ÜLDBioloogia
ELUSORGANISMIDE peamised tunnused:
1 Paljunemine: õnnetused
2 Arenemine: ammendumine
3 Aine- ja energiavahetus. Organismid on pool avatud süsteemid (valikuliselt siisevõetud vajalikud
ained, välja visatakse ebavajaliku)– seotud enda keskkonnaga. Reageerivad välisele.
4 Rakuline ehitus.
5 Homeostaas – sisekeskkonna säilumine- stabiilne sisekeskkond (Nt. kui ei oska glükoosi hoida
stabiilsena siis on suhkruhaigus)
6 info vahetus
ELU omadused veel:
7 Pidev, aga poolkonservatiivne (annab ruumi arenemiseks)
8 Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused (rakk pole “organellide kott”). Tervikut pole võimalik
seletada ainult lihtsa elementide seletamiste summana – tervikul lisanduvad uued funktsioonid.
9 Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel.
10 Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine,
looduslik valik.
11 Elu omab üldiseid seaduspärasusi, kuid neil on reeglipäraselt erandid. Erand annavad väga suure
osa elu mitmekesisusest.
ELU ORGANISEERUMISE TASEMED
Elutud:
Aatom, (Mikro)molekul (aatomitest kokku pandud),
üsna elusad:
Makromolekul (valgud ja DNA), Organell,
elusad:
Rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär.
Tumerohelised
Kollased
Helerohelised
mikroelemendid on ensüümid ja valkude koostises.
Annab õige aktiivsuse
Organismide keemiline koostis
KEEMILISED ELEMENDID(tabel, inimene)
Süsinik C: võimaldab anda stabiilseid ja mittestabiilseid ühendeid.
ühendite mitmekesisus
stereoisomeerid
ANORGAANILISED AINEDvesi-(neutraalne lahusti)
Katioonid ja anioonid
ORGAANILISED Ained
LIHTSAMAD MOLEKULID (monomeerid)
Mono- ja oligosahhariidid
ehk suhkrud
OOS lõpuga on
1. Glükoos: (universiaalne süsiniku ühend)(hea ajule)(peab olema alati organismis
õigel hulgal)(puudumisel tekib suhkruhaigus)
a)enerigia
b)polüsahhariidide element (suur osa on glükoosi)
C)universaalne lähteaine
2.Fruktoos (suhkruhaige võib vabalt
süüa)
3.RNA Riboos,DNA desoksüriboos
(viie süsinikuline suhkur)(säilitusaine)
4.Galaktoos. (piimasuhkur) laktoos sisaldab glükoosist ja galaktoosist
5.Sahharoos – transportühend taimedes (glükoosist ja fruktoosist)(esmane glükoosi reguleerimise
koht) (taimedel on sees loomadel pole aga toiduks vajalik)
6.Laktoos (laktoosi talumatus on järeltuleva põlvkonna võõrutamine emapiimast) (emapiim on toit mitte teise
organismi piim)
7.Maltoos (tehissuhkur -tärklise lagundamisel viimane hulk)
Lipiidid (õlid ja rasvad)
1.Triglütseriidid;õlid, rasvad: (energia)varu, kaitse (rasvhape on pika ahelaga süsinik) (rasva ja õli
erinevus- õli on toa temp. vedelad. Rasvad tahked)
2.Vaha (mesilase vaha, loomne vaha(lambavaha mis on karvade peal)(vaha on kaitsevahend
veega seotus kahjustuste vastu või bakterite paljunemise vastu) (koosneb rasvhappest ja
rasv-alkoholist)
3.Fosfolipiidid (põhiline element membraanides) (Glütserool+2 rasvhapet+fosfaat koliiniga (n-
saisaldav hüdrofiilne aine)): membraalne põhielement.
4.Steroidid (membraanide stabiliseerija madalal temperatuuril) (kolesterool): stabiliseerivad
membraane madalamal temperatuuril.
Aminohapped
Valkudes
on
20
aminohapet
(ei pea peat teadma aga see et need on kolme tähega jäta meelde)
Apolaarsed: Gly, Ala, Val, Leu, Ile, Met(S), Phe, Pro
Polaarsed: Ser (-OH), Thr(-OH), Cys(-SH), Tyr(-OH), Asn, Gln
Laetud:
Aluselised: Lys, Arg, His (N)
Happelised: Asp, Glu
Vabu rohkem, mõned ka erandlikes valkudes.
(Seen on mürgiline sest ta sarnaneb fosforile)
Vitamiinid: Funktsionaalne rühm, ensüümide aktivaatorid, koensüümid, mida organism ise ei
suuda sünteesida. (ei ole biokeemiline vaid funktsionaalne mõiste. Ensüümide aktivaator ja
koeensüümid mida keha ei suuda ise toota)
Orgaanilised ained
Makromolekulid (polümeerid):
Polüsahhariidid
1. Varu: Tärklis (koosneb glükoosi ühikutest) (loomne tärklis glükogeen) nii taimedes,
loomades kui seentes ja bakterites
a. Amüloos
b.Amülopektiin.
c. Glükogeen loomne tärklis
Inuliin tähtis inimkonnale sest koosneb fruktoosist ja suhkruhaiged tohivad süüa.
Korvõielistes on inuliin – päevalilleseemned, lehtsalat
2.Struktuursed
a. Tselluloos (koosneb glükoosi ühikutest) (erinevad ühenduskohad molekulis on tärklisel ja
tselluloosil) (üks enamlevinud aine maailmas kuna keegi ei söö seda sest ei seedita ära)
b.Kitiin (teine üldlevinud aine koosneb amiino-suhkrutest) (valguna käsitletav)
Valkude ülesanne (Erinevad valgud võivad täita ernevat funktsiooni)
a. Struktuur: kollageen (asub naha sees kõõlustes), keratiin , siid
b.Katalüüs: ensüümid
c. Liikumine: müosiin (atb lagundav ensüüm)
d. Kaitse antikehad (loomad) nahk (keratiin), karvad,
e. Varu
f. Signaal (hormoone; ka oligopeptiidsed)
g. Retseptor (mingile signaalile reageeriv ja toimub biokeemiline reaktsioon)
h. Transport (membraanis, hemoglobiin) korraldavad raku sisest ainete liikumist rakust sisse
ja välja membraani transport valgud.
2.Struktuur (valgud)
a. Primaarne: aminohapped
b. Sekundaarne: heeliks, vesiniksidemed
c. Tertsiaalne; kokkupakkimine: S-S sillad (Cys)
d. Kvarternaarne; erinevate ahelate kompleks
(hemoglobiin: 2alfa- ja 2beta- ahelat +igas heem rauaga
sidumiseks)) (erinevate valkude seostuv ühtse struktuuri
kompleks) (struktuuride läbikombineerimine)(hemoglobiin
kus on 4 erinevat aminohapete ahelat 2 on 1 tyypi ja kaks
teist tyypi ja igas ahelas on omakorda heem(raud)) hoaib
õiges kohas koe ensüümi.
e. Koensüüm, kofaktor, aktiivaator (valgu lisand)
3.Denaturaliseerumine
a. Pöörduv (re-) pöördumatu (aendub mingi süsteemiga milel puudub aktiivsus. Võib olla
pöördumatu) (võib järgneda renaturaliseerumine) (teistsugune kui aktiivsed valgud)
b. Prioonid (on omase struk. Valk mis on omandanud vale struktuuri mis hakkab ennast paljundama )
(puuduv valgu seedimine) (raku sees hakkab vale süsteem paljunema ja rakk ummistub vale
struktuuri valguga ) (näiteks hullulehma tõbi) (nagu nakkushaigus) pmslt ei suuda enam lagundada
raku sisesed ega soolestiku seedeensüümid
4.Ensüümid
a. Langetavad energeetilist barjääri
b. Substraadispetsiifilised (kõike ei saa teada vms)
c. Aktiivtsenter (viib reaktsioone läbi ) (ensüüm/hemoglobiin
5. Ensüümi ümbritsev keskkond mõjub aktiivsust
a. pH, ioonid..
b. Inhibiitorid: konkurentsed, mittekonkurentsed
c. Aktivaatorid (koensüümid, ka substraat võib olla aktivaator
Sama funktsiooni ja evolutsioonilise päritoluga ensüümi keemiline kooostis erineb organismiti
Nukleiinhapped
Nukleiinhapete funktsioon rakus on säilitada ja edastada geneetilist informatsiooni, mis on kodeeritud DNA
nukleotiidide järjestusse. Teine oluline nukleiinhapete funktsioon on geeniekspressioon RNA vahendusel.
1 DNA: lämmastikalus+desoksüriboos+fosforhape; pürimidiinid: Cytosiin: Tümiin: puriinid: Adenin; Guaniin; C-
G, T-A
2.RNA
3. ATP energia talletaja ja ülekandja, cAMP (väike osakaal kehas) universaalne infokandja
RAKU EHITUS
Looma rakku on kolme kanti organelle või osi
1. ilma membraanita
2. ühe membraaniga
3. kahe membraaniga (seene rakuga sarnane)
lisaks: kõiki elusorganismi rakke ümbritseb rakumembraan
võib esineda rakust väljajäävad osad - rakukest
Taime rakk
Päristuumne rakk: sümbiogenees
Bakteri rakk
Pole membraanseid organelle
On ribosoomid
On üldjuhul raku kest ja limakapsel
SAMAD RAKKUDE OMADUSED- Rakku ümbritseb alati raku membraan, raku membraan on eristaja kui
seostaja. Sisekeskond ehk tsütoplasma. Tsüptoplasmas on raku organellid (viivad läbi erivenaid ülesandeid ja
neid saab jagada membraanide olemasolu mõjul)
Ribosoomides (RNA) toimub valgussüntees. Ribosoomi RNA ja transpordi RNA toimub geeni järjestuste
lugemine. (katalüütiline RNA)
TAIME RAKK samad osad mis looma raku puhul
aga ühemembraansete lisandub akuool.
Vakuool kamber kus hoitakse nt vett ja muid aineid.
Tsütoplasmas valitseb ksüostaas.
Kloroplastis platiidides toimub päikese energia kinni
püüdmine ja selle muutmine orgaanseks aineks vs otsene kasutamine
(liikuvad elektronid).
Taime rakul on enamasti rakku ümbritsevast veel raku kest.
Nii taime kui looma rakkudel on vibur.
Vibur võimaldab rakul vedelas keskkonnas liikuda, kuid viburil võib
olla ka sensoorne funktsioon ehk sellega tajub rakk temperatuuri
muutust ja keskkonnas esinevaid kemikaale.
Mitokondris on oma ribosoomid. peamine ülesanne peamine energia
varustus hapniku abil ATBd kasutamise abil. Hapniku kasutatakse
ainult mitokondris (elektriline protsess milleks on vaja isoleeri. Isoleeri
tagab membraan.
Looma rakk
Membraanid on tsütoloogias rakku ja organoide
ümbritsev valgulis-lipiidne kaksikkiht.
Raku tuuma pealmine ülesanne on pärilikkuse aine
haldamine (infotöötluskeskus, infohoidmine)
Tsüptoplasmas toimub info vs aine
juhtimine, hoiab õigeid liikumisi, pool geeline vedelik
Golgi komoleks- ladu kus viimistletakse aineid
Mirkotuubid- sisestruktuur ja transport valgud liiguvad
Ribosoomides käib valgu süntees -RNA
Lüsosoom toimub lagundamine, seedimine ja
taaskasutus (ained, ensüümid).
Tsentronsoom – ainevahetuse teostav koht.
Rakutuum ja mitokonder neil on kaks membraani ja neil
on pärilikkuse aine (DNA).
Mitokondris on oma ribosoomid. peamine ülesanne
peamine energia varustus hapniku abil ATBd kasutamise
abil. Hapniku kasutatakse ainult mitokondris (elektriline
protsess milleks on vaja isoleeri. Isoleeri tagab
membraan.
Juhtimiseks on vaja isolatsiooni ja selle tõttu on
mitokondris elektrilised juhtivad protsessid.
Vibur- päristuumse raku liikumiseks, sellel on membraan
Rakutuumas on kõik raku info ja seal on kromosoonid.
Seal on pärilike andmete hoidmine ja rna süntees
Bakteri raku sees puuduvad organellid
raku membraan
raku sees mitte membraansed organellid (ribosoomid)
rõngas kromosoon
DNA (pärilikkuse aine)
Raku membraan on selleks et hoida kõike koos
rakukest ja limakapsel on topelt kaitse
bakteri vibur erineb taimede ja loomade seente poolest sest ta
pole ümbritsetud membraaniga.
MEMBRAANID
Ehitus: lipiidid, valgud
Ülesanded:
Kaitse ja eristamine
Juhtimine ( elektronide
liikumiseks)
Energeetika!
Taime laias rakus võib olla lisaks kahemembraansetel veel näiteks olla nelja membraanseid
organelle
Lipiidid on väliskonnast isoleerimiseks
valgud on välis keskkonnaga sidumiseks.
Kui membraanid surevad siis on organismi elu läbi.
Fotosüntees toimub membraanides , sest rakus on elektriga elektroni liikumine ühest teise.
HULKRAKSUS
Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt
diferentseerunud. (Inimesel on kõige rohkem bakteri rakke). Hulkraksed organismid on kõik loomad,
maismaataimed ja enamik seeni.
Koloonia: vetikatel kaitse (ärasöömise vastu), loomadel pool-seenestumine (üle madalakvaliteetse
toidu); üks alternatiiv suur olla (suuri objekte süüa), mis osutus ootamatult edukaks (NB!
Erinevalt teistest põhines kõige rohkem koostööl!).
Differentseerumine: loomadel – saagi püüdmine; taimedel – kinnitumine
ÖKOSÜSTEEM
Populatsioonid – neil on oma süsteem toimimiseks -koostöö,
Kooslused –(keha on peale surma teistele söödav vms)
Toiduahelad – erinevad ahelad, spetsialiseerunud (eriti vihmametsades)
ENERGIAVOOG
Kuidas?
erinevate vormide kasutamine päikese energia→ keemiline energia→ soojusenergia
Vaja on stabiilset energijat ja ainult stabiilseid on võimalik kasutada.
1. Heterotroofselt- energia pärineb orgaanilisest ainest.
2. Autotroofselt- kiirguse energia vs anorgaaniliste ühendite energia
Stabiilsus
Universaalne vahendaja ATP - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi
rakkude metabolismis.
Heterotroofne energiaga varustamine:
1 Ananeroobne: käärimine s.l. (fotosünteesist)
a. glükolüüs(glükoosi molekuli pooleks jagada toimub kõikjal):glükoospüruvaat+2NADH+H+püruvaat+2NADH+H+
b. käärimine s.str.: püruvaat (need esinead erinevatel bakteritel)püruvaat+2NADH+H+
1.etanool
2. piimast saab äärimisel piimhape
3.(butanool(nelja süsinikuga alkohol), isopropanool, etaandiool(kahe alkoholi rühmaga alkohol))
4.(atsetoon)
5.(äädikhape)
Saadakse (sünteesitakse)2 ATP
2 Aeroobne(millimeetrites mõõdetavad organismid): keemiline hingamine (hapniku keemiline
tarvitamine)
a. 2H+1/2O2HH2O+3(2)ATP : NADH+H+, FADH2
b. Hingamise ettevalmistamine: tsitraaditsükkel
Püruvaatpüruvaat+2NADH+H+
4NADH+H++FADH2+ATP+3CO2 Saadakse veel 36 ATP
Käärimine/hingamine: 1/19 + varustuskulud
c.
Organismi hingamine: gaasivahetus (hapniku transpolt keemilise hingamiseni)
(1) Omastatakse O2 (Hapnik), väljutatakse CO2
• Läbi keha pinna: ainuraksed, väikesed loomad, ka taimed
• Õhulõhede kaudu: taimed (aga mitte hingamiseks!)
• Õhutorkesed igasse keha ossa – trahheed: putukad
• Gaasivahetus väliskeskkonnaga + ringesüsteem (kopsud/lõpused + vereringe): selgroogsed
Autotroofne energiaga varustamine
Kõik eluks vajalik orgaaniline aine suudetakse toota väliskeskkonnast pärit energiast ja
anorgaanilisest ainest.(CO2)
NB! Ka heterotroofid seovad sünteesiprotsessides CO2.
NB! Ka autotroofid omastavad keskkonnast orgaanilisi aineid võimaluse korral
1. Tüübid:
fotosüntees ja kemosüntees
a.Kemosüntees: energia mitmesugustest anorgaanilistest ühenditest (Fe2+ raud, H2 vesinik, Mn mangani,
Sb jt need oksudeerivad süsihappe gaasi ja toodavad endale sobiliku orgaanilist aine molekule.
Esimene miljard aastat toimus see. Ehk siis kolmandik evolutsiooni. Elu sai esineda rifti, vulkaaniliste
allikate läheduses.
b.
Fotosüntees on valgusenergia kasutamine.
Ühel pool toodetakse orgaaniline aine SÜSIHAPPEGAAS +VESI + VALGUS →(CH2O) vesi + hapnik
(CO2 muutub CH2O ja H2O)
CO2+2H2O+valgus→ (CH2O)+H2O+O2
c. Milleks?
1. Orgaanilise aine süsinikskeleti ülesehitamiseks
2. ATP sünteesiks
Kus?
1. Toimub kloroplastides. (Kloroplastid puuduvad sinivetikates)
e. Fotosünteesi pigmendid
(1)Klorofülid – on erinevate omadustega selleks et neelata valgust mis on erinevate valguste
pikkustega.
(2) Karatinoidid- kollakas punased pigmendid mis neelavad teist aine pikkust. Pigem kaitse ained
rakus. Püüab kinni ja neutraliseerib
(3)Fükobliinid
f. Fotosünteesi staadiumid kogu maailma hingamine on tekkinud fotosünteesi teel.
Keemiline hingamine (elektroni transport) sisaldab sarnaseid aineid fotosünteesiga.
Keemiline hingamine on nagu tagurpidi käima läinud fotosüntees valgusstaadium tagurpidi
käima ja sellest kujunes hingamine. Ehk siis on omavahel seotud.
(1)
Valgusstaadium
seotud valguse kinnipüüdmine ja selle muutmine valgusenergiaks ehk
glükoosi süntees. Valgusstaadium ei vaja valgust võib ka pimedas toimida.
Valgusstaadiumis lagundatakse vee molekule, mille toimumiseks kasutatakse klorofülli ergastunud
elektronide energiat. Protsessi tulemusena saadakse ATP molekule, H+-ioone ja molekulaarse O2.
Hapnik on fotosünteesi jääkprodukt ja see difundeerub väliskeskkonda. Moodustunud vesinikioone ja
ATP molekule kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumis.
Jaguneb kolmeks:
* Fotofüüsikaline kinnipüüdmine ja juhtimine
*Fotokeemiline ergastatud energia muutmine keemilise sideme energiaks
*Biokeemiline 1. aste
Saadakse NADPH ja ATP
*kloroplastide membraanides (isolatsioonikiht)
https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2478
(2) Pimedusstaadium
Pimedusstaadiumis reaktsioonides seotakse CO2 molekule ning kasutatakse valgusstaadiumis
moodustunud H+-ioone ja ATP-d. Kuna valgusstaadiumis kasutatakse H2O molekule, kuid
pimedusstaadiumis neid vabaneb, siis kirjeldatakse kogu fotosünteesiprotsessi summaarse
võrrandiga, milles vee molekulid on võrrandi mõlemal poolel. Tärn näitab, et O2 molekulid pärinevad
H2O molekulidest.
*Biokeemilise 2. aste: CO2 sidumine
Kasutatakse NADPH ja ATP
Saadakse glükoospüruvaat+2NADH+H+assimilatsioonitärklis
* kloroplastide stroomas
g. C4-taimede fotosüntees ( erinevus on süsihappegaasi sidumisel) c4 taimedel on täiendavalt
eelnev sidumine orgaanilistesse hapetesse. Paljud troopika taimed põhjustavad seda sünteesi sest
võimalik peaaegu suletud õhulõhedena. fotosüntees on võimalik ka väikese vee kaotusega, kui
tavaliste C3 r taimedega. C3 vajavad avatud õhulõhesi. C4 on soojelembelised taimed ja külmas nad
ei suuda tegutseda näiteks mais suhkruroob, rebasehein (troopikataimed). Inimtekkelise süsihappe
gaasi tõttu
h. CAM-taimede fotosüntees (paksulehteliste taimede fotosüntees nt aloe vera, kaktused) need
on kuivades kohtades kasvavad taimed C4 aga neil on õhulõhed avatud öösel (redutseerimine) ja
päeval suletud. Süsihappegaas seotakse öösel lõhedesse ja päevadel vabastatakse. Kui päike
hakkab paistma õhulõhed sulgevad.
GENEETIKA
Elu püsivuse tagab elamiseks vajaliku teabe püsimine - Geneetika
Elu püüab taastoota omasuguseid (ka kristall!) püsivus võib muutuda ajas ja ruumis kodeeritud teave
mis sisaldavad erinevat infot.
Elu koodi sisse on kodeeritud ka koodi muutumine (va kristall).
Elu on poolkonservatiivne (avatus pool on kontrollitud)– temasse on sisse programmeeritud
muutumine:
Elu on avatud süsteem, Kui ei muutuks – ammenduks keskkond
ja oleks hukk
Püsimine-muutumine
olgu tasakaalus! Iga muutus pole progress.
Progress on teabe parem, efektiivsem kasutamine.
GENEETIKA tegeleb elu püsimise ja muutumise kandjatega, nende toimimise seaduspärasustega.
KROMOSOOM geneetilise info kandja.
Milleks? Teabe talletamiseks – kogu elu reguleerimise teave. elu jaoks on vaja tervet rakku.
Aga:
Teavet saab lugeda vaid lugemisvahendi olemasolul: see ise puudub kromosoomides (on
karüoplasmas/tsütoplasmas)
Ehitus keemiliselt koosneb DNA ja valgust ehk histoonid. Mille peale pakitakse dna kokku
DNA+histoonid püruvaat+2NADH+H+ nukleosoom
Tervikuna: rõngaskromosoomid
Pulkjad kromosoomid jagunevad operolideks.
Operon – korraga loetav osa
Valku kodeeriv osa
Regulatoorne osa
Mõttetu osa
Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude
vahel võrdselt.
Raku samane jagunemistsükkel
Faasid
Meioos on Raku jagunemine, mille puhul kromosoomide arv väheneb tütarrakkudes2 korda
Sugurakud
Meioos on sugurakkude kujunemise eeldus ( rakkude jagunemise vorm, mille
tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.), aga vahetult meioosi
järel ei kujune alati sugurakke (samblad, sõnajalad, kottseened jpt.). Vahetult meioosi järel
kujunevad sugurakud on pigem erand, mis domineerib vaid loomariigis; mis on suuremale
osale (looma)liikidest omane olnud vaid viimase ~1/7 evolutsiooni toimumise aja. (NB! Vaata
organismide paljunemistsükkel).
Sugurakkude moodustumine:
Inimesel isasorganismil võrdne jagunemine, emasorganismil ebavõrdne (polotsüüdid). Samuti
teised loomad.
Õistaimed sama põhimõte.
Viljastamine:Munarakust võetakse kõik, spermatozoidist vaid tuum (muu hävineb)
NB! Mitokonder emajärgse pärimisega kindel meetod. (
Organismide paljunemistsükkel
DNA – teabe hoidmine
Replikatsioon DNApüruvaat+2NADH+H+DNA (teabe säilitamine=arhiiv)
Transkriptsioon DNApüruvaat+2NADH+H+RNA (kirjaviisi muutmine) (teabest töökoopia tegemine – milleks? Regulatsioon parem,
ägeda töö käigus võib nuklehappe teave kahjustuda=kuluda) (RNA-elu)
mõlemad koosnevad lämmastikalustest kuhu on kirjutatud kogu vajalik teave.
Puriinalused: A
G
pürimidiinalused:
C
Tpüruvaat+2NADH+H+ U
C-G, T-A
Geenis lisaks loetavale teabele:
regulatoorne osa – geeni osa mida ei loeta
seostumisjärjestus (promootor) algab rna süntees, paneb paika esimese
lahutusjärjestus (terminaator) lõppeb rna süntees
mRNA -matriitsrna – sünteesitakse valke+ ribosoomid reas: polüsoom
rRNA – ribosoomi rna – teostamisel tähtsal kohal rna, valgud hoiavad koos, katalüüsib reaktsioone
tRNA – transport rna – pärilikkuse aine liikumine ja järjekord ja seostamine antikoodon
Geneetilise teabe avaldumise regulatsioon
1 RNA (sünteesida või mitte) a. sünteesimine (+/–)
2 RNApüruvaat+2NADH+H+
valk: üleminek (teabe rakendamise protsessides)
tripletid
komavaba
Universaalne Ühetähenduslik
Mittekattuv
a. RNA varuks
b. modifitseerimine
c. pole kõiki komponente
3
Valk:
a. Inaktiivne/ aktiivne( valk- koeensüüm annab aktiivsuse ja kas see on seal v mitte)
b. Valku moodustav “geen” erinevate osadena, erinevate regulatsioonide all (aeglased ja kiiremad reaktsioonid)
c. Esialgne polüpeptiid lõigatakse juppideks
Geenitehnoloogia ravimite tootmine,
Meditsiin – ? ravi/valiku väljalülitamine
Toit – bioloogiliselt (=geneetiliselt) ohutu, aga tekitavad ohtu lõunamaades. -
Mitut gruppi GMO- nt mürgi kindlad. Normaal koguses on Inimestele need ohutud aga kui on 70%
(taimetoitlikuse korral pole teada)
Mürgi kindlad gmod – väiksema vaevaga tooted käte ja lihtsam hooldada (ei soovita syya)
haiguskindlad gmo-d – (söömine on okei)
geeni ülekannne- teisele taimele (ala põldsinepile)
Võivad mõjutada teisi liike ja looduskooslusi.
Geen muundatud õunad on kindla geneetilise koostisega, selle tõttu ei saa valget klaari müüa. Sest sellel pole
kindlat geneetilist tausta.
Toidu monopol – monsato.
PÄRILIKKUSE SEADUSED
Mõisted
Alleel -1 geeni 1 variant, konkreetse geeni 1 variant
Sügoot – viljastatud munarakk, igas kromosoonis on 2 tk
Homosügootne -kui mõlemas kromosoonis on ühesugune alleel
Heterosügootne – kui ühe geenil on erinevad alleed (1 dominantne, teine retsessiivne)
Dominantne -
geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle.
Retsessiivne – ei avaldu, avaldub vaid dominantse puudumisel
Intermediaalsus e. Vahepealsus
Polüalleelsus - geen esineb mitme alleelse vormina ehk siis populatsiooni omadus
Polügeensus – mitme mittealleelse geeni koosmõju organismi ühe tunnuse kujunemisele (indiviid)
Genotüüp on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes
keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi
Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja
ehituslike tunnuste vaadeldav kogum
(sarnased)
Monohübriidne Ristamine vanemate vahel, kes erinevad üksteisest vaid ühe geenipaari
poolest või kus vaadeldakse vaid üht tunnuspaari.
Mendeli 1. seadus ehk
ühetaolisseadus
Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse
I põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt
sarnased järglased. /dominantsed, intermediaalsed/
Mendeli 2. seadus ehk
lahknemisseadus
Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub
II hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja
fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes. /fenotüübid: dominantsus - 3:1; intermediaalsus -
1:2:1 samuti ka genotüübid/
Mendeli 3. seadus ehk
vaba kombineerumise seadus
Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnuspaarid teises
hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt.
https://www.slideshare.net/chryssy/klassikaline-geneetika-22506864
Morgani seadus
Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad
järglastele enamasti üheskoos.
Mida lähemal on 2 geeni kromosoomis, seda väiksem on tõenäosuis, et nad ristsiirdel
ümberkombineeruvad.
Pärilik muutlikkus
Evolutsioonis valitav materjal
Pärilik = geneetiliselt määratud muutlikkus Pärilik eeldus (lugemisoskus)
Mittepärilik = modifikatsiooniline muutlikkus
Puhas müra evolutsioonile
Pärilik jaguneb:
Kombinatiivne
Suure negatiivse tulemuse tõenäosus väike
Väikese positiivse ja negatiivse tulemuse tõenäosus suur
Mutatsiooniline
Suure negatiivse tulemuse tõenäosus suur
Positiivse tulemuse tõenäosus väike
1.a. Geenimutatsioonid. 1Punkt geenis muutub teistsuguseks
Parandatakse
Enamus neutraalsed
Negatiivsed
Nende toimumine sisse programmeeritud
1.b. Kromosoommutatsioonid- mingi jupi muutumine
Deletsioon (väljalangemine)
Duplikatsioon (2x)
Inversioon (järjestuste vahetamine)(ümberpööramine)
Translokatsioon (teise kromosoomi üleminek)
– mõjutavad geeni avaldumise regulatsiooni
1.c.
Genoommutatsioonid – muutused kromosoomide arvus
1. Aneuploidsus – mõnda kromosoomi on rohkem v vähem
Hüpoploidsus (monosoomik)(mõnga kromosoomi on rohkem kui vaja)
Hüperploidsus (trisoomik, tetrasoomik)
-Inimesel: Downi sündroom (3x 21 kromosoom)
2. Euploidsus – kromosoomide arvu mitmekordistamine
Polüploidsus (muutub suuremaks)
-Taimedel, seentel (liikidel, isenditel)
-Koespetsiifiline
a. Autopolüploidus- 2 liiki hybridiseeruvad ja järeltulija on polüploidne
b. allopolüploidus-
Seentel on kromosoomide arv segane.
Evolutsioon Elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu on (bio)evolutsioon 100mil. Aasta
vältel
Elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu on (bio)evolutsioon
4 järku:
1. Kosmiline evolutsioon (meie jaoks esimesed 10-11 mlrd a.)
Maa vanus 4,5-5 mlrd a.
2. Keemiline evolutsioon (eeleluline) “mõned miljonid a.
“Ürgpuljong” – Oparin-Milleri katsed (CH4, NH3, H2O)
Mikrokerad
3. Bioloogiline püruvaat+2NADH+H+ 4 mlrd a.
4. Sotsiaalne püruvaat+2NADH+H+ 1 miljon (?200 miljonit, ??2-3 miljardit?? a)
Neoliitikum 10-20 tuh a.
Neoliitiline revolutsioon (Levant, Palestiina, Mesopotaamia)
1, 2 – otsene informatsioon
3 – geneetilise mälu ja tõlkemehhanismi evolutsioon: aeglane uue teabe hankimine
4 – sotsiaalse mälu: kiire uue teabe hankimine
Evolutsiooni tõendid
1 Geoloogia – erineva vanusega kihid sisaldavad erineva organismide kivistisi
2 Võrdlev anatoomia: homoloogilised elundkonnad (samast lähteainest)(mitte analoogilised: nt tiivad
linnul ja nahkhiired samad pmslt)
a. Rudimentaalsed (vestigiaalsed) elundid (organ mis on aga pole vaja nt pimesool)
b. Lootelise arengu võrdlus
3 Keemilise koostise võrdlus (sarnased ligid on sarnase keemilise koostisega)
4 Biogeograafia ja ökoloogia – liigid (ja kõrgemad taksonid) on esindatud kindlates piirkondades ja on
seletattav bioloogilise ajalooga.
5 Kultuurtaimede-koduloomade aretuspraktika – kuntslikult on võimalik muuta välimust
ELU ARENG
1-6 on arvamine
1. Teke: Ligi ±4 (3,9) mlrd a tagasi Arhaikum
2. Katastroofi lapsed? Asteroidid
3. 100° C ? (püruvaat+2NADH+H+püruvaat+2NADH+H+keemiliste ühendite püsivus)
4. Esimene
elu: valk-RNA sümbioos? rna ja valkude kooselu
5. RNA maailm-
6. Looduslik valik- edukate struktuuride allesjäämine
7. Esmaste prokarüootsete rakkude teke: 3,8—3,5—3 mlrd a
8.
Heterotroofid=>Autotroofid (kemolitotroofid) aeg on Arhaikum 2800-4500 tegutsesid arhebakterid
(esmane
elu maal vulkaaniliste allikate alal)
9. Esmaste fotosünteesijate teke püruvaat+2NADH+H+ kaitse valguse eest (elu heidikud!)
10. Energia.
11.
Fotoheterotroofid, fotosünteerivad väävlibakterid: orgaanika tootmise algus (esmased
fotosünteesijad)
12. H2O- vee põhine fotosünteesi teke püruvaat+2NADH+H+ hapnik hingamise=aeroobsuse teke: Pärisbakterite
evolutsiooniline plahvatus uue gaasi ehk hapniku tekkel tekkinud katastroof, suur osa
organisme suri välja (3-2,5 mlrd? a.)
13.Elu hulka limiteerivaks muutusid mineraalid polnud enam saada
14. Eukarüoodid 1,5-2 mlrd? a. Eukaryal evolutsiooni puul.
15. Endosümbioos
17. Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine – maismaa osatähtsuse tõus püruvaat+2NADH+H+ erosioon =
biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus =
O2 hulga kiire tõus Proterosoikum 18. Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a.
19. Eelkambriumi suur jääaeg?
20. Vendobiondid (Ediacara fauna).
21.
Kambriumi plahvatus
1 Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a.
a. Kambrium
b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed
c. Silur: maismaaselgroogsed
d. Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed
e. Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele
lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!).
f. Perm: roomajad! Paljasseemnetaimede domineerimise algus
2 Keskaegkond: 225 milj. a. Paljasseemnetaimed ja roomajad
a. Triias: Imetajad
b. Juura: Linnud
c. Kriit: Pärisimetajad; * Õistaimed; püruvaat+2NADH+H+!
3 Uusaegkond 65 milj. a.
a. Paleogeen
b. Neogeen 25 milj a: inimlased, “tänapäevased imetajad”
c. Kvarternaar 2 milj a: Kaasaegne loomastik, inimene
Kliima muutused
UNUSTAGE ÄRA!
püruvaat+2NADH+H+ mandrite triiv:
• NB! Kliima sõltub mandrite asendist pooluste suhtes – mere temperatuur
• veetase
• mäestike teke
Kosmilised katastroofid: ????
Evolutsiooni mehhanismide selgitamine
Cuvier: paleontoloogia – liikide muutumine
Lamarc: “harjutamine”
Darwin: 1859
• liikide põlvnemine
• Looduslik valik
Wallace
Evolutsiooni materjal
KLIIMA MUUTUSED
• Mandrite triiv
Kliima sõltub mandrite asendist poolnuste suhtes – mere temperatuur. Sõltub
kus laiuskraadil asub.
• Veetase sõltub jäätunud aladest ja mandrite aladest. Ookeani taset mõjutab mere tase….
•
Kosmilised katastroofid
Evolutsiooni mehhanismide selgitamine
•
Paleontoloogia
on bioloogia ja geoloogia teadus, mis uurib taimede ja loomade (paleozooloogia)
jäänuseid (kivistisi) ning
teeb nende põhjal kindlaks elanud organismide kuju, ehituse, arengu,
sugulussuhted ja eluviisid.
Georges Cuvier
•
Lamarcki seadused on Jean-Baptiste de Lamarcki bioloogilised seaduspärad:
- (igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja
kestvam kasutamine vähehaaval seda elundit, arendab ja suurendab teda ja lisab talle jõudu
(vastavalt kasutamise kestusele), sellal kui ühe või teise elundi kestev mittekasutamine nõrgendab
teda, viib mandumisele, vähendab pidevalt tema võimeid ja kutsub lõpuks esile tema kadumise"
- kõike, mida loodus on pannud isendeid omandama või kaotama tingimuste mõjul, milles pikemat
aega on viibinud nende tõug (järelikult ühe või teise kehaosa kestva kasutamise või
mittekasutamise mõjul), kõike seda säilitab loodus paljunemise kaudu uutel, eelmistest põlvnevatel
isenditel tingimusel, kui omandatud muutused on omased mõlemale soole või neile isendeile,
kellest pärinevad uued isendid".
Evolutsiooni materjal
Geneetiline varieerivus
• mutatsioonid toimib invitiivi tasemel
• geenitriiv ehk juhuslikud muutused genoomis (populatsiooni tasemel) võib muuta mingi
populatsiooni nii erinevaks et nad ei suuda enam konkureerida teise liigiga ja hävinevad
Mehhanism Looduslik valik
• Stabiliseeriv valik
-Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile
liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas.
• Suunav valik
on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mille tagajärjel muutunud või uute
keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid
ja nende poolt määratud fenotüübid.
• Lõhestuv valik -
nimetatakse genotüüpide diferentseeritud paljunemist. See tähendab, et loodusliku
valikuga on tegu siis, kui populatsioonis mingi geneetilise tunnuse (resursi) poolest erinevate
isendirühmade ellujäävate järglaste arv (isendi kohta) on mittejuhuslikult erinev.
Tulemused: Kohastumine
• Kindlate keskkonnatingimustele:
1. Kaitse parasiitide vastu
2. Hoiatus Mimikri on organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teise liigi tunnustega
(petmine oma kaitseks), keskkonnaelemendiga või kummagi üldistusega. Näiteks võib ohutu
loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga.
3. Pole absoluutne – keskkonna tingimused vaikselt muutuvad ja kohastumine muutub selle tõttu.
• Preparatsioonid
Liikide teke
· geograafiline isolatsioon
· bioloogiline isolatsioon (putukad, polüploidsus)
· väike rühm (rajapopulatsioon) (!geenitriiv)
· isendite küllaldane paljunemine
Suured muutused makroevolutsioonis
- progress: nurga taga
-mitmekesistumine: Kohastumine
-väljasuremine: Liik, kooslus
Maismaaeluga kohastumise erinevad tasemed organismirühmades.
Peale nende viie organismirühma on maismaal arvukana esindatud veel “poolpaikseid” (kogu elu tugevalt
niiske keskkonnaga seotud) või kahepaikseid organismirühmi (maismaateod, hooghännad, mulla
väheharjasussid, mulla nematoodid, limaseened jt). Vähearvukalt esineb maismaavorme veel paljudes
põhiliselt veeorganismide rühmades (kaanid, rohevetikad, sinivetikad jt). Nendes rühmades pole aga võimalik
välja tuua päris-maismaaorganismide rühmi – organisme, kes oleksid täiesti kohastunud eluks maismaal –
kellel pole pidevast niiskest (õhu)keskkonnast sõltuvust või veekeskkonnast sõltuvaid elustaadiume.
*
Putukate
(ja ka
ämblike?)
evolutsiooniline kujunemine on toimunud ilmselt üle kõdus (mereheites) elutsevate organismide. Seetõttu
nende evoluitsiooniridades pole mitte esmaselt pool-elu-vees, pool-maismaal elavaid organisme, vaid
üleminekuvormideks on poolmärjas õhulises keskkonnas elavad organismid – mitte kahepaiksed, vaid
“poolpaiksed”. (Teisalt aga – ka kõik lagundajad maismaaseened on oma olemuselt “poolpaiksed”.)
** Kottseeente paigutamine esmaste pärismaismaaorganismide alla on mõneti tinglik. Erinevalt teistest samale
tasandile paigutatud organismirühmadest on nemad liigirikkamad täiuslikumaks peetavast (seega uuemast
organismirühmast, mis reeglina elukooslustes valitseb). Mõneti on see seletatav ebamäärase eluvormi –
parasiitide – väga arvuka esinemisega nende hulgas. Teisalt pole kottseente suguline protsess kuigi hästi
kohastunud maismaaeluks (on suurel määral minetanud toimimise ja selle evolutsioonilist mõtet asendab
paraseks) kui kandseentel. Võimalik, et kandseente evolutsioon pole veel jõudnud nii kaugele, et hakata
kottseeni kõrvale tõrjuma – erinevates organismirühmades on väljavahetumine toimunud erinevatel ajastutel –
nt. paljassemnetaimede ja ürgtiibsete asendumine vastavalt katteseemnetaimede ja uustiibsetega toimus ligi
50 miljonit aastat enne roomajate asendumist imetajatega.
*** Ürgimetajad ja kukkurloomad on erinevalt teistest sellele alamtasemele paigutatud rühmadest
maismaaorganismid. Nii ürgtiibsed kui vesiroosilised ja kardheinalised on sekundaarselt tagasi pöördunud
veekeskkonda ja suhteliselt konservatiivses veekeskkonnas (pooleldi) elades suutnud püsida täiuslikumate
organismide kõrval tänapäevani. Siiski on taimede hulgas samaväärselt veekeskkonnas säilunutega ka
ürgseid puittami tänapäevani säilunud (Amborella, väändikulised+tähtaniisilised jt.)
PEAB OLEMA PEAS SÜSTEEMAATILISED ÜHIKUD
LIIGI MÕISTE:
Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda
täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi
MIKS EI SAA KÕIGIL ORGANISMIDEL SEDA EDUKALT RAKENDADA?
• Suguline paljunemine puudub
• Esmaselt: sugulist paljunemist pole kunagi olnud nende organismide esivanematel: Bakterid
• Teiseselt: on evolutsiooni käigus ilmselt kaduma läinud
• Parasiitsetel organismidel (eriti siseparasiitidel) pole erilist mõtet ristuda iseendaga või iseendaga identsete
vegetatiivsete järglastega (ainuraksed “loomad”)
• Vegetatiivne paljunemine on domineerima hakanud (suguline paljunemine on raskendatud olnud
maismaakeskkonnas – liikuda ei saa), osadel liikidel on suguline paljunemine täielikult kadunud või on väga
raskesti jälgitav ja pole seetõttu teada (“teisseened”)
• Sugulise paljunemise toimumine on ilmselt olnud raskendatud, kuid teised paljunemisviisid on liikidel
puudunud, selle kompenseerimiseks toimub näivalt suguline paljunemine: APOMIKSIS (vt. lehe lõppu)
• Raku sisesümbiontide teke pole ilmselt võimaldanud jätkuda meioosil (paljud sekundaarsete plastiididega
vetikate hõimkonnad)
2. Liigid pole veel välja kujunenud – ristumisbarjäär on osaline (kas on tegemist alamliigi või liigiga?)
3.Ristumisbarjäär on vaid ökoloogiline või käitumuslik (nirk ja kärp)
APOMIKSIS
Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest.
1. Partenogenees. Seeme areneb viljastamata munarakust, eelnevalt kahekordistub kromosoomide arv.
Partenogenees on sage ka mitmetel loomadel, nt putukatel vahelduvad partenogeneetilised ja sugulised
põlvkonnad (mesilased, lehetäid jt.)
2. Apogaamia. Seeme areneb suvalisest vegetatiivsest sigimiku rakust.
Taimede apomiksis on aluseks pisiliikide kujunemisele – on tagatud isendite ristumatus. Pisiliike võib
käsitleda ka kloonidena. Apomiktilised pisiliigid esinevad võililledel, hunditubakatel, kortsletedel,
tuhkpuudel, kibuvitstel jt.
LIIK
PEREKOND
SUGUKOND
SELTS
KLASS
HÕIMKOND
RIIK
DOMEEN
Viirused
Viirused pole elus organismid vaid on elus aine. Suudab ise elada maapealses keskkonnas.
Obligatoorsed elemendid:
1. viiuses on 2 Nuklehapet DNA ja RNA
2. Valk moodustab kaosiidi
Suurus alla valgusmikroskoobis nähtavuse piiri: 10-20nm kuni 20 kordne erinevus suuruse osas.
Kuju
Isodiameetriline (hulktahukas)
Pulkjas (niitjas)
Liitehitusega (faagid)
Rühmad
RNA
DNA
(DNA+RNA Riketsiad Balterid)
PäritoluEeleluline, ürgpuljongi esimeste elustruktuuride järglased
Hulkuma läinud geenirühm
Redutseerunud bakter
Ühtegi varianti ei saa eelistada/ tõestada selleks puuduvad looduses otsesed tabeallikad.
*Viirused evolusioneeruvad iseseisvalt
Mutatsioonid
Võtavad kaasa peremehe geene
Võtavad kaasa teiste rakus olevate (inaktiivsete!) viiruste geene.
Viiruste levik
Loomadel (inimestel, koduloomad, imetajad, putukad, )
Taimedel (kultuurtaimed, õistaimed, )
Bakteritel (faagid)
Seentel (
Viiruse leviku eeldus: Parasiit saab eksisteerida vaid piisavalt tihedas peremehe populatsioonis.
Peremehed pidevalt väga tihedalt koos (bakterid; aga ka teised üherakulised organismid)
Peremees hulkrakne s.t. viirus elab peremeesrakkude populatsioonis, mis moodustavad hulkrakse organismi;
peremehed kohtuvad vahetevahel (loomad, taimed)
Haruldastel liikidel pole viiruseid!
1. Iseseisvalt füüsikaliste välisjõudude toel (faagid, ka gripiviirus)
2. Parasiit loomade abil
a. Loomade viirused: viirus parjuneb ka levitavas vaheperemehes (puugid: entsefaliit , sääsed: kollapalavik
b. Taimede viirused: mehhaaniline levitamine pesemata hammaste abil (lehetäid, tirdid, nematoodid jne)
Plasmiidid viirusesarnased moodustised bakterites, enamasti omadustelt keskmiselt neutraalsed, annavad
mõnedes keskkonnatingimustes bakterile elujõudu suurendavaid omadusi (suurendavad kohanemisvõimet),
teistes aga võivad konkurentsivõimet ka v ühendada. Väga olulised bakterite evolutsioonis (geenide ülekanne;
asendab mõneti eukarüootide sugulist protsessi).
Document Outline
- HULKRAKSUS Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud. (Inimesel on kõige rohkem bakteri rakke). Hulkraksed organismid on kõik loomad, maismaataimed ja enamik seeni.
- ÖKOSÜSTEEM
- Ehitus keemiliselt koosneb DNA ja valgust ehk histoonid. Mille peale pakitakse dna kokku
- Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
- Meioos on Raku jagunemine, mille puhul kromosoomide arv väheneb tütarrakkudes2 korda
- Organismide paljunemistsükkel
- C-G, T-A
- Mendeli 1. seadus ehk ühetaolisseadus
- Mendeli 2. seadus ehk lahknemisseadus
- Mendeli 3. seadus ehk vaba kombineerumise seadus
- Morgani seadus
- Pärilik muutlikkus
- Kombinatiivne
- -Inimesel: Downi sündroom (3x 21 kromosoom)
- -Taimedel, seentel (liikidel, isenditel)
- -Koespetsiifiline
- Evolutsioon Elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu on (bio)evolutsioon 100mil. Aasta vältel
- Elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu on (bio)evolutsioon
Kõik kommentaarid