Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on suuremale osale ?
  • Miljon 200 miljonit ?
17
Üldbioloogia. 1.-2.
SISSEJUHATUS
BIOLOOGIA – tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist.
Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid “kasutavad” kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA- valgud ; aktiivsed-passiivsed geenid).
Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonišist lähtuvalt).
Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt.
ELUSORGANISMIDE peamised tunnused:
  • Paljunemine: õnnetused
  • Arenemine: ammendumine
  • Aine- ja energiavahetus. Organismid on poolavatud süsteemid – seotud enda keskkonnaga. Reageerivad välisele.
  • Rakuline ehitus. R Hooke 1665. Leeuwenhoek. Schleiden ja Schwann: rakuteooria . Viimased 40 a: elektronmikroskoopia – peened sisestruktuurid.
  • Homeostaas – sisekeskkonna säilumine
    ELU omadused veel:
  • Pidev, aga poolkonservatiivne: DNA Watson , Crick 1953.
  • Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused ( rakk pole “organellide kott ”). Tervikut pole võimalik seletada ainult lihtsa elementide seletamiste summana – tervikul lisanduvad uued funktsioonid.
  • Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel .
  • Evolutsioon on elu püsimise tuum Darwin 1859 (piiratud ressursid !). Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine , looduslik valik.
  • Elu omab üldiseid seaduspärasusi, kuid neil on reeglipäraselt erandid. Erand annavad väga suure osa elu mitmekesisusest.
    ELU ORGANISEERUMISE TASEMED
    Elutud: Aatom , ( mikro ) molekul , üsna elusad: makromolekul, organell , elusad: rakk , kude, organism, populatsioon , kooslus , biosfäär.

    ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS


    KEEMILISED ELEMENDID: (tabel: inimene)
    Süsinik C:
    ühendite mitmekesisus
    stereoisomeerid
    ANORGAANILISED AINED:
    Vesi
    Katioonid ja anioonid
    ORGAANILISED AINED
    LIHTSAMAD MOLEKULID (monomeerid):
    Mono - ja oligosahhariidid
  • * Glükoos:
  • energia
  • polüsahhariidide element
  • universaalne lähteaine sünteesiradades
  • Fruktoos: peaaaegu sama, mis glükoos; keemilises tasakaalus
  • Riboos , desoksüriboos
  • Galaktoos
  • ** Sahharoos: transportühend taimedes
  • Laktoos
  • Maltoos
    Lipiidid
  • Triglütseriidid: õlid, rasvad : (energia)varu, kaitse
  • Vaha
  • Fosfolipiidid (Glütserool+2 rasvhapet+ fosfaat koliiniga (N-sisaldav hüdrofiilne aine)): membraanide põhielement
  • Steroidid ( kolesterool ): stabiliseerivad membraane madalamal temperatuuril
    Aminohapped

    Valkudes 20


    Apolaarsed: Gly, Ala, Val, Leu, Ile; Met (S); Phe, Trp, Pro
    Polaarsed: Ser (-OH), Thr (-OH), Cys (-SH), Tyr (-OH), Asn, Gln
    Laetud:
    Aluselised : Lys, Arg, His (N)
    Happelised : Asp, Glu
    Vabu rohkem, mõned ka erandlikes valkudes.
    Vitamiinid : funktsionaalne rühm, ensüümide aktivaatorid , koensüümid, mida organism ise ei suuda sünteesida.
    ORGAANILISED AINED
    MAKROMOLEKULID (polümeerid):
    Polüsahhariidid
  • Varu: Tärklis:
  • Amüloos
  • Amülopektiin
  • Glükogeen (loomne tärklis, koosneb klükoosist, klükoosi ühendites on rohkem harunemisi, võib olla ka seentes, bakterites ... teistes elusates organismides. Loomne tärklis paikneb tsütoplasmas)
    Inuliin (fruktoosist, omane korvõielistele, pole suhkruhaigetele kahjulik, maapirnis, päevalille seemned)
  • Struktuursed: (polüsahhariidid)
  • Tselluloos (kõige levinud elusorganismides esinev biomass , koosneb klükoosist, molekulid on omavahel ühendatud teisiti, võib olla nii loomne kui taimne)
  • Kitiin (koosneb abiinosuhkrutest, kiitiinist putuka kestad ei seedu, )
    Valgud (monopeptiidid, oligopeptiidne aine- kärpseseene mürk) (monomeerid ja polümeerid on valgud)
  • Ülesanded
  • Struktuur: kollageen (nahas, kõõlustes, organismi sees), keratiin (juustes, küüntes, sarvaine- sarvedes), siid (putukad, ämblikuvõrguniit tugevus on suurem kui terasel ,), rakku sisestruktuuri koostavad ained
  • Katalüüs: ensüümid (erinevate keemiliste reaktsioonide läbi viimine , valguline osa on abistav osa ja reaktsiooni läbiviija on koeensüüm)
  • Liikumine: müosiin (lihasvalk, võib käsitleda kui ensüümi, lagundab ATPd, valgu struktuuri muutus, ka tsütoplasmas)
  • Kaitse: antikehad (loomad, maismaa selgroogsed ), nahk (keratiin)
  • Varu (varuamiinohapped, )
  • Signaal (hormoone; ka oligopeptiidsed) (edastavad informatsiooni nt hormoonid, suhteliselt väiekese molekuliga, )
  • Retseptor
  • Transport (membraanis, hemoglobiin )
  • Struktuur
  • Primaarne: aminohapped
  • Sekundaarne : heeliks , vesiniksidemed
  • Tertsiaarne : kokkupakkimine: S-S sillad (Cys)
  • Kvarternaarne: erinevate ahelate kompleks (hemoglobiin: 2 α- ja 2 β- ahelat + igas heem rauaga )
  • Koensüüm, kofaktor , aktivaator
  • Denaturaliseerumine
  • Pöörduv (re-) pöördumatu
  • Prioonid
  • Ensüümid
  • Langetavad energeetilist barjääri
  • Substraadispetsiifilised
  • Aktiivtsenter
    5 Ensüümi ümbritsev keskkond mõjutab aktiivsust
    a. pH, ioonid ,…
    b. Inhibiitorid: konkurentsed, mittekonkurentsed
    c. Aktivaatorid (koensüüümid, ka substraat võib olla aktivaator)
    Sama funktsiooni ja evolutsioonilise päritoluga ensüümi keemiline koostis erineb organismiti: nt inimese β-globuliinist (146 AH) erineb gorilla oma 1, giboni 2, reesusmakaagi 8, koduhiire 27, konna 67 aminohappe osas
    Nuklehapped:
  • DNA: lämmastikalus+desoksüriboos+fosforhape; pürimidiinid: Cytosiin, Tümiin; puriinid: Adeniin , Guaniin; C-G, T-A
  • RNA: TU
  • ATP, cAMP

    RAKU EHITUS


    Looma rakk
    Taime rakk
    Päristuumne rakk: sümbiogenees
    Bakteri rakk
    Pole membraanseid organelle
    On ribosoomid
    On üldjuhul raku kest ja limakapsel
    (pole kahe membraanilisi organelle, kromosoom on tsütoplasmas. Valgusüntees toimub ribosoomides)
    ( vibur - päristuumsel kaetud membraaniga, bakteriraku vibur molekulaarne struktuur mis läbib membraani)
    MEMBRAANID
    Ehitus: lipiidid, valgud
    Ülesanded:
    Kaitse ja eristamine
    Juhtimine
    Energeetika !
    (kaks membraani= kroomosoome sisaldavad organellid )

    HULKRAKSUS


    Koloonia: vetikatel kaitse, loomadel pool-seenestumine (üle madalakvaliteetse toidu); üks alternatiiv suur olla (suuri objekte süüa), mis osutus ootamatult edukaks (NB! Erinevalt teistest põhines kõige rohkem koostööl!).
    Differentseerumine: loomadel – saagi püüdmine; taimedel - kinnitumine

    ÖKOSÜSTEEM


    Populatsioonid
    Kooslused
    Toiduahelad
    ENERGIAVOOG
    Milleks?
    Korda luua:
    Juhuslikkuse kaotamine
    Korra laiendamine
    Kuidas?
    Erinevad energia vormid
    Stabiilsus
    Universaalne vahendaja : ATP
    Kuidas?
  • Heterotroofselt
  • Autotroofselt
    Heterotroofne energiaga varustamine:
  • Ananeroobne: käärimine s.l.
  • glükolüüs: glükoospüruvaat+2NADH+H+
  • käärimine s.str.: püruvaat etanool
    piimhape
    ( butanool , isopropanool, etaandiool )
    ( atsetoon )
    (äädikhape)
    Saadakse 2 ATP
  • Aeroobne : keemiline hingamine (hapniku keemiline tarvitamine)
  • 2H+1/2O2H2O+3(2)ATP : NADH+H+, FADH2
  • Hingamise ettevalmistamine: tsitraaditsükkel
    Püruvaat 4NADH+H++FADH2+ATP+3CO2
    Saadakse veel 36 ATP
    Käärimine/hingamine: 1/19 + varustuskulud
  • Organismi hingamine: gaasivahetus (hapniku transpolt keemilise hingamiseni)
  • Omastatakse O2, väljutatakse CO2
    • Läbi keha pinna: ainuraksed , väikesed loomad, ka taimed
    • Õhulõhede kaudu: taimed (aga mitte hingamiseks!)
    • Õhutorkesed igasse keha ossatrahheed : putukad
    • Gaasivahetus väliskeskkonnaga + ringesüsteem ( kopsud /lõpused + vereringe ): selgroogsed

    Autotroofne energiaga varustamine
    Kõik eluks vajalik orgaaniline aine suudetakse toota väliskeskkonnast pärit energiast ja anorgaanilisest ainest (CO2).
    NB! Ka heterotroofid seovad sünteesiprotsessides CO2.
    NB! Ka autotroofid omastavad keskkonnast orgaanilisi aineid võimaluse korral
  • Tüübid: fotosüntees ja kemosüntees
  • Kemosüntees: energia mitmesugustest anorgaanilistest ühenditest (Fe2+, H2, Mn, Sb jt
  • Fotosüntees
    CO2+2H2O+valgus ( CH2O )+H2O+O2
  • Milleks?
  • Orgaanilise aine süsinikskeleti ülesehitamiseks
  • ATP sünteesiks
  • Kus?
  • Kloroplastides (NB! Sinivetikad)
  • Fotosünteesi pigmendid
  • Klorofüllid
  • Karotinoidid
  • Fükobiliinid
  • Fotosünteesi staadiumind
  • Valgusstaadium :
    • Fotofüüsikaline
    • Fotokeemiline
    • Biokeemilise 1.aste

    Saadakse NADPH ja ATP
    * kloroplastide membraanides (isolatsioonikiht!)
  • Pimedussstaadium
    • Biokeemilise 2.aste: CO2 sidumine

    Kasutatakse NADPH ja ATP
    Saadakse glükoosassimilatsioonitärklis
    * kloroplastide stroomas
  • C4-taimede fotosüntees
  • CAM-taimede fotosüntees

    ELU PÜSIMINE: GENEETIKA


    Elu püsivuse tagab elamiseks vajaliku teabe püsimine
    Elu püüab taastoota omasuguseid (ka kristall !)
    Elu on poolkonservatiivne – temasse on sisse programmeeritud muutumine: Elu on avatud süsteem
    Kui ei muutuks – ammenduks keskkond
    Püsimine-muutumine olgu tasakaalus!
    Iga muutus pole progress. Progress on teabe parem, efektiivsem kasutamine.
    GENEETIKA tegeleb elu püsimise ja muutumise kandjatega, nende toimimise seaduspärasustega.
    http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/doc/GEN_1_8.ht m
    KROMOSOOM
    Milleks?
    Teabe talletamiseks – kogu elu reguleerimise teave.
    Aga: Teavet saab lugeda vaid lugemisvahendi olemasolul : see ise puudub kromosoomides (on karüoplasmas/tsütoplasmas)

    Ehitus


    DNA+ histoonid  nukleosoom
    Tervikuna : rõngaskromosoomid
    Pulkjad kromosoomid
    Operon – korraga loetav osa
    Valku kodeeriv osa
    Regulatoorne osa
    Mõttetu osa

    Mitoos


    Raku samane jagunemistsükkel
    Faasid

    Meioos


    Raku jagunemine, mille puhul kromosoomide arv väheneb 2 korda
    2 jagunemist:
    I – profaasis toimub ristsiire (crossingover). (sellele eelneb DNA kahekordistumine)
    Homoloogiliste kromosoomide lahknemine
    II – Toimub vaid kromatiinide lahknemine
    Bakterid – pole mitoosi. (NB! 1 kromosoom – pole vaja jagunemisel koordi-neerimismehhanismi!) http://staff.jccc.net/pdecell/celldivision/prokaryotes.html
    Sugurakud
    Meioos on sugurakkude kujunemise eeldus, aga vahetult meioosi järel ei kujune alati sugurakke (samblad, sõnajalad, kottseened jpt.). Vahetult meioosi järel kujunevad sugurakud on pigem erand, mis domineerib vaid loomariigis; mis on suuremale osale (???!!!) (looma)liikidest omane olnud vaid viimase ~1/7 evolutsiooni toimumise aja. (NB! Vaata organismide paljunemistsükkel).
    Aploidsed keha rakud on näiteks sammaldel, sõnajalad. Sugurakud tekivad eellehel, sõnajala eosed
    Diploidsed keha rakud
    Sugurakkude moodustumine:
    Inimesel isasorganismil võrdne jagunemine, emasorganismil ebavõrdne (polotsüüdid). Samuti teised loomad.
    Õistaimed sama põhimõte.
    Viljastamine :
    Munarakust võetakse kõik, spermatozoidist vaid tuum (muu hävineb)
    NB! Mitokonder emajärgse pärimisega


    Organismide paljunemistsükkel


    DNA – teabe hoidmine
    Replikatsioon DNADNA (teabe säilitamine=arhiiv)
    Transkriptsioon DNARNA (kirjaviisi muutmine) (teabest töökoopia tegemine – milleks? Regulatsioon parem, ägeda töö käigus võib nuklehappe teave kahjustuda=kuluda) (RNA-elu)
    Puriinalused: A
    G
    pürimidiinalused: C
    T U

    C-G, T-A


    Geenis lisaks loetavale teabele:
    regulatoorne osa
    seostumisjärjestus ( promootor )
    lahutusjärjestus (terminaator)
    mRNA
    rRNA
    tRNA
    väga tähtis!
    RNA Valk translatsioon (tõlkimine) (teabe rakendamine protsessideks)
    Tripletid – nukleotiidide kolmik , mis kodeerivad ühe amiinohappe, geneetilise koodi põhi aluseks – kõik käib kolme kaupa
    Komavaba – pole märget, kust algab ja kust lõppeb üks triplet. Tripleti algust nihutades sama rna pealt võib sünteesida kolm täiesti erinevat valku. Kolm positiivset sündmust on korraga võimatu teostada. Kattuvad geenid ei evolutsioneeru
    Universaalne –
    Ühetähenduslik – ei saa olla 0.5% erinevust
    Mittekattuv –
    mRNA+ribosoomid reas: polüsoom
    tRNA
    antikoodon
    seostuv ots
    kuni siiani
    igale aminohappele vastab 3 tripleti keskmiselt, mõnele 4 tripleti, 2 tripleti ja mõi üksiki erinev. Esimene kolmik on kõige määravam. Aminohapped on tripleti osas ebavõrdsed.
    Geneetilise teabe avaldumise regulatsioon
  • RNA
  • sünteesimine (+/–)
  • RNAvalk:
  • RNA varuks
  • modifitseerimine
  • pole kõiki komponente
  • Valk:
  • Inaktiivne/ aktiivne
  • Valku moodustav “geen” erinevate osadena, erinevate regulatsioonide all
  • Esialgne polüpeptiid lõigatakse juppideks

    Geenitehnoloogia


    Meditsiin – ? ravi/valiku väljalülitamine
    Toit – bioloogiliselt (=geneetiliselt) ohutu, aga…
    DNA – (transkriptsioon – RNA) – (valgu süntees – translatsioon) –
    2n diploidne organism – (ühest saab kaks meioos) tekib aploidne organism – 1n aploidne organism paljuneb (järglased identsed, sama sugused nagu ta ise mitoos) – aploidne organism paljuneb ja järglased on erinevad – sugurakkude ühinemisel tekib diploidne organism – diploidsest organismist tekib samasugune diploidne organism – diploidsest organismist tekib teistsugune diploine organism – ∞
    2n=1n-1n=2n=∞
    Nisu, kukerbuu tsükkel wheat, barberry (rusts)
    PÄRILIKKUSE SEADUSED
    Mõisted
    • Alleel
    • Sügoot
    • Homosügootne
    • Heterosügootne
    • Dominantne
    • Retsessiivne
    • Intermediaalsus e. vahepealsus
    • Polüalleelsus
    • Polügeensus

    Mendeli 1. seadus
    Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse I põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. / dominantsed , intermediaalsed/
    Mendeli 2. seadus
    Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub II hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes. /fenotüübid: dominantsus - 3:1; intermediaalsus - 1:2:1 samuti ka genotüübid/
    Mendeli 3. seadus
    Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnuspaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt.
    Morgani seadus
    Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos.
    Mida lähemal on 2 geeni kromosoomis, seda väiksem on tõenäosuis, et nad ristsiirdel ümberkombineeruvad.

    Pärilik muutlikkus


    Evolutsioonis valitav materjal
    Pärilik = geneetiliselt määratud muutlikkus
    Mittepärilik = modifikatsiooniline muutlikkus
    • Pärilik eeldus ( lugemisoskus )
    • Puhas müra evolutsioonile


    • Kombinatiivne

    Suure negatiivse tulemuse tõenäosus väike
    Väikese positiivse ja negatiivse tulemuse tõenäosus suur
    Mutatsiooniline
    Suure negatiivse tulemuse tõenäosus suur
    Positiivse tulemuse tõenäosus väike
  • Geenimutatsioonid
  • Parandatakse
  • Enamus neutraalsed
  • Negatiivsed
  • Nende toimumine sisse programmeeritud
  • Kromosoommutatsioonid
  • Deletsioon (väljalangemine)
  • Duplikatsioon (2x)
  • Inversioon (järjestuste vahetamine)
  • Translokatsioon (teise kromosoomi üleminek)
    3, 4 – mõjutavad geeni avaldumise regulatsiooni
  • Genoommutatsioonid
  • Aneuploidsus
    • Hüpoploidsus (monosoomik)
    • Hüperploidsus (trisoomik, tetrasoomik)

    Inimesel: Downi sündroom (3x 21 kromosoom)
  • Euploidsus
    • Polüploidsus

    Taimedel, seentel (liikidel, isenditel)
    Koespetsiifiline
    • Autopolüploidus
    • allopolüploidus

    Evolutsioon


    Elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu on (bio)evolutsioon
    4 järku:
  • Kosmiline evolutsioon (meie jaoks esimesed 10-11 mlrd a.)
  • Maa vanus 4,5-5 mlrd a.
  • Keemiline evolutsioon (eeleluline) “mõned miljonid a.
  • “Ürgpuljong” – Oparin -Milleri katsed (CH4, NH3, H2O)
  • Mikrokerad
  • Bioloogiline  4 mlrd a.
  • Sotsiaalne  1 miljon (?200 miljonit, ??2-3 miljardit?? a)
  • Neoliitikum 10-20 tuh a.
  • Neoliitiline revolutsioon ( Levant , Palestiina, Mesopotaamia )
    1, 2 – otsene informatsioon
    3 – geneetilise mälu ja tõlkemehhanismi evolutsioon: aeglane uue teabe hankimine
    4 – sotsiaalse mälu: kiire uue teabe hankimine

    Evolutsiooni tõendid


  • Geoloogia – erineva vanusega kihid sisaldavad erineva organismide kivistisi
  • Võrdlev anatoomia: homoloogilised elundkonnad (mitte analoogilised: nt tiivad)
  • Rudimentaalsed (vestigiaalsed) elundid
  • Lootelise arengu võrdlus
  • Keemilise koostise võrdlus
  • Biogeograafia ja ökoloogia – liigid (ja kõrgemad taksonid ) kindlates piirkondades
  • Kultuurtaimede- koduloomade aretuspraktika

    ELU ARENG


  • Teke: Ligi 4 mlrd a tagasi Arhaikum
  • Katastroofi lapsed? Asteroidid
  • 100° C ? (keemiliste ühendite püsivus)
  • Esimene elu: valk-RNA sümbioos?
  • RNA maailm
  • Looduslik valik
  • Esmaste prokarüootsete rakkude teke: 3,8—3,5—3 mlrd a
  • Heterotroofid=>Autotroofid (kemolitotroofid)
  • Esmaste fotosünteesijate teke  kaitse valguse eest (elu heidikud!)
  • Energia.
  • Fotoheterotroofid, fotosünteerivad väävlibakterid: orgaanika tootmise algus
  • H2O-fotosünteesi teke hingamise=aeroobsuse teke: Pärisbakterite evolutsiooniline plahvatus (3-2,5 mlrd? a.)
  • Elu hulka limiteerivaks muutusid mineraalid
  • Eukarüoodid 1,5-2 mlrd? a.
  • Endosümbioos
  • ?Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine – maismaa osatähtsuse tõus  erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = O2 hulga kiire tõus Proterosoikum
  • Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a.
  • Eelkambriumi suur jääaeg?
  • Vendobiondid (Ediacara fauna ).
  • Kambriumi plahvatus
  • Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a.
  • Kambrium
  • Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed
  • Silur: maismaaselgroogsed
  • Devon: kalad , kahepaiksed , putukad, sõnajalgtaimed
  • Karbon =Kivisöeajastu: esimesed roomajad , sõnajalgtaimede domineerimine . O2 tänapäevasele lähedasele tasemele . Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!).
  • Perm: roomajad! Paljasseemnetaimede domineerimise algus
  • Keskaegkond : 225 milj. a. Paljasseemnetaimed ja roomajad
  • Triias: Imetajad
  • Juura: Linnud
  • Kriit: Pärisimetajad; * Õistaimed; !
  • Uusaegkond 65 milj. a.
  • Paleogeen
  • Neogeen 25 milj a: inimlased, “tänapäevased imetajad”
  • Kvarternaar 2 milj a: Kaasaegne loomastik , inimene
    Kliima muutused
    UNUSTAGE ÄRA!
     mandrite triiv :
    • NB! Kliima sõltub mandrite asendist pooluste suhtes – mere temperatuur
    • veetase
    • mäestike teke

    Kosmilised katastroofid: ????

    Evolutsiooni mehhanismide selgitamine


    Cuvier: paleontoloogia – liikide muutumine
    Lamarc: “ harjutamine
    Darwin: 1859
    • liikide põlvnemine
    • Looduslik valik

    Wallace

    Evolutsiooni materjal


  • Geneetiline varieeruvus

  • Mehhanism : Looduslik valik
    • stabiliseeriv
    • suunav
    • lõhestav

  • Tulemused: Kohastumine
    • kindlatele keskkonnatingimustele:
    • Kaitse
    • Hoiatus : mimikri
    • Pole absoluutne
    • Preadaptatsioonid

    Liikide teke
    • geograafiline isolatsioon
    • bioloogiline isolatsioon (putukad, polüploidsus)
    • väike rühm (rajapopulatsioon) (!geenitriiv)
    • isendite küllaldane paljunemine

    Suured muutused: makroevolutsioon

    Evolutsioonipuu
  • Vasakule Paremale
    ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #1 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #2 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #3 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #4 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #5 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #6 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #7 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #8 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #9 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #10 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #11 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #12 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #13 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #14 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #15 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #16 ÜLDBIOLOOGIA sissejuhatus #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liisiann Õppematerjali autor
    BIOLOOGIA, ELUSORGANISMIDE peamised tunnused, ELU omadused, ELU ORGANISEERUMISE TASEMED, ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS, KEEMILISED ELEMENDID, Polüsahhariidid,MAKROMOLEKULID,RAKU EHITUS,HULKRAKSUS, ÖKOSÜSTEEM
    ENERGIAVOOG, Autotroofne energiaga varustamine,ELU PÜSIMINE: GENEETIKA, GENEETIKA, KROMOSOOM, Mitoos, Meioos, Bakterid ,Organismide paljunemistsükkel, Organismide paljunemistsükkel, Pärilik muutlikkus, Evolutsioon, ELU ARENG,

    Sarnased õppematerjalid

    ÜldBioloogia
    18
    odt

    ÜldBioloogia

    Lamarc: “harjutamine” Darwin: 1859 • liikide põlvnemine • Looduslik valik Wallace Evolutsiooni materjal KLIIMA MUUTUSED • Mandrite triiv Kliima sõltub mandrite asendist poolnuste suhtes – mere temperatuur. Sõltub kus laiuskraadil asub. • Veetase sõltub jäätunud aladest ja mandrite aladest. Ookeani taset mõjutab mere tase…. • Kosmilised katastroofid Evolutsiooni mehhanismide selgitamine • Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia teadus, mis uurib taimede ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid. Georges Cuvier • Lamarcki seadused on Jean-Baptiste de Lamarcki bioloogilised seaduspärad: - (igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasutamine vähehaaval seda elundit, arendab ja suurendab teda ja lisab talle jõudu

    Kategoriseerimata
    ÜldBioloogia
    18
    odt

    ÜldBioloogia

    Lamarc: “harjutamine” Darwin: 1859 • liikide põlvnemine • Looduslik valik Wallace Evolutsiooni materjal KLIIMA MUUTUSED • Mandrite triiv Kliima sõltub mandrite asendist poolnuste suhtes – mere temperatuur. Sõltub kus laiuskraadil asub. • Veetase sõltub jäätunud aladest ja mandrite aladest. Ookeani taset mõjutab mere tase…. • Kosmilised katastroofid Evolutsiooni mehhanismide selgitamine • Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia teadus, mis uurib taimede ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid. Georges Cuvier • Lamarcki seadused on Jean-Baptiste de Lamarcki bioloogilised seaduspärad: - (igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasutamine vähehaaval seda elundit, arendab ja suurendab teda ja lisab talle jõudu

    Kategoriseerimata
    Bioloogia eksam
    5
    docx

    Bioloogia eksam

    Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu ­ 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus ­ Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid ­ C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid ­ Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbritseb rakukest. Pole vahet golg

    Bioloogia
    Üldbioloogia
    31
    pdf

    Üldbioloogia

    MLB 6001 Üldbioloogia 1 Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia ­ teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu.

    Ajaloolised sündmused
    Üldbioloogia eksami konspekt
    17
    doc

    Üldbioloogia eksami konspekt

    sõkalsoomused ja alumisel küljel eoskuhjad mis koosnevad looriga kaetud eoslatest, eoslad on olulisteks määramistunnusteks, maapealset vart ei ole, võsu on mullas risoomina, eristatakse kolme võsutüüpi: koldadel palju pisikesi lehti, osjadel lehed taandarenenud, sõnajalgadel suured lehed). Looduskaitsebioloogia (lühendatult LKB) on teadus bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise võimalustest ja seega on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. LKB ei ole ainult bioloogia, sellesse on tänapäeval kaasatud ka majanduslikud ja sotsiaalsed argumendid, st tegu on interdistsiplinaarse teadusega. LKB ülesanne on teavitada rakendajaid ja kujundada ühiskonna hoiakuid, hinnata ja kritiseerida poliitikat, ning seeläbi suunata inimtegevust bioloogilist mitmekesisust puudutavates küsimustes

    Bioloogia
    Bioloogia gümnaasiumile 1osa
    20
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile 1osa

    BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

    Bioloogia
    Bioloogia koolieksam 2013
    20
    docx

    Bioloogia koolieksam 2013

    NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraa

    Algoloogia
    Bioloogia eksami materjal
    16
    doc

    Bioloogia eksami materjal

    BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase ­ isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase ­ Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun