"Hamlet" Shakespeare (analüüs) (31)

Kirjandusteose analüüs
25.11.2007
Hamlet
William Shakespeare
1. Teose sisu lühikokkuvõte
Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius , kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia , kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale , kuid laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke. Kui Poloniuse poeg Laertes saab teada, kes tappis ta isa, liitub ta kuninga plaaniga tappa Hamlet. Kuningas ja Laertes veavad kihla, et meelitada Hamlet rapiirivõitlusesse Laertesega. Kuninga tagavaraplaaniks oli Hamlet mürgitada veiniga, kuid kuninganna joob mürgitatud veini ning sureb . Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet.
2. Teoses esilekerkinud probleemid

Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel?

Kas kuulata oma südant või lasta vanematel end mõjutada?

Kas kaitsta oma lähedasi ( poega ), kui nad (ta) on süüdi?

Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv?
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Teose peategelaseks on Hamlet, kes on Taanimaa prints . Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud . Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio , keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot ning rääkis ainult talle, mida vaim oli öelnud ta isa mõrva kohta. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet saatis talle armastuskirju. Hamlet on lojaalne kuna ta ainukesena kandis õukonnaliikmete seast musta leina märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud , et Laertes oli kuningaga mestis.
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast. Horatio oli haritud, sest Bernardo ja Marcellus kutsusid ta endaga kaasa vaimuga kohtuma ohutusabinõuna. Ainult haritlased, kes oskasid ladina keelt, said vaimudega kartmatult rääkida. Just Horatio rääkis Hamletile, et ta nägi ta isa vaimu. Horatio oli usaldusväärne, Hamlet rääkis ainult talle mida vaim oli rääkinud. Kui Hamlet naasis Taanimaale oli Horatio esimene kellega ta kokku sai. Horatio tahtis juua mürgitatud veini, kui Hamlet oli suremas, kuid Hamlet keelas teda, sest Horatio oli ainuke, kes räägiks mis tegelikult oli juhtunud teistele.
5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele
(Hamletile) “Miks sa Opheliale ei öelnud, mida vaim sulle mõrvari kohta rääkis?”
(Claudiusele) “Miks sa poole näidendi (Gonzago mõrv) pealt lahkusid?”
6. Teose miljöö
“Hamletis” toimub peamine tegevustik Taanimaa lossis Helsingoris. Peale oma isa surma heitis Hamlet oma emale ette, et ta nii ruttu abiellus teise mehega. Traditsiooniks oli korraldada pidustusi uue kuninga jaoks. Hamleti arvates oli pidustus kuningas Claudiuse auks põlgamist väärt, kuna ta leinas veel isa. Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja kahjutuks tegemiseks pidi oskama ladina keelt, seega ainult haritlased võisid vaimudega kartmatult rääkida. Vaimule ettesattumisest arvati, et sellel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. Hamletit hoiatati, et vaimudel on kombeks inimesi segadusse ajada, et nad enesetapu sooritaksid. Hamlet ei hoolinud hoiatusest vaid järgnes vaimule, kes rääkis talle tõe kuninga surma kohta. Hamleti vanad ülikoolikaaslased olid lojaalsed kuningale ja kuningannale, mitte Hamletile. Nad proovisid Hamletilt tõde välja pressida, et seda kuningale ja kuningannale ette kanda.
7. Huvitavaid tsitaate teosest
“Olla või mitte olla - see on küsimus.” (Hamlet)
“Sa kahtle, kas täht on tuli, kas päike liigub veel, kas tõde pole suli, kuid usu – on truu mu meel.” (Polonius)
8.1. Teised teosest
Aegade jooksul on tuhanded näitlejad ja lavastajad püüdnud avada seda Hamleti-lugu. Lugu inimesest, kes igal sammul kohtab rõhuja kalkust ja kõrgi solvamisi, põrkub kokku võimu ülbuse ja kohtu aeglusega. Inimesest, kes ei suuda ümbritsevat vägivalda ja ülekohut enam « vaimus taluda» ning peab otsustama, kas asuda sellega võitlusse või siis vaev lõpetada vaid pussitorkega. Ja paine «olla või mitte olla» ei jäta seda inimest hetkekski.
«Hamleti» teeb igavikuliseks see, et autor on tabanud üksikisiku ühiskondliku eksistentsi alusprobleemi. Shakespeare näitab, et vägivalla vastu tõusmine viib omakorda ebaõiglusele ja vägivallale. Ring sulgub, jäävad vaid laibad ja vaikus . /-/
Allik, J. 2000. “Olla?”. - http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/00/01/08e/lugu14.ht m. 25.11.07
8.2. Minu nägemus
Ma arvan, et Allikul on õigus. “Hamlet” on aegumatu lugu, mille probleemidest on võimalik tänapäeval aru saada. Peale Hamleti olid ka teistel tegelastel arusaadavad mured. “Hamletis” olid väga keerulised inimeste vahelised suhted ning oli raske ette arvata, mis juhtub enne traagilist lõppu. Teosele võib ette heita, et naissoost tegelastel ei olnud suuremat tähtsust. Neid kasutati ainult ära, et mõni teine tegelane oma tahtmist saaks.
9. Aita õpetajat
Kuningas Claudius proovis Hamletit tappa kaks korda, kus, kuidas, kelle abil?
10. Autorist
Mõnda eluloost William Shakespeare oli inglise kirjanik, üks renessansi suurnimesid. Ta sündis 1564. aastal Inglismaal. Oli pere kaheksast lapsest vanim. Ta abiellus 1582. aastal Anne Hathaway ’ga. Nad said kolm last. 1585. aastal läks ta vaesena Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Londonis tegutses ta näitleja ja dramaturgina. 1594. aastast kuulus Shakespeare lordkammerhärra teatritruppi. XVII sajandiks oli Shakespeare’ist saanud jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1616. aastal suri Shakespeare ja ta maeti Stratfordi kiriku kõrvale.
Loomingu üldiseloomustus Shakespeare’i näidendites haaravad karakterite sügavus ja mitmetahulisus, humanistlik eluvaade, lavalisus ja värsikeele ilmekus. Ta õigustab teostes inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. Üldjoontes jaotub Shakespeare’i näitelooming kolme järku. 1) 1590-1600 kirjutas Shakespeare peaaegu kõik ajalookroonikad , suurem osa komöödiatest ja esimesed tragöödiad. 2) 1600-07 kestis Shakespeare teine ajajärk, suurte tragöödiate periood. 3) Kolmas viimane periood mahub aastatesse 1608-1913, mil valmisid viimased tragöödiad antiikajast pärit süžeedele.
Olulisemad teosed Kroonikanäidendid “ Richard II”, “Richard III”, Henry IV”. Meeleolukad komöödiaid “Suveöö unenägu”, “ Veneetsia kaupmees ”, “Kaheteistkümnes öö”. Armastustragöödiad “Romeo ja Julia ”, “ Julius Caesar ”. Tipptragöödiad “Hamlet”, “ Othello ”, “Kuningas Lear ” “Macbeth”. Hilisem teos “ Torm ”. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette, arvatavasti 154 tükki ning enamasti on esikohal sõprus.