Rahvaarv (0)

1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon - ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon - väljaränne immigratsioon - sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon - inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa- alale , enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine , kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn - suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine - e. suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Vastulinnastumine - e. kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Juhul, kui lahkutakse lähitagamaale, nimetatakse sarnast protsessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumiseks. Linnastumine - linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Demograafiline üleminek- e. siire, rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima , koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna- aasia suurte jõgede orud ja deltaalad , viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad . Lääne-euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku tihedus= rahvaarv/pindala- in/km². Rahvastiku tihedus Eestis 20 in/km2 Maailmas 42 in/km2 Tegurid, mis mõjutavad rahvastiku paiknemist:1)looduslikud nt. kliima, sademed, pinnamood 2)majanduslikud- riigi maj. areng, teedevõrk, sidevahendite areng 3)ajalooline- traditsioonid, kunstiväärtused 4.Sündimust mõjutavad tegurid. 1)viljakas eas naiste arv. 2) religioon (mõjutab suhtumist pereellu ja pereplaneerimisse) (usklikud peredàpalju lapsi). 3)naiste seisund ühiskonnas 4)traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja perellu) 5)väärtused (mida hinnatakse) 6)naiste vanus sünnitamisel 7)pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus, abordi tegemise võimalus) 8)kooselu traditsioonid (millal tavaks alustada kooselu, kas elatakse monogaamselt, polügaamselt vms., kui palju partnereid inimesel elu jooksul) 9)võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase , riigi poliitika) 5. Suremus arengumaades: halb arsiabi kättesaadavus, epideemiad, toidu-ja veepuudus . Arenenud riikides: südame-ja veresoonkonna haigused, vähkkasvajad, liiklusõnnetused, enesetapud, kuritegevus , kk saastatud. 6.Miks naised elavad kauem, kui mehed. meestega juhtub rohkem õnnetusi (liiklusõnnetused), nad suitsetavad ja joovad rohkem, töötavad üle ning neil võivad tihedamini esineda infarktid ja nad teevad kergemini enesetappe, naised elavad tervislikumalt. 7.Probleemid seoses rahvastiku vananemisega. muutused toimuvad nii tervishoius , sotsiaalhoolekandes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne. Eakate inimeste tervis pole enamasti nii tugev kui noortel, seega on oodata arsti-ja hooldusteenuste vajaduse suurenemist ja arstimite tarbimise kasvu, suurenevad kulutused sotsiaalabile( hooldekodud , haiglad ), sündimus on madal. 8.Tegurid, mis on mõjutanud Eesti rahvaarvu kasvu: sündimus, suremus, sisse- ja väljarände mõju. 9. Globaalprobleemid seoses maailma rahvaarvu kasvuga: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, jäätmete kuhjumine , happesademed, keskkonna saastamine mürkidega. 10.Rände liigid ja põhjused. Sisseränne ja väljaränne, siseränne-kolitakse teise omavalitsusse, ja välisränne- kolitakse teise riiki; sundränne- sõjad, relvakonfliktid , poliitiline ja usuline tagakiusamine , loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid, näljahädad, küüditamine. Vabatahtlik ränne- uue töö-või elukoha otsingud. 11.Demograafilise ülemineku etapid. 1)Traditsiooniline rahvastiku tüüp e. I etapp. Sündimus kõrge 30-40‰, suremus kõrge 30-40‰. Rahvaarvu muutumine on nullilähedane. Rahvastiku vanuseline koosseis-palju laps vähe vanureid, keskm eluiga vaid 40-45 a. Praegu kuuluvad sellisesse arengujärku üksikud hõimud aafrikas ja okeaanias. Sellised tingimused Lääne Euroopas 15. saj. Eestis kuni 19. saj. kaskpaigani (1860)
2)Demograafilise ülemineku I etapp. Demograafiline üleminek algas Euroopas 18saj.(1750-1900) Eestis oli 19.saj. lõpul. Ühiskonna areng tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise . Inimeste keskmine eluiga suurenes. Kõrge sündimuse ja suremuse langemise tõttu loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas väga kiirelt. Keenia , Bangladesh , Nigeeria on hetkel sellises olukorras. 3)Demograafilise ülemineku II etapp- Sündimus ja loomulik iive hakkavad langema. Suremus on madal. Rahvaarvu kasv aeglustub. Sündimust mõj mitmed kultuurilised ja maj tegurid. Väheneb ka väikelaste suremus. Lääne- Euroopas 1900-1950. Eesti u. 1990. a-tel. Praegu selles etapis India, Brasiilia. 4)Kaasaegne rahvastiku tüüp- iseloomustab madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu muutumine peaaegu puudub. Pereplaneerimise meetodid lubavad sündimust reguleerida. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb 20-25‰-ni. Lääne-Euroopas alates 1950 a. Selles arengujärgus Suurbritannia , Eesti. 14.Probleemid, mis võib tekitada praegune demograafiline olukord Eestis: rahvastik vananeb, töötegijaid jääb väheks, pensionite maksmisega raskusi, kulutused arstiabile, hooldekodud, haigladà suurenevad kulutused sotsiaalabile, sündimus madal. 15. Ränded. Varasemad ränded: Euroopast rännati Ameerikasse, Lõuna- Ameerikasse, Austraaliasseàmaadavastused, demograafiline plahvatus Euroopas. Indiast rännati väljaà demograafiline plahvatus, tasuv töö teistes riikides. Aafrikast väljaränneà orjade väljaviimine 17.-19.saj. Prantsusmaalt rännati Põhja- Aafrikasse, Venemaaleàvähe asustatud piirkondadesse või endistesse asumaadesse. Ida- Aasiast Ameerikasseàlepingutöölised. Hilisemad ränded: Rännati Lääne- Euroopasseà kiiresti areneva majanduse jaoks tuli tööjõudu esialgu Euroopa lõunapoolsematest riikidest Hispaaniast, Portugalist, Itaaliast , Jugoslaaviast, hiljem Türgist, Kreekast , Alžeeriast, Marokost. Rännatakse Põhja- Ameerikasse- kõige rohkem Euroopast, Mehhikost, Kariibi saartelt, Ladina- Ameerikast . Kasvab ka immigrantide hulk Aasiast. Enam, kui pool väljarändajatest kogu maailmas suunduvad USA-sse ja Kanadasse. Ränne Lähis-Ida naftariikidesse seoses naftahindade tõusuga maailmas ja sealsete sissetulekute suurenemisega. Egiptusest, Jordaaniast, Pakistanist, Indiast, Filipiinidelt , Indoneesiast. 16.Linnastumine. Arenenud riikides elab linnades üle 75%, vähem arenenud riikides u. 38%. Arenenud riigid- toimub kiire linnastumine, eeslinnad, vastulinnastumine, pealinnad kasvavad veelgi suuremaks . Arengumaad-linnade kasv algas alles 20. saj. Ülelinnastumised suurlinnades. Elanikkonna kihistumine , puhta joogivee puudus. 17. Rände mõju. Sihtpiirkonnale: Positiivne: 1)mitmekesistub tööjõuturg 2) migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada 3)odav tööjõud- on nõus töötama madalama palga eest 4)sündimus suureneb, kuna migrandid on noored 5)majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab Negatiivne: 1)Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas 2)sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. 3)suurem surve sotsiaalsfäärile. Lähtepiirkonnale: Positiivne: 1)väheneb tööpuudus 2)paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada 3. Osa välisriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale . 4. Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi. Negatiivne: 1)Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv (see omakorda avaldab suuremat survet teenindussfäärile, tööealiste koormusele) 2) Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal 3)lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid 4)kaotatakse haridusinvesteeringuid 18.Suuremad riigid: 1. Hiina 1,3 mld. 2. India 1,1 mld. 3. USA 290 mln. 4. Indoneesia 235 mln. 5. Brasiilia 182 mln. 6. Venemaa 145 mln. 7. Bangladesh 138 mln. 8. Jaapan 127 mln. 9. Filipiinid 85 mln. 10. Saksamaa 82 mln. 19. Rahvastikupoliitika - riigi siseteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise kooseisu ja paiknemise mõjutamisel. Eesti( lastetoetused , tasustatud lapsepuhkused, täiendavad toetused, koolitoetus). Rumeenia (abordid olid peaaegu lubamatud, rasedusvastaste vahendite sissevedu keelati, lahutuse saamine võimatu, illegaalse abordi eest ränk karistus ) Hiina(ühelapsepoliitika, toetused 1 lapselistele peredele , sundsteriliseermine, valikabordid, rohkem poisslapsi). 20. Maailmalinnad- Tokyo , Mumbai, New York , Mexico, Sao Paulo , Rio de Janeiro , Osaka, Pariis, Calcutta jne (õ. lk. 55) 21. Mõisted: metropol- Suurlinn , kus elanike arv on üle 1. miljoni. linnastu- e. aglomeratsioon- funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linn- asula, mida iseloomustab inimeste ja majandustegevuse kontsentratsioon. Sageli on administratiivselt piiritletud rahva arvu ning elanike mittepõllumajandusliku tegevuse järgi. Linnade areng ja teke: Vanimad linnad seoses põllumaj. Tekkimise ja kujunemisega 6000-7000 a. tag. Vanad linnad tekkisid-suur hiina tasandik, induse jõe org, mesopotaamia , niiluse jõe org. Euroopa vanimad linnad- rooma , ateena . Kiire linnade kasv seoses tööstuse arenguga 18.saj. 22. Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid: prügimajandus, õhusaaste, sudu , nakkuhaiguste levik, kuritegevus, puhta joogivee puudus. 23. Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid: reostunud vesi, õhu saastatus, sudu, puuduv prügikogumise süsteem, jäätmete hulga suurenemine. 24. Muutused, mis iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusaja linnaga. Infoajastulinnas väheneb tööstustöökohtade osakaal, Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osatähtsus suureneb. Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Infoajastu linnadest kaob keskklass , kelleks on töölised. Elanikkond jaguneb suure sissetulekuga kõrgprofessionaalideks ja madala sissetulekuga teenindustöötajateks. Tootmisettevõtted, ettevõtete peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse, et juurdepääs autoga oleks lihtsam. Uued töökohad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, soodustades töö- ja elukohtade hajumist. Üha enam inimesitöötab kodus. Pendelrände ja transpordi intensiivsus väheneb oluliselt.