10. klassi kirjanduse eksami piletid (0)

1. I J. Krossi „Väike Vipper “: kokkuvõte süžeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett . Shakespeare ´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses ; soneti tunnused
SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm , koosneb 14 värsist ( reast ). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi.
Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli seadnud enda eesärgiks seda poissi kiusata ning see tal ka õnnestus.Ledouté oli jäärapäine ja enesekeskne meesterahvas, kes ei arvvestanud kellegiga peale iseenda.
Tegevus toimus peamiselt koolis , jutustades nii sellest , kuidas Vipper prantsuse keele tunnis hakkama sai kui ka tema läbimurretest ja ebaõnnestumistest teistes ainetes. Väike Vipper seadis enda eesmärgiks jõude neljade-viite ehk cu laude ´ga lõpetajate hulka . Kahjuks rikkus selle saavutamise prantsuse keele õpetaja , kes oma nõmedatele põhimõtetele toetudes ei pannud talle nelja, vaid kirjutas tunnistusele peaaegu põhjendamatu kolme .See morjendas Vipperit niivõrd, et poiss otsustas läbi silmuse endalt elu võtta. Tänu ema pealesattumisele ei jõudnud ta õnneks soovitud tulemuseni jõuda. Noorhärra Mirk suutis Vipperit külastades talle selgeks teha, et tema motiivid selliseks otsuseks polnud piisavad . Kõige tipuks lahkus ka härra Ledoute prantsusmaale ja keegi ei pidanud teda ena nägema.
Autor üritas meieni tuua, et alati ei saa seda , ida soovitakse, kuna maailas leidub igasugu idioote, kes meie elu raskeaks muudavad. Siiski ei tohiks lasta end sellest mõjutada, sest vaid me ise teame, kui hea me milleski oleme ja mida väärime, kui teised ei oska seda tunnustada on viga neis.
2. I Ülevaade Jaan Krossi elust ja loomingust. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused
SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi.
Jaan Kross õppis 1928-1938 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Ta oli Saksa okupatsiooni lõpukuudel vangis ning 1946-1954 oli poliitvangina Komis söekaevanduses, hiljem Krasnojarski krais. Seetõttu jäi Jaan Krossi kirjanikudebüüt tavatult hilja peale. Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist  1954. aastal.
 Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale.
Ta valdas saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ja inglise keelt.
1958. aastail ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja" ja temast sai Kirjanike Liidu liige. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuesti sünnile  ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult.  "Söekastajas"kasutas Kross vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika , mis kujunes kokkuvõttes uue kirjandus- ja elukäsituse võidukäiguks.
Kirjandusse tuli 50ndate teisel poolel luuletajana, 70ndaist alates on ta tegutsenud valdavalt prosaistina. Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku.
Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses, pigem tundetõlgitsus ja seisundianalüüs. Pärislinlasena ja erudiidina pole  Krossil olnud võimalust süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule. Eelistab seista teadmiste suhteliselt kindlal graniitalusel.
„Söerikastaja“ 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise hetkel. Läbis valikufiltri, toonitas agiteerivat, üleskutsuvat, hukkamõistvat poolt. Sellest kogust tulvab tarmukust, hoogu ja energiat.Esile tooks luuletuse   „ Saun “ - vihjab puhastusele ja selle vajalikkusele meie ühiskonnas.Protsetivaimust vaba luuletus „ Linnud “ - peale linnualauluelamuse ei tasu midagi otsida.
3. I Romaan. J.D.Salingeri „ Kuristik rukkis“ : kokkuvõte süžeest; Holdeni iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses
ROMAAN- jutustava proosa suurvorm , tänapäeval kõige hõlmavam ilukirjanduslik maailmakirjelduse vorm. Iseloomustab mitmeplaaniline sündmustik, tegevusliinide ja probleemide rohkus ning arvukas tegelaskond.
Holden on 17 aastane poiss, kes on välja visatud mitmest koolist.Holden on elava fantaasiaga, mis ulatub luiskamiseni, ja kohati oma vanusest küpsem, vahel aga ajavad häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult.
Viimasel koolipäeval on ta tagasi jõudnud New Yorkist, kus ta pidi olema vehkelmisvõistkonna kapteniks, kuid kaotas varustuse metroosse, nii et tagasiteel kogu võistkond teda ignoreeris. Ta otsustab teha hüvastijätuvisiidi ajalooõpetajale hr Spencerile, kes teeb talle halva õppeedukuse pärast etteheiteid ja tuletab meelde, et elu on mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt. Holden aga tunnetab, et ta on ebavõrdses mängus kaotajate poolel. Ühiselamus tekib tal konflikt koolikaaslasega, kes läheb kohtama tüdrukuga, kellega Holden on kunagi sõbrustanud, paludes Holdenil vahepeal enda eest valmis kirjutada kirjeldav kirjand . Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtamiselt naasev poiss pole kirjandiga rahul ja Holden omakorda süüdistab teda lugupidamatus suhtumises tüdrukusse. Nad lähevad kaklema; Holden on rahutu ja masenduses ning otsustab koolist kohe lahkuda. Ta sõidab rongiga New Yorki , võtab hotellis toa, mõtleb, kellele tuttavatest võiks helistada. Lõpuks läheb ta baari ja tantsib paari provintslannaga, siis läheb ööklubisse muusikat kuulama ja lõpuks naaseb hotelli, kus liftimees sokutab talle prostituudi. Holden on aga liiga närvis ja masenduses ning vahekord prostituudiga jääb ära; tasu pärast tekib tal tüli liftimehega, kes teda lööb ja raha ära võtab.
Järgmisel hommikul helistab Holden oma tüdruksõbrale Sallyle ja kutsub ta välja teatrisse. Raudteejaamas, kus ta oma kohvreid hoiukappi paneb, tekib tal südamlik vestlus kahe nunnaga, kellele ta korjanduskarbi jaoks raha annetab. Ta ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata, kuid ta tahaks kohtuda oma õe Phoebega, kes on mõneti eluterve mõistuse ja tasakaalu sümbol. Holden on ostnud talle kingituseks plaadi. Phoebet ei ole pargis ja Holden läheb Sallyga teatrisse ja sealt uisutama. Holden pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju .
Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas. Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust. Phoebe süüdistab Holdenit, et too on kõigega rahulolematu, ja küsib, kelleks vend tahaks saada. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb peas üks tänaval kuuldud šlaagrikatke ("Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad"), siis ütleb ta, et ta tahaks saada valvuriks, kes püüab rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks. Holden lahkub kodust, olles otsustanud paariks päevaks öömaja küsida oma endise õpetaja hr Antolini juures. Endine õpetaja võtab Holdeni sõbralikult vastu ja küsib, mis talle koolis ei meeldinud. Antolini püüab Holdenit veenda, et noore-ea rahulolematusest tuleb välja kasvada, et oma ideede nimel ei tule õilsat surma surra vaid tagasihoidlikult elada, et haridus õpetab inimest oma võimeid tundma ja ilukirjandus näitab, et tema hämmeldus ja tülgastus elu tundma õppides ei ole erandlikud. Öömajale jäänud Holden ärkab aga öösel selle peale, et õpetaja tema pead silitab, ja ta põgeneb kiiruga, kuna peab seda homoseksuaalseks lähenemiskatseks. Alles hiljem tänaval turgatab talle pähe, et inimene võib magava lapse pead silitada ka mitteseksuaalsel ajendil. Holden on tujust ära ja läheb kooli Phoebet otsima . Koolimajas pahandab teda seinale soditud ropp sõna, mis tema kujutluses puhtaid lapsi määrib, kuid ta mõistab, et ka miljoni aastaga ei jõuaks ta kõiki roppusi seintelt kustutada . See on tema leppimise algus. Phoebe tuleb kohvritega ja teatab , et tahab koos Holdeniga põgeneda. Holden pole sellega nõus ja nad tülitsevad. Phoebe on nõus põgenemisplaanist loobuma, kui Holden ta loomaaeda viib. Pärast loomaaias käiku lähevad nad parki, kus Phoebe sõidab karusselliga ja teda vaadates tunneb Holden äkki oma kibedust lahtuvat.
Lõpetuseks märgib Holden, et nüüd (st aasta hiljem) tunneb ta puudust kõikidest, kellest on jutustanud, ning et sügisel läheb ta arvatavasti uude kooli, aga see ei valmista talle erilist muret.
Pealkiri viitab Holdeni unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest.
4. I Novell . A.Tšehhovi ühe novellide „väikese inimese“ („Ametniku surm“;“Paks ja peenike “) iseloomustus. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses
NOVELL – lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süžeeliini, ühe teema või konflikti ümber.
"Ametniku surm"
Novell räägib ekskuutor Ivan Dmitritš Tšervjakovist, kes ühel õhtul teatris "Corneville´i kelli" vaadates nii õnnetult aevastas, et piserdas märjaks tema ees istuva tsiviilkindral Bežžalovi pealae. Vabandanud kohe, jätkas ta siiski vabandamist veel vaheajalgi, sest talle tundus, et nii kõrge ametnik ei saa ometi nii lihtsalt andestada. Kodus rääkis Tšervjakov juhtunust naisele ja to soovitas uuesti vabandama minna, et võib olla endast halva mulje jätnud ning läks järgmisel päeval kindrali kantseleisse end veel kord vabandama. Kindral , kes asja juba unustanud oli, ärritus silmnähtavalt. Tšervjakov kavatses õhtul Bežžalovile vabanduskirja kirjutada, kuid pidas siiski õigemaks järgmisel päeval veel ise vabandama minna. Kui kindral jälle Tšervjakovi enda ees nägi, vihastas ta nii, et ainult kraaksatas: "Käi välja!!" Automaatselt läks Tšervjakov koju, heitis voodile ja suri.
Novelli "väike inimene" on eksekuutor Ivan Dmitritš Tšervjakov, kelle jaoks on kõige tähtsamad auastmed. Kuna ta ise on ainult eksekuutor ja aevastab peale kindralile, siis on ta surmkindel, et talle pole andestatud. Kõige hirmasam sellisele "väikesele inimesele" on oma " status quo" kaotamine, see, et tema ebaviisakast käitumisest võiks teada saada mõni tema ülemus. Tšervjakovil puudub igasugune väärikus, kui ta oma probleemi nii tähtsaks teeb ja sellega kindralit kogu aeg tüütab, andmata endale aru, et vahejuhtum on juba ammu unustatud ning teisel on vaja tööd teha. Tšervjakovi-sugune tegelane on tüüpiline Tšehhovi "väike inimene" - oma väikeses maailmas elav ametnik.
5. I Romaan. M.Traadi „Tants aurukatla ümber“: ülevaade Aniluikede perekonna käekäigust; aurukatla kui sümboli tähendus ; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused
ROMAAN- jutustava proosa suurvorm. Iseloomustavaks mitmeplaaniline sündmustik, tegevusliinide ja probleemide rohkus ning arvukas tegelaskond. Esikohal on jutustamine.
„Tants aurukatla ümber“ on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid. Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani. Suursündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega.
Viies peatükis ehk „ tantsus “ valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel , rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde ikka uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond – niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu.
Esimene tants – tegevus toimub keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks on aurukatla saabumine tallu . Aurukatel toob masinate ajastu maale. Kesksel kohal on ka vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine. Nende rabelemise juhtimisohjade pärast lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõttamineku kutse.
Teine tants – tegevus toimub juba iseseisvas Eestis. Aurukatel koos peksumasinaga esineb selles tantsus rauast monstrumina, mis sandistab sulaspoisi. Tants lõpeb kemplevatoonilise oksjonipildiga.
Kolmas tants – tegevus toimub 1943. aastal. Kolmas tants algab okupatsiooniaasta sügisel viljakuivatis, kus on parajasti tärganud kahe noore peagi puruneda ähvardava armastus. Kaks koolivenda, masinisti noorem poeg Jaanus ja Aiaste Taaveti poeg Edgar arutavad siin oma saatust, mis üheski variandis head ei tõota. Kolmandas tantsus varjutab maa ja vilja probleemi käsutäitlikkusest tulenenud inimesejaht ja sõda siinsete metsade taga.
Neljas tants – tegevus toimub 1949. aastal. Neljas tants on esimese kolhoosiaasta sügisest. Jälle on ametisse kutsutud vana aurukatel, töökäsi on vähe ja traktoreid ei jätku. Aina sajab ja sajab, ning nooruke kolhoosimees ei tea mitte, kas jõuab vilja salve saada. Inimesed on pinevil. Olukord jõuab haripunkti , kui varumisvolinikust Eesneri Eedi oma käega tahab peksumasinat käima panna.
Viies tants – tegevus toimub 1954. aastal. Viies tants toimub ajal, mil kolhoosi alguspäevade pinge on taandumas, elu on hakanud rööbastesse jooksma . Kui kogu romaani vältel valmistub keegi lahkuma, siis selles tantsus annab juhttooni saabumine – Taavet Aniluik, üks kahest peategelasest oli küüditatud Siberisse ja tuleb nüüd tagasi kodukohta. Vanal aurukatlal on aeg ümber, nagu paljudel nendelgi, kes lõid korra tantsu ta ümber.
Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade.
6. I Juhan Liivi elu ja looming . II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused
SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi.
JUHAN LIIV (1864–1913)
Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Juhan oli seitsme lapselisest perest pesamuna.
Hariduse sai Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani.
Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus “Maikuu öö”. Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha.
1886 . aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu , mida ei õnnestunud avaldada.
Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja hiljem leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi.
1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse “Vari”. Seadis trükivalmis jutukogu “Kümme lugu” ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud.
1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse “Käkimäe kägu” ja külajutu “Nõia tütar”. Vaimsed häired läksid aga järjest tõsisemaks. 1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu närvikliinikusse, kus põdes läbi skisofreenia ägedama järgu, lahkus mõne kuu pärast rahunenuna, kuid parandamatu haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses – pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil.
1904 ilmus Junan Liivi “Kirjatööde kogu”. mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada.
1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu “Luuletused”, mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu “Elu sügavusest”
Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913. Ta on maetud Alatskivi kalmistule.
JUTULOOMING
Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja .
Tema esimene raamat “Kümme lugu” (1893) sisaldab realistlikke pilte külaelust, karakterportreesid ja pajatusi Kodavere murrakus: “Peipsi peal”, “Pahased naabrid ”, “Igapäevane lugu”
Jutustus “Vari” (1894; esialgse pealkirjaga “Kui seda metsa ees ei oleks”) jälgib andeka ja õrnahingelise külapoisi Villu lapsepõlve ja kujunemist. Villu kaotab mõisniku määratud peksunuhtluse tõttu mõistuse. Villu kasvukodu, Kukulinna-nimelise vaesteküla kirjeldus on eesti varase realismi paremaid näiteid. Liiv suutis nappide sõnadega luua ilmekaid portreesid (nt teomehed Räpsi- Rein ja Veni- Villem ). Samas on Murumäe mõisaga seotud tekstiosa puhul märgata veel romantilist kujutamislaadi, Liiv ei tundnud mõisaolustikku nii hästi, et seda tõetruult kujutada.
Jutustus “Käkimäe kägu” (1883) kujutab üht Villu omale sarnast elusaatust.
Külajutt “Nõia tütar” näitab ebausu raskeid tagajärgi, kuid peategelane, rahvaarsti tütar Leena leiab siiski oma õnne. Ilmekas kõrvaltegelane selles jutus on küla keelekandja Pärälärä-Leenu.
LUULE
Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid . Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija.
Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis.
Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest.
( Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.)
Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi.
Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi.
7. I Romaan. E.M.Remarque`i „Läänerindel muutuseta“: kokkuvõte süžeest; Paul Bäumeri iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses
ROMAAN- jutustava proosa suurvorm. Iseloomustavaks mitmeplaaniline sündmustik, tegevusliinide ja probleemide rohkus ning arvukas tegelaskond. Esikohal on jutustamine.
Remarque´i romaani tegelased on 19-aastased noored, kes üleöö on sattunud sõja hävitavaisse leekidesse. Neil puuduvad igasugused elukogemused, on ainult koolitarkus ja see, mida nad olid lugenud raamatuist. Sellest aga on liiga vähe, et kergendada surija viimaseid piinu, õppida roomama tule all, vedada haavatuid ning istuda savises mürsuaugus. Kõik see, mis oli tundunud püha ja kõigutamatuna, muutus kahuritule ja ühishaudade taustal tühiseks ja mõttetuks.
Nendele noortele on sõda kahekordselt hirmus, sest nad ei saa aru, kelle või mille nimel neid on saadetud rindele prantslasi ja venelasi tapma . Ainult üks asi soojendab ja lohutab neid – unistus puhkusest, pöördumisest tagasi koju, kus neid ootab seesama harjumuslik ning mõõdukas elurütm, mille sõda katkestas.
Romaani keskseks kujuks on minategelane Paul Bäumer, kes ainukesena esineb kõikides peatükkides. Ta jutustab oma rindeelamustest, nimelt sellest, et ei ole sugugi “meeldiv ja auväärne surra isamaa eest”, nagu koolis oli püütud sisendada. Ta on tundliku loomuga, armastab muusikat ja kirjandust, on ka ise kirjanikuna kätt proovinud. Enne rindele minekut kirjutatud näidendi mustand, mille kallal ta oli töötanud öid, polnud koju puhkusele tulles enam vaja, väikekodanlikud sõjajutud näivad talle vastikud. Endine elu tundub talle nüüd väiklase ja ebamugavana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Paljude rindekaaslaste hulgast tõusevad esile kogenud sõjamehed Katczinski ja leitnant Bertinck, koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstob, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek. Vaenlaste poolelt on nime ja näo saanud ainult prantslane Duval, kelle Bäumer lähivõitluses surnuks torkab. Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma
8. I Eepos . Homerose „Iliase“ või „Odüsseia“: ülevaade süžeest; peategelaste iseloomustus; II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses
EEPOS-
"Odüsseia"
Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus . Samal ajal vaevleb Odysseuse nainePenelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg  Telemachos  otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele . Saare kuningas  võtAlkinoosab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast  Trooja  vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide(vanakreeka mütoloogias rahvas, kes elas ühel saarel Põhja-Aafrika lähedal ning toitus erilisest narkootilisest lootoslillest, mis tekitas inimestes apaatiat.) ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose( ühesilmne hiiglane kelle koopasse nad sattusid, kus oli juustu)juures, tuultejumal  Aiolosesaarel, nõid  Kirke  juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide( võrgutasid mehi lauluga)saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athenamoondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega . Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid .
9. I Tragöödia. Sophoklese „Kuningas Oidipuse“ kokkuvõte;peategelase iseloomustus; teose idee. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses
TRAGÖÖDIA- kurbmäng , üks näitekirjanduse põhižanreid. Tragöödiale on tunnuslik lahendamatu konflikt, mis toob kangelasele kannatusi ja lõpuks tema hukkumise . Tegeleb eestkätt inimelu üldiste küsimustega.
"Kuningas Oidipus "
Populaarseim Sophoklese draama on "Kuningas Oidipus", traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatu eeskuju; seda enam hämmastab meid teade, et võistlusel ta sai ainult teise auhinna .
Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos 'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva raugaga, kelle kutsar nõuab Oidipuselt teelt kõrvalehoidmist. Asi areneb lööminguks, mille tagajärjel meie noor kangelane surmab rauga ühes ta kaaslastega peale ühe, kes pääseb põgenema. Too rauk oli Laios, põgenenud ori aga sama, kes viis kord sündinud Oidipuse Kitaironile.
Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebaisse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Siin alles algab Sophoklese tragöödia sündmustik.
Oidipus teeb kõik, et leida Laiose mõrtsukas ja teda nuheldes päästa armastatud kodulinn katku küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema enda ümber koomale, kuni kohutav roim kogu oma jälkuses on viimaks alasti meie silmade ees. Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku.
10. I Novell. Boccaccio ühe novelli süžee kokkuvõte; tegelaste iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses
NOVELL – lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süžeeliini, ühe teema või konflikti ümber.
Neljanda päeva viies novell:
* Vendadel oli kauplus, kus teenis noor piisalane Lorenzo .
* Lisabetta ja Lorenzo olid üksteisesse armunud ja kohtusid öösiti.
* Ühel ööl nägi vanim vend pealt, kuidas ta õde Lorenzo tuppa läks.
* Ta rääkis selle teistelegi vendadele edasi, kuid alguses ei räägitud sellest edasi.
* Ühel päeval läksid vennad koos Lorenzoga linnast välja „ jalutama “, seal ta tapeti .
* Lisabetta oli kurb ja päris vendadelt Lorenzo järgi, kuid need ütlesid, et Lorenzo läks kuskile äriasjus.
* õde nägi unes , kuhu Lorenzo maetud on, järgmisel päeval läks ta oma ümmardajaga Lorenzot otsima
* Lisabetta võttis kaasa ainult ta pea, mille ta linna tagasi jõudes mattis koos siidrätikuga mullapotti.
* Mulda istutas ta salerno basiilikumi võsud, kastis neid apelisini/roosiõite veega, oma pisaratega
* basiilikum kasvas suurepäraselt, lõhnas oivaliselt
* naabrid märkasid mida Lisabetta kogu aeg lillepoti juures teeb, ka vennad märkasid seda ja naabrid rääkisid vendadele ära, mida õde seal poti juures kogu aeg teeb
* vennad hurjutasid õde, võtsid õelt lillepoti ära, võtsid mulla pealt ära ja nägid et poti sees oli tema armastatu pea
* vennad sõitsid ära Napolisse (arvasid et keegi võib aru saada)õde suri nuttes
Tegelased:

• Lisabetta- haritud noor tütarlaps, kes armus saatuse tahtel valesse mehesse ja tema elu lõppes kiiremini kui oleks pidanud
  
• Lorenzo- noor piisalane, kes teenis vendade kupluses ning armus nende õesse.
  
• kolm venda- jõukad kaupmehed , kes ei hindanud armastust, nende jaoks oli väga oluline inimeste seisus ja seetõttu tapsid ka oma õe armastatu.
  

11. I Tragöödia. W. Shakespeare`i „ Hamlet “: kokkuvõte sisust; peategelase iseloomustus; teose idee. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses
TRAGÖÖDIA- kurbmäng , üks näitekirjanduse põhižanreid. Tragöödiale on tunnuslik lahendamatu konflikt, mis toob kangelasele kannatusi ja lõpuks tema hukkumise . Tegeleb eestkätt inimelu üldiste küsimustega.
William Shakespeare - ''Hamlet''
1) Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius , keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude 'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata , Gertrude sureb , Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.
2)
Teose sisu lühikokkuvõte
Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke. Kui Poloniuse poeg Laertes saab teada, kes tappis ta isa, liitub ta kuninga plaaniga tappa Hamlet. Kuningas ja Laertes veavad kihla, et meelitada Hamlet rapiirivõitlusesse Laertesega. Kuninga tagavaraplaaniks oli Hamlet mürgitada veiniga, kuid kuninganna joob mürgitatud veini ning sureb. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet.
Teoses esilekerkinud probleemid
Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel?
Kas kuulata oma südant või lasta vanematel end mõjutada?
Kas kaitsta oma lähedasi (poega), kui nad (ta) on süüdi?
Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv?
Teose peategelaseks on Hamlet, kes on Taanimaa prints. Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio , keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot ning rääkis ainult talle, mida vaim oli öelnud ta isa mõrva kohta. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet saatis talle armastuskirju. Hamlet on lojaalne kuna ta ainukesena kandis õukonnaliikmete seast musta leina märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis.
Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast. Horatio oli haritud, sest Bernardo ja Marcellus kutsusid ta endaga kaasa vaimuga kohtuma ohutusabinõuna. Ainult haritlased, kes oskasid ladina keelt, said vaimudega kartmatult rääkida. Just Horatio rääkis Hamletile, et ta nägi ta isa vaimu. Horatio oli usaldusväärne, Hamlet rääkis ainult talle mida vaim oli rääkinud. Kui Hamlet naasis Taanimaale oli Horatio esimene kellega ta kokku sai. Horatio tahtis juua mürgitatud veini, kui Hamlet oli suremas, kuid Hamlet keelas teda, sest Horatio oli ainuke, kes räägiks mis tegelikult oli juhtunud teistele.
Küsimus(ed) tegelas(t)ele
(Hamletile) “Miks sa Opheliale ei öelnud, mida vaim sulle mõrvari kohta rääkis?”
(Claudiusele) “Miks sa poole näidendi (Gonzago mõrv) pealt lahkusid?”
“Hamletis” toimub peamine tegevustik Taanimaa lossis Helsingoris. Peale oma isa surma heitis Hamlet oma emale ette, et ta nii ruttu abiellus teise mehega. Traditsiooniks oli korraldada pidustusi uue kuninga jaoks. Hamleti arvates oli pidustus kuningas Claudiuse auks põlgamist väärt, kuna ta leinas veel isa. Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja kahjutuks tegemiseks pidi oskama ladina keelt, seega ainult haritlased võisid vaimudega kartmatult rääkida. Vaimule ettesattumisest arvati, et sellel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. Hamletit hoiatati, et vaimudel on kombeks inimesi segadusse ajada, et nad enesetapu sooritaksid. Hamlet ei hoolinud hoiatusest vaid järgnes vaimule, kes rääkis talle tõe kuninga surma kohta. Hamleti vanad ülikoolikaaslased olid lojaalsed kuningale ja kuningannale, mitte Hamletile. Nad proovisid Hamletilt tõde välja pressida, et seda kuningale ja kuningannale ette kanda.
12. I Shakespeare`i elu ja looming. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses
WILLIAM SHAKESPEARE (1564–1616)
Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik. SündisStratfordis Avoni ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres.Hariduse sai kohalikus koolis. Abiellus varakult endast 8 aastat vanema naisega. 1587 asus elama Londonisse, tegutses näitleja ja näitekirjanikuna, sai kahe teatri – kuulsa Globe’i ja Blackfriarsi teatri – kaasomanikuks.Naasis tagasi sünnilinna, kus ka suri. Oli kirjanikuna kuulus juba oma eluajal. Talle kuulus nii kuninganna Elizabeth kui ka kuningas James I soosing .
Tema eluloos on palju ebaselget. William Shakespeare’i nimelisest teatrimehest pole säilinud ühtegi dokumenti peale mõnede maksearvete.Kuidas sai juhusliku hariduse ja madala ühiskondliku positsiooniga inimene luua sellise mitmekesise ja sügava maailma, mida tuntakse Shakespeare’i teostest. On arvatud, et William Shakespeare’i nime all ilmunud näidendid kirjutas keegi teine.
Shakespeare’i LOOMING jaotatakse kolme perioodi.
Esimesse loomingujärku ,mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad enamik ajalookroonikatest, komöödiatest ja paar tragöödiat.
Ajalookroonikad : “ Henry VI”, “ Richard III”, Henry IV”, “Henry V” jt.
Ajalookroonikates lahkab Shakespeare võimuprobleemi. Ta peegeldab Inglismaa ajalugu alates hilisest keskajast kuni lähiminevikuni välja. Mitmed motiivid ajalookroonikates lähendavad neid hilisematele tragöödiatele: valitseja ja ühiskonna vahekord, võim ja moraal, individualism ja vastutus.
Komöödiad: tuntuimad on “Tõrksa taltsutus”, Suveöö unenägu”, “ Veneetsia kaupmees ”, “Palju kära ei millestki”, “ Windsori lõbusad naised”.
Shakespeare’i komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süžeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare’i komöödiates keskne teema. Shakespeare õigustab nagu teisedki humanistid inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde.
Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad.
Shakespeare’i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: “ Romeo ja Julia ” ja “ Julius Caesar”.
“Romeo ja Julias” ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril.
Teine loomigujärk on Shakespeare’ loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: “Hamlet”, “Othello”, “Kuningas Lear”, “ Macbeth ”, “Antonius ja Kleopatra ”, “Coriolanus”. Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust.
“Hamlet” – alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare’i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika “Taanlaste teos”. Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust.
“Othello” – klassikaline armukadedustragöödia.
“Kuningas Lear” – näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut.
“Macbeth” – vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest.
Kolmanda loomingujärgu näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks (nt “Talvemuinasjutt”, “Torm”).
Shakespeare’i viimaseks näidendiks peetakse “Tormi”, mille peategelane, pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud Milano hertsog Prospero kehastab otsekui kõrgemat (moraalset) mõistust.
13. I Komöödia. Ülevaade Moliere´i komöödia „ Tartuffe `i“ süžeest; peategelase iseloomustus; teose peaidee. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused
KOMÖÖDIA- naljamäng, üks näitekirjanduse põhižanreid. Naeruvääristab inimlikke pahesid ning pakub vabastava naeru kaudu meelelahutust. Konfliktid on kergekaalulisemad kui draamas või tragöödias ning lahenevad üldjoontes õnnelikult.
SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi.
Tartuffe

• 5-vaatluseline värssnäidend, mille tegevus toimub ühes ja samas korteris ühe õhtu jooksul.
  
• Tegevus toimub Pariisis 17. sajandil.
  
• Eripäraks on see et Tartuffe, kui peategelane ei tule lavale esiestes vaatlustes.
  
• Deux ex machina -jumala masin. Olukord kuis sekkuvad välised jõud
  

Tartuffe on mees , kelle jõukas ja usklik kaupmees Orgon nn korjab üles kirikust , kus Tartuff talle sila jääb kui väga õilis ja heatahtlik mees, kellel lihtsalt ei ole elus vedanud. Tegelikult on Tartuffe plaan lihtsalt Orgonile küljealla saada, et tema naisele külge ajada ja endale võim saada. Orgon arvab , et suudab selle heateoga, et Tartuffe enda majja võtab, lunastada nende pere patud jumala silmis. Keegi peale Orgoni ja ja tema ema ei usu seda silmakirjalikku kaabakat, aga Orgon seevastu lükkab ümber kõik süüdistused milles Tartuffe süüdistatakse.
Orgon ajas kodust välja oma enese poja Damise kuna too julges Tartuffeiga sõnelusse astuda. Orgon arvab, et on Tartuffei näol oma tütrele Mariane le sobiva kaasa leidnud ja hooliata tütre armastusest teise mehe vastu on tütar sõnakuulekas ja nõus abielluma. Lõpuks aga saab Orgoni naisel Elmire l mõõt täis, kuna Tartuffe on teda juba kaua kimbutanud ja talle lähenenud. Ta laseb Orgonil end laua alla peita ja nad eelitavad Tartuffe lõksu. Peale seda insidenti ajab Orgon Tartuffe`i majast minema. Tuleb aga välja et Orgon oli kirjutanud alla paberitele mis andsid Tartuffeile õiguse, nad majast välja kihutada. Õnneks oli lool aga õnnelik lõpp , kuna Louis 14 käskjalg tuli omakorda Tartuffei inema kihutaa kuna ta oli amu tagaotsitud kurjategija!( Toatüdruk Dorine )
 Moliere"Tartuffe"
 
Tegelased:
a)Esimene rühm, kuhu kuuluvad
Orgon - Elmire'i mees
proua Pernelle - Orgoni ema
Tartuffe - valevaga
Nad kõik töötasid Tartuffe heaks ja aitasid kaudselt kaasa Orgoni petmisele.
b)Orgoni hüvanguks tegutsesid
Elmire - Orgoni naine
Damis - Orgoni poeg
Mariane - Orgoni tütar.Valère'i armsam
Valère - Mariane'i armsam
Cléante - Elmire'i vend
Dorine - Mariane'i toaneitsi
Näidend räägib Orgoni ja Tartuffe'i vahelistest suhetest. Valelik Tartuffe kasutab ära Orgoni jumalakartlikkust ning loob temaga omakasupüüdlikud suhted. Kõik teised majaelanikud, peale Orgoni ja tema ema, saavad Tartuffe plaanidest aru, kuid nad ei suuda Orgoni mõjutada Tartuffe'i vastu. Kõrvalintriigiks kujuneb Orgoni soov panna oma tütar mehele Tartuffe'ile. Mariane'il on aga juba peigmees ning ta ei soovi naituda. Ikkagi tekib Mariane ja Valère suhetesse mõra, õnneks hoiab lõpliku lahkumineku ära Dorine kiire tegevus. Tartuffe lööb külge ka Orgoni naisele ja raiskab Orgoni vara, kuid oma libeda keelega räägib ta Orgoni olukorrani, kus too talle andestab ja oma maja tema nimele kirjutab. Peale seda tegu esitab Tartuffe Orgoni peale salakaebuse ja viskab ta tema oma majast välja. Õnneks astub vahele "hea kuningas", kes Tartuffe kaebuse tühistab ning ta enda vangi laseb saata. Seega  Tartuffe'i kaval plaan, saada Orgoni kulul ratsa rikkaks, kukkus läbi.
   Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel  oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki välja petta . Ohvriks valis ta Orgoni. Teeseldes vagadust, see tal õnnestuski, kuid lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe oli suure talendiga, kuid kasutas oma talenti halvaks otstarbeks.
    Orgon oli väga aus ja kergeusklik. Tema jumalakartlikkus oli arenenud üleliia ja seda mida osati pahasti ära kasutada. Orgon oli elus hästi edasi jõudnud, tal oli armastav perekond ning ta oli ka suhteliselt rikas. Orgoni puuduseks oli tema põikpäisus, mis talle palju kahju tõi.
TA LENDAB MESIPUU POOLE
Ta lendab lillest lillesse
ja lendab mesipuu poole;
ja tõuseb kõuepilv ülesse —
ta lendab mesipuu poole.
Ja langevad teele ka tuhanded:
veel koju jõuavad tuhanded
ja viivad vaeva ja hoole
ja lendavad mesipuu poole.
Nii hing, oh hing, sa raskel a'al,
kuis õhkad sa isamaa poole;
kas kodu sa, kas võõral maal —
kuis ihkad sa isamaa poolel
Ja puhugu vastu suil' surmatuul
ja lennaku vastu suil' surmakuul:
sa unustad surma ja hoole
ning tõttad isamaa poole!
SONETT
Nii nagu lained ulgumerelt randa,
meist tõttab mööda tunni kannul tund,
Et rutem järgmisele aset anda:
Neid tõukab igavikku Aja sund.
Vastsündinule paistab koidu sära,
Ta roomab küpsusesse, ent on see käes,
Õel vari tumestab ta palge ära:
Mis andnud Aeg, on võtta Aja väes.
Aeg lõikab noorusele märgid laupa
Ja ilu näole näotuid jooni veab,
Ta ahne vikati ees järgukaupa
Kõik kingid loodus loovutama peab.
Ent üht ei või Aeg julma käega niita:
Mu laul jääb kestma, et su üllust kiita.