ÜldBioloogia (0)

ÜLDBioloogia ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1 Paljunemine: õnnetused
2 Arenemine: ammendumine
3 Aine- ja energiavahetus. Organismid on pool avatud süsteemid (valikuliselt siisevõetud vajalikud ained, välja visatakse ebavajaliku)– seotud enda keskkonnaga. Reageerivad välisele.  4 Rakuline ehitus. 
5 Homeostaas – sisekeskkonna säilumine- stabiilne sisekeskkond (Nt. kui ei oska glükoosi hoida stabiilsena siis on suhkruhaigus) 6 info vahetus ELU omadused veel: 7 Pidev, aga poolkonservatiivne (annab ruumi arenemiseks)
8 Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused (rakk pole “organellide kott”). Tervikut pole võimalik seletada ainult lihtsa elementide seletamiste summana – tervikul lisanduvad uued funktsioonid. 9 Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel.
10 Evolutsioon   on   elu   püsimise   tuum.   Geenivariatsioonid,   pärilikkus,   põlvkondade   vaheldumine, looduslik valik.  11 Elu omab üldiseid seaduspärasusi, kuid neil on reeglipäraselt erandid. Erand annavad väga suure osa elu mitmekesisusest.  ELU ORGANISEERUMISE TASEMED
Elutud:  Aatom, (Mikro)molekul (aatomitest kokku pandud),  üsna elusad: Makromolekul (valgud ja DNA), Organell,  elusad: Rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. Tumerohelised Kollased Helerohelised mikroelemendid on ensüümid ja valkude koostises. 
Annab õige aktiivsuse  Organismide keemiline koostis KEEMILISED ELEMENDID(tabel, inimene)
Süsinik C: võimaldab anda stabiilseid ja mittestabiilseid ühendeid.  ühendite mitmekesisus
stereoisomeerid ANORGAANILISED AINED


vesi-(neutraalne lahusti)
Katioonid ja anioonid ORGAANILISED Ained LIHTSAMAD MOLEKULID (monomeerid) Mono- ja oligosahhariidid    ehk suhkrud    OOS lõpuga on    1. Glükoos: (universiaalne süsiniku ühend)(hea ajule)(peab olema alati organismis
õigel hulgal)(puudumisel tekib suhkruhaigus) a)enerigia
b)polüsahhariidide element (suur osa on glükoosi)
C)universaalne lähteaine 2.Fruktoos  (suhkruhaige võib vabalt
süüa)  3.RNA Riboos,DNA desoksüriboos  (viie süsinikuline suhkur)(säilitusaine)  4.Galaktoos. (piimasuhkur) laktoos sisaldab glükoosist ja galaktoosist
5.Sahharoos – transportühend taimedes (glükoosist ja fruktoosist)(esmane glükoosi reguleerimise 
koht) (taimedel on sees loomadel pole aga toiduks vajalik)
6.Laktoos (laktoosi talumatus on järeltuleva põlvkonna võõrutamine emapiimast) (emapiim on toit mitte teise 
organismi piim)
7.Maltoos (tehissuhkur -tärklise lagundamisel viimane hulk) Lipiidid (õlid ja rasvad) 1.Triglütseriidid;õlid, rasvad: (energia)varu, kaitse (rasvhape on pika ahelaga süsinik) (rasva ja õli 
erinevus- õli on toa temp. vedelad. Rasvad tahked)
2.Vaha (mesilase vaha, loomne vaha(lambavaha mis on karvade peal)(vaha on kaitsevahend
veega seotus kahjustuste vastu või bakterite paljunemise vastu) (koosneb rasvhappest ja 
rasv-alkoholist) 
3.Fosfolipiidid (põhiline element membraanides) (Glütserool+2 rasvhapet+fosfaat koliiniga (n-
saisaldav hüdrofiilne aine)): membraalne põhielement.
4.Steroidid (membraanide stabiliseerija madalal temperatuuril) (kolesterool): stabiliseerivad 
membraane madalamal temperatuuril. Aminohapped Valkudes    on    20    aminohapet     (ei pea peat teadma aga see et need on kolme tähega jäta meelde) Apolaarsed: Gly, Ala, Val, Leu, Ile, Met(S), Phe, Pro 
Polaarsed: Ser (-OH), Thr(-OH), Cys(-SH), Tyr(-OH), Asn, Gln
Laetud:  Aluselised: Lys, Arg, His (N)
Happelised: Asp, Glu  Vabu rohkem, mõned ka erandlikes valkudes.
(Seen on mürgiline sest ta sarnaneb fosforile)
Vitamiinid: Funktsionaalne rühm, ensüümide aktivaatorid, koensüümid, mida organism ise ei
suuda sünteesida. (ei ole biokeemiline vaid funktsionaalne mõiste. Ensüümide aktivaator ja 
koeensüümid mida keha ei suuda ise toota)


Orgaanilised ained Makromolekulid (polümeerid): Polüsahhariidid 1. Varu: Tärklis (koosneb glükoosi ühikutest) (loomne tärklis glükogeen) nii taimedes,  loomades kui seentes ja bakterites  a. Amüloos
b.Amülopektiin. 
c. Glükogeen loomne tärklis
Inuliin tähtis inimkonnale sest koosneb fruktoosist ja suhkruhaiged tohivad süüa.  Korvõielistes on inuliin – päevalilleseemned, lehtsalat
2.Struktuursed a. Tselluloos (koosneb glükoosi ühikutest) (erinevad ühenduskohad molekulis on tärklisel ja  tselluloosil) (üks enamlevinud aine maailmas kuna keegi ei söö seda sest ei seedita ära) b.Kitiin (teine üldlevinud aine koosneb amiino-suhkrutest) (valguna käsitletav) Valkude ülesanne (Erinevad valgud võivad täita ernevat funktsiooni)
a. Struktuur: kollageen (asub naha sees kõõlustes), keratiin , siid
b.Katalüüs: ensüümid
c. Liikumine: müosiin (atb lagundav ensüüm)
d. Kaitse antikehad (loomad) nahk (keratiin), karvad, 
e. Varu
f. Signaal (hormoone; ka oligopeptiidsed)
g. Retseptor (mingile signaalile reageeriv ja toimub biokeemiline reaktsioon)
h. Transport (membraanis, hemoglobiin) korraldavad raku sisest ainete liikumist rakust sisse 
ja välja membraani transport valgud. 
2.Struktuur (valgud)
a. Primaarne: aminohapped
b. Sekundaarne: heeliks, vesiniksidemed
c. Tertsiaalne; kokkupakkimine: S-S sillad (Cys)
d. Kvarternaarne; erinevate ahelate kompleks
(hemoglobiin: 2alfa- ja 2beta- ahelat +igas heem rauaga
sidumiseks)) (erinevate valkude seostuv ühtse struktuuri
kompleks) (struktuuride läbikombineerimine)(hemoglobiin
kus on 4 erinevat aminohapete ahelat 2 on 1 tyypi ja kaks
teist tyypi ja igas ahelas on omakorda heem(raud)) hoaib
õiges kohas koe ensüümi. 
e. Koensüüm, kofaktor, aktiivaator (valgu lisand)
 
3.Denaturaliseerumine
a. Pöörduv (re-) pöördumatu (aendub mingi süsteemiga milel puudub aktiivsus. Võib olla 
pöördumatu) (võib järgneda renaturaliseerumine) (teistsugune kui aktiivsed valgud)
b. Prioonid (on omase struk. Valk mis on omandanud vale struktuuri mis hakkab ennast paljundama )
(puuduv valgu seedimine) (raku sees hakkab vale süsteem paljunema ja rakk ummistub vale 
struktuuri valguga ) (näiteks hullulehma tõbi) (nagu nakkushaigus) pmslt ei suuda enam lagundada 
raku sisesed ega soolestiku seedeensüümid 4.Ensüümid
a. Langetavad energeetilist barjääri


b. Substraadispetsiifilised (kõike ei saa teada vms)
c. Aktiivtsenter (viib reaktsioone läbi ) (ensüüm/hemoglobiin 5. Ensüümi ümbritsev keskkond mõjub aktiivsust
a. pH, ioonid..
b. Inhibiitorid: konkurentsed, mittekonkurentsed
c. Aktivaatorid (koensüümid, ka substraat võib olla aktivaator
Sama funktsiooni ja evolutsioonilise päritoluga ensüümi keemiline kooostis erineb organismiti Nukleiinhapped 
Nukleiinhapete funktsioon rakus on säilitada ja edastada geneetilist informatsiooni, mis on kodeeritud DNA 
nukleotiidide järjestusse. Teine oluline nukleiinhapete funktsioon on geeniekspressioon RNA vahendusel.
1 DNA: lämmastikalus+desoksüriboos+fosforhape; pürimidiinid: Cytosiin: Tümiin: puriinid: Adenin; Guaniin; C-
G, T-A
2.RNA 
3. ATP energia talletaja ja ülekandja, cAMP (väike osakaal kehas) universaalne infokandja RAKU EHITUS                                                                                                  
Looma rakku on kolme kanti organelle  või osi 
1. ilma membraanita
2. ühe membraaniga
3. kahe membraaniga (seene rakuga sarnane)
lisaks: kõiki elusorganismi rakke ümbritseb rakumembraan
võib esineda rakust väljajäävad osad - rakukest
Taime rakk Päristuumne rakk: sümbiogenees Bakteri rakk Pole membraanseid organelle
On ribosoomid
On üldjuhul raku kest ja limakapsel SAMAD RAKKUDE OMADUSED- Rakku ümbritseb  alati raku membraan, raku membraan on eristaja kui 
seostaja. Sisekeskond ehk tsütoplasma. Tsüptoplasmas on raku organellid (viivad läbi erivenaid ülesandeid ja 
neid saab jagada membraanide olemasolu mõjul) 
Ribosoomides (RNA) toimub valgussüntees. Ribosoomi RNA  ja transpordi RNA toimub geeni järjestuste 
lugemine. (katalüütiline RNA) TAIME RAKK samad osad mis looma raku puhul 
aga ühemembraansete lisandub akuool.
Vakuool kamber kus hoitakse nt vett ja muid aineid.
Tsütoplasmas valitseb ksüostaas. 
Kloroplastis platiidides toimub päikese energia kinni
püüdmine ja selle muutmine orgaanseks aineks vs otsene kasutamine  (liikuvad elektronid).  Taime rakul on enamasti rakku ümbritsevast veel raku kest.
Nii taime kui looma rakkudel on vibur. 
 Vibur võimaldab rakul vedelas keskkonnas liikuda, kuid viburil võib  olla ka sensoorne funktsioon ehk sellega tajub rakk temperatuuri 
muutust ja keskkonnas esinevaid kemikaale. Mitokondris on oma ribosoomid. peamine ülesanne peamine energia 
varustus hapniku abil ATBd kasutamise abil. Hapniku kasutatakse 
ainult mitokondris (elektriline protsess milleks on vaja isoleeri. Isoleeri 
tagab membraan.


Looma rakk
Membraanid on tsütoloogias rakku ja organoide 
ümbritsev valgulis-lipiidne kaksikkiht.
Raku tuuma pealmine ülesanne on pärilikkuse aine 
haldamine (infotöötluskeskus, infohoidmine)
Tsüptoplasmas  toimub info vs aine 
juhtimine, hoiab õigeid liikumisi, pool geeline vedelik
Golgi komoleks- ladu kus viimistletakse aineid
Mirkotuubid- sisestruktuur ja transport valgud liiguvad
Ribosoomides käib valgu süntees -RNA
Lüsosoom toimub lagundamine, seedimine ja 
taaskasutus  (ained, ensüümid). 
Tsentronsoom – ainevahetuse teostav koht.
Rakutuum ja mitokonder neil on kaks membraani ja neil
on pärilikkuse aine (DNA). 
Mitokondris on oma ribosoomid. peamine ülesanne 
peamine energia varustus hapniku abil ATBd kasutamise 
abil. Hapniku kasutatakse ainult mitokondris (elektriline 
protsess milleks on vaja isoleeri. Isoleeri tagab 
membraan.
Juhtimiseks on vaja isolatsiooni ja selle tõttu on 
mitokondris elektrilised juhtivad protsessid.
Vibur- päristuumse raku liikumiseks, sellel on membraan  Rakutuumas on kõik raku info ja seal on kromosoonid.
 Seal on pärilike andmete hoidmine ja rna süntees Bakteri raku sees puuduvad organellid
raku membraan
raku sees mitte membraansed organellid (ribosoomid)
rõngas kromosoon
DNA (pärilikkuse aine)
Raku membraan on selleks et hoida kõike koos
rakukest ja limakapsel on topelt kaitse
bakteri vibur erineb taimede ja loomade seente poolest sest ta
pole ümbritsetud membraaniga. MEMBRAANID
Ehitus: lipiidid, valgud
Ülesanded: 
Kaitse ja eristamine
Juhtimine ( elektronide
liikumiseks)
Energeetika!


Taime laias rakus võib olla lisaks kahemembraansetel veel näiteks olla nelja membraanseid 
organelle
Lipiidid on väliskonnast isoleerimiseks
valgud on välis keskkonnaga sidumiseks.
Kui membraanid surevad siis on organismi elu läbi.
Fotosüntees toimub membraanides , sest rakus on elektriga elektroni liikumine ühest teise. HULKRAKSUS   Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt
diferentseerunud. (Inimesel on kõige rohkem bakteri rakke). Hulkraksed organismid on kõik loomad,
maismaataimed ja enamik seeni. Koloonia: vetikatel kaitse (ärasöömise vastu), loomadel pool-seenestumine (üle madalakvaliteetse  toidu); üks alternatiiv suur olla (suuri objekte süüa), mis osutus ootamatult edukaks (NB! 
Erinevalt teistest põhines kõige rohkem koostööl!). Differentseerumine: loomadel – saagi püüdmine; taimedel – kinnitumine ÖKOSÜSTEEM                                                                                                                           Populatsioonid – neil on oma süsteem toimimiseks -koostöö, 
Kooslused –(keha on peale surma teistele söödav vms)
Toiduahelad – erinevad ahelad, spetsialiseerunud (eriti vihmametsades)  ENERGIAVOOG                                                                                                                       Kuidas?  erinevate vormide kasutamine päikese energia→ keemiline energia→ soojusenergia Vaja on stabiilset energijat ja ainult stabiilseid on võimalik kasutada. 
    1. Heterotroofselt- energia pärineb orgaanilisest ainest. 
2. Autotroofselt- kiirguse energia vs anorgaaniliste ühendite energia
Stabiilsus
Universaalne vahendaja ATP - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi 
rakkude metabolismis. Heterotroofne energiaga varustamine:      1 Ananeroobne: käärimine s.l. (fotosünteesist)
 a. glükolüüs(glükoosi molekuli pooleks jagada toimub kõikjal):glükoospüruvaat+2NADH+H+püruvaat+2NADH+H+
 b. käärimine s.str.: püruvaat (need esinead erinevatel bakteritel)püruvaat+2NADH+H+  
1.etanool
2. piimast saab äärimisel piimhape
3.(butanool(nelja süsinikuga alkohol), isopropanool, etaandiool(kahe alkoholi rühmaga alkohol))
4.(atsetoon)
5.(äädikhape)   
Saadakse (sünteesitakse)2 ATP 2 Aeroobne(millimeetrites mõõdetavad organismid): keemiline hingamine (hapniku keemiline 
tarvitamine)
     a. 2H+1/2O2HH2O+3(2)ATP  : NADH+H+, FADH2
     b. Hingamise ettevalmistamine: tsitraaditsükkel
Püruvaatpüruvaat+2NADH+H+ 4NADH+H++FADH2+ATP+3CO2                                       Saadakse veel 36 ATP
Käärimine/hingamine: 1/19 + varustuskulud
        c. Organismi hingamine: gaasivahetus (hapniku transpolt keemilise hingamiseni)


         (1) Omastatakse O2 (Hapnik), väljutatakse CO2
            • Läbi keha pinna: ainuraksed, väikesed loomad, ka taimed
            • Õhulõhede kaudu: taimed (aga mitte hingamiseks!)
            • Õhutorkesed igasse keha ossa – trahheed: putukad
            • Gaasivahetus väliskeskkonnaga + ringesüsteem (kopsud/lõpused + vereringe): selgroogsed Autotroofne energiaga varustamine
Kõik eluks vajalik orgaaniline aine suudetakse toota väliskeskkonnast pärit energiast ja 
anorgaanilisest ainest.(CO2)
NB! Ka heterotroofid seovad sünteesiprotsessides CO2.
NB! Ka autotroofid omastavad keskkonnast orgaanilisi aineid võimaluse korral 1. Tüübid:  fotosüntees ja kemosüntees a.Kemosüntees: energia mitmesugustest anorgaanilistest ühenditest (Fe2+ raud, H2 vesinik, Mn mangani, 
Sb jt need oksudeerivad süsihappe gaasi ja toodavad endale sobiliku orgaanilist aine molekule.
Esimene miljard aastat toimus see. Ehk siis kolmandik evolutsiooni. Elu sai esineda rifti, vulkaaniliste 
allikate läheduses.
b. Fotosüntees on valgusenergia kasutamine. 
Ühel pool toodetakse orgaaniline aine SÜSIHAPPEGAAS +VESI + VALGUS →(CH2O) vesi + hapnik
(CO2 muutub CH2O ja H2O) CO2+2H2O+valgus→ (CH2O)+H2O+O2 c. Milleks?
1. Orgaanilise aine süsinikskeleti ülesehitamiseks
2. ATP sünteesiks
Kus?
1. Toimub kloroplastides. (Kloroplastid puuduvad sinivetikates)
e. Fotosünteesi pigmendid
(1)Klorofülid – on erinevate omadustega selleks et neelata valgust mis on erinevate valguste 
pikkustega.
(2) Karatinoidid- kollakas punased pigmendid mis neelavad teist aine pikkust. Pigem kaitse ained 
rakus. Püüab kinni ja neutraliseerib 
(3)Fükobliinid f. Fotosünteesi staadiumid kogu maailma hingamine on tekkinud fotosünteesi teel.
Keemiline hingamine (elektroni transport) sisaldab sarnaseid aineid fotosünteesiga.
Keemiline hingamine on nagu tagurpidi käima läinud fotosüntees valgusstaadium tagurpidi 
käima ja sellest kujunes hingamine. Ehk siis on omavahel seotud. (1)    Valgusstaadium     seotud valguse kinnipüüdmine ja selle muutmine valgusenergiaks ehk  glükoosi süntees. Valgusstaadium ei vaja valgust võib ka pimedas toimida.
Valgusstaadiumis lagundatakse vee molekule, mille toimumiseks kasutatakse klorofülli ergastunud 
elektronide energiat. Protsessi tulemusena saadakse ATP molekule, H+-ioone ja molekulaarse O2. 
Hapnik on fotosünteesi jääkprodukt ja see difundeerub väliskeskkonda. Moodustunud vesinikioone ja 
ATP molekule kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumis.
Jaguneb kolmeks:
* Fotofüüsikaline kinnipüüdmine ja juhtimine
*Fotokeemiline ergastatud energia muutmine keemilise sideme energiaks 


