TÖÖLEHT: Piret Tali ,,Pioneer Viru tänavast. Stagna-aja koolilood" 1. Seleta mõistete tähendusi: tuusik, suure vaevaga saadud luba, et kuhugi puhkama sõita, või pioneerilaagrisse saada Artek, pioneerilaager eeskujulikele pioneeridele oivik, eeskujulik õpilane (pioneeri)malev, noortele pioneeridele esimese töökogemuse saamiseks (suvel) pilotka, pioneeri müts oktoobrilaps, esimesest kuni kolmanda klassini enne pioneeriks saamist olid oktoobrilapsed patseerimine, mõttetult ringi kusagil käimine patseerimine, öösel magaja näo hambapastaga määrimine venestamine, vene keelele eelisseisundi andmine,vene kommete ülevõtmine seflus, õpilased sügisel kolhoosis tööl ÜKT, ühiskondlik kasulik töö köögitoimkond, sööklas lauakatmine ja koristamine pioneeride maja, pioneerid kogunesid seal ja said ülesandeid, töö tegemiseks,
9. Peamiselt kasutatakse induktsiooni, kuid see vaheldub deduktsiooniga. 10. Lõiminguvõimalustele õpikus ei viidata. 11. Õppekomplekti võimalik ajakasutus on 3 tundi nädalas ja 105 tundi aasta jooksul kokku. See peaks olema mõistlik aeg teemadega tutvumiseks ning ka muude seostuvate materjalide käsitlemiseks. 12.Töövihik lk 8, harj 8. Ülesande juhend: Tõmba ring ümber sõnadele, mida 100 aastat tagasi eesti keeles veel ei olnud. Põhjenda suuliselt. Vastusevariandid: oktoobrilaps, külmik, soppama, ostma, köster, kosmonaut, sibul, geenid, ader, teler, aabits, guugeldama. Õpilane lahendab ülesande varasemate teadmistega, mis on tulnud algklassidest ning märgib ära vanad tööriistad või kooliga seotud mõisted, samuti tajub, et soppama on uus väljend ning ostma ehk vanem. Teisalt markeerib guugeldama, külmik, kosmonaut, teler, kuna need tehnoloogiaseadeldised on ilmselt loodud hiljem kui sada aastat tagasi
Enam pole ühiskondlikku survet astuda mõnda noorteorganisatsiooni. *Eriti palju uusi asju ma teada ei saanud kuna ma teadsin enamus asju juba varem. Natuke sain ikka targemaks ja see on positiivne. Negatiivne oli see, et vanematel ei olnud kõik asjad enam väga hästi meeles. *Ma ei tahaks eriti käia Nõukogude aegses koolis, sest see oli liiga range. *Noorte-ja lasteorganisatsioonidest sain teada, et oli suur surve ühiskonna poolt neisse astuda. Pioneer ja oktoobrilaps pidid sa olema ja seda ei küsinud sinu käest keegi. Pioneerid ja oktoobrilapsed tegelesid enamasti lihtsate ühiskondlike töödega näiteks lehtede riisumine, ravimtaimede korjamine ja vanapaberi kogumine. Komnoor olemist sai valida aga, kui sa ei olnud komnoor siis sinult pidevalt küsiti, et miks sa ikka ei ole ja nii edasi. Kui sa komnoor ei olnud siis sa ei pääsenud paljudele pidudele ja üritustele. Surve oli suur organisatsiooni astumiseka.
Klassid olid siis suured, umbes 30 õpilast klassis, vahel rohkemgi. Lapsi oli üldse rohkem. Eks õpilasi oli ka siis igasuguseid, aga koolivägivald ei olnud sel ajal eriline probleem. Kiusamist ja norimist oli vähem kui tänapäeval. Tänapäeval tegutsevad igasugused lasteorganisatsioonid ja klubid, meil siin näiteks 4H. Vanasti oli lasteliikumine teistsugune, kõik oli seotud Kommunistliku Parteiga. Ema oli oktoobrilaps, hiljem pioneer. Oktoobrilastel olid Lenini näopildiga märgid rinnas. Pioneerid kandsid punaseid kaelarätte. Keskkoolis saadi kommunistlikuks nooreks, selleks pidi käima maakonnakeskuses nn. eksamil. Kui keegi ei tahtnud pioneeriks või kommunistlikuks nooreks hakata, siis käidi tal järel ja püüti umber veenda, meelitati ja hirmutati. Tunniplaan oli tänapäevaga üpris sarnane. Suurimaks erinevuseks oli see, et vene keelt hakati õppima juba II klassis, see oli esimeseks võõrkeeleks
Teemad Haridus (üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus, teadus) Kirjandus Kujutav kunst Muusika Teater ja film Ajakirjandus Hariduselu tunnusjooned Kahe haridussüsteemi olemasolu (eestikeelne, venekeelne) Suund massi(kõrg)haridusele Kutseõpetuse madal prestiiž Teaduse ja kõrghariduse lahutamine institutsionaalselt Ideoloogiline-patriootlik kasvatus (organisatsioonilises vormis- oktoobrilaps, pioneer, komsomol; sõjaline (alg)õpetus) Institutsioonid EKP Keskkomitee o Kooliosakond 1940-48, 1951-56 o Propaganda ja agitatsiooniosakond (koolisektor, teaduse ja õppeasutuste sektor) o Teaduse ja kõrgemate õppeasutuste osakond 1951-53/Teaduse ja kultuuri osakond 1953-56, 1963-69/Teaduse, koolide ja kultuuriosakond 1956-63/Teaduse ja õppeasutuste osakond 196988
See oli omamoodi suletud sootsium, kus kirjutati, võeti vastu eksameid, mängiti malet, diskuteeriti, peeti pidusid. See oli koht, kus lisaks Tartu vaimule viibis sageli ka Eesti aja vaim. Lapsed ja noored on kergemini mõjutatavad kui täiskasvanud. Nii on igati loomulik, et nõukogude võim asus kohe neid ideoloogiliselt töötlema. Alaealiste ideoloogiline kasvatus toimus kooli kaudu. Aktiivne ja tubli õpilane jõuab kooli ajal olla oktoobrilaps (eluaastail 7- 10), pioneer (10-14) ja kommunistlik noor (14-28). Vormiliselt ei olnud nendesse organisatsioonidesse astumine kohustuslik. Kui rääkida kommunismist, siis kommunism tähendab ideaalset tulevikuühiskonda, kus ei ole enam sõdu ega vastuolusid ning inimesed tegutsevad kõik ühiselt. Igaüks võib töötada võimete kohaselt ning saada tasuks kõike soovide järgi. Nõukogude inimene pidi olema ideeline ja patriootlik, vastutustundlik ja mehine, samas
Tollel ajal ei pandud hoolsuse eest hinnet. Lõpueksamiteks oli: matemaatika, ajalugu, vene keel, eesti keel, füüsika, saksa keel. Eesti keel oli tal kolm, matemaatika neli, vene keel neli ja ajalugu kolm. Ülejäänud eksamite hindeid ei olnud tal meeles. Peale põhikooli läks ta edasi Fr R Kreutzwaldi nimelisse Võru I Keskkooli. Et kindlalt keskkooli sisse saada, siis pidid astuma kommunistlikuks nooreks. Minu isa käis kõik need astmed läbi ehk siis algul oli ta oktoobrilaps, siis pioneer ja lõpuks kommunistlik noor. Ta õppis A klassis, mis oli auto/õmbluse erialaga. Tema klassijuhataja oli Milvi Alvela. Kreutzwaldi koolis olid klassiõhtud ägedad tema sõnul. Seal sai väga palju nalja. Tavaliselt pidid nad riietuma kellekski. Lisaks toimus veel klassiõhtutel ägedad showd. Näiteks, nagu 21 missi ja misteri valimine. Nad käisid tihti ka kolhoosis. Seal nad otsisid tihti põldudelt hiired
Need nõrgad, kel puudus igasugune siht, said pungi saabumisega, sidudes oma isiksusega pungifilosoofia, võtta omaks mingid väärtused, millesse usuti. Need, kes olid olnud häbelikud ja allasurutud, vabanesid, riietades end punkarirüüsse ja kandes (kujundlikult väljendudes) punkarimaski, et asuda kätte maksma ebaõiglusele. Selge on, et ENSV noorsoos oli palju neid, kes tundsid end ahistatuna elu planeeritusest – oktoobrilaps, pioneer, komnoor, partei – tulevik oli planeeritud, ette määratud ning elu sisuliselt 70 aastat šablooni järgimist. Punk andis võimaluse sellest süsteemist põgeneda. Tabava võrdluse ühiskonna ja pungi teemal tõi Ivo Uukkivi, öeldes: Minu reageering punkarina ümbritsevale oli sisuliselt sama nagu siis, kui mind väikse poisina sunniti sööma rasvast hapukapsa suppi karvaste ja võbelevate keedupeki tükkidega, supp
annaabi.ee 
