Suguvõsa Lepa koolielu läbi kolme põlvkonna (2)

Sarnased õppematerjalid

35

pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6

Uurimustöö

8

doc

Koolielu tänapäeval ja vanasti

VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid

essee konkurss

26

doc

Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas

..............................................................................................................................24 Lisa 7........................................................................................................................................25  Sissejuhatus Tõuke antud uurimistöö tegemiseks sain inimestelt, kes panid mind mõtlema, kui palju inimeste elulood on kaante vahele koondatud. Ajast, oludest, inimestest. Tean, et katse koos inimese endaga kiirkorras läbi korrata tema senine elu ei anna täiuslikku pilti. Uurimistöös on kasutatud kõige lihtsamat moodust: rääkida, üles kirjutada, rääkida. Vaadata elule tagasi ning meenutada oma elu lugu ja seda mõjutanud valikuid, pöördeid, õnnestumisi, kahtlusi. Oma elu tähthetki. Loomulikult sel moel kirjasõnas sündinud lugu saab olla vaid niivõrd avameelne, kuivõrd inimene ise seda õigeks peab. Oma uurimistöö jutuvoo

Uurimistöö

7

doc

Hariduskorraldus kontrolltöö

maal on andekaid lapsi, kellele peaks samuti tähelepanu osutama ning mitte unarusse jätma nende andeid. Seetõttu pean nõustuma Tiiu Kuurmega, et mitte erinevale võimekusele orienteeritud koole pole vaja, vaid igas koolis oleks vaja võimalusi erinevale võimekusele. Palun tooge välja õpetaja valikud tunni korraldamisel ning analüüsige neid lisades igale valikule ühe selgitava näite. Õpetaja valida on ruumid või keskkond, kus ta õppetunni läbi viib. PRÕK-i §6 lõike 5 alusel ja GRÕK-i § 7 lõike 6 alusel võib õpet korraldada lisaks kooliruumidele ka väljaspool kooli ruume, sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes ning virtuaalses õppekeskkonnas. (4;5) Kahtlemata avardab see õpilase silmaringi, aitab õppida seoseid looma. Konkreetne kokkupuude mingit teemat puudutavate inimeste, näituste, esemete jms on abiks õppimisel, reaalsest kogemusest jääb

Pedagoogika

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet. Uurimustöö sisaldab ka ajaloolist lühiülevaadet eesti hariduse ajaloost, hõlmates veidi ka I Vabariigi aegset kooliajalugu. Isikute kommentaarid on pärit Enno Tammeri koostatud 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatust "Nõukogude kool ja õpilane". Samuti on luubi alla võetud ajaloo, eesti keele ja matemaatika õpikud läbi aegade, sest oluline sõnum kehtivate poliitiliste suunitluste kohta leidub ka seal. Uurimustöö koostamisel kasutasin ka küsitluslehti, millised esitasin 25-30 12- 23 aastasele isikule. Küsitluslehtede kaudu sain andmeid eri vanuserühmadelt ehk valimis olid põlvkonnad vanuses 17- 20 aastat (), 37- 44 aastat () ja 51-67 aastat (). Küsitlusleht ja vastused on lisatud käesolevale uurimustööle. Uurimustöö valmimisel aitas ja juhendas mind Iisaku gümnaasiumi ajaloo- ja

Ajalugu

2

docx

Kool 1970 –1980-ndatel aastatel

Kool 1970 ­1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht ­ teist oli ka erinev. Üks erinevus oli see, et põhikool kestis kaheksa aastat praeguse üheksa asemel ja

Eesti keel

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga ­ nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli

Ühiskond

5

doc

Refereering 41-aastase naisterahva koolipõlvest.

Tavaliselt oli selleks põhjuseks ikka lastevanemate koosolek. Aga vahest kutsuti vanemaid ka eraldi kooli, aga selleks põhjuseks olid juba halvad hinded. Õnneks neid viimaseid põhjuseid oli vähe, ainult mõni kord. Ja kurjajuureks oli vene keel, eriti kirjutamine. Mõnikord käisid õpetajad ka kodus, eriti klassijuhataja aga vahest ka saksa keele õpetaja. Klassijuhataja oidi kord aastas ikka kõikide laste kodusid külastama, aga saksa keele õpetaja astus vahest niisama läbi, sest tema klassiõde elas samas majas. Ema muidugi kasutas juhust ja küsis õpetajalt alati nõu õppimises, siis ei pidanud ju peale tunde jääma kui asjast aru ei saanud. 4.Kooliolme. Kool, kus ema käis, oli suur neljakordne U kujuline hoone. Koolil oli ka oma aed ja tiik, ning korvpalliväljak. Staadionit kooli juures ei olnud, oli veidi kaugemal. Selles koolis oli hästi palju klasse. Esimesest kuni üheteistkümmnendani ja igal

Ajalugu

Kommentaarid (2)