Koostaja: Egle Veske 10.a klass Juhendaja: Ene Jakobson 2010 Minu kodukoht XXI sajandi algul Minu kodukohaks on Osula. Osula on põline küla mida poolitab suur maantee. Küla piirkond on arenev ja edasipüüdlik. On olemas eluks vajalikud kommunikatsioonid, tegutseb koolimaja, elanikel on võimalusi rakendada end väljaspool tööaega. Osulas elab üle kolmesaja inimese. Piirkonnas elavad inimesed on rahvuselt eestlased. Elanikest paljud käivad tööl. Töökohti on vähe. Piirkonna majanduslik aktiivsus seisneb eelkõige põllumajandusliku ning puidusektori tegutsemises
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Helkuri kasutamise teadlikkusest Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli 8.klassis Uurimistöö Autor: Tarmo Habe XI a kl. Juhendaja: õp. Anne Tolk Võru 2009 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli kaheksanda klassi õpilaste teadlikkust helkuri kasutamisel. Sooviti ka teada saada, kas on erinevusi poiste ja tüdrukute sellealastes teadmistes. Autor eeldas, et kõige rohkem teavad helkuritest ja kannavad neid linnakooli tüdrukud, sest linnas räägitakse helkurite kandmisest rohkem ja linnas kontrollib politsei helkurite kasutamist rohkem. Helkur on vajalik, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ning jõuaks reageerida
02.2018 (kokku osalejaid: 68) 32.koht, 15km klassika aeg- 41.56,5 (35.koht), suusavahetus- 32,6, 15 km vaba- 36.52,4 (31.koht) Tulemus: 1:19.25,2 Karel Tammjärv M 15km vabatehnikas 16.02.2018 (osavõtjaid: 118) 22.koht, aeg: 35.29,4 (kaotus võitjale 1.45,5) Karel Tammjärv M 4x10 km teatesõit 28.02.2018 (kokku osalejaid: 14 Foto: Hendrik Osula võistkonda) 12.koht (võistkonnas olid: Andreas Veerpalu, Alg Kärp, Karel Tammjärv, Raido Ränkel) Tammjärve sõidu aeg: 22.06,5 (6.koht) Võistkonna tulemus: 1:38.21,7 (kaotus võitjatele: 5.16,8) Andreas Veerpalu Sünniaeg: 24.05.1994 Treener: Andrus Veerpalu, Stig Rune Kveen Klubi: Sparta Spordiklubi M 15x15 km suusavahetustega sõit 11.02.2018 (kokku osalejaid: 68) 47.koht, 15km klassika aeg- 43.03,9 (47. koht), suusavahetus- 33,9, 15 km vaba 38.33,6 (47
g.jpg&imgrefurl=http://www.chemlabs.bris.ac.uk/outreach/chemnet/Chemnet_nagty_ report07.html&usg=__sZDBcaLENLG_OYx9IvhIOjxDkRk=&h=901&w=1000&sz= 278&hl=et&start=1&tbnid=ObbknE1ZU7zCzM:&tbnh=134&tbnw=149&prev=/ima ges%3Fq%3Dlaboratory%2Bwork%26gbv%3D2%26hl%3Det%26sa%3DG · http://www.dolceta.eu/eesti/Mod3/IMG/jpg/ma_rgistused.jpg · http://www.ktk.ee/index.php?tid=sHudhfXUhs8jzLRjXXoXXXXXXXXo7LJjUaK - 4 - Osula Põhikool Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Referaat Koostaja: Kristjan Urm Osula PK 9. Klass Juhendaja: Kaja Parker Sulbi 2009
Peterburg Osula Põhikool 6.klass Roland Sisask Sisukord · Peterburg · Ajalugu · Pargid · Kirikud ja kloostrid · Sillad · Lipp ja vapp · Vaatamisväärsused · Rajoonid Peterburg · Peterburi on Euroopa nooremaid suurlinnu · 2003. aastal sai Peterburi 300.aastaseks · Peterburi kuulutati Venemaa pealinnaks 1712. aastal · Peterburi asub Soome lahe idapoolsuses. Ajalugu · Vene tsaar Peeter I asutas Peterburi 27.mail · Esimesed ehitised olid sõja ajal muldkindlused · Talupojad ja Rootsi sõjavangid tegid peaaegu kogu töö kindluste ehitamisel · 40 000 inimest suri kindluste ehitamisel Pargid Peterburi pargid: · Peterburi Suveaed · Peterburi Talveaed · Peterburi Teine Talveaed · Peterburi Kolmas Talveaed · Solovjovi aed ...
Kultuuritegevus on olnud Ääsmäe piirkonnas väga pikkade traditsioonidega. Rahvatantsuga on tegeldud üle 60. aasta. Samuti tegutsevad koolis pikka aega laste- ja mudilaskoorid. Käsitöö on eestlaste igapäevase elu lahutamatu osa olnud juba aastaid. Käsitööd on tehtud enda tarbeks, käsitööd on müüdud, et elatada oma perekonda. Eesti käsitöö on väga hinnatud. Ääsmäe Külaseltsil on olemas kangasteljed, mida saavad kasutada lisaks täiskasvanutele ka õpilased. Osula piirkond on positiivse mainega, meeldiv elukeskkond, kus on elanikel hea elada ning turistidel puhata. Piirkonnas on erinevail huvigruppidel vaba aja veetmise võimalusi. Arvan, et minu kodukoht on omapärane ja looduslähedane.
Kuldnaine kõlas järgmisena, kus laulsid kaks naist. Peale Kuldnaist kõlas Kalmuneiu, kus kõlas laul Peetrist,emast ja kalmust mees-, naissolistide ja koori esituses, mis oli viimane ja kõige pikem osa. ,,Eesti ballaadid" olid esituses ERSO, RAM'i ja Eesti kontserdi koori poolt. Solistideks olid Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohvert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula, Ingel Marlen Mikk. Dirigeeris Tõnu Kaljuste. Kahjuks enda arvamust on siia juurde raske lisada, sest mind selline asi ei huvita eriti. Raske oli teksti jälgida ning oli vägapalju kordusi, mis ongi regilaulule omased. Sellist asja on päris raske valmis teha ja nii suurte koosseisudega. Kindlasti oli ka solistidel raske sedasi laulda. Ma ei taha nende tööd kuidagi maha teha, tublid esinejad olid ning nägid ka sellega palju vaeva
Osula Põhikool Soome Referaad Koostaja: Kristel Rajatamm Juhendaja: Iines Urm Osula 2009 Sisukord: Üldandmed..............................................................................................................................3 Lipp.........................................................................................................................................4 Vapp........................................................................................................................................4 Majandus...................................................
Osula Põhikool LINA- JA KANEPI- KIUD SAADAKSE VASTAVATE TAIMEDE VARTEST Referaat Koostaja: Pille Villakov 9. klass Osula 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1.LINA.................................................................................................................................................... 4 1.1. LINA AJALUGU EESTIS.
Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos. Lisajõgede (Rõuge, Iskna) kaudu hõlmab jõgikond ka osa Haanja kõrgustikust.
Veljo Tormis 80: Eesti ballaadid Esitavad: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Kontsertkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor Solistid: Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula, Ingel Marlen Mikk Dirigent: Tõnu Kaljuste Veljo Tormise 80.ndal juubelipäeval tuli Noblessneri valukojas ettekandele helilooja üks kesksemaid teoseid "Eesti ballaadid". Enne kontserti algust ütles ka dirigent Kaljuste, et see teos on väga keeruline ning tohutult tuleb harjutada ja lihvida. Pooleldi valmis asi ei kõlba. Samuti kiitis ta kontserruumi, kuna sealne järelkaja ei sega teose kuulamist. Huvitav oli see, et
Osula Põhikool Looduskatastroofid Referaat Õpilased: Maicel Varblane ja Andreas Habe Klass:8 Osula 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Sissejuhatus................................................................................................................................... Lumelaviin.....................................................................................................................
OSULA PÕHIKOOL Tehiskiud Keemia referaat Juhendaja: Kaja Parker Koostaja: Mattias Loos Haamaste 2009 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate tehiskiududest. Lähemalt olen rääkinud tehiskiudude alamliikidest. Mulle endale huvipakkuvad valdkonnad on viskooskiud ja atsetaatkiud/triatsetaatkiud, mille kohta sain kõige rohkem informatsiooni. Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima tehiskiududest, mis puudutavad meie igapäeva elu. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise tehiskiudude kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale. Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. Tehiskiud Tehiskiudu ehk kunstsiidi hakati valmistama 19. sajandil Prantsusmaal. Tehiskiude saadakse keemilisel teel looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest...
arvelt), eeskätt haridussüsteemis. Võeti suund kakskeelsusele. 1940. aastate lõpul - 1950. aastatel oli Eesti NSV siseelus võimudele oluline probleem metsavendlus. Metsavendlus oli relvastatud vastupanu nõukogude võimule. Metsa mindi, et mitte teha koostööd nõukogude võimuga, loodeti ka abi Läänest, nõukogude korra peatset kokku kukkumist. Tavaliselt tegutsesid omaette väiksed salgad, eriti metsarohketes piirkondades, näiteks Võrumaal (Osula, Sõmerpalu jm.). Tapeti nõukogude aktiviste, püüti igal kombel kahju teha nõukogude võimule. Oli ka neid, kes lihtsalt end metsas varjasid, kartes nõukogude võimu repressioone. Palju oli maarahva seas metsavendade toetajaid, kes andsid neile (salaja) söögikraami, vajadusel peavarju. Metsavendi oli ühtekokku umbes 30 000, neist aktiivseid 10 000. Nõukogude võim, eeskätt julgeolekuorganid (KGB), pidasid metsavendadega halastamatut, verist võitlust.
OÜ Soe tuba ÄRIPLAAN Koostaja: Juhendaja: Ave Arop 2010 Sisukord 1 1.Kokkuvõte Oü Soe tuba asub Sõmerpalu vallas Osula külas Simuna talus.Tegemist on ettevõttega, mis hakkab pakkuma korter- ja eramajadele küttepuid. Ettevõtte algkapitaliks on 50 000 krooni, millest 25 000.- annab Steven Parm ning 25 000.- annab Andre Kinna. Algkapitalist 34 000.- läheb palkide maksmiseks ja kohale toimetamiseks, sellest 30 000 maksavad palgid(kask ja lepp) ning 4000.- kohale toomiseks.Palkide töötlemine kütepuudeks läheb maksma 10 000.- ,selle sisse kuuluvad bensiin,elekter,tööriided
arvelt), eeskätt haridussüsteemis. Võeti suund kakskeelsusele. 1940. aastate lõpul - 1950. aastatel oli Eesti NSV siseelus võimudele oluline probleem metsavendlus. Metsavendlus oli relvastatud vastupanu nõukogude võimule. Metsa mindi, et mitte teha koostööd nõukogude võimuga, loodeti ka abi Läänest, nõukogude korra peatset kokku kukkumist. Tavaliselt tegutsesid omaette väiksed salgad, eriti metsarohketes piirkondades, näiteks Võrumaal (Osula, Sõmerpalu jm.). Tapeti nõukogude aktiviste, püüti igal kombel kahju teha nõukogude võimule. Oli ka neid, kes lihtsalt end metsas varjasid, kartes nõukogude võimu repressioone. Palju oli maarahva seas metsavendade toetajaid, kes andsid neile (salaja) söögikraami, vajadusel peavarju. Metsavendi oli ühtekokku umbes 30 000, neist aktiivseid 10 000. Nõukogude võim, eeskätt julgeolekuorganid (KGB), pidasid metsavendadega halastamatut, verist võitlust.
Viimase aja trendideks võiks pidada just kiirtoitu, sest tänapäeval on kõigil kogu aeg kiire ja miks mitte sisustada oma lõuna pigem tervisliku toiduga. Teenuse ja omahinna areng väga ei muutuks. 3.2.Toode/teenus Äriplaani eesmärgiks on : • Pakkuda kiiret ja tervislikku söögikorda. • Propageerida tervislikku toitumist nii laste, noort kui täiskasvanute hulgas. • Pakkuda tööd. Antud teenust küll pakutakse turul, kuid sellegipoolest on see piirkonnas, kuhu soovitakse Osula Külalistemaja luua, vägagi nõutud. Pakutavatele teenustele lisanduvad tulevikus kindlasti ka lisateenused, kuid missugused, seda on veel vara öelda. 3.3. Teenus Meie pakutsvaks teenuseks oleks toitustlus, täpsemalt, tegemist on kiirtoiduga, kuid mitte tavalise firüüris, tehtud friikartulitega. Meie teenus pakub täielikult tervislikke ja maitsvaid toite, seda kõike kiirtoiduna alates smuutidest ja praadidest kuni tervislike magustoitudeni. Tahame
3 Rahvapärimustega seotud Lootuskivi Aadress: Võru maakond Sõmerpalu vald Kurenurme küla.(LISA 7.) Mälestise tunnus 1) Kirjalikult fikseeritud pärimus 2) Maastikuliselt eristatav [6.] 3.4 Rahvapärimustega seotud kivi Kirstkivi Aadress: Võru maakond Sõmerpalu vald Kurenurme küla, Sõmerpalu metskond. (LISA 8.) Mälestise tunnus 1)Kirjalikult fikseeritud pärimus 2)Maastikuliselt eristatav [4.] 3.5 Ohverdamiskoht ja hiietamm Pühaliistu tamm Aadress: Võru maakond Sõmerpalu vald Osula küla, Põllu.(LISA 9.) Mälestise tunnus 1)Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu 2)Kirjalikult fikseeritud pärimus [8.] 16 4. Kohajutud Helsekivi Sõmerpalus, Võhandu kaldal seisab suur 22 sammu ümbert mõõta n.n.Helse kivi mille pealt alles tänavu kevade karjalapsed 1831 a. Vene viiekopikalise leidnud. Teda ümbritsev palgimets raiuti alles mineval talvel maha. Kivi on pealt tasaseks põletatud
ettekujutuse saamist. · Sektorite värvi muutmiseks vali sektorid ühe kaupa (vali sektorid ning seejärel klõpsa konkreetse sektori peal) ja muuda nende värvi. Joondiagramm Joondiagrammi kasutame peamiselt trendide e ajas toimuvate muutuste välja toomisel. õpilasfirma kasum kuude lõikes sademete hulga muutumine aastate lõikes temperatuuri kõikumine jne Joondiagramm Kasutatud allikad Laanpere, M., & Niglas, K., & Osula, K., & Pata, K., (2013). Informaatika valikaine e-õpik gümnaasiumile "Arvuti kasutamine uurimistöös". Loetud aadressil http://aku.opetaja.ee/wp-content/uploads/2013/05/AKU_opikv10.pdf
Kõrgustikule on rajatud väikesed põllumajandusmaad (43%), mis vahelduvad järskude nõlvadega. Nende nõlvade vahele nõgudes paiknevad metsatukad ja rohusood, mis muudavad maastikupildi eriti kirevaks (EE, 2011). Viimase aastakümnega on muutunud kõrgustiku põllumajandusmaade kasutustihedus ning niidulapid kattuvad kiiresti võsaga (Kalda jt, 2015). Enim haritavaid põlde on põhjaosas Kambja, idaosas Valgjärve-Kanepi-Osula ja lõunaosas Sangaste-Urvaste ümbruses. Otepää kõrgustikust on 18,4% kaitstavad alad (Arold 2005: 196). Allikas: Vikipeedia. Otepää kõrgustik, 2014. 9 6. VETEVÕRK Otepää kõrgustikus on väga palju järvi – ligemale 150. Kuid enamik nendest on väikesed küngastevahelistes nõgudes olevad veesilmad, mis on kinni kasvamas. Suurem osa neist on väljavooluta umbjärved
kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Eeskätt takistati pietismi levikut. Luteri usk muutus valitsevaks usus Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Talurahva suhtumine kirikussde muutus paremaks. Võitlus vääraga: Rootslased pidasid rahva uskumusi ebausuks ja hävitasid ohverdamispaiku. 1642. aastal toimus Urvaste kihelkonnas Osula Pühajõe mäss, mis puhkes selle tõttu, et Vühandu jõele lasi kohalik mõisnik vesiveski ehitada, mistõttu maad tabanud viljaikaldus ning talupojad hävitasid vesiveski. Seda seostati ebausuga Jumalasse. Hakati läbi viima nõiaprotsesse. Levinud karistus oli põletamine tuleriidal. Rahvahariduse edendamine: Et kindlusada luteriusu mõju peeti vajalikuks lugemisoskuse levitamist. Esialgu õpetasid lugemist köstrid. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine
Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim Jhering Eestimaa piiskop, kes töötas siinmail välja range kirikukaristuste süsteemi. Pühajõe mäss, 1642 ● Urvaste kihelkonnas Osula külas toimus suur talurahvarahutus eestlaste poolt pühaks peetud Võhandu ehk Pühajõele mõisniku ehitatud vesiveski pärast. Pärast veski ehitamist oli maad tabanud ikaldus ning talupojad pidasid seda kättemaksuks jõe rüvetamist eest. Nad hävitasid tammi ja veski ja kohale tuli ka sõjavägi, kes talupojad vaigistas. Kohalik pastor kirjutas: “Talupojad ei tea midagi
Mõne aasta eest sai ta projektijuhiks. Nüüd ta vastutab kogu projekti eest. Aastal 2009 muudeti see firma Soome firmaks. Ta maksab makse praegu Soome riigile ja saab tulevikus pensionärina Soome riigi poolt pensioni. Soomes käib ta tihti sõitmas kartidega ja talviti sõidab ta ka suusamaratonidel. Suvel sõidab ta tihti jalgrattaga. Ka meie käime tihti Soomes sisseoste tegemas ja niisama puhkamas. 1993. aastal kohtus minu isa Valev minu tulevase ema Terje Lehtmega Osula baaris. Nad armusid üksteisesse. Aasta hiljem nad kolisid kokku. Esialgu nad elasid minu vanaema juures. 1995. aastal sündis neil esimene poeg. Selleks olen mina. Kui ma olin ühe aastaseks saanud kolisime me minu teise vanaema juurde. 1997. aastal sündis minu vend - Tauri Lebreht. Meile kõigile meeldib koos reisida ja seda me üritame teha igal aastal mitu korda. Me käime nii suusatamas, soojadel maadel kui ka Eestis. Foto 14. Perepilt
1345 1440 Orav Kristo Tartu 04:12:06 M21 1022 372 Orav Raigo Jõgeva 03:57:06 M21 2244 1616 Org Indrek Viljandi 05:20:03 M21 344 236 Orgla Maario Tallinn 03:20:40 M21 2008 1348 Orman Kristo Tallinn 04:53:15 M21 1569 1390 Oruman Rene Pärnu 04:24:06 M21 1109 2661 Ostnik Mario Valga 04:01:36 M21 420 760 Osula Otto Tallinn 03:26:02 M21 84 2923 Ozols Janis Läti 03:00:04 M21 1341 1284 Ots Ivar-Illimar Tallinn 04:11:59 M21 151 492 Ots Kaupo Lääne-Viru 03:07:02 M21 1545 2367 Paas Meelis Tallinn 04:22:50 M21 1359 2516 Paas Toomas Tallinn 04:12:44 M21 1981 2579 Paasma Priit Viljandi 04:51:49 M21 1291 1001 Padar Meelis Tartu 04:09:51 M21
annaabi.ee 
