10. klassi õpiku konspekt (26)

Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda
Umbes 6000 – 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu . Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal.
Peamine tegevusala – põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti.
Agraarajastul elas iga piirkond omaette , eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, transport vähearenenud ning veokulud kõrged. Linnu oli vähe.
Kõrgeim tase agraarajastul 15. sajand Indias ja Hiinas, kus suudeti kindlustada rikkus eliidile ja talutav elujärg lihtrahvale. Arenenud olid ka Edela- Aasia ja Põhja-aafrika. Euroopas elati kasinates oludes.
Tööstusajastu algus
Üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnale. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud , leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad , uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele.
Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele – piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades. Segavaks faktoriks olid kõrged veokulud. Võrdõiguslike partnerite asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile tooraineid ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks.
Tööstusühiskonnast infoühiskonda
Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale.
Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest koloniaalimpeeriumide pealinnad – London, Pariis, Berliin, Peterburi ja Viin .
Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda :

aktiivseim kaubavahetus koloonia ja emamaa vahel, suundus põllumajandussaaduste ja tööstustoorainete voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti tarbekaupu.

Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus oli samuti elav.

Kaubavahetus emamaa ja võõraste kolooniatevahel nõrk.
Impeeriumite võitlus turgude ja tooraineallikate pärast muutus aina teravamaks, ning lõpuks tõid kaasa maailmasõjad. 20. sajandi keskel sai enamik kolooniaid iseseisvateks, mis võimaldas arendada tööjaotust endiste kolooniate vahel. Säilis siiski suur ebavõrdsus.
Tööstusühiskonna majanduse areng
20.sajandi alguseks ilmnesid negatiivsed nähtused tööstusriikides : kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsenud ettevõtted olid kiirelt kasvanud. Väikeettevõtted koondusid ja ühinesid suuremateks, mis viis monopolide tekkele. Teravnesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Esimene maailmasõda põhjustas Venemaal kommunistlikud ja Itaalias fašistliku diktatuuri. 1923-1933. oli maailmas majanduskriis , mis sai alguse USA-st. Saksamaal kehtestati natsistlik diktatuur.
1944. loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis . Ülesanne oli neil stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelevalve abil.
1940. aastate teisest poolest algas kolooniate massiline iseseisvumine . Maailma hakati jagama Põhjaks ja Lõunaks. Arengumaade majandus tugines endiselt põllumajandussaaduse või maavarade väljaveole. Arenenud tööstusriikides ehitati üles riiklik haridus -, tervishoiu ,-sotsiaalabi ,-ja ettevõtlussüsteem. Aastail 1950-1970 kerkisid nii läänes kui idas sajad tuhanded uued tööstusettevõtted ja tuhanded uued linnad. Linnarahvastiku osakaal tõusis kolmveerandini. Hakati arendama ka regionaalpoliitikat.
Üleminek infoajastule
Ettevalmistus infoühiskonnale minekuks algas 20. sajandi keskel. Tähtsamaks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine – tootearendus ja uurimistegevus.
Kasvas panganduse, äriteenuste , raamatupidamise ja turunduse tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikooli olulisus. Tekkis turismi-ja meelelahutustööstus.
1973. aastal toimunud energia-ja majanduskriis kiirendas läänes üleminekut infoajastule. Suurem tähelepanu energeetikale ja keskkonnakaitsele.
! Globaliseerumine !
Maailmamajanduse seostumine ulatuslikuks tervikuks – üleilmastumine.. Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi :

• kolooniate poliitilist iseseisvumist
  
• arenenud riikide vahelist majanduskoostööd
  
• rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist
  

Majandusalane globaliseerumine tuleneb nii uutest side-ja infotehnoloogiatest kui ka transpordi, eriti lennunduse kiirest arengust. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus on see odavaim . Püsiva arengu kindlustab vaid riigi või piirkonna suurem kohanemisvõime , mille tagavad töötajate kõrge haridustase ja kutseoskused, pidev koolitus ning tehnoloogiline uurimus-ja arendustöö. Valdav osa toodetakse ja tarbitakse maailma majanduskeskustes : P-Ameerikas, Lääne –Euroopas ja Jaapanis .
Infoajastu globaalne tööjaotus
Ettevõtete vahel on suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine . Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele. Tihti vaid toote osale või üksikule tööoperatsioonile. Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on suhteline konkurentsieelis, muu vajaminev ostetakse sisse .
Toote valmistamine

Uurimis- ja arendustegevuse käigus tegeldakse uute toodete arendamisega : mõeldakse välja uus või täiustatakse olemasolevat toodet, töötatakse välja patendid , disain, tööjoonised ja juhendid. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Tegelevad hästi arenenud riigid.

Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Eeldab odavat tööjõudu, mistõttu toimub tootmine odava tööjõuga maades .

Toote kokkumonteerimine või valmistoodangu viimistlemine , tehakse odava tööjõuga maades kuid ka turgude vahetus läheduses.

Müük ja hooldus , mis paikneb rikastes riikides ehk arenenud maades.
Liiderfirmad ehk suuremad firmad jätavad endale kõige vastutusrikkamad ja pikas perspektiivis tulusamad tootmisetapid ( tootearendus) . Vähemtulusaid töid antakse lepingu korras alltöövõtjale. Liiderfirmad asuvad arenenud maades, kellel on hulganisti alltöövõtjaid odava tööjõuga maades.
Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted
Sõltub loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustööde ettevõtted ; raskemasinaehitus ja metallitootmine. Kui toorainet on vähe, siis tuleb seda rohkem importida ning suurt rolli mängivad siseveosadamad. Tooraine töötlemine mahalaadimiskohtade läheduses hoiab kokku transpordikulutusi. N: Rotterdami sadam
Tööjõule orienteeritud ettevõtted
Paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. Tekstiili-,rõiva-, jalatsi - ja elektroonikatööstus. Tööjõu maksumus on mõõdetav tunnitasuga. Madalaimad palgad arengumaades. Järjest olulisem on tööjõu kvaliteet, eelkõige kõrgtehnoloogia ettevõtetel. Oskustööjõudu valmistatakse ette teadusparkides, kus on kõrgharidusega kaader.
Tarbijatele orienteeritud ettevõtted
Toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise. Kohalikule turule orienteeritud ettevõtted on sellised, mille toodang on kiiresti riknev , raskesti transporditav või muutuv. ( piim )
Transpordi ja pakkimistehnoloogia abil on paljud neist juba laienenud väljapoole. Turg sõltub tarbijate hulgast .
Aglomeratsioonitööstus
Tugevalt orienteeritud koostööle teiste ettevõtetega, vajades palju tugiteenuseid ( pangad , kindlustus), oskustööjõudu, koostööpartnereid jne . Autotööstus, kus paljud vajaminevad detailid toodetakse tehase lähedal, et vähendada transpordikulusid.
Kõrgtehnoloogiline tööstus
Iseloomustab uuringu-ja tootearenduse suur osatähtsus toote omahinnas. Koondub sinna, kus teostatakse ulatuslikke baas-ja rakendusuuringuid – ülikoolide juurde. Enam toimub looduskaunites kohtades, kuna tootmine odav ja liiklusummikuid.
Kapitalimahukas tootmine
Seotud tehnoloogia eripäraga. Paberit ja arvutite mälukiipe on ratsionaalne toota suurtes tehastes . Energia-ja infrastruktuurprojektid – sadamad, kiirteed, elektrijaamad.
Ettevõtluse ruumiline korraldus
Ettevõtlusvõrgustik, mis on keskendunud sarnaste või omavahel seotud toodete tootmiseks , nim. ettevõtlusklastriks e -kobaraks. Suure tähtsusega inimtegurid, väikese tähtsusega loodulikud eeldused. Selle teket soodustab usaldus firmade vahel. Üks olulisi tunnuseid on oma kaubamärgi e. brändi olemasolu. Liiderettevõtted keskenduvad müügitööle ja tootearendusele.
Rahvusvahelistumise põhjused
Rahvusvaheliste ettevõtete esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele, näiteks maakidele või troopilistel maadel paiknevatele maavaradele. Hiljem oli olulisem laieneda uutele turgudele, et suurendada tarbijate hulka ja mastaabisäästu. Eri riikidesse laienevad ettevõtted püüavad alandada tootmiskulusid ning toota tõhusamalt. Tähtis on odav tööjõud
Rahvusvaheliste ettevõtete põlvkonnad

Euroopa kaubanduskompaniid , Briti Ida-India kompanii, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi (karusnahku) ning tutvustasid neid Euroopas. Sõltusid päritolumaa valitsusest ja aitasid asumaid koloniseerida.

Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemisega ja sisseveoga päritolumaale. Naftakompanii Royal Dutch Shell .

Arenesid välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele ( loodusvarad , tööjõud, teadmised ) .

Alates 1980. aastast toimus üleilmastumine. Tootmiste toodete keerukuse kasvu ning toote elutsükli lühenemise tõttu tuli jäik juhtimissüsteem asendada paindlikumaga. Paljudest varem ühest keskusest juhitud ettevõtetest kujunesid eelkõige rahandus -ja teenindusettevõtted. Nende põhirõhk on tootearendusel ja brändi müümisel, kuid nende omanduses ei pruugi olla ühtegi tootmisüksust.
Rahvusvaheliste ettevõtete peamised tegevusvaldkonnad

Kõrgtehnoloogia on suure riski valdkond , kus uurimus-ja arendustöödeks vajatakse suuri ressursse. Õnnestumise korral suur kasum. ( biotehnoloogia , IT, ravimite ja uute materjalide tootmine, telekommunikatsioonivahendid )

Suuremahuliste tarbekaupade toomisel on võimalik tööoperatsioone jagada odava tööjõuga maadesse ning müügitöös kasutatakse massikommunikatsioonivahendeid
( autod, telerid, külmikud, koduelektroonika )
3. Brändi – tarbekaupade masstootmine – müügieduks on vaja meediareklaami
( sigaretid, karastusjoogid , hambapasta, hügieenitarbed )
Rahvusvaheliste firmade paiknemine
Peakorterid koonduvad suurlinnadesse , et olla lähemal finantsinstitutsioonidele. New York , London, Tokyo , Pariis.
Kaubanduspoliitika
Riigid on viimasel ajal importi piiranud ja eksporti toetanud, et säilitada inimeste tööhõivet. Kasutatakse tollimakse – makse, mis nõutakse kaupade eest riigipiiride ületamisel . Toll ei piira kaubakoguseid, kuid tõstavad imporditavate kaupade hinda, mõjutades nende konkurentsivõimet. Tollid on kõrgemad valmistoodangule ja madalamad toormele. Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse-ja väljaveole kindel koguseline piirang. Rakenduvad veel kaudsed piirangud, nagu tervisekaitse ja turvalisuse nõuded.
Riiklik ekspordipoliitika soodustab toomist ekspordiks, et tagada kodustele ettevõtetele suurem tootmismaht ja efektiivsus. Riigid jagavad finants-ja maksutoetusi, ekspordikrediite ja –garantiisid. USA elektroonikatööstus on koondunud Mehhikosse ja Ida- Aasiasse .
Kaubandus rahaga – välismaised otseinvesteeringud
Peamised välisinvesteerijad on suurriikidest pärit rahvusvahelised ettevõtted, viimasel ajal on sekkunud Taiwani ja L-Korea kontsernid. Arengumaadesse investeeritakse tänapäeval 25%. Suurima osa investeeringutest on saanud Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond. Enam välisinvesteeringuid tehakse teenindussektrotis järgmistes valdkondades :

• finantsteenused ( pangandus , kindlustus, raamatupidamine )
  
• kaubandusteenused ( hulgimüük, turustus, jaotus )
  
• telekommunikatsioon
  
• äriteenused ( reklaam , hotellid, transport, ehitus )
  
• isikuteenused ( jaekaubandus , kiirtoit )
  

Riigid globaliseeruvas infoühiskonnas
Majanduskasvu mõõdetakse sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ühe elaniku kohta. See on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid toodetakse, seda rikkam on riik. Riikide arengutaseme hindamisel arvestatakse ja ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb keskmise eluea , SKT ja hariduse näitajatest. Kõrge arenguga riike on 53.
Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse
Meelelahutus areneb tööstusesk seal, kus jätkub raha ja vaba raha ka kesk-ja töölisklassil. Rikkamad maad, kus inimestel oli nii aega kui ka raha, muutusid inforiikideks. Seal kasvavad kiirelt äriteenused, meelelahutus ja sotsiaalteenused. Lääne-Euroopa, P-Ameerika ja Jaapan.
Tööstustoodang on kasvanud uustööstusmaades, mida iseloomustab usina ja odava töötajaskonna olemasolu, seal napib aga kapitali. Singapur , Taiwan , Brasiilia, Ida-Euroopa maad.
Ressursirikkad arengumaad, mis ei suuda industrialiseeruda, on toorainemaad. Alžeeria, sambia , Mehhiko , Tšiili. Erandi moodustavad nafta eksportijad – Araabia ÜE, Kuveit .
Ilma kapitali ja loodusvarade ning usinate tööinimestega riigid on vaesed riigid – Nepal , Ruanda, Niger ja Afganistan.
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid

1994. moodustati Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) - eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandust. Selleks tuleb kaubandussuhetest kõrvaldada kitsendused ja barjäärid ning alandada tollitariife, mis omakorda aitab suurendada investeeringuid ja luua uusi töökohti. WTO liikme staatus lihtsustab Eesti kaubavahetust selle liikmesmaadega (140).

IMF – Rahvusvaheline Valuutafond – asutati 1944. ja liikmeid on 180. See püüab vältida ülemäära järske , maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada eri riikide finantskriise. Kõik liikmesriigid võivad astuda Maailmapanga liikmeks, mis annab riikidele laenu.

Vabakaubanduspiirkond – ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked ( kvoodid, imporditollid , eksporditoetused). Säilitatakse individuaalne kaubanduspoliitika väljaspool olevate riikidega . N: NAFTA ja EFTA

Tolliliit – koostöövorm, mille liikmesmaade vahel puuduvad kaubandustõkked ning kaubavahetuses liiduväliste riikidega on kehtestatud ühtsed reeglid (MERCOSUR)

Ühisturg – laialdane ühendus, kus tolliliidule lisandub vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja seadusandluste ühtlustamine.

Majandusliit – laiahaardelisim liit, kus on keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus-ja rahanduspoliitika ning ühisraha. Tuntuim neist on EU – Euroopa Liit.

NAFTA – Põhja-Ameerika Vabakaubanduse assotsiatsioon ; Kanada , USA ja Mehhiko vahel. Eesmärgiks on aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid.

ASEAN – Kagu-Aasia maade assotsiatsioon. Eesmärgiks on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine.

APEC – Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum asutati 1989. liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise tõhustamiseks. 21 liikmesriiki. Maailma suurim ja kiiremini arenev vabakaubandusliit. Arengus pööratakse tähelepanu energiamajandusele ja transpordi arengule. 2010. loodab liit kaotada kõik kaubandus-ja investeerimistõkked arenenud maadega liidusiseselt ning hiljem ka arengumaades.

MERCOUSUR – Lõuna ühisturg, mille lõid Argentina , Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Koostööd alustati tolliliiduna ning eesmärgiks on koostöö ühisturu tasemel.

Maailma tuntuim toorainekartell on OPEC – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon . Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja ekspordikvoote.
RAHVASTIK JA ASUSTUS
Rahvaarvu muutumine
Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega.
Rahvastiku paiknemine
Enim inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paljud asulateid on rajatud jõgede ristumiskohtadesse või rannikutele. Tihedalt on asustatud (üle 500 inimese ruutkm. kohta) Ida-ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad , viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad.
Ameerika ja Austraalia maailmajagudes on tihedamalt asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal on asustus hõre. Rahvastiku paiknemist mõjutavad sealne kliima, majanduslik olukord ja loomulik iive.
Sündimus
Sündimust mõjutavad :

viljakas eas naiste arv

naiste vanus sünnitamisel ( partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas)

religioon ( mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse)

pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine ( meditsiini areng, rasestusvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus)

kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu ; kas elatakse ühe /kahe naisega ; kui palju on elu jooksul partnereid jne .. )

väärtused ( millised on elus kõige hinnatuimad väärtused )

traditsioonid ühiskonnas ( normiks peetav laste arv, suhtumine laste saamisesse )

naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada

majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, elatustase, poliitika )
Sündimus erineva rahvastikuarenguga riikides
Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata enamasti pereplaneerimise võtteid. Abiellumine ja laste sünd omavahel tihedalt seotud. Lapsed on pere rikkuse märk. Normid ja tavad soosivad paljulapselisi peresid. Lapsi odav ülalpidada, kuna lähevad varakult tööle ja ettevalmistumise periood eluks on lühem.
Kaasaegses ühiskonnas ei ole abiellumine, seksuaalsuhted ja lapse sünd nii seotud. Osa inimesi ei abiellu kunagi ning neil pole ka lapsi. Rasedusi ja lapse sündi saab planeerida ning laste arv peredes on keskmisest väiksem. Laste eest hoolitsemine nõuab palju materiaalseid vahendeid ja jõupingutusi. Muutunud ühiskondlikud normid. Oluliseks peetakse lastega koos veedetud aega ning lastele hea hariduse ja mitmekülgse arengu võimaldamist. Sõltub palju riigi perepoliitikast – kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Sageli on raske leida parterit, kellega lapsi saada.
Suremus
Suremust suurendavad vaesus , halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides põhjustavad suremust veel sõjad, veepuudus ja nälg. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas.
Demograafiline üleminek
Traditsioonilise rahvastiku tüübi etapp : on omane eelkõige agraarühiskonnale. Kõrge ja väga muutlik suremus. Keskmiselt sureb 30-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja õnnetuste tagajärjel. Sündimus on kõrge : 40-50 last tuhande inimese kohta aastas. Peres on keskmiselt 7-8 last, kellest täisealiseks saavad pooled. Keskmine eluiga madal – 35-40 aastat, vanureid rahvastikus vähe. Rahvastiku väga aeglane kasv. Sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib rahvaarv isegi kahaneda.

• Demograafilise ülemineku 1. etapp
  

Algas Euroopas 18. sajandil. Tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise . Õpiti ravima ja ennetama haigusi. Inimeste eluiga hakkas pikenema , kuid sündimus jäi kõrgeks – laste arvu peres piirati ja paljulapseline pere oli traditsioon. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas väga kiirelt. Kiire rahvaarvu kasv – demograafiline plahvatus – rahvaarv kasvab mitmeid kordi. Selle esimesel etapil laste osatähtsus kasvab. Keskmise eluea pikenedes kasvab vähesel vanurite osatähtsus, aga aeglaselt.

• Demograafilise ülemineku 2. etapp
  

Sündimus ja loomulik iive hakkavad langema , rahvaarvu kasv aeglustub. Sündimust mõjutavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Väheneb ka väikelaste suremus.
Kaasaegset rahvastiku tüüpi iseloomustab madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane kasv või isegi kahanemine. Pereplaneerimise meetodid lubavad sündimust reguleerida. Abiellumine, seksuaalsuhted ning laste sünd pole tihedalt seotud. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb , inimesed elavad vanemaks, vanurite osakaal tõuseb
20-25 %-ni. Suremuse üldkordaja tõuseb. Surmapõhjused on stabiilsed.
Rahvastiku vananemine
Prognoositakse , et 25 aasta pärast on igast neljast Eesti elanikust üks vanem kui 60 aastat. See muudab ühiskonda. Riigid valmistuvad demograafilisteks muutusteks, tõstes inimeste enda vastutust oma pensionieapõlve sissetulekute eest, nihutades pensionipõlve hilisemasse vanusesse. Kuna vanade inimeste tervis on noorte omast kehvem, siis on oodata arstiteenuste vajaduse suurenemist ja arstimiste tarbimise kasvu. Kuna naised elavad meestest kauem, siis on tulevane ühiskond naiste kujundada.
Demograafilise ülemineku kulg
Põhja-Ameerikat ja suuremat osa Euroopa riike iseloomustab kaasaegse rahvastiku tüüp. Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia maad on väljunud demograafilise plahvatuse etapist ja jõudnud ülemineku teise etappi . Must Aafrika ja teiste regioonide mahajäänumad riigid on demograafilise plahvatuse etapis ja nendes kasvab rahvaarv kiiresti.
Ränne
Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk –saldoks.
Sundränne – inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma . Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid , poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked , üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tšernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani ), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja.
Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused .
Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased – tuttavad, head elamistingimused.
Rahvusvaheline ränne
Pikaajaline ühes-suunas toimuv ränne muudab nii lähte-kui ka sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis -vanuselist ja rahvuslikku koosseisu ning selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Inimeste liikumine teise riiki ja kultuuri nõuab kohanemistahet ja oskusi mõlemalt poolelt. Intensiivne ränne Türgist Saksamaale algas 1970. aastal ja kestab tänini.
Kaasaegsed rändevood
Alates 1960. aastat muutus Lääne-Euroopa väljarändepiirkonnast sisserändepiirkonnaks. Esialgu saabus tööjõud Hispaaniast ja Portugalist, hiljem ka Marokost, Kreekast ja Türgist.
Euroopa Liidu riikides püütakse välja töötada ühtset immigratsioonipoliitikat ja võidelda inimkaubitsemise vastu.
P-Ameerika on olnud sisserände piirkond alates 17. sajandist. Pikka aega tulid immigrandid Euroopast, hiljem ka mujalt maailmast. Pool väljarändajatest suundub USA-sse ja Kanadasse.
1970.aastatel kui naftahinnad maailmas tõusid ja sissetulekud Lähis-Ida naftariikides tõusid, algas seal aktiivne majandustegevus. Võeti kasutusele uusi nafta leiukohti, rajati teid, haiglaid ja lennujaamu. Paljud võõrtöölised tulid riiki, enamus ehitajateks.
Riigisisene ränne
Inimesed liiguvad ühes kultuuripiirkonnas ja rändebarjääre on vähem. Arengumaades suundutakse maalt linna ( tööotsingud, parem haridus), arengumaades minnakse just eeslinnadesse või maale, kus on puhtam õhk. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja.
Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale
Türgi - Saksamaa
Positiivne mõju Türgile :

• väheneb tööpuudus
  
• paranevad migrantide tööoskused, mida saab hiljem kodumaal kasutada
  
• osa Saksamaal teenitud rahast saadetakse kodumaale
  
• Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, harrastusi, muusikat.
  

Negatiivne mõju Türgile :

• väheneb tööliste/elanike arv, väheneb maksumaksjate arv ( avaldab survet teenindussfäärile, tööealiste koormustele)
  
• lahkuvad aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal
  
• kaotatakse haridusinvesteeringuid
  
• lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid
  

Positiivne mõju Saksamaale

• Mitmekesistub tööjõuturg
  
• Migrandid on nõud töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi
  
• Odav tööjõud – on nõus töötama odava palga eest
  
• Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored
  
• Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine suureneb
  

Negatiivne mõju Saksamaale

• Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus Saksa elanike hulgas
  
• Suurem surve sotsiaalsfäärile
  
• Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega ; kasvab konfliktide oht
  

Rahvastikupoliitika
On riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu , selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Meetmed, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise-ja välisrännet. Paljud meetmed on sotsiaalpoliitika osa. Majandusareng , tööhõive ja töötingimused avaldavad mõju nii sündimusele, inimeste elueale kui sisse-ja väljarändele.
Rahvastikupoliitikaga võivad riigid taotleda rahvaarvu suurenemist/vähenemist, inimeste eluea pikenemist, sisserännet teistesse riikidesse või väljarännet.
Sündimuse arvu tõstmiseks kasutatakse maailmas näiteks lubatud abieluvanuse ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid , peretoetusi, lisapuhkusi emadele/ isadele , soodustusi töötamisel ja muid majanduslikke meetmeid. Osa riike reguleerib sisserännet kvoodiga.
Asustuse areng, linnastumine
Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nim. linnastumiseks. Seda mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastiku protsentides. Arenenud riikides on linnastumine aeglane. Mõnedes riikides loetakse linnaliseks asulat, kus enamik inimesi töötab tööstuses või teeninduses.
Agraarajastu linnad
Linnad asusid veekogu ääres ning olid esialgu piiratud müüridega. Algne linnakeskus paiknes looduslikult kaitstud alal( künkal, poolsaarel) ning selle tänavatevõrk oli loodusest mõjutatuna ebakorrapärane. Hiljem arenesid linnad varasematest piiridest välja ning kasvasid ümbruskonna küladega kokku.
Linnastumine tööstusühiskonnas
Asulad kasvasid tormiliselt ning toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ning väljarände (tõukefaktor). Teisalt loodi linnade tööstustes, teenindavates ettevõtetes ja asutustes hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele mativatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor) .
Laialdane linnastumine algas Euroopas 18.sajandi keskel, sest tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Eriti kiirelt kasvasid olemasolevad linnad.
Kui varasemal ajal linnad valdavalt kasvasid, siis 1960. aastatel hakkas P-Ameerika ja Lääne-Euroopa linnades rahvaarv eeslinnastumise tõttu vähenema. Linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid.
1980. aastal algas koguni vastulinnastumine – elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Lähestikku asuvad linnad moodustasid linnastuid ehk aglomeratsioone. Suurimad linnastud üle 100 km raadiusega . Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis . N: Tokaido (Jaapan) ja Boshwash (USA).
Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nim. linnaregiooniks.
Hiidlinnad ja- linnastud, maailmalinnad
Maailma hiidlinnad on seotud ärisidemetega, mis seob nad globaalseks võrguks. Seal pakutakse mitmekesiseid teenuseid, asuvad tähtsamad pangad ja börsid ning suurimate rahvusvaheliste linnade peakorterid. Madalamal on regionaallinnastud (Barcelona, Lyon, Tallinn, Riia) – kuuluvad globaalsesse võrku tipplinnade kaudu.
Linnastumine arengumaades
Linnastumine algas 20.sajandi teisel poolel. Linnarahvastik kasvab arengumaades nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Enamikes arengumaade suurtes linnades toimub industrialiseerumine. Suur osa Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika linnade vaesemast linnarahvastikust elab slummides. Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdevoolu nim. ülelinnastumiseks.
Harva tekib tööstuslinnu.
Linnade laienemine ja struktuur
Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest.
kesklinn – ärila, kus on ülekaalus kontori-ja kaubanduspinnad.
üleminekupiirkond – agul , segahoonestus, soositud elamupiirkond.
Kesklinna moodustab sageli ajalooline linnasüda. Elamispind on kallis, kinnisvara kõrge hind sunnib ehitama kõrghooneid.
Teenindusettevõtlus paikneb lisaks linnasüdamele ka eeslinnades, kuhu on hea autoga ligi pääseda. Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, agul ja tööstusvöö segahoonestusega. Vanad tööstuspiirkonnad on paljudes linnades muudetud elamu-või kaubanduspiirkondadeks.
Linnasektorite kujunemine

Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused( kirik , kool), teenindus(turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini . Kitsad ja ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja halbade elutingimustega. Linnade elanikkond kasvas ning rahvas valgus müüride vahelt agulitesse. Heakorrastatud ja ümberehitatud kivihoonetes elasid jõukamad, räpastes puitagulites vaesed.

Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvab laiusesse ja kõrgusesse. Ei kolitud agulisse, vaid ehitati elamuid äärelinnadesse. Maalt jätkus inimeste sissevool , kes olid vaesed ning sunnitud elama agulites. Elujärg paranes , kapitali suunati linnadest väljas asuvate eramude ehitusse. Agulitest koliti eeslinnadesse, kuna seal arenes kuritegevuse levik. Kuritegevus peletas inimesi eemale, linn kaotas tööstuslinna ringstruktuuri ning kujunesid linna sektorid . Tööstus ja elamurajoonid – sissetulekujaotuse ja etniliste näitajate alusel.
Infoajastu linn
Väheneb oluliselt tööstustöökohtade osakaal tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. Tekivad uued linnasisesed mustrid : vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Kaob keskklass ja elanikkond jaguneb kaheks : suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ja madalapalgalised teenindustöötajad. Inimeste ruumiline käitumine linnas muutub mitmekesisemaks. Peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse või kaugemalegi, et juurdepääs oleks lihtsam. uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse, soodustades töö-ja elukohtadega hajumist. Suurte kuritegevusega linnade tagamaale tekivad rikaste asumid. Üha enam inimesi töötab kodus. Selle tulemusel paigutub osa töökohti ümber elurajoonidesse, meeldivasse loodus-ja kultuurikeskkonda. Transpordi intensiivsus väheneb. Noored hakkavad üha enam äärelinna poole liikuma.
Linnade planeerimine ja keskkond
Linnades levivad kiiresti nakkushaigused, kuna asustustihedus on suur. Suremust suurendas joogivee reostatus, üldise hügieeni halb kord ja rotid. Alates 18. sajandist kehtestati paljudes linnades uued ehitusreeglid ja üldise sanitaarkorra reeglid.
Keskkonnaprobleemid linnades

• reostunud vesi, mis põhjustab düsenteeriat, malaariat ja hepatiiti. Vee saastatus mõjub rohkem väikelastele, õhusaastu aga vanuritele.
  
• Süsinikdioksiid ehk vingugaas põhjustab nii neuroloogilisi kui ka südameveresoonkonnahaigusi. Vingugaas tekib autokütuse ebatäielikult põlemisel, kuid on probleem halvasti ventileeritavate majade ahiküttega korterite elanikele.
  
• Sudu , mis tekib ebasoodsa ilma korral, kui niiske õhk saastub vääveldioksiidi või heitgaasidega.
  

Energiamajandus
Tegeleb energiavarade hankimisega , nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütusteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse/soojuse saamiseks , mootorikütuseks ja masinate tööks.