuavad safranisaiad(lussekatter). Pärmitaina sisse on lisatud ka toorjuustu, mis teeb kuklid eriti pehmeteks ja mõnusateks. · Järgmised kaks nädalat juuakse glögi ja süüakse piparkooke ning siirupikomme, mida rootslased nimetavad knäck. · Rootsis on maitsestatud veini joodud juba alates 16.-17. sajandist. Esialgu kutsuti sellist jooki nimega hippocras. Kreeklase Hippokratese järgi nimetatud meega, kaneeliga ja kättesaadavate vürtsidega maitsestatud veini tarvitati ravimina kõikvõimalike tõbede vastu. Glögiks hakati seda Rootsis kutsuma alles 19. sajandil. Kui 19.sajandi keskpaiku suhkur ka lihtsamale rahvale taskukohaseks muutus, hakati jooki mee asemel suhkruga maitsestama
(Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseaduses §148-s sätestatud, et Eesti kohtusüsteem koosneb maa-ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kohtute konkreetse moodustamise sätestab Kohutute seadus, mis võeti vastu 19.06.2002 ja mille viimane redaktsioon jõustus 01.04.2011. Rootsis toimub kohtumenetlus rootsi keeles. Eestis on Kohtute seaduse § 5 lg 1-le vastavalt menetlus-ja asjaajamiskeel eesti keel. Õigusmõistmine toimub riigikeeles ja Rootsis on selleks rootsi keel, Eestis eesti keel. Rootsi kohtusüsteem jaguneb kaheks teineteisest täiesti sõltumatuks kohute hierarhiaks - üldkohtuteks ja haldus ning erikohtuteks. Samasugune jagunemine üld- ja halduskohtuteks on ka näiteks Prantsuse kohtusüsteemi puhul. Eesti puhul sellist jagunemist ei toimu. Eestis
Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Telekommunikatsioonid: Rootsi telekom-i turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi- ja IT-sektor on praktiliselt kokkukasvanud ning Ericsson domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25%-ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst. Transpordiseadmed: Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania
asemele istutatud okaspuid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks
Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa. 1850. aastal oli seal 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus aastatel 18501930 üle miljoni rootslase USAsse. Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi kaupade järele. Näiteks riigi esimene raudtee rajati 1850ndail aastail. 19.sajandi viimasel kümnendil oli tööstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus. Arenesid masinaehituse uued harud (elektrotehnika, kuullaagritööstus jne.), mis kõik olid seotud kvaliteetse terase ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamisega. Tööstuse arenedes algas kapitali ja tööstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike ühenduste loomine
Agnetha Fältskog, Anni-Frid Lyngstad ja Björn Ulvaeus. Björn ja Agnetha ning Benny ja Anni-Frid olid abielupaarid (abiellusid vastavalt 1971 ja 1978). Ansambli nimi moodustati 1973 ansambli liikmete eesnimede esitähtedest. Ulvaeus oli varem esinenud ansambliga Hootenanny Singers ja Andersson ansambliga Hep Stars; Lyngstad ja Fältskog olid tuntud sooloartistidena. Nad moodustasid ansambli, mille nimi oli esialgu Björn, Benny, Agnetha & Frida. Aastal 1973 oli Rootsis ja Norras suur hitt nende laul "Ring, Ring". Neil ilmus ka samanimeline album. Pärast 1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitmist lauluga "Waterloo" saavutas ABBA enneolematu edu nii Euroopas, USA-s kui ka Austraalias. ABBA plaate on müüdud kokku vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. Aastal 1983 otsustas bänd võtta pausi; 1984 mindi ametlikult laiali. Björn Kristian Ulvaeus (sündinud 25
Rootsi Rootsi paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pindala on 449 964 km2 . Rahvaarv on 2011 aasta seisuga 9 428 100. Pealinnaks on Stockholm. Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas Carl XVI Gustaf, kes on abielus brasiilia-saksa päritolu kuninganna Silviaga. Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik. Rootsi suuremad saared on Gotland, mille pindala on 2994 km² ja Öland 1347 km². Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas aga segametsad. Neis elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus
Saami keel Saami keelt kõneldakse Norras,Rootsis,Soomes ja Venemaal. See ei ole kuskil riigikeel,vaid vähemusrahvuse keel. Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Üksnes kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (Eesti ;Soome) kõige lähemad sugulaskeeled. 70% saamidest suurel maa-alal Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978
Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa. 1850. aastal oli seal 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus aastatel 1850-1930 üle miljoni rootslase USA-sse. Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi kaupade järele. Näiteks riigi esimene raudtee rajati 1850-ndail aastail. 19.sajandi viimasel kümnendil oli tööstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus. Arenesid masinaehituse uued harud (elektrotehnika-, kuullaagritööstus jne.), mis kõik olid seotud kvaliteetse terase ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamisega. Tööstuse arenedes algas kapitali ja tööstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike ühenduste loomine
astutud ämbrisse. Näiteks on Eestis lubatud närimistubaka müük. Seda valmistatakse põhiliselt Ameerikas. Keelamisega tegelevad ametkonnad ei suuda aga selgitada, mis on nende kahe asja vahe.Snusi valmistajad on öelnud, et närimistubaka saamiseks tuleb snusi algmaterjali lihtsalt vähem jahvatada. Üldjuhul on närimistubakas valmistatud lühema fermenteerimisprotsessiga ja sellega seoses sisaldab ta suuremal hulgal kahjulikke aineid. Miks on Rootsis huuletubakas lubatud? Arvatakse, et Rootsi ei oleks astunud muidu Euroopa Liitu (ligi 1 miljon huuletubaka tarbijat). Viimaste aastatel on tehtud mitmeid uurimustöid snusi kahjulikkusest tervisele. Järgnev informatsioon on kokkuvõte sellest mida need uurimused on näidanud: Rootsis on snus olnud kasutuses juba üle 200 aasta ja selle mõju tervisele on nüüdseks põhjalikult uuritud mitmetes teaduslikes uuringutes.Viimases kolmes uurnigus mis on viidud läbi koostöös
Pärnu 2015 Rootsi (rootsi keeles Sverige), ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige), paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pealinn on Stockholm. Rahvaarv on 9 573 466 (2013). Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima
Kadrina Keskkool Lapi keel Referaat Martin Proosa 10.A Saukse 2010 1.Üldandmed × Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all × Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000 × Lapi keeled kuuluvad soome-ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'. Seda nimetust kasutavad ka naabrid soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ja nende järgi teisedki rahvad
Soome keel Soome asub Põhja- Euroopas ning teda ümbritesb Soome laht ja Läänemeri. Tema lõuna naaber on Eesti, ida naaber Venemaa ja lääne naaber Rootsi. Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr
...........................................................................................2 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 3 1 Rootsi põllumajandus 1. Looduslikud eeldused Rootsi asub Skandinaavia poolsaare idaosas. Üle poole maast katab okasmets. Põllud hõlmavad ainult 8 % maast. 60 % põldudest asub Lõuna-Rootsis. Rootsi asub lähispolaarses vöötmes, jahedas- ja mõõdukas parasvöötmes. Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu on kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias samadel laiuskraadidel. Sademete hulk on umbes 1000 mm aastas ja temperatuuri keskmine on 3ºC. Vegetatsiooni periood on lühike ja on võimalik saada 1 saak aastas. Niisutamine pole vajalik, küll aga kuivendamine.Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul
Third level ka kuninga vapp. Seega saab Fourth level Fifth level ta määrata selle kasutust teiste kuningliku perekonna liikmete poolt, aga ka vapi muudatusi ja lisandeid. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades. Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks (seaduses: "peamiseks keeleks"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi
Lühidalt riigist: Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia ja mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 kohalikku omavalitsust Õigussüsteem: Baseerub 1975. aastal vastuvõetud konstitutsioonil. Riigipea: Kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega. Peaminister: Göran Persson Seadusandlik kogu: Ühekojaline Riksdag (parlament), milles on 349 liiget. Riksdag on Rootsis ainus seadusandlik võim, kusjuures üleriigilistel rahvahääletustel saadud tulemused omavad kõigest nõuandvat iseloomu. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on parteil vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Valitsemine: Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegusese poliitikutest ja amenikest koosnevasse sotsiaaldemokraatliku valitsuskabinetti kuulub 22 ministrit -
omavahel abielupaarid. Ansambli nimi tuleb liikmete eesnimede esitähtedest. Aastal 1974 võitis ABBA Eurovisiooni lauluvõistluse lauluga "Waterloo". ABBA plaate on kokku müüdud vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiigelajal oli ABBA The Beatlesi populaarsuselt teine ansambel. Aastal 1983 otsustas bänd võtta pausi ning 1984 läks bänd ametlikult lahku. Benny Andersson Göran Bror Benny Andersson on sündinud 16.detsembril 1964 Stockholmis, Rootsis. Ta oli abielus Anni-Frid Lyngstad-iga. Enne bändiga ABBA liitumist, kuulus ta bändi nimega "Hep Stars". Benny Andersson mängis ABBA bändis kitarri. Peale ABBA bändi lahkuminekut, kirjutas Benny koos Björniga mitmeid kuulsaid lugusid. Björn Ulvaeus Björn Kristian Ulvaeus on sündinud 25. aprillil 1945 Göteborgis, Rootsis. Ta oli varem esinenud ansambliga Hootenanny Singers. Björn oli abielus bändiliikme Agnetha Fältskogiga.
Rootsi Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu.
inimesi oli küüditatud juba selleks ajaks. Seda suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks, kuna põgeneti peamiselt paatidega. Väga paljud eestlased põgenesid Rootis. Mindi paatidega Soome ja sealt edasi Rootsi. Soomlased aitasid sinna saabunuid Eesti põgenikke ja kuna eestlased ei saanud seal olla, sest NSV Liit nõudis põgenenud eestlasi tagasi. Soomest Rootsi saamisel aitas eestlasi Soome ohvitser Otto Kumenius. Rootsis ootas põgenikke soe toit ja ööbimis kohad, milleks olid siis kirikud ja rahvamajad. Põgeniti ka Saksamaale, kuhu põgeneti Saksamaa poolt varutud laevadega. Põgeneti ka teistesse Euroopa riikidesse. Eestis pagenemist peeti esialgu ajutiseks, kuid väga mitmed pagejad jäid siiski sinna riiki kuhu nad olid põgenenud. Kõik eestlased ei jäänud välismaale. Neid sunniti tagasi pöörduma, tagasi jõudis umbes 21000 inimest. Neist umbes 10000 olid endised sõjaväelased
Samal päeval algas Stockholmi Suurturul peade maharaiumine, see sündmus läks ajalukku Stockholmi veresaunana. Jaanuaris 1521 algas uuesti vabadussõda Taani vastu, Gustav Vasa valiti riigi eestseisjaks ning 6.juunil 1523 valiti Gustav Vasa Rootsi kuningaks, iseseisvusvõitluse käigus oli teda toetanud Östergötlandi piiskop ja temaga sõlmitud kokkuleppe alusel pidi kuningas säilitama kiriku privileegid. Reformatsioon Rootsis Reformatsiooniprobleem tõusis esile 1520 aastatel kui luterluse ideid levitas Olaus Petri kes oli õppinud Martin Lutheri juures, kuid ei naasnud,0 koju enne kui luterlik reformatsioon oli Saksamaal välja kujunenud Rootsis andis katoliku kiriku ründamiseks käepärase võimaluse kirikumeeste moraalilagedus Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud Riik kippus järjekindlalt kiriku varade kallale
Rootsi energeetika Riigi asend Rootsi moodustab pika rannikujoone Lääne-mere lääneosaga. Maismaaga on piirid Norra ja Soomega ning on silla-tunneliga ühendatud ka Taaniga. Pindala on 450 295 km2, rahvaarv 9,716,962. Energiavarad Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Rootsis on suured metsavarud. Domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Energiavarad Rootsis leidub ka rauamaaki. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Tuumaenergia
Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi elab põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Soome keelt kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes, kuid seda rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis
annaabi.ee 
