Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu, vanaema ja vanavanaema nooruse võrdlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Uurimustöö
Tallinna 21. Kool
German Didenko
8c klass
Minu imikuiga 0-1a:
Mina elasin väiksena Sr.Peterburis, see oli suur linn. Seal ma tegin oma esimesed sammud. Algul roomasin ja ühtäkki tõusin püsti ja käisin 2m. Sellest ajast peale hakkasingi ma käima. Minu esimesed sõnad olid: papa, emme. Õppisin kiiresti rääkima kahte keelt(eesti, vene keelt).
Vanaema imikuiga 0-1a:
Ta elas maal metsa sees ilma elektrita , telekata, raadiota, telefonita. Neid asju lihtsalt ei saadud. Keegi ei mäleta minu vanaema esimesi samme ja sõnu.
Vanavanaema imikuiga 0-1a:
Tema elas ka maal metsa sees jõukas talus . Nad elasid ilma elektrita, tulena kasutati puupirdu. Keegi ei mäleta ka tema esimesi samme ja sõnu.
Võrdlus:
Minu vanavanaema ja vanaema elasid väiksena ühes ja samas talus. Kui üha rohkem inimesi kolisid linna elama, ka minu vanaema ja vanaisa läksid linna elama. Mina kasvasin kõigi mugavdustega mis siis oli pakkuda, sama ei saa öelda minu vanavanaema ja vanaema kohta.
Minu maimikuiga 1-3a:
Mina vaatasin multikaid, jooksin metsas ringi ja kasvasin looduses. Minu vanaemal olid sellel ajal kitsed ja ma õppisin ära kiiresti kitsede karjatamise. Suval panin ennast ise riidesse, talvel abistasid mind vanaema ja ema. Vahel olin väga kapriisne , kui pesumasin käis ja mind pandi sinna istuma, olin rõõmus ja naersin.
Vanaema maimikuiga 1-3a:
Vanaema mängis õdede ja vendadega (kokku oli peres 9 last, vanaema oli viies laps nendest ). Mängis loomadega . Temale meeldis joota lambatallesid lutipudelist piimaga .
Vanavanaema maimikuiga 1-3a:
Mängukaaslasteks oli 3 venda, 1 õde ja loomad. Rohkem ei mäleta keegi midagi vanavanaemast.
Võrdlus:
Minul oli telekas ja multikad neil ei olnud seda. Vanaema ja vanavanaema kasvasid samamoodi. Nende vanemad olid kogu aeg maal, polnud saada moodsaid, riideid ja mänguasju. Toit kasvatati ise, õmmeldi riided ise.Ema ostis minule poest riided,toidu ja mänguasjad.
Minu koolieelikuiga 3-7a:
Elasin põhiliselt maal vanaema juures, käisin lasteaias (see ei meeldinud minule üldse), hiljem läksin eelkooli. Olin hea arvutaja ja joonistaja. Minule meeldis kokku panna legosid. Väiksena kukkusin palju.
Vanaema koolieelikuiga 3-7a:
Vanaema kasvas maakodus maal, läks kooli 7a. Kool oli kodust 7km kaugusel. Muidu käidi jala, talvel viis ema reega.
Vanavanaema koolieelikuiga 3-7a:
Kasvas maal, tegi pidevalt maatöid. Rohkem ei mäleta.
Võrdlus:
Mina käisin lasteaias ja eelkoolis, minu esivanematel sellist võimalust ei olnud. Mina ei pidanud tööd tegema.
Minu kainikuiga 7-12a:
Olin kõik suved maal onu juures, kus ma aitasin teda maatöödel iga päev. Ladusin puid,hoolisesin koerte, kasside kanade eest,riisusin heina jne. Seitsme aastaselt sain ma kingituseks omale rolleri.
Vanaema kainikuiga 7-12a:
Vanaeama läks linna elama 11a. kuna maal kaotati kool ära, läks linnakooli viiendasse klassi. Elas ema majas . Kus ta pidi endale ja oma vendadele süüa tegema.
Vanavanaema kainikuiga 7-12a:
Läks kooli 9a. Kooli tuli minna jalgsi . 11a. läks ta talutöödele, sest siis oli kool lõppenud.
Võrdlus:
Pidin kooli minema varakul, elasin kooli ligidal. Mina pean koolis käima 12 klassi aga minu eelkäijad 1-7a. Nendel oli siis elu raskem, sest nad said vanemaks ja nad pidid varakult tegema suure inimese tööd.
Minu murdeiga 12-16a:
Elan linnakorteris, käin koolis. Tegin rolleriload ja käin rolleriga koolis. Muutusin tugevamaks. Välimus muutus tähtsamaks.
Vanaema murdeiga 12-16a:
Elas koos vendadega linnas, omas majas, neil oli väga raske. Nad pidid ise hakkama saama. 16a tuli ta Tallinna kooli ja elas üürikorteris.Kuna raha ei olnud siis kooli kõrvalt tegi tööd kahes kohas.
Vanavanaema murdeiga 12-16a:
16a. õppis õmblemist meistri juures. Tegi palju maatööd, sest elas maal.
Võrdlus:
Mina pole veel kooli lõpetanud ja ei ela üksi. Mina tahan veel 16a. koolis käia ja õppida.
Pärilikkus:
Minul ja minu vanavanaemal ja vanaemal oli halb silmanägemine. Nad vajasid prille, mina vajan ka. Mina pärisin oma vanaemalt iseloomu ja geenid .
Keskkond:
Mina kasvasin üles ühelapselises peres, nemad aga paljulapselises peres. Mina käisin lasteaias, ei teinud maatöid. Minul olid moodsad riided ja palju erinevat toitu. Nende ajal ei olnud saada sellist toitu ja riideid nagu minul.
Minu-vanaema ja vanavanaema nooruse võrdlus #1 Minu-vanaema ja vanavanaema nooruse võrdlus #2 Minu-vanaema ja vanavanaema nooruse võrdlus #3 Minu-vanaema ja vanavanaema nooruse võrdlus #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SilberAuto1 Õppematerjali autor
Uurimustöö

Sarnased õppematerjalid

Uurimustöö Lebrehti perekonnast
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere 23

Uurimustöö
Üks Eesti omariikluse taastajatest
22
docx

Üks Eesti omariikluse taastajatest

Hiljem, uurides ja kirjutades leiti tegelik põhjus. Poleks uskunud, et aastate jooksul, mil lapselaps temaga koos oli ja rääkis ei teadnud ta vanaisast tegelikult mitte midagi. Selliste ettevõtmistega, st uurimistööga õpitakse inimest tundma põhjalikumalt. Nii õppis ka uurimuse autor. Lisaks on see suur kokkuvõte Uno Antoni elust, mida teistelegi talletada. Töö käigus küsitles autor oma isa, onu, tädi ja vanaema, venda, teisi Uno Antoni lapselapsi. Lisaks kontakteeruti tema kauaaegse koolivenna, sõbra ja hiljem peretuttava Kalev Kiisleriga ning mõne 20. Augusti Klubi kaaslasega Uurimustöö koosneb Uno Antoni lühikesest eluloost, sugulase ja sõprade meenutustest temast ning andmetest 20. Augusti Klubi kohta. Seega uurimuse eesmärgiks on jäädvustada Uno Antoni elu ja tegemisi, tema osa Eesti omariikluse taastamise käigus ja edaspidi.

Ajalugu
Uurimustöö-Harri Jõgisalu
37
doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

.........20 3.1 Metsade ja merelaidude mees ............................................................................20 3.2 ,,Käopoja tänu''...................................................................................................20 3.3 Tasa ja targu kuuekümneseks ...........................................................................21 3.4 Ja parandab vead................................................................................................22 3.5 Minu arvamus Harri Jõgisalu loomingust..........................................................22 4. TUNNUSTUSED.....................................................................................................23 KOKKUVÕTE.............................................................................................................24 ALLIKAD....................................................................................................................25 Avaldamata allikad.............

Uurimistöö
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it. 7 Vaesed jõulud, rikkad jõulud Illustreerinud Ülle Meister Jutuke jõuluvanast, kelle nimi oli Ernst Jõul.Ta oli jõulurahava seas tuntud selle poolest, et tal oli kuldne süda ja täiesti puine selg

Alusharidus
LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

saada maad juurde. Samal perioodil läksid paljud Peterburi tööd otsima. Teise maailmasõja ajal põgeneti sõja eest läbi Rootsi laia maailma. Peale sõda mindi kommunistliku režiimi eest läände. Samal perioodil toimus ka sunniviisiline väljaränne küüditamise teel Siberisse. Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis.

Uurimustöö
Ristumine peateega
110
doc

Ristumine peateega

LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära

Kultuur
Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

3 4 ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru! Ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. tahaksin küsida... OSVALD: Miks sa siis hääletad? OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti küsid minu käest ja mina vastan sulle. maksame! LAURA: Jah, ma ei saagi aru, et miks te nii ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et väga... siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab OSVALD: Mina räägin ju „sina“. Ma olen rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui sulle algusest peale „sina“ ütelnud! Kas sa palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. nüüd hakkad taipama? Mõtle ka ikka natuke

Kirjandus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun