Absolutism ja valgustus (1)

Valgustusajastu võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant . Taolise nimetusega taheti
väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes . Tema põhiteoseks oli „Arutlus meetodist”.
Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus.
Valgustusideoloogiale oli omane uus humanism . Valgustajate vanema põlvkonna ideoloogiks oli Voltaire . Ta rõhutas ka isikuvabadust. Tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism . Montesquieu peateoseks kujunes 1748.a. avaldatud „Seaduste vaim”. Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis
tema arvates olid despootia. Ideaalseks
riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat . Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahususe teooria. Rousseau oli valgustajate vasakpoolse suuna suurmaks esindajaks . Tema üheks põhiteoseks
oli „Ühiskondlik leping”, milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi
enne riigi tekkimist. Entsüklopedistidest oli tuntuim Diderot , kelle toimetamisel ilmus 1751.a. „Entsüklopeedia”, mille uudsus seisnes selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohast . Samuti koondas see
väljaanne oma aja eesrindlikke ja erinevaid inimesi.
Prantsuse absolutism:1610.a. suri mõrvari käe läbi kuningas Henri IV. Tema suurimaks saavutuseks oli Pr laastanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Pärast kuninga mõrvamist kuulutati uueks kuningaks Louis XIII. Opositsiooni juht nõudis seisuste esinduse e. generaalstaatide kokkukutsumist. Generaalstaatide istungitel paistis silma vaimuliku seisuse esindaja piiskop de Richelieu , kes tõusis kardinaliks ja 1624 .a. esimeseks ministriks. Richelieu koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti, sealhulgas rahanduse peakontrolöri oma ja kuni oma surmani 1642 oli Pr tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma 1643 .a. tõusis troonile lapseeas Louis XIV. Tegelikke valitsusasju juhtis Prantsusmaal kardinal Jules Mazarin kui Louis XIV oli veel alaealine. Pariisi parlament püüdis võtta endale esindusorgani ülesandeid.
1651.a. tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini surma hakkas ta valitsema absolutistlikult. Kuningavõim omandas nüüdsest enneolematu ulatuse . Kõik pidi keerlema
kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri 1715 .a., sai Louis XV nime all troonile
tema pojapojapoeg.
Saksa- Rooma keisririik :Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast. Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. 1613–1640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku. 1663 istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust Esile tõusid kolm suuremat riiki: Saksimaa, Brandenburg, Baieri . Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningaks 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, tekkis kuurvürstiriik pealinnaga Berliin . 1618 lisandus veel Preisi hertsogkond. Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Suur kuurvürst Friedrich Wilhelm: arendas põllumajandust,
pani rõhku kanalite ehitamisele, konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle. Rajas suure ja hea väljaõppega armee , purustas ehrbellini lahingus rootslased 1701 krooniti Preisi kuningas Friedrich I, ta lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased.
Absolutism-Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I. Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust. Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks. Import kangad keelustati . 1717 kehtestati üldine koolikorraldus .Valgustatud absolutism
Preisi valgustatud valitsejaks oli kuningas Friedrich II; Vana Fritz Tahtis vähendada talurahva teotöö päevi 5-6 -lt kolmeni, kuid aadlid olid selle vastu ja seda ei rakendatud.
Lasi ülesharida soid ja rajada uus külasid ja talusid, tänu sellele saabus riiki 360 000 sisserändajat
Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kohtusüsteemi
Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada hulga uusi koolimaju.
Ikka sõdadesAustria pärilussõda. Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele.
Vallutati Sileesia . Seitsmeaastane sõda (1756- 1763 ).Vastu tuli sesita Euroopa riikide koalitsioonile, eriti Venemaa ja Austria liidule. Venelased vallutasid kolmeks päevaks küll Berlini kuid olid sunnitud tagasi tõmbuma.Friedrich II suutis lüüa vastased ükshaaval ja kokkuvõttes säilitati oma valdused .
Austrias kehtis keisri võim. Austria keisririiki kuulusid ka Tšehhi ja Ungari. Riikide liidu eesmärk oli kaitsta end türklaste eest. Suurriigi valitsemisel tugevnes järk-järgult keisrivõim. Türgi ründas ägedalt juba 1660. aastal, mil nad vallutasid Transilvaani ja suure osa Ungarist. Võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega Mustafa Kara juhtimisel 1683. aastal. Viini päästis 70 000-meheline jalavägi, mis sundis türklasi Viini alt põgenema. Kui heitlus Türgiga jätkus. 1739. aastal tuli türklastel loovutada Belgrad. Hispaania pärilussõjas sõlmitud rahudega omandas Austria Madalmaad ning Lombardia koos Milano linnaga. 1740 . aastal puhkes Austria pärilussõda, kuna Karl V järel sai troonile tema tütar Maria Theresia. See tekitas paljude hulgas protesti. Võitlus Austria keisririigi vastu muutus eriti aktiivseks 17. sajandil. Austria võimu vastu võitlejaid hakati Ungaris nimetama kurutsiteks. Ungari vabadusvõitluse kõrgajaks sai kurutside ülestõus 1703-1711 aastal Ferencz II Rakóczy juhtimisel. Ülestõusnud talupojas lootsid vabandeda pärisorjusest aga varsti omandas liikumine rahvusliku vabadusvõitluse iseloomu. Valgustatud absolutismi läbiviijateks olid keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II. Maria Theresia tegeles isiklikult iga päev riigi asjadega. 1775. aastal kaotati tollipiirid keisririigi ees. 1776. aastl jõustus uus kriminaalkoodeks , mis kaotas piinamise. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku ja loodi kutsekoole. 1781 . aastal anti välja patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus.