RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine (0)

RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine
1. Analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi;
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.
Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine
Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne
2. Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi;
Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne (sündimus on väike ning rahvastik on vana, mistõttu on suremus suurem). Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (ka demograafilise plahvatuse etapp).
3. Selgitab sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning toob välja erinevuste peamised põhjused;
Naiste seisund ühiskonnas - arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab, pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.
Viljakas eas naiste arv - mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta.
Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas): Arengumaades hakatakse sünnitama varem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale.
Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) – usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem.
Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasedusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) – vähendavad sündimust. Kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad inimesed.
Traditsioonid ühiskonnas – arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi olla. Arengumaades peetakse lapsi pere toetajateks, kulutaused haridusele palju väiksemad.
Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase , riigi poliitika) – arenenud riikides see prioriteediks, seega vähendab sündimust; arengumaades sellele eriti ei mõelda, seega puudumine suurendab sündimust; riigi poliitika võib nii sündimust piirata (N: Hiina ühe lapse poliitika, kitsi toetuste süsteem) kui suurendada (toetused last kasvatavatele peredele , kulutused haridusele jms)
Peamised surma põhjused arenenud maades
Peamised surma põhjused arengumaades
Südame- veresoonkonna haigused, vähk
Õnnetused (liiklus, olme, tööstus, looduskatastroofid )
Kuriteod (vägivald, terroriaktid)
Toidu- ja veepuudus
Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS
Sõjad, ka loodusõnnetused
Rahvastiku vanuseline koosseis: vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suurem
Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge
4. Selgitab joonise abil demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustab etappide kõige olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga;
Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvasiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjesk on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübidlt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile.
Traditsiooniline rahvastiku tüüp
Demograafilise ülemineku esimene etapp
Demograafilise ülemineku teine etapp
Kaasaegne rahvastiku tüüp
Sündimus
Väga kõrge 30-40‰
Väga kõrge 30-40‰
Hakkab järk järgult langema jõudes 10‰
Madal, isegi vähem kui 10‰
Suremus
Väga kõrge 30-40‰
Hakkab järk järgult langema jõudes 15‰
Suremus langeb vähe jõudes 10‰
Madal, isegi vähem kui 10‰
Iive
Nullilähedane
Suur, kiire rahvaarvu kasv
Hakkab järk-järgult langema
Nullilähedane, mõnikord isegi negatiivne
Rahvastiku vanuseline koosseis
Palju lapsi, vähe vanureid, keskmine eluiga vaid 40-45a.
Palju lapsi, vanurite arv suureneb, keskmine eluiga kasvab
Laste osatähtsus väheneb alla 25%, vanurite osakaal kuni 25%, eluiga kasvab
Laste ja vanurite osatähtsus alla 20%, veidi üle poole tööealised
5. Selgitab rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning toob näiteid;
Olemus:
Rahvastikupoliitika on riigi sihilik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad.
Näited:
Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid.
Rändepoliitikas kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis - ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele.
6. Teab tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamisi põhjusi (tõmbe- ja tõuketegureid) ning rändesuundi;
Lääne Euroopa
Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina- Ameerikast – paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimub tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
Ida- Euroopa
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse õpingutele, paremate elu- ja töötingimuste otsingutele
Põhja-Ameerika
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast) eelkõige paremate elu- ja töötingimuste otsingutele
Ladina-Ameerika
Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja töötingimuste otsingutele
Aafrika
Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.
Aasia
Põhja-Ameerikasse- paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse jaloodusõnnetuste eest. Mandrisisene- poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine : Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse – ülerahvastatus, paremad töö- ja elamistingimused.
7. Analüüsib suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale ;
Positiivne külg siirdemaale
Positiivne külg lähtemaale
1.Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud
2. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel
3.Odav tööjõud- nõus töötama odavama tasu eest
1. Riigis väheneb tööpuudus
2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada
3. Suur osa välismaal teenitud rahast saadetakse kodumaale
Negatiivne külg siirdemaale
Negatiivne külg lähtemaale
1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas
2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
3. Suurem surve sotsiaalsfäärile
4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme
1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv.
2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal
3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid
4. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus
5. Kaotatakse haridusinvesteeringud
8. Iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi;
Kui on antud rahvaarv ja riigi pindala, siis arvutada rahvastiku keskmine tihedus. Võrrelda ümbritsevate riikide või maailmajaoga.
Iseloomusta paiknemist üldiselt ( kas paikneb ebaühtlaselt, ühtlaselt, peamiselt idas/läänes/../..)
Mis on tolle tihedamini asustatud piirkonna eelised ( kliimatingimused, reljeef, veekogud vms).
Nimeta peamised linnad, kui võimalik ning üldista rahvastiku paiknemist mingi kriteeriumi järgi (näiteks veekogude ääres või rannikualadel ).
Kus paikneb vähem rahvast ning miks?
9. Teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;
Linnastumine arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Linnarahvastiku osatähtsus, kasvutempo
Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo aeglane
Osatähtus veel keskmine või madal, kuid kasvutempo kiire
Kasvutegurid
Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest suurlinnadesse, linnastumine on jõudnud infoajastu linnade järku
Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad, ülelinnastumine
Regionaalsed erinevused
Linnade kokkukasvamine, megalopoliste teke
Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad
Linnastumisega kaasnevad majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid
Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine
Ülelinnastumine, slummid , elanikkonna kihistumine, kuritegevus , vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus
Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse säilitamine
Õhusaaste, prugi, nakkushaigused, transpordiprobleemid
10. Teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism , õigeusk), judaism , islam , hinduism , budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale;
Kristlus:
Sümbol
Levik- Peamiselt Euroopas ja USA, samuti Austraalia ja Uus Meremaa
Õigeusk- Venemaa
Judaism:
Sümbol
Levik- Põhiliselt Iisraelis, aga ka hajuli üle Euroopa ja USA
Islam:
Sümbol
Levik- Kesk-Aasia, Araabia poolsaar ja Põhja- Aafrika
Hinduism:
Sümbol
Levik- Enamasti Indias
Buddism :
Sümbol
Levik- Peamiselt Kagu ja Ida-Aasias
Konfutsianism: pole tegelikult usk, vaid moraaliõpetus
Sümbol
Levik- Ida-Aasia
Usundite mõju ühiskonnale-
Näiteks:
Islami usundis on palju ühiselu reegleid, mis on paljudes islamimaades õigussüsteemi aluseks
Hinduismile on iseloomulik kastisüsteem, mis segab lääneliku demokraatia ja kapitalismi arengut
Hinduism ja buddism soodustavad kehva majanduslikku arengut- hindud loodavad paremale elule järgmises elutsüklis ja budistid on veendunud, et ilmalik elu on nii või teisiti armetu
11. Mõisted:
Demograafiline üleminek- rahvastiku tüüp, kus suremus on madal ning sündimus algselt kõrge, kuid langemas
Traditsiooniline rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured ning iseloomulik on rahvastiku aeglane kõikumistega kasv
Kaasaegne rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väikesed ning samuti on nullilähedane, vahel koguni negatiivne iive
Demograafiline plahvatus- üleminekuperiood, kus suremus langeb järsult, kuid sündimus jääb endiselt kõrgeks ning seetõttu on iive suur ja rahvaarv kasvab
Rahvastiku vananemine- vanurite osatähtsuse suurenemine rahvastikus
Sündimus- aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides).
Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides).
Iive- sündimuse ja suremuse vahe
Rahvastikupoliitika- riigi tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga
Migratsioon - Migratsioon on nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel.
Linnastumine- Linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus
Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja
Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus
Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar -, sekundaar- ja tertsiaalsektoris
Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, kes tahavad töötada, aga ei leia tööd
Usund-
Laiemalt- usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit.
Kitsamalt - religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale.