Absolutism Absolutism riigivalitsemisvorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Miks tekib? paljudes riikides taheti stabiilsust, taheti ühte inimest, kes juhiks riiki. Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine 7) majanduspoliitikas tuleb merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest maavaradest (kulla...
1) uusaja algus ja lõpp - Uusaeg algas umbes 1500.aastal ning lõppes umbes 1914-1918. 2) viis uusaja tunnust - Uusaja tunnused: Tekkisid rahvusriigid, tekkis absolutism, teaduse arengul tuginev maailmapilt, tekib kapitalistlik majanduskorraldus, tööstusühiskonna teke tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kun...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Referaat Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Õppejõud: Peeter Järvelaid Koostaja: Viktoria Gratsjova Tallinn 2014 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Valgustusajastu............................................................................................................ 4 Inglismaa valgustus:................................................................................................. 4 Saksamaa valgustus:.....................................................................
Mis on valgustus? Kui eelneval sajandil elasid inimesed vaimupimeduses, siis 18. sajandil hakati rääkima täiesti uuest filosoofiast- valgustusest. Üks parimaid sõnastusi sellele pärineb Saksa filosoofilt Immanuel Kantilt: ,,Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest’’. Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Selle ajastu esindajateks on: Descartes, Voltaire, Rousseau ja Montesquieu. Eelnev sajand põhines ainult usul. Usuti, et Jumal on kõikide asjade põhjenduseks, kuid valgustusajastu tõukas selle arvamuse ümber. Valgustuse üheks tunnuseks on ratsionalism ehk loogilisus. Selle rajajaks oli Prantsusmaal René Descartes. Descartes pidas teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes. Sellest tuletas ta ka järgmise ütluse: “Ma mõtlen, järelikult olen olemas”. Seega, kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Valgustuse eesku...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks. Hakkas vähenema usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?" ...
VALGUSTUSFILOSOOFIA & uusaja mõttemaailm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tunni eesmärgid: 1) Ettevalmistus valgustusteemaliste tekstidega töötamiseks 2) Valgustuse mõiste ja tähtsamate esindajate seisukohtade kordamine Tekkimise eeldused Maadeavastused maailmapildi avardumine Tehnika areng looduse mõistmine Teaduse areng mõistus ja loogiline mõtlemine Religioon deismi teke Deism Deism - 17.-18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomist ei sega end enam looduse ja ühiskonna ellu. Filosoofiline jumala kujund - jumal kui eksperimenti jälgiv teadlane. Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse...
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ...
Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal: Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab ...
Kordamisküsimusi arvestustööks Teemad: Absolutism Prantsusmaal. Valgustus. Prantsuse revolutsioon. 1. Absolutism. 1) Tunnused: piiramatu kuningavõim, bürokraatlik ametnikkond, kuningal usaldusisikud nt kardinal, alaline sõjavägi (allus kuningale), merkanilistlik majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus. Ta pooldas protestantlikke võime, pidas vajalikuks piirata kõrgaadli võimu, surus maha aristrokraatlike vastupanukatsed, konfiskeeris vandenõulaste maavaldused ja hävitas nende kindlused. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametniku. Louis XIV ajal (valitsemisaeg 1643 - 1715) umbes 20 ...
Kehra Gümnaasium Valgustusajastu Referaat Kehras 2008 Ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis võttis saksa filosoof Immanuel Kant kasutusele valgustusajastu mõiste. Valgustus kui mõtteviis oli välja kujunenud ammu enne artikli ilmumist. Valgustusajatu mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ning uue maailmakäsitluse tulekut. Esimesed valgustajad ja valgustuseideloogiaeeskäijad elasid 17. sajandil, kuid valgustusajastu hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valustusajastu mõtteviis levis ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemist mõjutas oluliselt teaduse areng. Teadus pani inimese kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Valgustus oli peamiselt kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured ulatusid 17. sajandi teadusalastesse saavutustesse. 18. sajandil muutis valgustus oluliselt valitseja...
VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub te...
Valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse.Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus.Esiplaanile seati inimene.Rene Descartes-Sündis väikeaadliku pojana.Tema põhiteos ,,Arutlus meetodist".Rõhutas et teadmiste ainuke allikas on mõistus.Arvas et kahelda tuleb kõiges. Voltaire-Oli kirjanik,poeet,jurist ja ajaloolane.Lähtus loodusõiguse teooriast.Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria.Seadusandlik,täitesaatev,kohtuvõim peaks eraldi olema. Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus Lähtus pietismist,mis pöörab tähelepanu vagadusele j...
AJALUGU 1. absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentarism konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. Valgustus mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj) Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine) konstitutsiooniline monarhia riigikord, kus manarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega (võib aga ei pruugi olla demokraatlik) Merkantilism 15. saj Euroopas tekkinud majanduseteaduse suund(Põhiargument: riigile on majanduslikult kasulikum kui eksporditakse rohkem ja imporditakse vähem) Kolonialism poliitika, mille eesmärk on nõrgemate võit vähem areneneud maade a...
Valgustus murrang inimkonna vaimuelus Kui enne oli inimeste peamiseks prioriteediks kõik, mis oli seotud kirikuga, siis 18. saj algab Euroopas suur vaimne liikumine, mida iseloomustab ratsionalism ning empirism, mis muutuvad rahva seas aina levinumaks. Valgustusajastu nimi pärineb esseest "Mis on valgustus?", kus Immanuel Kant ütleb, et valgustus on inimkonna vabanemine autoriteetide eestkoste alt. Kuigi nagu tänapäevalgi on inimeste vaated poliitikale ja filosoofiale erinevad, oli valgustajatel üldiselt ühine mõtteviis astuti vqälja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla ning katoliku kiriku vastu, kasutati loodus- ja täppisteaduste saavutusi ning kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Valgustuse tekke aluseks olid kindlasti maadeavastused, tehnika ning teaduse areng, hariduse levik, humanism ning rahulolematus feodaalkorraga. Mida rohkem oli rahval võimalik haridust omandada, seda rohkem haka...
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandus...
Romantism Sai alguse saksamaalt ja inlismaalt ja levis kiiresti euroopasse välja. Kujunes sellepärast et suurtel rahvavõistlusltel suur prantsuse revolutsioon ei toonud kasu rahvale ja sai kasu sellest kodanlust. See on pettumuse väljendumise väljendumine ja pettumust väljendatakse materialisti ja et kondanluse vastu pahameelt. Pettumus, et praegune aeg on väga vale. Kõik see elu korraldus, inimestesse suhtumine ja seadused on vale. Romantismile eelnes valgustus ja klassitsism. Valgustus oma m,õistuslikusega leiti et mõistus ei toonud arengut ja klassitsism oma normidega ei viinud ka edasi, muutus ahistamiseks ja seega otsiti midati paremat ja uuemat. 18 sajandi lõpp 19 saj algus. Kõrgaeg kuni 1930 neni. Prantsusmaal alguses ja siis üle maailma. Igal maal oma moodi. Noorema kultuuriga rahvastel oli valgustatud mõte. Vabaduse ja õigluse vaaltus. Ühiskonnas inimesed mõistsid et ameeriklased jms ei ole midagi halvemad kui nemad. Varem olid...
INIMENE ÜHISKOND KULTUUR UUSAEG 5.Peatükk VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL Valgustus(algas 17.saj, hiilgeaeg 18.saj, lõpp 19.saj.) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog, jurist, kirjanik, dramaturg, p...
Millal tekkis valgustus? Esimesed valgustajad elasid 17.saj,selle hiigelaeg langes 18.saj,mida nim ka valgustussajandiks,kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19.saj algusesse. Kus kohas tekkis? Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Valgustusajastu mõiste pärineb aga Saksamaalt mille võttis kasutusele saksa filosoof I.Kant ühes oma artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Tähtsamad esindajad ja nende seisukohad. R.Descartes-rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.Põhiprintsiip-ma mõtlen järelikult olen ma olemas. Voltaire-Põhitegevuseks oli võitlus katoliku kirikuga.Ta rõhutas isikuvabadust.Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord,mille aluseks on vabadus ja omand. Rousseau-ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit.tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist ...
1.Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna- Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal klassitsism 2.Klassitsism lähtub oma põhitõdedes antiik kutuurist arhitektuurist ja kirjandusest. 3.klassitsismi tunnused-. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtustEmotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism , Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi, Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte ,Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 4.Barokk-Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,Vas...
Valgustusfilosoofia ja olulised valgustusfilosoofid Sissejuhatus Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale andis küll nime saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusfilosoofia üldjooned ja põhialused Valgustusajal oli kõigi hinnangute peamine krite...
5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, drama...
Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil. Gallia- Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa. Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas...
Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 1804) VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige olulisem oli siin loodusseaduste avastamine, mis andis inimesele võime mõista ja ...
1. Milline kirjandusvool on barokk /klassitsism /valgustus /sentimentalism /romantism? Mis sellele voolule eelnes, mis järgnes? Rahvad, kellele barokk/ klassitsism /valgustus /sentimentalism /romantism on kõige omasem. 1.1. Barokk on 17. sajandi kirjandusvool Hispaanias ja Itaalias. Kirjanduses rõhutatakse tegelaste kõlbelisusele, kritiseeritakse kuningat, esinevad konfliktid (kire tõttu), irratsionaalsus, keeruline, inimesed muutuvad järsult, konfliktid on teravad. Kirjanikest Lope de Vega, Pedro Calderon, Cervantes. Barokile eelnes renessanss ja järgnes . 1.2. Klassitsism on 17. sajandi kirjandusvool Prantsusmaal. Seda iseloomustasid ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine. Klassitsismile eelnes renessans...
1 ÜLEVAADE VALGUSTUSAJASTUST 17.-18. sajandit tähistatakse vaimses mõttes valgustusena. I.Kant annab meile valgustuse klassikalise definitsiooni 1783 a.: "Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen." - "Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." "Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta." "On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." 1...
Kumb on parem riigivalitsemisvorm - absoluutne monarhia või valgustatud monarhia Euroopas on läbi ajaloo olnud palju erinevaid vaimseid liikumisi, suur tähtsus on just absolutismil ja valgustusajastul. Just need liikumised on kujundanud euroopat, kus me elame. Olulisemaks liikumiseks peetaks valgustust, kus juhtmõtteks oli usk mõistusesse. Inimeste elu muutus paremaks kui saabus valgustus. Teine vaimne liikumine, mida kutsuti Absolutistlikuks valitsemisviisiks tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroop...
Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusa...
KLASSITSISM ja VALGUSTUS 1. Klassitsismi iseloomustus, tragöödia, komöödia. Prantsusmaal 17. sajandil. Prantsuse akadeemia 1635. Mõju Ida-Euroopa ja Ameerika rahvuskirjanduse kujunemisele. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. Seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Põhineb ratsionalismil, mis vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust, loogilisust. TRAGÖÖDIA Ühisjooned KOMÖÖDIA Kõrge zanr. Tegelased kõrgest 5 vaatlust. Kirjutatud Madal zanr. Vabamad reeglid. seisusest. Labasus ja vägivald värssides. Vähe Meelelahutuslik. Õpetlik. keelatud. Kujutati ülevaid tegevust, pa...
Konspekt. Valgusajastu. Keskaja lõpul maadeavastusega alanud maailmapildi avardumine jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis olid seni olnud inimsilmale kättesaamatud. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Uusaja teaduse sihte väljendas kulukalt Prantsuse filosoofi Rene Descartes´i (1596-1650) juhtmõte ,,Ma mõtlen,järelikult olen olemas ´´ . Oma tähelepanekute ja mõtlemise abil avastas inimene looduses aina uusi seaduspärasusi. Üha enam veenduti, et looduses pole midagi juhuslikku, kõik nähtused on seotud kindlate reeglitega. 17.-18. sajandil levis arusaam, et Jumalal on maailma luues universumis kehtiva korra igaveseks kindlaks määranud ega sega end hiljem maailma ...
Valgustuskirjanduse esimene pool. 1.Mida kujutab endast valgustus?Kus sai alguse?Millal?Kus arenes põhiliselt? Valgustus oli vaimne liikumine,mis tähistas demokraatlike ideede levikut,tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale.Sai alguse Inglismaalt,kus kodanlik pööre toimus kõige varem.Kuigi tuli Inglismaalt olid prantslased need kes kujundasid Euroopa valgustuse palge.Sai alguse umbes 18.sajandil.Valgustus viis Suure Prantsuse revolutsioonini(1789.a.). 2.Iseloomusta prantsuse valgustust,olulisemnad zanrid. Kirjanduses pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt mõjule Prantsusmaal. Prantsuse valgustus oli kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu 18. sajandi lõpuni 1789 toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid. Progressi aluseks pidasid nad teaduse ar...
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
Valgustusajastu Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tekke eeldused on maadeavastus, mis jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida paremini teadusi. Kujunes ka uue mõtteviisi teke mis ei toetunud enam mineviku suurmeeste väidetele. Valgustusidee tekkekoht on Inglismaa.Üle euroopa levisid aga valgustusaja aated Prantsusmaa kaudu. Prantsuse haritlased sõitsid Inglismaale uute ideedega tutvuma. Kiriklikud võimud aga püüdsid valgustusidee levikut Prantsusmaal takistada, kui see ei õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides. Valgusideed levisid ka lugemisringides. Iseloomulikud jooned on usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse, vaimse vabaduse hindamine, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine, inimesed on kõik võrdsed ja...
VALGUSTUS - periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. VALGUSTATUD ABSOLUTISM - monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna- ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile)...
Tartu Kivilinna Gümnaasium 16-19 sajand Euroopa suurriikides Referaat Tartu, 2007 Sissejuhatus Selles referaadis käsitlen Kesk-Euroopa, põhiliselt Inglismaa, Saksamaa ja Prantusmaa valgustust ning sõjalist ja teaduslikku arengut 16-19 sajandil. Välja on toodud ka mõndade isukute lühielulugu. Käesolev referaat on kokku pandud kooliõpiku tekstidest ning internetis leiduva info põhjal. Mingil määral sisaldab see ka autori enda teadmisi. Huvitavat lugemist! Sisukord Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil. Üheks valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. See pani kahtlema ära kulunud tõdedes ja ülistas eelkõige...
Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja oskused (teema käsitlemiseks): Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused, reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku...
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tr...
Mis on valgustus? Valgustusajastu on periood 18. sajandil Euroopas, sellega kaasnes religiooni ebapopulaarsus, ratsionaalne mõtlemine, demokraatia ning inimõiguste väärtustamine. Kasvas ka huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu. Valgustusfilosoofia tekkimise eeldused olid maadeavastused, uus mõtteviis, renessanss ja tehnika areng. Kõige tähtsama valgustuse esindajad olid Charles Louis de Montesquieu, Jean-Jacques Rosseau, René Descartes ja Voltaire (François Marie Arouet). Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav tulevik pidi kujunema mõistuspäraseks. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Inimestele seati eeskujuks loodus. Esiplaanile seati...
Kadri Laur Pärnu Raeküla Gümnaasium XI B. Ajaloo arutlus Euroopa absolutism ja valgustatud absolutism: erinevused ,sarnasused Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüdsest koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu, absolutismi ajastu. Absolutisimi välised toed olid ühtsest kekskusest juhtitud.Valitsus, majandus, regulaararmee ja ühtne riigikirik, kõik need olid jällegi kinni ühes, et riigi võim oli jagamatu! Absolutismi kõrvale tooksin ma paraleelina valgustatud absolutismi, kus maailma vaated mingil määral vabanesid. Valgustatud absolutismis rõhutati eriti kogemustel põhinevaid uurimustöid, kriitilist suhtumist ühiskonda ning paljusid uusi avastusi loodusteadustes. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Ma arv...
1) Antiikkirjanduse hulka kuuluv varaseim kirjandus on Vana-Kreeka kirjandus, mille vanimad teosed loodi 8-6 saj. E.m.a. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgu kirjanduslik ja filosoofiline pärand on edasist Euroopa kultuuri palju mõjutanud. Antiikkirjanduse ajajärku jäi ka hellenismiajastu, mil levis Kreeka kultuur Vahemere äärsetel aladel laiemalt ning kirjasõna ja raamat muutusid üha olulisemaks. Lisaks hakkas arenema ladina keelne Vana-Rooma kirjandus ning üha olulisemaks muutus kristlik mõtteviis ja usk kirjanduses. 2) Keskaja kirjanduseks nimetatakse 5-15.sajandil loodud teoseid, mis olid nii ladina keelsed, kui ka erinevates rahvakeeltes ning murrangutes. Keeltes ei olnud ühiseid norme ning seetõttu oli sõnadel mitmeid variante ning kasutati palju erinevaid murrakuid. Kuna Ristiusu levik oli põhjustanud Euroopa ühtsema kultuuri kujunemise siis toodi ka kirjanduses välja traditsioonide olulisust ning edasikandmist. Kirjasõna roll ei ol...
1.Mis on esinduskogu (nt generaalstaadid)? (konsp) Generaalstaadid ehk prantsuse seisuste esinduskogu. 1614 saatis Louis XIII nad laiali kaheks aastaks. 2.Seisused ja nende roll Prantsusmaal (lk 38-40) Kõik seisused on võrdsed. 3.Absolutism Prantsusmaal, näited kuningatest ja kardinalidest (lk 38-45) Kogu võim oli ühel inimesel kuningal. Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - või...
Kirjanduse mõisted . Veeda india kirjanduse vanima ajajärgu kirjavara Sanskriti keel - indoaaria keel , milles on kirjutatud enamik india kirjanusest Budism 6-5 . saj vastabdus hinduismile , saanud nime Buddha , selle usuni rajaja järgi Hinduism Inimesed 4 kastis , hinduks saadakse vaid hindu perre sündides Taoism Hiina riigiusk Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao , mis tähendab teed . aga ka tegutsemisviisi ,eluaeadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu , kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana Eepos lugulaul , värsivormilineteos maailma loomisest ,jumalates , kangelastest Antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus (8-5. Saj ) Piibel Kristlaste pühakiri , jaguneb Vanaks ja Uueks testamendiks Keskaja kirjandus Ajavahemik antiigi ja renessansi vahel Koraan Moslemite pühakiri , koosneb suuradest Rüütlikirjandus rüütlikirjandus oli rahvaluulest lähtuv , kuid...
Prantsuse revolutsiooni mõju Eesti 19. sajandi ajaloos 18. sajandi lõpul süvenes Prantsusmaal üldine kriis: majanduslik olukord halvenes, seisuslikud vastuolud, kodanlus soovis aadliga võrdseid poliitilisi õigusi. 1789.a vallutas rahvas Bastille kindluse, mida peetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks. Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Eesti 19. sajandit? Eestis 18. sajandi lõpul vajas uuendusi mõisamajandus ning Euroopast jõudsid Eestisse revolutsioonilised vabaduse ja võrdsuse ideed. Tänu vabaduse ja võrdsuse ideele hakati Eestis kavandama talupoegade olukorra muutmist. Esimene samm tehti 1802. aastal talurahvaseadusega, millega kehtestati talude pärandatav kasutusõigus ja suuremad õigused vallasvarale. 1816. aasta talurahvaseadusega kaotati ka pärisorjus, mis tähendas, et talupojad said isiklikult vabaks, kuid pidid maad hakkama rentima. 1856.a talurahvaseadus lõi õigusliku aluse raharendile üle...
Valgustuskirjandus Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vestuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Valgustus 18. Sajandil Euroopas · Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis? Kõigepealt tekkis Inglismaal John Loche'i ja Isaac Newtoni ideed levivad. Kirjanik Daniel Defoe `' Robinson Crusoe'' ja J.Swift `'Gulliveri reisid''. Tekkis Prantsusmaal Rousseau ja Montesquieu! Inglismaal viibides sattusid nad vaimustusse nendest filosoofiatest ja viisid selle Prantsusmaale Voltaire ja Diderot! Rousseau filosoof, kirjanik ja pedagoog Saksamaa Voltaire läheb val...
Valgustus 1. Valgustus 18.saj- oli vaimne liikumine, mis toetas haridust, demokraatiat, võrdseid võimalusi ja olid vastu iganenud kirikule, pärilikule kuningavõimule, vananenud poliitikale. Mõistuse abil rajatakse tee õnnele ja õiglasele ühiskonnale. Võõrtusatati tööd, toimetulekut, looduse valitsemist. Levis kogu Euroopas. Prantsusmaal tõusis esikohale proosa, tekkis filosoofiline romaan, püüti välja mõelda täiuslikke riigikorraldust ja ühiskonda. Kirjandus oli filosoofiline. Inglismaal oli juhtiv zanr romaan, kuid tekkis ka robinsonaad, mis kujutab inimest, kes peab toime tulema vabas looduses, ühiskonna abita, tavaliselt üksikul tühjal saarel. Saksamaal olulisemad draama ja tragöödia, tähtsaks muutus rahvaluule kogumine. ,,Torm ja tung" õhutab inimesi olema ühiskondlikult aktiivne, kritiseeris ebavõrdsust, ühiskonda. 2. Voltaire (Prantsuse) oli filosoof, ajaloola...
UUSAEG Suured maadeavastused I · Eksituste jada · Otsiti maksustamata ühendusteid Idamaadega. · Mereteed Indiasse otsiti nii ida (ümber Aafrika) kui lääne suunas. · India meretee avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 ümber Aafrika purjetades. Suured maadeavastused II · Christoph Kolumbus 1492 leidis Ameerika. · Meresõitjad arvasid, et see on India. Suured maadeavastused III · Tee Indiasse leidis Magalhaes. 1519-1522 toimunud ekspeditsioon esimeseks ümbermaailmareisiks. · Uutele mandrile andis nime Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, kes kutsus neid Uueks maailmaks. Suured maadeavastused IV · Hispaania ja Portugali edu teiste riikide ees oli nii suur, et nad jagasid maailma omavahel ära läänepoolkera jäi hispaanlastele, idapoolkera portugallastele. · Teised riigid sellest ei hoolinud ja 17. sajandil algas võidujooks kolooniatele, milles osalesid e...
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUS Venemaa Koostaja: Ander Troost Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2010 SISUKORD VALGUSTUS.................................................................................................................2 ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL, SAKSAMAAL JA PARLAMENTARISM INGLISMAAL ................................................................................................................ 4 Prantsusmaa............................................................................................................................................................4 Saksamaa .................................................................................................................................................................4 Inglismaa..............................................................................................
Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.-19.sajand Referaat Koostaja: Toomas Kaarna 10b Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2008 Sisukord Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal.......................................................................................................... 3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 3 Saksamaa ............................................................................................................................................. 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi....................
Sisukord Valgustusajastu ................................................................................. ..................1 - 2 Valgustus absolutism ......................................................................................... .................3 Tähtsamad valgustaja .......................................................................................... ..........4 - 7 Prantsusmaa valgustamine ..................................................................................... ........8 - 9 1 Valgustusajastu Valgustusajastu - ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonda ja ideoloogiat teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. usus...
ROKOKOO 1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? 1720-1770 2.Missuguses riigis arenes ja levis kõige rohkem rokokoo? Prantsusmaal 3.Kuidas nimetatakse kunstiajaloos veel rokokooajastut? Regendi stiil., Louis XV stiil, Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja hubaseid 5.Miss. toonid said regendistiilis sisekuju. lemmikvärvides? Roosa, helesinine, heledad toonid 6.Miss. joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele(18saj)? Pastellid 7.Millistes. kunstiliikides välj. Rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Arhitektuur, maalikunst ja skulp. 8.Miss. teemasid eelistas rokokooskulptuur? Suplejannad, tiivulised armastusjumalad, putosid, portsel. nipsasjakesed. 9.Iseloom. rokokoo maalisuuna rajaja A.Watteau'd töid. Maalis galantseid kõrgema seltskonna pidusid, teatriteemasid, meeleolu oli kurb ja igatsev. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Mis sajandis oli tema looming? Rokokoomeister, 18 saj 11.Miss....
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
