Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimustöö Lebrehti perekonnast". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rudolf, valev, lebrehti, korter, vanaemal, vest, fotograaf, korteris, albert, haridus, kooliaeg, vestlus, täi, lapsehoidja, kuremaa, terje, hoolsus, lasteaed, intervjuu, talus, tauri, vanaemale, kontor, treener, olevas, muumi, algkool, käisin, külla, tallu, tüüfus, algkooli, klassijuhataja, etkvl, pearaamatupidaja, nurm, koolivorm, muusikaTallinna Prantsuse Lütseum Anton Adoson Fototöö Minu vanaema fotokogu Juhendaja : Liis Reier Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus...........................................lk 3 Foto 1.....................................................lk 4 Foto 2.....................................................lk 5 Foto 3.....................................................lk 6 Foto 4 ja 5..............................................lk 7 Foto 6.....................................................lk 8 Kokkuvõte.............................................lk 9 Kasutatud allikad.................................lk 10 Sissejuhatus Valisin teemaks fototöö kus soovisin teada saada minu esivanemate elust ja huvitavatest faktidest ning olin küsitlenud vanavanematelt , milline oli elu umbes 40 kuni 70 aastat tagasi, kas see oli huvitav või eriline, kas raske või kerge, ning mis olid elu positiivsed ning negati
ning leida seosed meie suguvõsa ning Eesti ajaloo vahel. Vanaema ja vanaisa sündisid mõlemad 1931. a. Vanaema oli maalaps, vanaisa linnalaps. Mõlemad kaotasid varakult oma isa. Vanaema isa suri haiguse tõttu, vanaisa isa küüditati 1941. a. Mõlema koolitee algas EV perioodil, koolitee lõppes Nõukogude perioodil. Vanaema oli elav nagu tulesäde, vanaisa oli rahulikuma iseloomuga. Vanaisal on kõrgharidus ning ta töötas õpitud erialal, vanaemal oli keskeriharidus ning ta ei töötanud õpitud erialal. Mõlemad on pärit vaimsete huvidega perest ning andsid neid huvisid edasi ka oma perele. Nad tutvusid varakult ning elasid koos 36 aastat. Peres oli kaks last. Pere elujärg oli alguses küllaltki vilets, kuid paranes pikkamööda. Mõlemad olid tunnustatud töökaaslased, sõbrad ja väga head lapsevanemad. Vanaisa pälvis ka kõrge tööalase tunnustuse, talle anti ENSV teenelise metsakasvataja aunimetus
Venemaal. Kooli nimi on Majakova ning asus samanimelisest külast umbes viie kilomeetri kaugusel. Kool oli puumaja, mis peale sõda täielikult hävis. Maja oli kahekordne, Sinna mahtus seitse klassi ja kooli nimetati algkooliks. Teised kooliastmed puudusid. Kuna kahjuks vanaema kohta palju lisamaterjali säilinud pole, lisasin ma uurimustöösse kaks pilti. Üks oli tehtud siis, kui mu vanaema oli umbes 25 aastane. Teine pilt oli tehtud minu vanaema 75. aasta juubelil. Minu vanaemal oli ainult neli klassi kooliharidust, sest algas II maailmasõda. Ta tuli Eestisse elama, kui ta oli 14. aastane. See oli 1943. aasta sügisel. Vanaema isa tapeti ja ta hakkas oma õdedega tööl käima. Koolis käimiseks tal enam aega ei jätkunud. Kolmandast klassist hakkasid pihta eksamid, mille läbimiseks pidi hinne olema vähemalt rahuldav. Tunnistused olid venekeelsed ja hindeid kirjutati nii:"hea", "rahuldav" jne. Koolivormi tollel ajal veel polnud
hobused koplisse viia ja õhtul samamoodi nad sealt tagasi lauta viia. Koolis käis mu vanaema 7 kilomeetri kaugusel. Tol ajal koolis süüa ei saanud. Tavaliselt pidi ta jalgsi kooli minema, seltsiks oli ainult naabritüdruk. Kuid vahepeal kui vanaema isal oli vaba aega, sai ta vanaema kooli viia hobustevankriga. Kuna tol ajal veel korralikke jalanõusid polnud, olid vaid pastlamoodi jalatsid, mis sooja ei hoidnud ja said ruttu märjaks, siis oligi vanaemal väga hea meel, kui vahel harva isa ta hobustega kooli sõidutas. Koolist tagasi pidi vanaema ise tulema. Tal läks koolist koju tulemisega hästi kaua aega, sest tal oli komme kõik kraaviäärsed läbi käia ja lilli korjata. Mõnikord jäi ta ööseks oma tädi juurde, kes elas kooli lähedal. Tol ajal polnud selliseid mänguasju nagu tänapäeval. Lapsed mängisid enamjaolt kastanite, tammetõrude ja kividega. Samamoodi polnud komme, küpsiseid ja muid maiustusi. Vanaema perel
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline probleem oli see,
Nad elasid ilma elektrita, tulena kasutati puupirdu. Keegi ei mäleta ka tema esimesi samme ja sõnu. Võrdlus: Minu vanavanaema ja vanaema elasid väiksena ühes ja samas talus. Kui üha rohkem inimesi kolisid linna elama, ka minu vanaema ja vanaisa läksid linna elama. Mina kasvasin kõigi mugavdustega mis siis oli pakkuda, sama ei saa öelda minu vanavanaema ja vanaema kohta. Minu maimikuiga 1-3a: Mina vaatasin multikaid, jooksin metsas ringi ja kasvasin looduses. Minu vanaemal olid sellel ajal kitsed ja ma õppisin ära kiiresti kitsede karjatamise. Suval panin ennast ise riidesse, talvel abistasid mind vanaema ja ema. Vahel olin väga kapriisne, kui pesumasin käis ja mind pandi sinna istuma, olin rõõmus ja naersin. Vanaema maimikuiga 1-3a: Vanaema mängis õdede ja vendadega (kokku oli peres 9 last, vanaema oli viies laps nendest). Mängis loomadega. Temale meeldis joota lambatallesid lutipudelist piimaga. Vanavanaema maimikuiga 1-3a:
Algul oli ta seal sekretär ja masinakirjutaja ning hiljem kaadrialal töötaja.Õppima hakkas vanaema õhtukeskkoolis, et saada keskharidus.Linnas elas ta tädi juures. Nädalavahetustel ning puhkuse ajal käis maal emale abiks. Kõik puhkused oli vanaema oma ema eest tööl lüpsjana kolhoosilaudas. Tol ajal lüpsti veel käsitsi.Tema emal oli grupis neliteist lehma ja lüpsti veel kolm korda päevas. Vanavanaema sai siis puhata natuke ja hinge tõmmata. Peale selle oli vanaemal ka veel oma lehm, kellele tuli heina teha. Tuli üheaegselt tööl käia ja õppida veel ka õhtukeskkoolis. Põllumajandusministeeriumis puutus vanaema kokku paljude tuntud inimestega: nagu E. Tõnurist, A. Mette, J. Jürisson, J. Aamisepp ja paljud teised. Kõige elegantsem ja säravam kuju oli muidugi E. Tõnurist, kes tegi väga palju Eesti põllumajanduse jaoks, oskas seista põllumeeste eest ka Moskvas. 1989. aasta 23
Minu perekond Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale
olla vaid niivõrd avameelne, kuivõrd inimene ise seda õigeks peab. Oma uurimistöö jutuvoo katkemisega surun peale mõne küsimuse, mis inimesele omale poleks pähe tulnud. Ei ma ei otsi situatsiooni, lihtsalt võib-olla ka jutustaja otsib lihtsalt natuke vürtsi. Ma arvan, et see uurimistöö ei ole ainult elulooline, vaid ka ajastu-looline. 2 1 1. Lapsepõlv 1.1 Vanemad Helvi Laasi isa Albert Taneli poeg Kepp on sündinud 21. veebruaril 1895. aastal, Tartumaal Laeva vallas Väävikvere külas, käsitööliste peres. Ema Aleida Jaani tütar Arand on sündinud mihklipäeval 29.september 1899 aasta sama küla teises otsas Murru vahtkonna metsatööliste peres. Mõlemad vanemad on käinud külakoolis 3 aastat. Kooli kutsuti Jüri ülikooliks õpetaja Jüri Porgasaare nime järgi. See maja on praegugi alles.
sahariini , mis oli suhkru asendaja . Söömiskultuuris on muutunud see , et varem oli laua keskel suur kauss , kust igaüks oma puulusikaga sõi ja polnud mõtteski , et igaühel oma anum oleks . Nüüdseks on see tava täielikult 1 kadunud . Toit on läinud ka tervislikumaks , kuna sel ajal oli kõik enda käest ning ei kasutatud säilitusaineid ega muud sellesarnast . Olmetehnikast oli minu vanaemal vaid koorelahutaja , kuna oli palju lehmi ning niidumasin ning suurreha , millega sai põllul tööd teha ning mida vedasid hobused . 04.01.2007 Mu isa rääkis aga , et paljud said riigi poolt kommunaal korterid või hakkasid maja ehitama , mis võttis aega umbes 20 aastat . Ka osteti kortereid , need , mis olid aga riigi poolt saadi kas talongide eest , mida sai kas kaltsu viies , jõhvikaid korjates või muud see sarnast tehes . Asutused andsid ka kortereid ,
Iris Tagel 6.b „Kadri” S.Rannamaa Kolm olulisemat tegelast: Kadri- 14 aastane, prillidega, lokkis juukseline, viletsaid riideid kandev, natukene halvasti lõhnav tüdruk. Kadri välimus muutus raamatus, ta vabanes operatsiooni jooksul prillidest, saai korralikud riided selga ja halvast lõhnast ka lahti. Iseloomult oli ta sõbralik, tore ja abivalmis. Vanaema Kadri Juhanson- kadri vanaema, kortsuline ja kondine natukene küürus vanadaam. Iseloomult oli ta hooliv ja otsekohene, mõnikord ka pahur. Tädi Elsa- Ilus ja mõistev kirjanik Elsa Sarap, kes oli haiglasse sattunud ning Kadriga sõbrannaks hakanud. Kadri probleemid: selles raamatus on peategelaseks Kadri kellel on jutustuse alguses palju probleeme. Teda kasvatas vanaema, kuna teise maailamasõja ajal läks ta isa sõtta ja ema suri
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline
õde, kolis oma kallimaga Hollandisse. Lelet ja Alex pidid kaksikuid Karolit ja Karelit kahekesi hoidma jääma. Päris raske, kui sa pead teegema seda koos inimesega, keda sa vihkad ja armastad kõige rohkem ja seda samaaegselt. Aeg möödus ning Alex tõi koju oma õllejoodikust sõbra Gerri. Kõige lahedam inimene kogu maailmas vist. Lelet ja Gerri sõbrunesid. Peagi sai tüdruk ka teiste Alexi sõpradega tuttavaks. Nad käisid ju siiski pidevalt nende korteris joomas ja suitsetamas. Suhteliselt vägev, mis. Pool korterit on pea iga päev täis ja nad kõik joovad ja suitsetavad. Lelet ei olnud kunagi alkoholi ega tubaka tooteid tarbinud, kuid tänu sellisele seltskonnale, hakkas see kõik talle peagi meeldima. Ta jõi, et muresid kustutada. Tegelikult viiba alkohol mõtted ainult niikauaks mujale, kuni sa purjus oled ja hommikuks on kõik jälle vanaviisi. Enamvähem. Pohmakas. See oli Leleti elus esimene. Ta tahtis, et polek kunagi sünidinudki
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rang
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
“Mina ja kuduma! Ei!” hüüatas Laura. Isa aga ütles kavalalt: “No kuulge, me eile rääkisime vanaema ja vanaisaga. Nad ütlesid, et neil on midagi väga huvitavat teie jaoks ja vanaisa küsis, et kas teile kummitused meeldivad.” Lapsed hüüdsid kooris: “Jaa, väga meeldivad! Me iga päev räägime tondijutte! Aga oot, miks vanaisa seda teada tahtis?” Isa vastas, et seda ta ei tea ja läks emaga ülemisele korrusele asju pakkima. Laura sosistas siis Siimule, et tema arvab, et vanaemal ja vanaisal on nende jaoks mingi kummitustega seotud üllatus. “No siis ootan ma väga vanaema ja vanaisa juurde minemist,” mõtles Siim. “Ma tean, mina ka,” vastas Laura ja nad läksid oma asju pakkima. Paari päeva pärast oligi see päev käes, kui ema ja isa läksid puhkusele ning viisid Laura ja Siimu vanaema ja vanaisa juurde. Kui Laura ja Siim olid ema ja isaga hüvasti jätnud, läksid nad sisse. Vanaema ja vanaisa ütlesid, et on nende eest ühte saladust varjanud. “Miks
Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõ
19 - 2, hiljem 15 - 2. Ka sellest majast ja naabritest olen kirjutand oma raamatus "Kust tuli öö". Inimeste nimed on muudetud: Leo Pihlapiks olen nimetand Laur P ehapi, kes oli maja endise omaniku proua Pehapi poeg. Elasime kahes toas, köök ja muud kõrvalruumid olid mitmele perele ühised. Hästi mäletan veel perekond Bochmanne, kes elasid kahes toas köögi kõrval ja kellel sündis tütar, kellele minu ema aitas leida i lusa nime - Bianca. Mänguseltsilisi mul omas korteris siiski ei olnd kui jätta arvestamata Pehapite kass Ants ja Bochmannide koer Kärr. Veidi suhtlesin maja teises otsas elava rätsepm eister Uuseni poja Tõnisega ja vahel juhuslikult muude lastega mitme maja ühisel õuel, kuhu pääses kino Ateen (hiljem "Saluut") vastast. Sinna õuele pidime laduma oma talvepuud, mis pärast riidas kuivamist viidi keldrisse. Keldrist tassis tädi Eva nad üles teisele korrusele ja keldris mängisin vahel lastega peitust.
Vanaema ja vanaisa armastuslugu Minu vanaema Emma kohtus Kasahstanis eesti noormehe Jaaniga, kes tuli sinna puhkama oma ema juurde . Sel ajal elas vanaema terve suguvõsa Kasahstanis. Jaan pole tegelikult mu päris vanaisa aga ta on mulle nagu päris. Mu pärisvanaisa suri kui mu isa oli väike. Jaan ja Emma kohtusid klubis nad tantsisid ja tundsid ,et meeldivad teineteisele väga. Nad hakkasid tihti koos jalutama ja väljas käima. Mõne kuu pärast otsustasid nad käima hakata, mu isa, kes oli paari aastane ei seganud nende koos olemist. Jaan otsis endale Kasahstanis tööd ja vanaema töötas medõena. Neil oli oma maja ja koduloomad kelle eest nad hoolitsesid . Kasahstanis oli elu lihtne nagu maal. Isa kasvas ja sirgus vaikselt noormeheks ja paari armastus õitses. Nad elasid Kasahstanis kokku 8 aastat ja vahepeal käisid Eestis külas Jaani venna ja teiste sõpprade juures. Lõpuks otsustasid nad Eestisse kolida ja nii nad tegidki. Alguses elasid nad Jaani venna juu
Seitsmes rahukevad märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning ka
Mälestused Siberist Minu vanaema on sündinud 4.aprillil 1932 a. teise lapsena. tema isa Karl Liivak areteeriti 1945a. Kevadel 25.märtsil , siis areteeriti ta külast palju mehi, vist 14-15 meest. Hiljem sai ta isa neile saata kirja , et talle mõisteti 16a. sunnitööd Siberis. Ta oli Arhangelsis, neli km Valge merest. Et peeti talu Rakke vallas, Liigvallas, siis jäi ta ema (Anette-Therese Liivak, sündinud Kesküla) üksi talu pidama. Sel ajal olid ju suured maksud taludel peal ja ka vilja-kartuli-liha- ja piima normid. Ta õde Aino sünd. 1930 a. 30. juunil , oli Väike-Maarhas Keskkoolis, aga ta talus oli abi vaja , siis pidi tema koolist ära tulema.Vanaema ja tema vend Uno, (sünd. 23.märts 1934) õppisid siis Liigvalla Mittetäielikus Keskoolis. See oli 7.kl koolis, nad pidid ju selle kooli lõpetama. Vanaema lõpetas selle 1947.a. Aga edasi ei saanud ta õppima minna , talus oli abi vaja. Ka Liigvalla kool jäi 4.klassiliseks ja U
Kooliaastate jooksul tuli Harril palju kolida: Rüüsmaalt Tallinna Veerenni tänavale, sealt Herne tänavale ning edasi Tondile. Teisest klassist saadeti ta koos vennaga Rüüsmaale tädi juurde elama ning Harri jätkas kooliteed Paadrema algkoolis. Neljandasse klassi läks Harri Taebla kooli. Vanaema sai Taebla mõisa karjatalitajaks ja tuli sinna kolida. 6 Taebla aeg lõppes aga järsku, sest vanaemal käis töö üle jõu, ta jäi raskesti haigeks ning koliti Keilasse tädi juurde. Keilas jätkas Harri õpinguid sealses koolis. Viiendas klassis jätkas tulevane kirjanik kooliteed jälle Paadremal, sest oldi Rüüsmaal
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................
Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?...................................................................................................................5 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng..................................................................................................... 5 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis...........................................................................................................7 1.4 Kuidas suguvõsa uurida?.............
Sisukord Autorist 1 Anders jacobsson ja Sören Olsson Naders Jacobsson ja Sören Olsson ,on serkuti ja üks Rootsi enim loetud populaatse autori noorvormide romaane.Nad on kirjutanud skirpte paljude televisiooni seeriateks. Anders Jacobsson sündis 1963 ja Sören Olsson sündis 1964 aastal. Kokkuvõte 2 Tegelased: Bert , Nadja ,Väike Eerik , Ake , Nadja Vennad ,Björna ja veel oli neid. Bert käis 6. Klassis , nende klass oli koolis kõige vanem, kõige vanemad aga pidid hoolitsema nooremate eest , nii saabgi Bert omale hoole aluse 1 klassist.Bert tegi lollusi , hiljem naeris nende üle , Berdile meeldis Nadja väga. Nadja oli Berdi tüdruk , Nadjal oli 3 venda kes Berdile olid tüliks. Bert meeldis Nadjale väga. Väike Eerik oli omamoodi , ta oli Berdi klassis uus poiss. Eerik oli oma moodi poiss
haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt naaber kellel oli väiksem laps ja Kadri käis aegajalt tema lasteraamatuid lapsele ettelugemas. Kadri peres ei peetud ka sünnipäevi, sest vanaemal ei olnud talle raha kingitusi osta. Oma sünnipäeva päeval kui Kadri sai 14 loeti klassis ette tema kirjand. Seda võttis Kadri kui oma sünnipäevakingitust. Ta oli rõõmus selle üle. Koju tulles pakkus ta vanaemale välja, et and võiksid koos kooki teha. See lõppes, aga sellega, et munadja jahu kukkusid maha kuna Kadri tegi mõne liigutuse liiga kohmakalt. Vanaema oli kuri sellepeale ja Kadri hakkas nutma. Korraga koputati nende uksele ja ülevalt
.....................................................................3 1. .............................................................................................................................4 Lermontovi Lapsepõlv............................................................................................................................5 2.............................................................................................................................................6 Haridus...................................................................................................................................................7 3. .........................................................................................................................8 Lermonov-kunstnik................................................................................................................................9 4. /Duellid ja Surm..................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 LAPSE LEIN Essee Juhendaja: Mõdriku 2013 ,,Kallis, kas Sa oled nüüd haldjas Või tähetäpike taevas? Oled hoopis meie kaitseingel, Jah, ikkagi ingel, see on kindel!" ( kelleegi vanaema luuletus). M.Garthoni raamat ,,Kaevame vanaema üles" annab ülevaade sellest, kuidas lapsed vanaema surma ja sellega seotud oma ema/isa muretsemist näha võivad. Malva ja Putte vanemad püüavad lapsi leinast ja sellega kaasnevast kurbusest säästa. Võib arvata, et vanemad ise on suures leinas ja neil lihtsalt puudub energia lastega rääkim
Ka sellest majast ja naabritest on kirjutand ta oma raamatus "Kust tuli öö". Inimeste nimed on muudetud: Leo Pihlapiks on ta nimetand Laur Pehapi, kes oli maja endise omaniku proua Pehapi poeg. Nad elasid kahes toas, köök ja muud kõrvalruumid olid mitmele perele ühised. Hästi mäletab ta veel perekond Bochmanne, kes elasid kahes toas köögi kõrval ja kellel sündis tütar, kellele ta ema aitas leida ilusa nime Bianca. Mänguseltsilisi tal omas korteris siiski ei olnud kui jätta arvestamata Pehapite kass Ants ja Bochmannide koer Kärr. Veidi suhtles maja teises otsas elava rätsepmeister Uuseni poja Tõnisega ja vahel juhuslikult muude lastega mitme maja ühisel õuel, kuhu pääses kino Ateen (hiljem "Saluut") vastast. Sinna õuele pidi laduma oma talvepuud, mis pärast riidas kuivamist viidi keldrisse. Keldrist tassis tädi Eva nad üles teisele korrusele ja keldris mängis vahel lastega peitust
Mirtel Pohla on sündinud 28. jaanuaril 1982 Tartus. Tal on blondid juuksed ning nüüdseks on ta 26aastane. Ta kasvas seal ahiküttega korteris ning koolis käis õhtupoolses vahetuses. Hommikuti külastas ta oma vanaema, kes elas poolel kooliteel, vaatas seal telekast ära kõik päevased filmid ja alles siis läks kooli. Emapoolsed vanavanemad surid tal juba siis, kui ta oli alles pisike. Isapoolse vanaemaga käidi ikka mööda metsi ja soid nii seenel, kui marjul. Koos kupatati seeni ja keedeti moosi. Talle meeldis osa võtta koolinäidenditest. Vanemad elasid tal lahus. Mirtelil on kaks õde
Palun autogrammi! Hommik! Kell on 10.00 ja lõpuks ometi on suvevaheag. Ma pean ärkama, kuid ei suuda. Mõtlen endamisi, et mis ma täna tegema pean ja mida teha tahan? Kõige pealt peaks pesemas käima, sööma ja riidsesse panama. Köögis kohtan ema ja ütlen talle ,, tere hommikust''. Ta küsib minult kas ma mäletan, et täna sõidame me Tallinnasse. Küsisin mis me seal teeme? Tuli välja, et ma sõidame onu sünnipäeavale, sünnipäeav on küll veidi Tallinnast väljas kuid me pidime minema veel ka paariks päevaks linna. Alustasime väljasõiu, ilm oli küll veidi vihmane kuid autosiduks kõlbas. Tegime veel vahepeatuse Tartus, et peale võtta õde ja osta midagi söögi ja joogi poolist. Tartus kulus meil aega umbes 45minutit, kuid pole hullu meil pole kusagile kiiret. Võtsin ühe viineri piruka, paki mahla, ning avasin arvuti, et sõit kiiremini mööduks. Kuid peale 10minutit netis surfamist avastasin, et arvuti aku on tühi ,,no tore on pobis
kirjutada alles pastapliiatsiga. Millised olid Sinu kooliaja lemmik tunnid ? Miks just need ? Mulle algul meeldis joonistamine ja tööõpetus. Keskkoolis oli mu lemmikuks matemaatika, mis mulle põhikoolis raskusi valmistas, kuid põhi pandi nii tugev seal alla, et keskkoolis oli see minu jaoks väga lihtne ja huvitab. Koolivorme oli ema kooliajal kokku kolm : 1-4.klass sinine pihiseelik ja sinine pluus, 5-7. klass teksa seelik ja vest, pluus sama ja keskkoolis oli ruuduline seelik ja pluus tume sinine. Oli kooliajal ka koolipidusid, kus alati oli kõigepealt mingi eeskava ja hiljem tants. Alati tantsiti poiss ja tüdruk omavahel.Tüdrukud istusid ja ootasid, millal poiss teda tantsima palub. Tähtpäevad koolis olid kõik nõukogudeaegsed. Punased pühadepäevad olid alati vabad. Maipühade ja Oktoobripühade ajal pidi alati osavõtma rongkäigust. Räägi mõni naljakas ja mitte naljakas lugu oma kooliajast
Uno Antoni teenetemärgid. Erakogu 2. Abikaasa, lapsed ja lapselapsed Uno Antonist 2.1. Abikaasa Maie Anton Olime abielus pea 42 aastat (augustis 2012 oleks saanud 42). Abiellusime EPA koolis ( pragune Eesti Maaülikool ) õppimise ajal 1970. aastal, tööle suunati meid Vambola kolhoosi. Uno oli väga kohusetundlik ja töökas, tööpäevad olid pikad, koju jõudis ta alles hilisõhtul, mina natuke varem. Kuna meil oli ahiküttega korter ja ka vesi tuli ämbriga tuua kaevust, hoolitses ta ikka, et puid oleks toas ja ämbrid täis. Ta oli spordiarmastaja: tegi pikamaajooksu ja sangpommi tõstmist. Kui meil olid juba lapsed suuremad ja käisid koolis, käis ta koos nendega ümber Viljandi järve jooksmas, samuti osaleti valla spordimängudel ja käidi suusatamas. Uno armastas vabadel hetkedel palju lugeda. Teda huvitas ajalugu, poliitika, põllumajandus- ja spordialane kirjandus
annaabi.ee 
