Maailmarahvastik (0)

1.MÕISTED
Aglomeratsioonimajandus – majandusharu , mille kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võimalikult suur lähestikku paiknevate tarbijate, ettevõtete ja töötajate hulk.
Demograafiline plahvatus – Kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub demograafilise ülemineku ajal. Tingitud eluea pikenemisest, suremuse vähenemisest.
Suburbanisatsioon e eeslinnastumine – inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Inimeste ränne suurlinnadest välja.
Geogr . Segregatsioon – elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon , jõukus) tunnuste alusel.
Hiidlinn e megalopolis – suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades.
Sisserändekvood – arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk
Linnastu e aglomeratsioon – funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad.
Linnastumine – linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga.
Regionaalpoliitika – riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega .
Rändeiive e saldo – sisse- ja väljarände vahe.
Slumm – valdavalt marginaalse rahvastikuga asutatud vilets linnaosa peamiselt arengumaades, aga ka lääneriikide suurlinnades.
Ülelinnastumine – linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid
Illegaal – inimene kes viibib ebaseaduslikult riigis
Rände saldo - piirkonnas või riigis sisserände vahe
2.RAHVAARV MAAILMAS ~6,7 miljardit.
~1,3 mljr – Hiina|||~1,2 mljr – India|||~300 mlj – USA|||~235 mlj – Indoneesia |||~182 mlj – Brasiilia |||
3.RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL
Rahva arv : km2 = keskmine tihedus
Tihedamini asustatud piirkonnad:
*Ida ja Lõuna Aasia : Jõgede orud ja delta alad, looduslikult soodsad
*Lääne – Euroopa: Arenenud majandus
*Ameerika: Rannikualad
*Aafrika: Ooasides
Hõredamini asustatud piirkonnad:
*Põhja Kanada
*Gröönimaa
*Kesk – Aafrika
* Austraalia
*Kesk – ja Põhja Venemaa
4.IIVE
Loomulik iive – sündide ja surmade vahe aastas:
*Absoluutne – tegelikku arvulist muutust aastas
*Suhteline (SÜ – SUR): rahvaarv * 1000 = X promill
Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid:
Sündimus
Suremus
*viljakas eas naiste arv
*naiste vanus laste sünnitamisel
*religioon
*pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine
*kooselu traditsioonid
*väärtused elus
*traditsioonid ühiskonnas
*naiste/meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada
*majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks
----Arengumaades---
*vaesus
*halb tervishoiukorraldus
*ebaterve eluviis
*halb arstiabi kättesaadavus
----Arenenud riikides---
*südameveresoonkonna haigused
*vähk
*õnnetused
*vägivald
Sündimuse ja suremuse võrdlemise võimalused:
*absoluutarvude kõrvutamine
*laste arv naiste kohta – sündimust
*imikute surm – suremust
*Keskmine eluiga
Erinevused arenenud ja arengumaades:
Arengumaades
Arenenud
*kuni 7,4last naise kohta
*ei kasutata pereplaneerimise võtteid.
*lapsed pere rikkuse märk(lapsed abistavad vanemaid). Abiellutakse, et lapsi saada.
*laste kasvatamine odav
* lapsed varakult tööle
*planeeritakse sünde
*osa inimesi ei muretse kunagi lapsi (irv)
*laste arv peres väiksem
* hoolivam perepoliitika
5.RAHVASTIKU TAASTOOTMISE TÜÜBID
Traditsiooniline rahvastiku tüüp:
Kaasaegse rahvastiku tüübi etapp:
*Omane agraalühiskonnale.
*Kõrge ja väga muutlik suremus
*Paljud surevad haigustesse , nälga ja õnnetuste tagajärjel
*Sündimus kõrge
*7-8 last peres, täisealiseks kasvab 3-4
*Keskmine eluiga 35-40a
*Rahvaarvu väga aeglane kasv
*Sõdade epideemiate ja näljaaastatel võib kahaneda
*Madal sündimus suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv või kahanemine
*Pereplaneerimine
*Lasteosatähtsus rahvastikus väheneb
*Inimesed elavad vanemaks , vanurite osatähtsus suureneb
*Surmapõhjused stabiilsed
6.DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU(SIIRDE) ETAPID
Esimene Etapp:
*Euroopas algas 18 saj.
*Elutingimuste toitumise, arstiabi paranemine
*Ravi paranemine, haiguste ennetamine
*Eluiga pikenes, sündimus ikka kõrge
*Loomulik iive suurenes, rahva arv tõusis kiiresti
*Demogr. plahvatus – rahvaarv kasvab mitmeid kordi.
*Laste osatähtsus rahvastikus kasvab, vanurite osatähtsus kasvab, aga mitte nii kiiresti.
Teine Etapp:
*Sündimus ja loomulik iive hakkavad langema
*Rahvaarvu kasv aeglustub
*Sündimust mõjutavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid
*Väikelaste suremuse vähenemine
7. MIGRATSIOONI LIIGID
…inimeste ümberasumine mingil territooriumil.
Riigiseisukohalt:
*Sisseränne e immigratsioon – valdavalt maalt linnadesse
*Väljarännee emigratsioon
Ajutised:
* Alaline . *Sessioone. *Ajutine
Iseloomult:
Vabatahtlik, sunniviisiline, kaas ränne.
Põhjuslikud:
*Majanduslik. *Poliitilised. *Usulised. *Kultuurilised. *Loodusõnnetus. * Perekondlikud
8.MIGRATSIOONI TÕUKE JA TÕMBE FAKTORID , BARJÄÄRID
Tõuketegurid
Barjäärid
Tõmbetegurid
*Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik
*Madal palk
*Halvad elamistingimused
*Inimestevahelised lahkhelid
*Ebameeldiv, üksluine sotsiaalkeskkond
*Ebasoodne looduskeskkond
*Kaugus
*Infopuudus
*Rände maksumus
*Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik
*Kõrge palk
*head elamistingimused
*Sugulased, sõbrad, tuttavad
*Meeldiv mitmekülgne sotsiaalne keskkond
*Soodne tervislik looduskesk
9.RAHVASTIKU RÄNDE SUUNAD ENNE JA TÄNAPÄEVAL
20 sajandi keskpaigani
Kaasaegsed e tänapäeval
*Lääne Euroopa  Lõuna Ameerika rannik , P – Ameerika(usa alad), Austraalia, U-Meremaa, Lõuna – Aafrika, Aafrika, Aasia(venemaa alad)
*Aafrika L –Ameerika rannik(nati ka P-A)
*India ja Hiina alad  Aafrika, Indoneesia, P - Ameerika
* Rännatakse Lääne – Euroopasse  alguses: Hispaania , Portugal , Itaalia, Jugoslaavia, hiljem: Türgi, Kreeka, Alzeeria, Maroko .
* Põhja Ameerikasse  Aasiast, Ladina – Ameerika, Kariibi saared
* Lähis ida naftariikidesse  nii lähedased kui ka kaugemad riigid.
10.SISSE JA VÄLJARÄNDE MÕJU RIIKIDELE:
Rände mõju lähte – ja sihtpiirkonnale
Positiivne mõju Lähteriigile
Positiivne mõju Sihtriigile
*Väheneb tööpuudus
*Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kasutada kodumaal
*Osa rahast saadetakse kodumaale
*Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid toite, muusikat, harrastusi
*Mitmekesistub tööjõuturg
* Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole
*Odav tööjõud
*Sündimus suureneb, migrandid noored
*Majandusaktivsus kasvab, sest tarbimine ka
Negatiivne mõju Lähteriigile
Negatiivne mõju Sihtriigile
*Väheneb tööealiste arv, väheneb maksumaksjate arv
*Lahkuvad aktiivsed inimesed, langeb ettevõtlike inimeste osakaal
*Lahkuvad peamiselt mehed, soolised disproportsioonid
*Kaotatakse haridusinvesteeringud
*Suurem surve töökohtadele
*Sisserändajad ei kohane kultuuri ja tavadega, kultuurikonfliktide oht
*Suurem surve sotsiaalsfäärile
11.LINNASTUMISE ISELOOMULIKUD JOONED JA ERINEVUSED ÜHISKONDADES
a) Agraalühiskonnas – Linnad tugipunktidena hakkasid tekkima ühiskonna kihistumise tulemusena. Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis – Itta , Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid
b)Industriaalühiskonnas – Väga kiire linnastumine. 16 – 18 saj.
*I Etapp – Euroopas kasvasid vanad linnad ja tekkis palju uusi. Tekkisid esimesed miljonilinnad. Pariis, London. Fifty fifty rahvastik , maal ja linnas
*II etapp – 19 – 20 saj algus – Uusi linnu tekkis vähe, aga suurlinnad laienesid eeslinnadesse, liites neid linnastuteks. Toimus Suburbanisatsioon. Linnaelanike % = 70-80 elanikkonast
c)Infoühiskond
* Kontraurbanisatsioon – Lahtilinnastumine. Heaolu ja võimaluste paranedes asuvad inimesed elama linnast välja, kuid säilitavad sidemed linnaga. Transport, side.
*Linnastute e aglomeratsioonide kujunemine – lähestikku paiknevad linnad hakkavad infrastruktuuri kaudu koos toimima (transport, side).
*Hiidlinn e megapolis – suurel maa-alal kokku kasvanud ja koos toimivad linnastud.
---------------------------------------------------
*Väljakujunendu maailmalinnad, mis on ülemaailmsed majanduskeskused:
-Euroopa: London, Pariis, Moskva
-Aasia: Tokyo, Hong – Kong, Šanghai, Singapur
-P- Ameerika: Chicago, NY, L- Angeles
-Ladina – Ameerika: Rio de Janero
-Regionaalsed tõmbekeskused: Riia, Stockholm
*Linnade sisestruktuuriline jagunemine: kesklinn , segavöö, elamurajoon , eeslinn aka tööstuslinn