............................................. 6 Mugavusvalim................................................................................................................................. 6 Ettekavatsetud valim ..................................................................................................................... 7 Kvootvalim ..................................................................................................................................... 7 Lumepallivalim ............................................................................................................................... 8 Uuritava juhitud valim..................................................................................................................... 9 TÕENÄOSUSLIKU VALIMI SUURUS......................................................................................................... 10 Tõenäosusliku valimi suuruse kalkulaatorid................................
rühmadele määratakse vastav kvoot. Sihipärane valim (purposive sampling) uurija ise valib uuritavad püüdes leida populatsiooni kõige tüüpilisemaid esindajaid. Dimensionaalne valim edasiarendus kvootvalimile; populatsioonis määratakse erinevad tegurid/tunnused ning üritatakse leida vähemalt üks esindaja iga tunnuste kombinatsiooni kohta. Lumepallivalim (snowball sampling) uurija valib sobivad inimesed, kes juhatavad edasi järgmiste uuritavate juurde.
loosimise käigus. Valimi moodustamisel kasutati iga 10. nimekirjas olevat Uurija arvab valimisse oma sõbrad ja tuttavad, kes omavad mugavusvalim uuritavas valdkonnas mingisugust kogemust ning tõenäoliselt oskavad küsimustele vastata. Kõige pealtt küsitakse ja siis küsitakse uuesti ja uuesti, kuni saadakse teatud tarbijad???midagi siukest Valimivõtumeetodite nimetused: lihtvalim, süsteemvalim, kihtvalim, klastervalim, omaotsustuslik valim, mugavusvalim, lumepallivalim, kvootvalim. 6. Millistest osadest koosneb müügitoetuse kompleks? Kirjeldage lühidalt iga kompleksi osa olemust ja tooge iga osa kohta üks näide (võte). Mis on iga müügitoetuse kompleksi osa eesmärk (miks seda on vaja müügitoetuses kasutada)? (2). Mis on müügi stimuleerimine. Nimetage 3 vahendit müügi stimuleerimiseks ja tooge iga ühe kohta üks positiivne ja negatiivne külg. 1)reklaam- tasuline kaupade ning toodete propageerimine erinevate reklaamkanalite
Näha kas küsimustik toimib või ei. küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus. 15. Mis on juhuvalim (simple random sample)? Iga populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus sattuda valimisse Juhuslik valikumuster 16. Mis on mugavusvalim? Lihtsuse ja mugavuse huvides valitakse uurijale lähimad (kättesaadavamad) isikud (oma rühma lapsed, tuttavad õpetajad). 17. Mis on lumepallivalim? Leitakse mõned inimesed, kes vastavad uurimuse tingimustele, neist igalühel palutakse leida samalaadsed tuttavad, kes omakorda peavad kaasama veel mõned. 18. Mis on süstemaatiline valik (systematic sampling)? Uuritavad valitakse kidnla süsteemi järgi (nt. Iga kümnes nimekirjast) 19. Mis iseloomustab struktureeritud ankeeti? Struktureeritud ankeet koosneb kindlatest küsimustest ning seal on ainult suletud küsimused. 20. Mis iseloomustab poolstruktureeritud ankeeti?
2)Jätku-uuringud Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuvalt: 1)Monopoolne uuring 2)Mitme tellija uuring 3)Sündikaatuuring ehk valmisuuring 4.Valimid: liigid ja iseloomustus. (õpik lk 323-324) 1.Juhuvalimid 1)Lihtne juhuvalim 2)Süstemaatiline valim 3)Kihtjuhuvalim 4)Klaster ehk territoriaaljuhuvalim 1.Mittejuhuvalimid 1)Omaotsustuslik valim 2)Mugavusvalim 3)Kvootvalim 4)Lumepallivalim 1.Küsitluslehe koostamise juhised ja kasutatavate küsimuste liigid.(õpik lk 312-316) Küsimustiku struktuur: 1)Sissejuhatus 2)Ankeedi täitmise juhend 3)Küsimused, mille abil püütakse koguda vajaminevat informatsiooni 4)Vastaja profiil – andmed vastaja kohta, nt sugu, vanus Küsimustiku koostamise põhietapid: 1)Infovajaduse täpsustamine 2)Küsimuste sisu määratlemine 3)Vastuse formaadi määratlemine
Juhuvalimid jaotuvad: lihtvalim (igale omistatakse kindel number ja nende seast toimub loosimine), süsteemvalim (nt valitakse iga kümnes), kihtvalim (jaotatakse kindlate tunnuste alusel nagu sugu, vanus jne), klastervalim (jaotatakse erinevateks osadeks nii, et need tunnused on käsitletavad miniatuurse üldkogumina). Mittejuhuvalimi meetodid: omaotsustuslik valim (uurija oma arvamuse põhjal), mugavusvalim (lähikondlased, kes vastavad kriteeriumiel), lumepallivalim (kujuneb järk-järgult), kvootvalim (aluseks on tarbijate erinevad karakteristikud). 19. Turu-uuringu protsess. Turu-uuringu probleemi täpsustamine (uuringu objekti formuleerimine), uuringu kavandamine (tegevuse suuna määratlemine), andmete kogumine (esmased ja teisesed andmed), andmete töötlemine (kontroll, täpsustus, kodeerimine), tulemuste esitamine (tellijale antakse kõik vastavasisulised materjalid). 20. Turu-uuringute klassid. Sondeerivad e
osalevad katses. Valimi moodustamisel peab silma pidama, mis on uuritav nähtus ja kas valitud isikud esindavad kõnelejaskonda, mida uuritakse. Juhuvalim – populatsiooni iga inimene võib valimisse sattuda. Kihtvalim – valitakse piirarv inimesi, kes sobivad määratud kategooriatesse. Mugavusvalim – valitakse hõlpsa kättesaadavuse, leitavuse, koostöövalmiduse jne alusel Lumepallivalim – leitakse tingimustele vastavad inimesed ja nemad omakorda valivad järgmised kes omakorda toovad kaasa mõned. 5. Osata selgitada mis on CHILDES, mida sealt leida võib üldiselt ja eesti keele kohta. CHILDES (Child Language Data Exchange System) – laste keele andmebaas, mille eesmärgiks on talletada ja uurida laste keele omandamist erinevate maailma keelte näitel. Andmebaasis on lindistatud suhtlusituatsioonide transkriptsioonid . Andmed on kogutud 1-8
viisil. Nt küsitletakse tudengeid, kes on meililistis olemas. Omaotsustuslikvalim – uurija valib üldkogumist liikmeid valimisse oma otsustuse alusel. Nt uurija otsustab, millistest linnadest elanikke küsitleda, et valim esindaks riiki. Kvootvalim – sarnane kihtvalimiga, kuid ei arvestata kihtide tegelikke proportsioone üldkogumiga. Lumepallivalim – moodustub üldkogumi liikmetelt saadud kontaktide kaudu. Nt on uuringu sihtrühmaks inimesed, kellel on oskusteave mingi uue tehnoloogia kohta. Kui uurijal on teada vähemalt üks sihtrühma liige, saab ta tema kaudu teada järgmise liikme kontaktid. Niiviisi suureneb valim nagu lumepall. Sobilik kasutada spetsiifilisemate teemade ja väikeste valimite korral. 5. Sihtturundus ja positsioneerimine
kvalitatiivuuring) -> 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) -> 6.Andmete kogumine -> 7.Andmetöötlus ja analüüs -> 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused). Valimivõtu meetodeid on mitmeid ning need jagunevad kahte põhigruppi: juhuvalimid (lihtne juhuvalim, süstemaatiline valim, kihtjuhuvalim, klaster- ehk territoriaaljuhuvalim) ja mittejuhuvalimid (omaotsustuslik valim, mugavusvalim, kvootvalim, lumepallivalim) 20. Segmenteerimise olemus, alused, segmentide profiil Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus jagatakse ühe toote või teenuse turg alagruppideks ehk segmentideks klientide eripära alusel. Peamised turu segmenteerimise tunnused jagunevad kahte põhigruppi: kliendi omadustel põhinevad (geograafilised, demograafilised, sotsiaal- majanduslikud, isiksus ja hoiakud) ja ostusituatsioonil tuginevad tunnused
suured tõenäosusvalimid. Valimite tüübid Tõenäosusvalimid Sihiteadlikud valimid Lihtsad juhuvalimid Struktureeritud valimid * Loteriimeetod * Kihtidega valim * Kvoodivalim * Juhuarvude meetod * Kobarvalim e klaster * Mugavusvalim * Süstemaatilise valiku * Vabatahtlik valim meetod * Lumepallivalim * Eesmärgistatud valim Valimi kvaliteedist Kvaliteetne valim on kvaliteetse uurimistulemuse üks põhieeldusi. Valim peab olema: a) tasakaalustatud (unbiased) b) esinduslik, st. peegeldama adekvaatselt üldkogumi proportsioone Otsesed meetodid kvaliteedi tagamiseks Vastamismäär (response rate). Mitte alla 50% Kuidas tagada nõutav vastamismäär? järelküsitlused
Peab olema kui selle grupi orgaaniline osa. Grupp ei tohi teada et on uurija. Grupp peab teadma et see on tegelikult inim kes sellesse gruppi kuulub. Uurija peab leidma võimalusi kontaktide loomiseks teda huvitava grupi mingisuguse liikmega. Peab leidma viisi kuidas grupile lähedale saada. Reeglina ühe liikmega tutvumise tagajärjel tekib uusi võimalusi. Üks tutvus viib teiseni. Eesmärgi pärast sidemete loomist huvitava grupi liikmetega nim lumepallivalim. Probleemiks see et mida pikemat aega uurija selles keskkonnas elab või selle grupiga koos on, seda enam ta sellesse gruppi tõepoolest sulandub ja vahel unustab ära miks seal üldse on ja sellep võivad tema sulest tekkida populaarteaduslikud kirjutised. Teine probleem see kui vaatleja vahele jääb, siis tema eluküünal pm kustunud, sest tavaliselt uuritakse selle meetodiga kuritegelikke gruppe.
Peab olema kui selle grupi orgaaniline osa. Grupp ei tohi teada, et ta on uurija. Grupp peab teadma, et see on tegelikult inimene kes sellesse gruppi kuulub. Uurija peab leidma võimalusi kontaktide loomiseks teda huvitava grupi mingisuguse liikmega. Peab leidma viisi kuidas grupile lähedale saada. Reeglina ühe liikmega tutvumise tagajärjel tekib uusi võimalusi. Üks tutvus viib teiseni. Eesmärgi pärast sidemete loomist huvitava grupi liikmetega nim lumepallivalim. Probleemiks on see, et mida pikemat aega uurija selles keskkonnas elab või selle grupiga koos on, seda enam ta sellesse gruppi tõepoolest sulandub ja vahel unustab ära miks seal üldse on ja sellepärast võivad tema sulest tekkida populaarteaduslikud kirjutised. Teine probleem see, kui vaatleja vahele jääb, siis tema eluküünal pm kustunud, sest tavaliselt uuritakse selle meetodiga kuritegelikke gruppe.