*Biokeemiline 1. aste 
Saadakse NADPH ja ATP 
*kloroplastide membraanides (isolatsioonikiht)
https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2478
(2) Pimedusstaadium
Pimedusstaadiumis reaktsioonides seotakse CO2 molekule ning kasutatakse valgusstaadiumis 
moodustunud H+-ioone ja ATP-d. Kuna valgusstaadiumis kasutatakse H2O molekule, kuid 
pimedusstaadiumis neid vabaneb, siis kirjeldatakse kogu fotosünteesiprotsessi summaarse 
võrrandiga, milles vee molekulid on võrrandi mõlemal poolel. Tärn näitab, et O2 molekulid pärinevad 
H2O molekulidest.
*Biokeemilise 2. aste: CO2 sidumine 
Kasutatakse NADPH ja ATP
Saadakse glükoospüruvaat+2NADH+H+assimilatsioonitärklis
* kloroplastide stroomas
        g. C4-taimede fotosüntees ( erinevus on süsihappegaasi sidumisel) c4 taimedel on täiendavalt 
eelnev sidumine orgaanilistesse hapetesse. Paljud troopika taimed põhjustavad seda sünteesi sest 
võimalik peaaegu suletud õhulõhedena. fotosüntees on võimalik ka väikese vee kaotusega, kui 
tavaliste C3 r  taimedega. C3  vajavad avatud õhulõhesi. C4 on soojelembelised taimed ja külmas nad 
ei suuda tegutseda näiteks mais suhkruroob, rebasehein (troopikataimed). Inimtekkelise süsihappe 
gaasi tõttu 
        h. CAM-taimede fotosüntees (paksulehteliste taimede fotosüntees nt aloe vera, kaktused) need 
on kuivades kohtades kasvavad taimed C4  aga neil on õhulõhed avatud öösel (redutseerimine) ja 
päeval suletud.  Süsihappegaas seotakse öösel lõhedesse ja päevadel vabastatakse. Kui päike 
hakkab paistma õhulõhed sulgevad.  GENEETIKA
Elu püsivuse tagab elamiseks vajaliku teabe püsimine - Geneetika
Elu püüab taastoota omasuguseid (ka kristall!) püsivus võib muutuda ajas ja ruumis kodeeritud teave 
mis sisaldavad erinevat infot. Elu koodi sisse on kodeeritud ka koodi muutumine (va kristall).  
Elu on poolkonservatiivne (avatus pool on kontrollitud)– temasse on sisse programmeeritud 
muutumine: 


Elu on avatud süsteem, Kui ei muutuks – ammenduks keskkond    ja oleks hukk     Püsimine-muutumine     olgu tasakaalus! Iga muutus pole progress. Progress on teabe parem, efektiivsem kasutamine. GENEETIKA tegeleb elu püsimise ja muutumise kandjatega, nende toimimise seaduspärasustega. KROMOSOOM geneetilise info kandja.
Milleks? Teabe talletamiseks – kogu elu reguleerimise teave.  elu jaoks on vaja tervet rakku.
Aga:  Teavet saab lugeda vaid lugemisvahendi olemasolul:  see ise puudub kromosoomides (on
karüoplasmas/tsütoplasmas)
Ehitus keemiliselt koosneb DNA ja valgust ehk histoonid. Mille peale pakitakse dna kokku 
DNA+histoonid püruvaat+2NADH+H+ nukleosoom
Tervikuna: rõngaskromosoomid Pulkjad kromosoomid jagunevad operolideks.   Operon – korraga loetav osa Valku kodeeriv osa
Regulatoorne osa 
Mõttetu osa Mitoos  on  eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude
vahel võrdselt. Raku samane jagunemistsükkel
Faasid  Meioos on Raku jagunemine, mille puhul kromosoomide arv väheneb tütarrakkudes2 korda Sugurakud Meioos   on   sugurakkude   kujunemise  eeldus  (   rakkude   jagunemise   vorm,   mille
tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.), aga vahetult meioosi
järel ei kujune alati sugurakke  (samblad, sõnajalad, kottseened jpt.). Vahetult meioosi järel
kujunevad sugurakud on  pigem erand, mis domineerib vaid loomariigis; mis on suuremale
osale  (looma)liikidest omane olnud vaid viimase ~1/7 evolutsiooni toimumise aja. (NB! Vaata
organismide paljunemistsükkel). Sugurakkude moodustumine:  Inimesel isasorganismil võrdne jagunemine, emasorganismil ebavõrdne (polotsüüdid). Samuti
teised loomad.
Õistaimed sama põhimõte. Viljastamine:Munarakust võetakse kõik, spermatozoidist vaid tuum (muu hävineb) NB! Mitokonder emajärgse pärimisega kindel meetod. (


Organismide paljunemistsükkel DNA – teabe hoidmine
Replikatsioon DNApüruvaat+2NADH+H+DNA (teabe säilitamine=arhiiv)
Transkriptsioon DNApüruvaat+2NADH+H+RNA (kirjaviisi muutmine) (teabest töökoopia tegemine – milleks? Regulatsioon parem,
ägeda töö käigus võib nuklehappe teave kahjustuda=kuluda) (RNA-elu) 
mõlemad koosnevad lämmastikalustest kuhu on kirjutatud kogu vajalik teave. Puriinalused:  A G pürimidiinalused:  C Tpüruvaat+2NADH+H+ U C-G, T-A 
Geenis lisaks loetavale teabele: regulatoorne osa – geeni osa mida ei loeta
seostumisjärjestus (promootor) algab rna süntees, paneb paika esimese 
lahutusjärjestus (terminaator) lõppeb rna süntees mRNA -matriitsrna – sünteesitakse valke+ ribosoomid reas: polüsoom
rRNA – ribosoomi rna – teostamisel tähtsal kohal rna, valgud hoiavad koos, katalüüsib reaktsioone
tRNA – transport rna – pärilikkuse aine liikumine ja järjekord ja seostamine antikoodon Geneetilise teabe avaldumise regulatsioon
    1 RNA (sünteesida või mitte)   a. sünteesimine (+/–)
    2 RNApüruvaat+2NADH+H+valk: üleminek (teabe rakendamise protsessides) tripletid komavaba Universaalne Ühetähenduslik Mittekattuv         a. RNA varuks 
        b. modifitseerimine 
        c. pole kõiki komponente
    3 Valk: 
        a. Inaktiivne/ aktiivne( valk- koeensüüm annab aktiivsuse ja kas see on seal v mitte) 
        b. Valku moodustav “geen” erinevate osadena, erinevate regulatsioonide all (aeglased ja kiiremad reaktsioonid)
        c. Esialgne polüpeptiid lõigatakse juppideks  Geenitehnoloogia ravimite tootmine,  Meditsiin – ? ravi/valiku väljalülitamine
Toit – bioloogiliselt (=geneetiliselt) ohutu, aga tekitavad ohtu lõunamaades. -  Mitut   gruppi   GMO-   nt   mürgi   kindlad.   Normaal   koguses   on   Inimestele   need   ohutud   aga   kui   on   70% (taimetoitlikuse korral pole teada)  Mürgi kindlad gmod – väiksema vaevaga tooted käte ja lihtsam hooldada (ei soovita syya)


haiguskindlad gmo-d – (söömine on okei)
geeni ülekannne- teisele taimele (ala põldsinepile)
Võivad mõjutada teisi liike ja looduskooslusi.
Geen muundatud õunad on kindla geneetilise koostisega, selle tõttu ei saa valget klaari müüa. Sest sellel pole kindlat geneetilist tausta. Toidu monopol – monsato.   PÄRILIKKUSE SEADUSED
Mõisted
 Alleel -1 geeni 1 variant, konkreetse geeni 1 variant  Sügoot – viljastatud munarakk, igas kromosoonis on 2 tk 
 Homosügootne -kui mõlemas kromosoonis on ühesugune alleel  Heterosügootne – kui ühe geenil on erinevad alleed (1 dominantne, teine retsessiivne)
 Dominantne -geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle.  Retsessiivne – ei avaldu, avaldub vaid dominantse puudumisel
 Intermediaalsus e. Vahepealsus   Polüalleelsus - geen esineb mitme alleelse vormina ehk siis populatsiooni omadus
 Polügeensus – mitme mittealleelse geeni koosmõju organismi ühe tunnuse kujunemisele (indiviid)
Genotüüp  on   indiviidi   (või   raku)   kogu   geneetiline   informatsioon,   mis   koostoimes
keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi 
Fenotüüp  on  indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja
ehituslike tunnuste vaadeldav kogum (sarnased)
Monohübriidne  Ristamine   vanemate   vahel,   kes   erinevad   üksteisest   vaid   ühe   geenipaari
poolest või kus vaadeldakse vaid üht tunnuspaari. Mendeli 1. seadus ehk     ühetaolisseadus     Homosügootsete   vanemate   ristamisel   saadakse  I  põlvkonnas   genotüübilt   identsed   ja   fenotüübilt
sarnased järglased. /dominantsed, intermediaalsed/ Mendeli 2. seadus ehk     lahknemisseadus     Homosügootsete  vanemate   monohübriidsel  ristamisel  toimub  II  hübriidpõlvkonnas  genotüüpide   ja
fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes. /fenotüübid: dominantsus - 3:1; intermediaalsus -
1:2:1  samuti ka genotüübid/ Mendeli 3. seadus ehk     vaba kombineerumise seadus     Homosügootsete   vanemate  dihübriidsel  ristamisel   lahknevad   mõlemad   tunnuspaarid   teises
hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt.
https://www.slideshare.net/chryssy/klassikaline-geneetika-22506864 Morgani seadus
Ühes   kromosoomis   lähestikku   paiknevad   geenid   on   lineaarses   ahelduses   ning   päranduvad
järglastele enamasti üheskoos.
Mida   lähemal   on   2   geeni   kromosoomis,   seda   väiksem   on   tõenäosuis,   et   nad   ristsiirdel
ümberkombineeruvad. Pärilik muutlikkus
Evolutsioonis valitav materjal  Pärilik = geneetiliselt määratud muutlikkus    Pärilik eeldus (lugemisoskus)


Mittepärilik = modifikatsiooniline  muutlikkus Puhas müra evolutsioonile Pärilik jaguneb: Kombinatiivne Suure negatiivse tulemuse tõenäosus väike 
Väikese positiivse ja negatiivse tulemuse tõenäosus suur Mutatsiooniline Suure negatiivse tulemuse tõenäosus suur
Positiivse tulemuse tõenäosus väike 1.a. Geenimutatsioonid. 1Punkt geenis muutub teistsuguseks Parandatakse Enamus neutraalsed
Negatiivsed Nende toimumine sisse programmeeritud 1.b. Kromosoommutatsioonid- mingi jupi muutumine Deletsioon (väljalangemine) Duplikatsioon (2x)  Inversioon (järjestuste vahetamine)(ümberpööramine)
Translokatsioon (teise kromosoomi üleminek) – mõjutavad geeni avaldumise regulatsiooni 1.c. Genoommutatsioonid – muutused kromosoomide arvus 1. Aneuploidsus – mõnda kromosoomi on rohkem v vähem
 Hüpoploidsus (monosoomik)(mõnga kromosoomi on rohkem kui vaja)  Hüperploidsus (trisoomik, tetrasoomik) -Inimesel: Downi sündroom (3x 21 kromosoom) 2. Euploidsus – kromosoomide arvu mitmekordistamine
 Polüploidsus (muutub suuremaks) -Taimedel, seentel (liikidel, isenditel)
-Koespetsiifiline a.  Autopolüploidus- 2 liiki hybridiseeruvad ja järeltulija on polüploidne
b. allopolüploidus-  Seentel on kromosoomide arv segane.


Evolutsioon Elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu on (bio)evolutsioon 100mil. Aasta
vältel
Elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu on (bio)evolutsioon
4 järku:
1. Kosmiline evolutsioon (meie jaoks esimesed 10-11 mlrd a.)  Maa vanus 4,5-5 mlrd a. 2. Keemiline evolutsioon (eeleluline) “mõned miljonid a. “Ürgpuljong” – Oparin-Milleri katsed (CH4, NH3, H2O)
Mikrokerad 3. Bioloogiline püruvaat+2NADH+H+ 4 mlrd a.
4. Sotsiaalne püruvaat+2NADH+H+ 1 miljon (?200 miljonit, ??2-3 miljardit?? a) Neoliitikum 10-20 tuh a.
Neoliitiline revolutsioon (Levant, Palestiina, Mesopotaamia) 1, 2 – otsene informatsioon
3 – geneetilise mälu ja tõlkemehhanismi evolutsioon: aeglane uue teabe hankimine
4 – sotsiaalse mälu: kiire uue teabe hankimine Evolutsiooni tõendid
1 Geoloogia – erineva vanusega kihid sisaldavad erineva organismide kivistisi
2 Võrdlev anatoomia: homoloogilised elundkonnad (samast lähteainest)(mitte analoogilised: nt tiivad
linnul ja nahkhiired samad pmslt)
     a. Rudimentaalsed (vestigiaalsed) elundid (organ mis on aga pole vaja nt pimesool) 
        b. Lootelise arengu võrdlus
3 Keemilise koostise võrdlus (sarnased ligid on sarnase keemilise koostisega)
4 Biogeograafia ja ökoloogia – liigid (ja kõrgemad taksonid) on esindatud kindlates piirkondades ja on
seletattav bioloogilise ajalooga.
5 Kultuurtaimede-koduloomade aretuspraktika – kuntslikult on võimalik muuta välimust ELU ARENG  1-6 on arvamine 1. Teke: Ligi ±4 (3,9) mlrd a tagasi Arhaikum
2. Katastroofi lapsed? Asteroidid
3. 100° C ? (püruvaat+2NADH+H+püruvaat+2NADH+H+keemiliste ühendite püsivus)
4. Esimene     elu: valk-RNA sümbioos? rna ja valkude kooselu 5. RNA maailm- 
6. Looduslik valik- edukate struktuuride allesjäämine
7. Esmaste prokarüootsete rakkude teke: 3,8—3,5—3 mlrd a 8. Heterotroofid=>Autotroofid (kemolitotroofid) aeg on Arhaikum 2800-4500 tegutsesid arhebakterid (esmane elu maal vulkaaniliste allikate alal) 9. Esmaste fotosünteesijate teke püruvaat+2NADH+H+ kaitse valguse eest (elu heidikud!) 10. Energia. 11. Fotoheterotroofid,   fotosünteerivad   väävlibakterid:  orgaanika   tootmise   algus  (esmased fotosünteesijad) 12.   H2O-  vee   põhine  fotosünteesi   teke   püruvaat+2NADH+H+   hapnik   hingamise=aeroobsuse   teke:   Pärisbakterite evolutsiooniline  plahvatus     uue   gaasi   ehk   hapniku   tekkel   tekkinud   katastroof,   suur   osa
organisme suri välja (3-2,5 mlrd? a.) 13.Elu hulka limiteerivaks muutusid mineraalid polnud enam saada 14. Eukarüoodid 1,5-2 mlrd? a.  Eukaryal evolutsiooni puul.
15. Endosümbioos


17.   Mandrite   ja   ookeanide   maakoore   eristumine   –   maismaa   osatähtsuse   tõus   püruvaat+2NADH+H+   erosioon   =
biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = O2 hulga kiire tõus Proterosoikum 
18. Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. 
19. Eelkambriumi suur jääaeg?
20. Vendobiondid (Ediacara fauna). 
21. Kambriumi plahvatus  
    1  Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a.
        a. Kambrium
        b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed
        c. Silur: maismaaselgroogsed
        d. Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed
   e. Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele
lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). 
        f. Perm: roomajad! Paljasseemnetaimede domineerimise algus
    2 Keskaegkond: 225 milj. a. Paljasseemnetaimed ja roomajad
        a. Triias: Imetajad
        b. Juura: Linnud
        c. Kriit: Pärisimetajad; * Õistaimed; püruvaat+2NADH+H+!
    3 Uusaegkond 65 milj. a. 
        a. Paleogeen
        b. Neogeen 25 milj a: inimlased, “tänapäevased imetajad”
        c. Kvarternaar 2 milj a: Kaasaegne loomastik, inimene 
Kliima muutused UNUSTAGE ÄRA!  püruvaat+2NADH+H+ mandrite triiv:   • NB! Kliima sõltub mandrite asendist pooluste suhtes – mere temperatuur 
 • veetase
 • mäestike teke
Kosmilised katastroofid: ????
Evolutsiooni mehhanismide selgitamine Cuvier: paleontoloogia – liikide muutumine
Lamarc: “harjutamine”
Darwin: 1859    • liikide põlvnemine
  • Looduslik valik
   Wallace Evolutsiooni materjal KLIIMA MUUTUSED
•  Mandrite triiv Kliima sõltub mandrite asendist poolnuste suhtes – mere temperatuur. Sõltub kus laiuskraadil asub.  •  Veetase sõltub jäätunud aladest ja mandrite aladest. Ookeani taset mõjutab mere tase….
• Kosmilised katastroofid  Evolutsiooni mehhanismide selgitamine • Paleontoloogia     on bioloogia ja geoloogia teadus, mis uurib taimede ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks elanud organismide kuju, ehituse, arengu,
sugulussuhted ja eluviisid.  Georges Cuvier • Lamarcki seadused on  Jean-Baptiste de Lamarcki bioloogilised seaduspärad:


-   (igal   loomal,   kes   ei   ole   saavutanud   oma   arengu   piiri,   tugevdab   mingi   elundi   sagedasem   ja
kestvam   kasutamine   vähehaaval   seda   elundit,   arendab   ja   suurendab   teda   ja   lisab   talle   jõudu
(vastavalt kasutamise kestusele), sellal kui ühe või teise elundi kestev mittekasutamine nõrgendab
teda, viib mandumisele, vähendab pidevalt tema võimeid ja kutsub lõpuks esile tema kadumise" - kõike, mida loodus on pannud isendeid omandama või kaotama tingimuste mõjul, milles pikemat
aega   on   viibinud   nende   tõug   (järelikult   ühe   või   teise   kehaosa   kestva   kasutamise   või
mittekasutamise mõjul), kõike seda säilitab loodus paljunemise kaudu uutel, eelmistest põlvnevatel
isenditel   tingimusel,   kui   omandatud   muutused   on   omased   mõlemale   soole   või   neile   isendeile,
kellest pärinevad uued isendid". Evolutsiooni materjal
Geneetiline varieerivus
• mutatsioonid toimib invitiivi tasemel
• geenitriiv   ehk   juhuslikud   muutused   genoomis   (populatsiooni   tasemel)   võib   muuta   mingi populatsiooni nii erinevaks et nad ei suuda enam konkureerida teise liigiga ja hävinevad Mehhanism Looduslik valik
• Stabiliseeriv valik     -Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas. • Suunav valik     on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mille tagajärjel muutunud või uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid
ja nende poolt määratud fenotüübid. • Lõhestuv valik -     nimetatakse genotüüpide diferentseeritud paljunemist. See tähendab, et loodusliku valikuga   on   tegu   siis,   kui   populatsioonis   mingi   geneetilise   tunnuse   (resursi)   poolest   erinevate
isendirühmade ellujäävate järglaste arv (isendi kohta) on mittejuhuslikult erinev. Tulemused: Kohastumine
• Kindlate keskkonnatingimustele: 1. Kaitse parasiitide vastu
2.   Hoiatus   Mimikri   on   organismi   (looma,   taime)   tunnuste   sarnanemises   teise   liigi   tunnustega
(petmine   oma   kaitseks),   keskkonnaelemendiga   või   kummagi   üldistusega.   Näiteks   võib   ohutu
loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga.
3. Pole absoluutne – keskkonna tingimused vaikselt muutuvad ja kohastumine muutub selle tõttu. • Preparatsioonid  Liikide teke · geograafiline isolatsioon
· bioloogiline isolatsioon (putukad, polüploidsus)
· väike rühm (rajapopulatsioon) (!geenitriiv)
· isendite küllaldane paljunemine Suured muutused makroevolutsioonis
- progress: nurga taga
-mitmekesistumine: Kohastumine
-väljasuremine: Liik, kooslus


Maismaaeluga kohastumise erinevad tasemed organismirühmades. Peale nende viie organismirühma on maismaal arvukana esindatud veel “poolpaikseid” (kogu elu tugevalt
niiske   keskkonnaga   seotud)   või   kahepaikseid   organismirühmi   (maismaateod,   hooghännad,   mulla
väheharjasussid,   mulla   nematoodid,   limaseened   jt).   Vähearvukalt   esineb   maismaavorme   veel   paljudes
põhiliselt veeorganismide rühmades (kaanid, rohevetikad, sinivetikad jt). Nendes rühmades pole aga võimalik
välja tuua päris-maismaaorganismide rühmi – organisme, kes oleksid täiesti kohastunud eluks maismaal –
kellel pole pidevast niiskest (õhu)keskkonnast sõltuvust või veekeskkonnast sõltuvaid elustaadiume. *
Putukate
(ja   ka
ämblike?) evolutsiooniline   kujunemine   on   toimunud   ilmselt   üle   kõdus   (mereheites)   elutsevate   organismide.   Seetõttu
nende   evoluitsiooniridades   pole   mitte   esmaselt   pool-elu-vees,   pool-maismaal   elavaid   organisme,   vaid
üleminekuvormideks   on   poolmärjas   õhulises   keskkonnas   elavad   organismid   –   mitte   kahepaiksed,   vaid
“poolpaiksed”. (Teisalt aga – ka kõik lagundajad maismaaseened on oma olemuselt “poolpaiksed”.) ** Kottseeente paigutamine esmaste pärismaismaaorganismide alla on mõneti tinglik. Erinevalt teistest samale
tasandile paigutatud organismirühmadest  on nemad liigirikkamad täiuslikumaks peetavast (seega uuemast
organismirühmast,   mis   reeglina   elukooslustes   valitseb).   Mõneti   on   see   seletatav   ebamäärase   eluvormi   –
parasiitide – väga arvuka esinemisega nende hulgas. Teisalt pole kottseente suguline protsess kuigi hästi
kohastunud   maismaaeluks   (on  suurel   määral   minetanud   toimimise   ja   selle   evolutsioonilist   mõtet   asendab
paraseks)  kui   kandseentel.   Võimalik,   et   kandseente   evolutsioon   pole   veel   jõudnud   nii   kaugele,   et   hakata
kottseeni kõrvale tõrjuma – erinevates organismirühmades on väljavahetumine toimunud erinevatel ajastutel –
nt. paljassemnetaimede ja ürgtiibsete asendumine vastavalt katteseemnetaimede ja uustiibsetega toimus ligi
50 miljonit aastat enne roomajate asendumist imetajatega. ***   Ürgimetajad   ja   kukkurloomad   on   erinevalt   teistest   sellele   alamtasemele   paigutatud   rühmadest
maismaaorganismid.  Nii  ürgtiibsed   kui  vesiroosilised  ja  kardheinalised  on  sekundaarselt   tagasi  pöördunud
veekeskkonda ja suhteliselt konservatiivses veekeskkonnas (pooleldi) elades suutnud püsida täiuslikumate
organismide   kõrval   tänapäevani.   Siiski   on   taimede   hulgas   samaväärselt   veekeskkonnas   säilunutega   ka
ürgseid puittami tänapäevani säilunud (Amborella, väändikulised+tähtaniisilised jt.) PEAB OLEMA PEAS SÜSTEEMAATILISED ÜHIKUD LIIGI MÕISTE: Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda
täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi MIKS EI SAA KÕIGIL ORGANISMIDEL SEDA EDUKALT RAKENDADA? •  Suguline paljunemine puudub •  Esmaselt: sugulist paljunemist pole kunagi olnud nende organismide esivanematel: Bakterid •  Teiseselt: on evolutsiooni käigus ilmselt kaduma läinud


•  Parasiitsetel organismidel (eriti siseparasiitidel) pole erilist mõtet ristuda iseendaga või iseendaga identsete  vegetatiivsete järglastega (ainuraksed “loomad”) •  Vegetatiivne paljunemine on domineerima hakanud (suguline paljunemine on raskendatud olnud  maismaakeskkonnas – liikuda ei saa), osadel liikidel on suguline paljunemine täielikult kadunud või on väga 
raskesti jälgitav ja pole seetõttu teada (“teisseened”) •  Sugulise paljunemise toimumine on ilmselt olnud raskendatud, kuid teised paljunemisviisid on liikidel  puudunud, selle kompenseerimiseks toimub näivalt suguline paljunemine: APOMIKSIS (vt. lehe lõppu) • Raku sisesümbiontide teke pole ilmselt võimaldanud jätkuda meioosil (paljud sekundaarsete plastiididega  vetikate hõimkonnad) 2. Liigid pole veel välja kujunenud – ristumisbarjäär on osaline (kas on tegemist alamliigi või liigiga?) 3.Ristumisbarjäär on vaid ökoloogiline või käitumuslik (nirk ja kärp) APOMIKSIS Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. 1. Partenogenees. Seeme areneb viljastamata munarakust, eelnevalt kahekordistub kromosoomide arv. 
Partenogenees on sage ka mitmetel loomadel, nt putukatel vahelduvad partenogeneetilised ja sugulised 
põlvkonnad (mesilased, lehetäid jt.) 2. Apogaamia. Seeme areneb suvalisest vegetatiivsest sigimiku rakust. Taimede apomiksis on aluseks pisiliikide kujunemisele – on tagatud isendite ristumatus. Pisiliike võib 
käsitleda ka kloonidena. Apomiktilised pisiliigid esinevad võililledel, hunditubakatel, kortsletedel, 
tuhkpuudel, kibuvitstel jt. LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS KLASS HÕIMKOND RIIK DOMEEN Viirused Viirused pole elus organismid vaid on elus aine. Suudab ise elada maapealses keskkonnas.
Obligatoorsed elemendid:
1. viiuses on 2 Nuklehapet DNA ja RNA
2. Valk moodustab kaosiidi
Suurus alla valgusmikroskoobis nähtavuse piiri: 10-20nm  kuni 20 kordne erinevus suuruse osas.
Kuju
Isodiameetriline (hulktahukas)
Pulkjas (niitjas)
Liitehitusega (faagid)
Rühmad
RNA 
DNA
(DNA+RNA  Riketsiad  Balterid)
Päritolu


Eeleluline, ürgpuljongi esimeste elustruktuuride järglased
Hulkuma läinud geenirühm
Redutseerunud bakter Ühtegi varianti ei saa eelistada/ tõestada selleks puuduvad looduses otsesed tabeallikad.
*Viirused evolusioneeruvad iseseisvalt Mutatsioonid
Võtavad kaasa peremehe geene
Võtavad kaasa teiste rakus olevate (inaktiivsete!) viiruste geene. Viiruste levik
Loomadel (inimestel, koduloomad, imetajad, putukad, )
Taimedel (kultuurtaimed, õistaimed, )
Bakteritel (faagid)
Seentel (
Viiruse leviku eeldus: Parasiit saab eksisteerida vaid piisavalt tihedas peremehe populatsioonis. Peremehed pidevalt väga tihedalt koos (bakterid; aga ka teised üherakulised organismid)
Peremees hulkrakne  s.t. viirus elab peremeesrakkude populatsioonis, mis moodustavad hulkrakse organismi; 
peremehed kohtuvad vahetevahel (loomad, taimed) Haruldastel liikidel pole viiruseid! 1. Iseseisvalt füüsikaliste välisjõudude toel (faagid, ka gripiviirus)
2. Parasiit loomade abil
    a. Loomade viirused: viirus parjuneb ka levitavas vaheperemehes (puugid: entsefaliit , sääsed: kollapalavik
    b. Taimede viirused: mehhaaniline levitamine pesemata hammaste abil (lehetäid, tirdid, nematoodid jne) Plasmiidid viirusesarnased moodustised bakterites, enamasti omadustelt keskmiselt neutraalsed, annavad 
mõnedes keskkonnatingimustes bakterile elujõudu suurendavaid omadusi (suurendavad kohanemisvõimet), 
teistes aga võivad konkurentsivõimet ka v ühendada. Väga olulised bakterite evolutsioonis (geenide ülekanne; 
asendab mõneti eukarüootide sugulist protsessi).  

Document Outline

• HULKRAKSUS Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud. (Inimesel on kõige rohkem bakteri rakke). Hulkraksed organismid on kõik loomad, maismaataimed ja enamik seeni.
• ÖKOSÜSTEEM
  • Ehitus keemiliselt koosneb DNA ja valgust ehk histoonid. Mille peale pakitakse dna kokku
  • Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
  • Meioos on Raku jagunemine, mille puhul kromosoomide arv väheneb tütarrakkudes2 korda
    • Sugurakud
  • Organismide paljunemistsükkel
  • C-G, T-A
    • Mendeli 1. seadus ehk ühetaolisseadus
    • Mendeli 2. seadus ehk lahknemisseadus
    • Mendeli 3. seadus ehk vaba kombineerumise seadus
    • Morgani seadus
    • Pärilik muutlikkus
      • Kombinatiivne
      • -Inimesel: Downi sündroom (3x 21 kromosoom)
      • -Taimedel, seentel (liikidel, isenditel)
      • -Koespetsiifiline
    • Evolutsioon Elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu on (bio)evolutsioon 100mil. Aasta vältel
      • Elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu on (bio)evolutsioon