Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvastik ja rahvaarv (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju elab inimesi Maal?
  • Kui palju elab inimesi Maal? Maailma suurima rahvaarvuga riigid.
    V: Hiina, India, USA, Indoneesia , Brasiilia, Pakistan , Bangladesh , Nigeeria , Venemaa, Jaapan.
  • Iseloomusta maailma rahvaarvu muutusi ja põhjenda neid muutusi. Rahvaarvu prognoos?
  • Analüüsi tegureid, mille mõjul maailma rahvaarv kasvab tänapäeval nii kiiresti.
    Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).
    Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes.
    Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.
    Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) .
    4. Nimeta tagajärgi, mis on kaasnenud maailma rahvaarvu kiire kasvuga 20.sajandil.
    Tagajärjed: rahvaavru kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme:
    * toidupuudus (eriti arengumaades),
    *piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine,
    * tööpuudus,
    * üha suurenev majanduslik ebavõrdsus,
    * suureneb koormus loodusvaradele,
    jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne.
    5. Sündimus ja suremus. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid.
    arenenud riigid
    arengumaad
    Sündimus
    Naiste seisund ühiskonnas
    Traditsioonid ühiskonnas
    Viljakas eas naiste arv
    Laste sünnitamise vanus
    Religioon (mõjutab tavasid, suhtumist pereellu)
    Pereplaneerimine
    Majanduslikud võimalused
    Sündimus väike
    Suurem osa naisi töötab või õpib, pere luuakse hilisemas eas.
    Eelistatakse vähelapselist peret.
    Rahvastik vananeb, noori naisi suhteliselt vähe.
    Lapsed sünnitatakse mitte väga noorelt.
    Usklike osatähtsus väiksem, vähem lapsi.
    Sündimus suur
    Suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.
    Peetakse normaalseks, et peres on palju lapsi.
    Noor rahvastik, sünnituseas naisi palju.
    Sünnitama hakatakse küllaltki noorelt.
    Usklike osatähtsus suurem, rohkem lapsi.
    Suremus, peamised surma põhjused
    Rahvastiku vanuseline koosseis
    Südame- veresoonkonna haigused, vähk
    Õnnetused ( liiklus , olme, tööstus)
    Kuriteod (vägivald, terroriaktid)
    vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suurem
    Toidu- ja veepuudus .
    Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS
    Sõjad, ka loodusõnnetused
    Noorte osatähtsus suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge
    6. Rahvastikupoliitika
    Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahvaarvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused.
    Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad.
    Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid.
    Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis - ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta , sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele.
    7. Demograafilise siirde teooria
    Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile.
    Traditsiooniline rahvastiku tüüp
    Demograafilise ülemineku esimene etapp
    Demograafilise ülemineku teine etapp
    Kaasaegne rahvastiku tüüp
    Sündimus
    Väga kõrge ~30-40‰
    Väga kõrge ~30-40‰
    Hakkab järk-järgult langema , jõudes 10‰
    Madal, isegi ~10%
    Suremus
    Väga kõrge ~30-40‰
    Hakkab järk-järgult langema, jõudes 15‰
    Suremus langeb vähe, jõudes 10‰
    Madal, isegi ~10%
    Iive
    Nullilähedane
    Suur, kiire rahvaarvu kasv
    Hakkab järk-järgult langema
    Nullilähedane, mõnikord negatiivne
    Rahvastiku vanuseline koosseis
    Palju lapsi, vähe vanureid, keskmine eluiga vaid 40‑45 a
    Palju lapsi, vanurite arv suureneb, keskmine eluiga kasvab
    Laste osatähtsus väheneb alla 25%, vanurite osakaal kuni 25%, eluiga kasvab
    Laste ja vanurite osatähtsus alla 20%, veidi üle poole tööealised
    Rahvastiku püramiid võimaldab iseloomustada meeste ja naiste osakaalu eri vanuserühmades, rahvastikus toimunud muutusi ja prognoosida tulevikus toimuvaid muutusi.
    8. Millal toimus demograafiline plahvatus Põhja riikides, lõuna riikides? 19.saj/ 20. saj keskpaik
    Milles seisneb Põhja ja Lõuna riikide demograafilise plahvatuse erinevus?
    9. Iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi;
    Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis
    Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike.
    Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem – 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad.
    Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad.
    10. Rände põhjused ja suunad.
    Lääne-Euroopa
    Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina- Ameerikast – paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
    Ida-Euroopa
    Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele, paremate elu- ja ka töötingimuste otsingutele.
    Põhja-Ameerika
    Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast). Põhjuseks paremadd elu- ja töötingimused.
    L-Am.
    Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja töötingimuste otsingutele.
    Aafrika
    Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.
    Aasia
    Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene – poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine : Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse – ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused.
    10.Rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale ;
    Positiivne külg USA-le
    Positiivne külg Mehhikole
    1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud.
    2. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel.
    3. Odav tööjõud - nõustöötama odava tasu eest.
    1. Riigis väheneb tööpuudus.
    2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada.
    3. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse kodumaale .
    Negatiivne külg USA-le
    Negatiivne külg Mehhikole
    1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas.
    2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
    3. Suurem surve sotsiaalsfäärile
    4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju probleeme.
    1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv.
    2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal.
    3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid.
    4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.
    5.Kaotatakse haridusinvesteeringud.
    11. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades;
    Linnastumine arenenud riikides
    Linnastumine arengumaades
    Linnarahvastiku osatähtsus, kasvutempo
    Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo aeglane
    Osatähtsus veel keskmine või madal, kuid kasvutempo kiire
    Kasvutegurid
    Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest suurlinnadesse, linnastumine jõudnud infoajastu linnade järku
    Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad, ülelinnastumine
    Regionaalsed erinevused
    Linnade kokkukasvamine,megalopoliste teke.
    Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad
    12. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed- ja keskkonnaprobleemid
    Linnastumine arenenud riikides
    Linnastumine arengumaades
    Sotsiaalsed ja majandusprobleemid
    Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine,
    Ülelinnastumine, slummid , elanikkonna kihistumine, kuritegevus , vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus,
    Keskkonnaprobleemid
    Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse säilitamine
    Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, transpordiprobleemid
  • Rahvastik ja rahvaarv #1 Rahvastik ja rahvaarv #2 Rahvastik ja rahvaarv #3 Rahvastik ja rahvaarv #4 Rahvastik ja rahvaarv #5 Rahvastik ja rahvaarv #6
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Strongmouse1995 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine
    6
    doc

    RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine

    RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine 1. Analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke

    Ühiskond
    Pedagoogika ülddidaktika tunniettevalmistus
    13
    doc

    Pedagoogika ülddidaktika tunniettevalmistus

    b) Miks põhjustel uuritakse rahvaloendusel nii elanikkonna vanust kui soolist koosseisu? Analüüsi ja võrdle kaht järgmist rahvastikudiagrammi. Missuguse riigi/piirkonna rahvastikudiagramm see võiks olla? Miks? Analüüsin sündimust ja suremust, soolis-vanuselist koosseisu. Kas rahvastik vananeb? Missuguse riigi/piirkonna rahvastikudiagramm see võiks olla? Miks? Analüüsin sündimust ja suremust, soolis-vanuselist koosseisu. Kas rahvastik vananeb? MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Õpetajale Käia läbi mõisted: demograafiline üleminek ­ rahvastiku tüübi üleminek järgmisesse etappi

    Ühiskond
    Geograafia riigieksam 2006
    32
    doc

    Geograafia riigieksam 2006

    areng, majandusorganisatsioonide kasv. Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele. Selgita = argumenteeri!  Miks laieneb globaliseerumisvastane liikumine?  Nimeta kaks näitajat, mille abil on võimalik iseloomustada riigi globaliseerumist.  Eestisse on mitmed rahvusvahelised firmad rajanud oma tütarettevõtteid. Nimeta kaks võimalikku positiivset ja kaks võimalikku negatiivset tagajärge sellega seoses. RAHVASTIK JA ASUSTUS 44. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123

    Geograafia
    Eksam
    13
    pdf

    Eksam

    majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; RAHVASTIK JA ASUSTUS 8. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu, selgitab selle põhjusi ja selle tagajärgi; miljard 10 Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). 9 Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu 8

    Geograafia
    Maailma ühiskonnageograafia
    29
    doc

    Maailma ühiskonnageograafia

    Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 45. Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. miljard 10 Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123

    Geograafia
    Geograafia
    29
    doc

    Geograafia

    Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 45. Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. miljard 10 Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123

    Geograafia
    Rahvastik ja asustus
    7
    doc

    Rahvastik ja asustus

    RAHVASTIK JA ASUSTUS 42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; 2008 aastal on maailma rahvaarv ligi 6,9 miljardit Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja

    Geograafia
    Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid
    56
    ppt

    Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

    Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine  Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus  Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks  1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw  rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2   3 Rahvaarvu muutumine

    Demograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun