10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 48 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
brital
Õppematerjali autor
madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku
suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades inimeste toitumistingimuste paranemine tervishoiu ja arstiteaduse areng rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45% aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist 10 Rahvastiku paiknemine Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel Kui 1950.a moodustas arenenud riikide rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, siis praeguseks on see langenud ¼-le ja langeb veelgi. 11 RAHVASTIKU PAIKNEMINE 12 Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a
koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiireminipraegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna- Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur). 44.Sündimus ja suremus: Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem
erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne (sündimus on väike ning rahvastik on vana, mistõttu on suremus suurem). Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (ka demograafilise plahvatuse etapp). 3
a) Agraalühiskonnas Linnad tugipunktidena hakkasid tekkima ühiskonna kihistumise tulemusena. Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis Itta, Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid b)Industriaalühiskonnas Väga kiire linnastumine. 16 18 saj. *I Etapp Euroopas kasvasid vanad linnad ja tekkis palju uusi. Tekkisid esimesed miljonilinnad. Pariis, London. Fifty fifty rahvastik, maal ja linnas *II etapp 19 20 saj algus Uusi linnu tekkis vähe, aga suurlinnad laienesid eeslinnadesse, liites neid linnastuteks. Toimus Suburbanisatsioon. Linnaelanike % = 70-80 elanikkonast c)Infoühiskond *Kontraurbanisatsioon Lahtilinnastumine. Heaolu ja võimaluste paranedes asuvad inimesed elama linnast välja, kuid säilitavad sidemed linnaga. Transport, side.
aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 4. Nimeta tagajärgi, mis on kaasnenud maailma rahvaarvu kiire kasvuga 20.sajandil.
m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus:
Rahva arva hakkas märgatavalt kasvama umbes 800.a. paiku e.m.a.,kui inimesed olid muutunud paikseks ,hakanud põldu harima ja koduloomi kasvatama. Maailma rahvaarvu kiire kasv on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Arutatakse,kas Maa loodus suudab toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega või ootab meid nälg ja üleüldine saastus?. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Mikevikus oli kõige tihedam asutus viljakate muldadega tasastel ranniku- ja jõeäärsetele aladel. Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta.Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarände koosmõjul .Rasterkaart Rahvaarvu märgitakse piksilitega,iga piksli värvitoon valitakse vastavalt sellele,kui palju inimesi pikslile vastavalt alal tegeltikult elab
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid