Tehnoloogia kordamisküsimused ja vastused (0)

1.Nimetage tegurid tootlikkuse tõstmiseks ehitusel. Kirjeldage lühidalt.
uute ehitusmaterjalide , konstruktsioonide ja tehnoloogiliste võtete kasutamine - 30 % . Mehhaniseerimine - 30 % . Ehitustööde juhtimise ja organiseerimise täiustamine - 40%
2.Kuidas jagunevad ehitustööd, (2 rühma). Loetle töid erinevates rühmades.
Üldehitustööd-mullatööd,vaiatööd,müüritööd,montaažitööd,betoonitööd,katusekattetööd,puidutööd,isolatsioonitööd,viimistlustööd
Eriosade tööd-
San.tehnilised tööd,Vee varustuse tööd,Kanalisatsiooni tööd,Kütte süsteemi ehituse tööd, Ventilatsioon süsteemi ehituse tööd,Elektri varustuse rajamise tööd,
Nõrkvoolu süsteemi paigalduse töö (signalisatsioonid, automaatika ajamid jms.),
Hoone automaatikaga seonduv
3. Millisteks osadeks jagunevad ehitusprotsessid. Nimetage protsessid ja tooge näiteid
Põhiprotsess - see on ehitustöö, mille tulemusena saadakse ehitise valmisosa, näiteks betoonsein.
 Abiprotsess - on ehitustöö, mis ei loo valmistoodangut, kuid on oluline põhiprotsessi juures, näiteks raketise ehitus betoonseina ehitusel. Lihtprotsess - on ehitustöö, mida teevad ühe eriala spetsialistid , näiteks maalrid, protsessid ei vaja teiste erialade tööliste abi.
Kompleksprotsess - need on üheaegselt tehtavate üksteisega seotud tööde kompleks , mis lõpuks annab valmis toodangu. Näiteks raketisetööd ja sarrusetööd toimuvad üheaegselt, ja tulemuseks on betoneerimise valmis tarind.
Mehhaniseeritud protsess - mehhaniseeritud protsesside puhul kasutatakse masinaid.
Transpordiprotsess - on reeglina abiprotsess, kus materjal, konstruktsioon vms, teisaldatakse vahelattu või lõplikku asukohta. Töövõte - loogiliselt üksteisele järgnev tööliigutuste kompleks, näiteks seina sarruse sidumine püsti seistes.
Tööoperatsioon - see on ühtne töövõtete kompleks. Näiteks seina sarruse valmis sidumine, kasutades selleks erinevaid võtteid, muuhulgas ka sarruse sidumist püsti seistes
4. Mis on haardeala , mis on kõrgusjärk, mis on tööesi (töörinne), mis on töökoht?
TÖÖKOHT - ala, millel paiknevad ja liiguvad tööprotsessi sooritamisega seotud töölised, töövahendid, tööobjektid ja toodang; 
TÖÖESI (TÖÖRINNE) - ehituse osa, mis on tehnoloogiliselt ettevalmistatud tööprotsessi sooritamiseks; 
KÕRGUSJÄRK - ehituse osa vertikaalsuunas, millel teostatakse ehitusprotsessi 
HAARDEALA - ehituse või kõrgusjärgu osa, mis on eraldatud teatava töödekompleksi teostamiseks.
5. Loetle dokumente, mis reguleerivad ehitamist.
1.Ehitus- ja planeerimisseadus

2. Standardid , määrused

3. RYL- Maa RYL 2010, Tarindi RYL 2010, Viimistlus RYL 2000, Maalritööde RYL 2012
6. Mida nimetatakse ehitamiseks, tooge näiteid.
Ehitamine on hoone, rajatise vms ehitise püstitamine. Ehitamine hõlmab ehitustööd ja seadmete montaaži. Ehitamist ettevalmistavad etapid on projekteerimine , rahastamine ja ehitamiseks vajalike lepingute sõlmimine.
Ehitamiseks loetakse: ehitise püstitamist ehk ehitamist, ehitise laiendamist, ehitise rekonstrueerimist, ehitise tehnosüsteemide muutmist , ehitise lammutamist.
7. Kuidas liigitatakse ehitustransport, tooge näiteid erinevatest liikidest.
Horisontaaltransport - siia kuuluvad enamik transpordiliike. Autotransport , raudteetransport, meretransport .

Vertikaaltransport - kraanad , liftid, erinevad tõstemehhanismid (upitaja, frontaallaadur).
8. Kuidas arvutatakse transpordi vahendite vajadus? Tooge valem ja selgitage.
Vajalik transpordivahendite arv ( n ) määratakse valemiga


kus: 
Q - veoste hulk arvutatava perioodi kohta;

tt - transpordivahendi tsükli kestus min.;
ta - arvutusperioodi kestus (arvestades aega garaažist trassile ja garaaži tagasi sõitmiseks; betoneerimise puhul on selleks väärtuseks betoneerimise kestvus) min.;

q - transpordivahendi kasulik kandejõud t/m3.
9. Kuidas arvutatakse transpordivahendi töötsü kkel ? Tooge valem ja selgitage.
Transpordivahendi tsükli (tt) kestus arvutatakse valemiga

kus: 
t1 - laadimiskestus min.;

l - veokaugus km;

t2 - mahalaadimiskestus min.;

tm - manööverdusaeg
vk - keskmine kiirus km/h Üldjuhul võetakse ehitustranspordi arvutmisel keskmiseks kiiruseks 30 km/h.

10. Kirjeldage ehitusplatsi tee minimaalseid mõõtmeid.
Ehitusplatsi sõidutee laius on tavatöödel minimaalselt kolm meetrit. Ehituse teede planeerimisel peab arvestama masinate minimaalsete pöörderaadiustega ning manööverduseks vajaliku tee laiusega. Tee pöörderaadiused valitakse, arvestades veokite manööverdusvõimet, kuid mitte alla 12 m. Teekõveruse (kurvi) piires tuleb sõidutee laiust suurendada 5 meetrini.
11. Millised on sobilikud materjalid ehitusplasti pinna katteks?
Ehitusplatsi ettevalmistamisel on levinud kattematerjal paekivi killustik fraktsiooniga 16...32. Killustik paigaldatakse peale kasvupinnase eemaldamist ehk pinnase koorimist. Killustiku paksus on sõltuvuses ehitusplatsil tekkivatest koormustest. Reeglina on killustiku paksus 100...200 millimeetrit.
12. Nimetage ohutusnõuded transporditöödel.
Ehitusmasinaid ja –seadmeid tuleb kasutada
ohutult, järgides nende kasutusjuhendit, tootja nõudeid
ja ettekirjutusi. …
13. Tooge näiteid veoautodest ja kasutusvaldkondadest.
Kallurauto - kallurauto laadib koorma maha iseseisvalt, selleks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Kallurautodega veetakse reeglina puistematerjale - liiva, kruusa , killustiku.
Madelauto - madelauto koorma laadimiseks ja mahalaadimiseks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Masin iseseisvalt koormat maha ei kalla. Madelautod on ettenähtud materjali veoks, mille transportimisel ei tohi tekkida kahjustusi.
Vedukauto ehk sadulauto - levinud on veduki kasutamine poolhaagise veoks.
Haagised ja poolhaagised on kasutusel enamikel ehitustöödel. Vedukiks võib olla nii kallur -, madel-, kui sadulveok . Haagise abil on kiiresti võimalik muuta sadulveoki funktsiooni, masinat võime kasutada metsaveoks, vedelike veoks, suuregabariidiliste veoste teisaldamiseks jms.
14. Mis on treiler , tooge näiteid treileri kasutusvaldkondadest.
Treilerid on üldjuhul mõeldud erinevate masinate ja mehhanismide veoks. Treilerid võivad olla väikese gabariidilised, mis on veetavad suurema sõiduautoga. Ehitusmainate veoks on treilerid, mis on veetavad kas sadulveoki haakes või siis veomasina haakekonksus.
Eriotstarbelised treilerid - eriotstarbelised treilerid on kohandatud erinevate veoste transpordiks .
15. Nimetage pidevtranspordi vahendeid ja kirjeldage tööpõhimõ tteid .
Pidevtranspordivahendiks on erinevad linttransportöörid või tiguajamiga transpordivahendid.
linttransportöör, mille abil transporditakse materjali ühel kõrguselt teisele. Kui materjali soovitakse järsu kaldenurga all transportida, varustatakse transportlint labadega, mis takistab materjali tagasi veeremast. Väiksemate kallete puhul on kasutusel labadeta lindid. Labade vajadus on seotud materjali eripäraga (milline on materjali varisemise kaldenurk).
Tiguajamiga transportöörid teisaldavad materjali kruvipõhimõttel. Sõltuvalt kruvi pöörlemise suunast liigub materjal ühele või teisele poole.
16. Kus kasutatakse laadurekskavaatorit, milliseid töid on võ imalik masinaga teha?
Kasutamine tõstetöödel, masinatel on statsionaarselt paigaldatud kahveltõstuk kaubaaluste tõstmiseks, kahveltõstuk paikneb esikopa ülaservas.
Ühe võimalusena saab laadurekskavaatorile kinnitada esikopa asemele spetsiaalse tõstepoomi,mille abil on võimalik tõsta suuremate mõõtmetega tõsteid.
17. Mis on buldooser , mis on ekskavaator , kus masinaid kasutada?
Peamised masinad mullatööde läbi viimiseks on buldooserid. Laadurekskavaatorid on samuti sobilikud mullatööde läbi viimiseks.
18. Nimetage masinaid betooni- ja raudbetoonitöödel. Kirjeldage kasutamist.
Betooni transport toimub segurautodega (ehk mikseritega).
Betoonisegurautod on mahtuvusega kuni 7m3, kolme või neljateljelised ning võivad olla varustatud kas hüdrorenni või linttransportööriga.
Tavalise segurauto puhul saab betooni paigaldada kuni 4 meetri kaugusele ning 1,5 meetri kõrgusele, hüdrorenniga ulatub betooni paigalduskaugus segurautost kuni 8 meetri kaugusele.
Pumi ehk betoonipumbaga varustatud segurautot kasutatakse tavaliselt väiksemamahulistel pumpamistöödel ning ehitusobjektidel, kuhu autobetoonipumbad koos segurautodega ei mahu. Tema eeliseks võrreldes autobetoonipumbaga on mobiilsus , sest transpordib betooni ehitusobjektile ning teostab pumpamise.
19. Nimetage teehooldusmasinaid ja kirjeldage nendega tehtavaid töid.
Teedeehitusmasinaid - teedeehitusel on laialt kasutusel eelnevalt vaadeldud buldooserid, ekskavaatorid ja erinevad veokid - kallurid ja madelautod.
20. Millised alamtööd kuuluvad montaažitööde koosseisu? Kirjeldage töid lühidalt.
Montaažitöö on mitmete alamtööde koondnimetus. Montaažitööde koosseisu kuuluvad:
Transporditööd- transpordi protsessi hulka kuuluvad konstruktsioonide vedu ja vaheladustamine.
Ettevalmistustööd- konstruktsioonde eelmontaaž: nende suurendamine ja tugevdamine tõsteks, konstruktsioonide kinnitamine (taglastamine) traaversile,
töölavade ja seadmetega varustamine rihtimiseks ja ajutiseks kinnitamiseks.
Montaažiprotsess- konstruktsiooni haaramine, konstruktsiooni tõstmine,paigaldamine tugedele või vuukidesse, rihtimine, ajutine ja lõplik kinnitamine.
21. Millised on ehitusel peamiselt kasutatavad tõstemehhanismid? Tooge vä hemalt 3 näidet koos lühikirjeldusega.
Teleskoopnoolega kraana auto tüüpi alusvankril- Autole kinnitatud hüdrauliline tõstuk - viimastel aastatel populaarsust kogunud tõstemehhanism
ehitusplatsidel .
Tornkraana nool on kinnitatud sõrestik- või toruja torni osa külge. Tornkraana võib olla rööbastel liikuv, roniv (ronikraana) või ehitise külge kinnitatav ja kõrgusse pikendatav; tõstevõime 0,5...75t, laevaehituses kuni 450 t, haardeulatus 0...60 meetrit.
Noolkraana nool on kinnitatud harilikult veermiku raamile või sellel asuvale pöördplatvormile. Lasti ja noole kallutusmomendi vähendamiseks võidakse kasutada vasturaskust. Liikurnoolkraanade hulka kuuluvad rööbas-, raudtee -, sammuv-, auto, ratas-, roomik - ja ujuvkraanad. Eestis saadaoleva suurima liikurkraana tõstevõime on 1300 tonni.
22. Mis on tõstetraavers, mida selle abil tõstetakse?
Tõstetraaversid - erikujuliste konstruktsioonide tõsteks. Traaversi külge on kinnitatud ripptrossid või ketid. Peamiselt kasutatakse traaversit pikkade ja suurte elementide tõstmisel. Traaversi abil on võimalik vähendada kraanakonksu madalamat asendit.
23. Mida tõstetakse terastroppide abil?
Terastroppide abil tõstetakse peamiselt sarrusterast.
24. Mida tõstetakse linttroppide abil?
Linttroppide abil tõstetakse enamike materjale.
25. Kuidas muutub koormus, mida suudab vastu võtta linttropp sõltuvalt tropi kaldenurgast?
26. Kuidas hinnata linttropi kulumist?

• linttropil peab olema töökoormust lubav infosilt
  
• kui tropil on sõlm, tuleb see kõrvaldada
  
• kui tropi liiteõmblus on katkenud üle 10% pikkusest, siis tuleb tropp eemaldada
  
• kui tropi lindiniitidest on katki üle 10%, siis tuleb tropp kõrvaldada
  
• kui topi koeniidid on katki üle 5 cm pikkuselt, siis tuleb tropp kõrvaldada
  
• kui tropi lõike- või hõõrdumisviga ületab 10% laiusest, siis tuleb tropp kõrvaldada
  
• kui tropil on suured hõõrdunud pinnad, tuleb tropp kõrvaldada
  
• üldine tropi kulumine ja määrdumine on põhjuseks tropi kõrvaldamiseks,
  

kui tropp on vigastatud kemikaalidega kokkupuutel, tuleb tropp kõrvaldada kasutusest.
27. Kuidas hinnata terastropi kulumist?

• 10% trossitraatidest võib olla katki ühe trossi keeru puhul
  
• trossi Ø vähenemine kuni 7% on lubatud
  
• üksiku traadi vähenemine on lubatud kuni 40%,
  

tõstmine on keelatud kui üks keerd on täielikult purunenud
28. Kuidas hinnata kett-tropi kulumist?

• keti lülidel ei tohi olla pragusid,
  
• keti lülid ei tohi olla veninud,
  

keti lülid prakeeritakse välja, kui lüli läbimõõt on vähenenud 10% (kulumise oht on suurem keti lülide puutepunktis)
29. Kuidas mää rata tõsteparameetrid? Tehke eskiis .
Vähima tõstemasina noole tõstekõrguse määramine avaldub järgmiselt:
Hmin= h + a +c + b + p
Kus:
h - monteeritava elemendi sängituspinna kõrgus võrrelduna kraana seisupinnaga, leitakse tööjooniselt,
a - ohutusvahe teisaldatava elemendi ja montaažipinna vahel, võetakse 0,5...1,0 meetrit,
c - paigaldatava elemendi kõrgus, leitakse tööjooniselt
b - üle tõstetava elemendi ulatuva haardeseadme (tõstevahendi) kõrgus, sõltub monteeritavast elemendist,
p - kraana polüspasti/plokisüsteemi kõrgus, kraana planeerimisel võetakse polüspasti kõrguseks 1,5 meetrit
Tõsteparameetrite määramisel peab graafiliselt määrama lasti ohutuskaugused masina noolest, ohutut tõstekaugust tähised e1 ja e2. Kraana planeerimisel võetakse ohutusvaheks 1,5 meetrit.
30. Tooge ohutusnõuded tõstetöödel, vähemalt 10
1. Tõstetööde teostaja on kohustatud vajadusel töötsooni inimestest tühjendama.
2. Kasutage vaid konkreetseks tõstetööks sobivat tõsteseadet. Inimeste tõstmine koos koormaga on rangelt keelatud.
3. Inimeste tõstmiseks sobivad tõsteseadmed on eraldi tähistatud ja inimesi tohib tõsta ainult nende abil.
4. Ärge hakake ü hegi seadmega tegema tõstetöid, kui te pole kindel, et oskate tõsteseadet juhtida ja tunnete töö muid etappe.
5. Tööobjektil töötab tõstetööde juht, kellel on raadiotelefon tõstetööde juhtimiseks . Leppige tõstetööd temaga kokku.
6. Suuremate elementide tõstmise eest hoolitseb dokis tegutsev vastav töörühm.
7. Enne tõsteseadme või -vahendi kasutamist tuleb veenduda, et tõsteseade on korras, omab kasutusluba ja on tähistatud vastava aasta ülevaatuse värviga. Tõsteseadmel peab olema ka suurima lubatud tõstekoorma tähis.
8. Tõsteseadet ei tohi üle koormata ega kasutada valel otstarbel . Ülekoormus võib põ hjustada tõsteseadme varjatud kahjustumise ja selle kaudu hiljem õnnetusjuhtumi.
9. Kui kahtlustate ülekoormust või kahjustuse teket, võtke ühendust töödejuhatajaga. Tööd ei tohi jätkata enne, kui tõsteseade on üle kontrollitud.
10. Väga külma ilma korral vältige tõsteseadmete maksimaalset koormamist. Külmaga on teras hapram, mis suurendab tõsteseadmete ja -vahendite purunemisohtu.
31. Nimetage mullatööde liike, vähemalt 5. Kirjeldage lühidalt.
Raadamine on kändude, juurestiku , puude ja üksikute suuremõõduliste kivide kõrvaldamine, laadimine ja äravedamine või kohapeal likvideerimine. Tarbetud ja kõrvaldamisele määratud hooned ja rajatised lammutatakse.
Lõhkamine. Tööetapid on: kaljupinnase puhastamine, puuraukude tegemine, laengute paigaldamine ja katmine , lõhkamine, kivide laadimine ja äravedu, lõhatud pinna puhastamine.
Pinnase kaevamine . Selle tööoperatsiooni käigus kaevatakse pinnas vajaliku sügavuseni, laaditakse äraveetav pinnas transpordi-/veovahendile, teisaldatakse pinnast ehitusplatsi piires, tehakse vahelaod , kuhjatakse hunnikutesse ja mittevajalik pinnas veetakse minema.
Enne mullatööde alustamist on tähtis välja selgitada, kui palju pinnast tuleb krundi/ehitusplatsi erinevatest osadest eemaldada ja milline on täitepinnase vajadus. Tavalisemad mehhanismid on buldooser, ekskavaator ja laadurekskavaator. Pinnase transport toimub kalluritega, ehitusplatsi piires laadurekskavaatoriga.
Tagasitäide ja tihendamine . Käsitleb süvendite, kraavkaevikute ja ehituse territooriumi täitmist, tasandamist ja tihendamist.
Tagasitäitel kasutatakse buldooserit, laadurekskavaatorit, ekskavaatorit, labidatööd.
Tihendamisel kasutatakse rulli, pinnasetampi või vibraatorit.
32. Loetlege tööetapid tagasitä itel . Kirjeldage lühidalt.
1 – torustiku (drenaaž) katmine filtreeriva killustikuga;
2 – täitepinnase kuhjamine vundamendi kõrvale;
3 – kaevatud ja tagasitäiteks sobiv pinnas on kuhjatud vundamendi kõrvale;
4-6 – täitetööd 20-30 cm paksuste kihtidena;
7 – drenaaži ja vundamendi vahelise ala täide ( vineer , geotekstiil);
8 – pinnase tihendamine 10 – kontrollitakse, et torustikud on piisavalt kaitstud;
11 – kaldtee võimaldab koorma sissepoole maha laadida ;
13-15 – pinnas laotatakse 20…30 cm kihtidena;
16-18 – täide tuuakse väljastpoolt; jälgida, et ei vigastataks;
19 – täitekiht tasandatakse enne tihendamist;
20 – tihendamine on efektiivsem, kui pinnast kastame;
21 – täitekihi tihendamine vibraator -plaadiga või pinnasetambiga. Keskmiselt 4…8 käiku, sõltuvalt töövahendist ja nõutavast tihendamistastmest.
Nimetatud töödele rakendatakse 2…4 töölist.
33. Loetlegu vigu mullatöödel.
• süvend kaevatakse vale kõrgusarvuni – liialt sügava või madalana;
• kasutatakse ebasobivat täitepinnast (näiteks külmakerkelist);
• jämepurdtäidet kasutades pinnas ei tihene;
• pole tehtud mahtude korrektset arvestust ; toimuvad asjatud pinnaseveod;
• seadmed ei vasta tehtava töö iseloomule, mistõttu tööd ei kulge ettenähtud graafiku kohaselt;
• vee ärastamine organiseerimata või ebapiisav (põhjavesi, vihmavesi ), mis raskendab töötamist ja leondab pinnast.
34. Mida näitab pinnase varisemisnurk
Süvendi nõlval püsib pinnas teatud kindla nurga all, mis on omane antud pinnaseliigile ja mis oleneb ka pinnase niiskusest.
Pinnase looduslik kaldenurk mõõdetakse sümboliga ƒ (fii).
35. Loetlege võimalusi vertikaalsete nõlvade rajamiseks. Millises olukorras on vaja rajada süvenditele vertikaalsed nõlvad?
36. Nimetage erinevaid ekskavaatori tüüpe. Kirjeldage lühidalt kasutusvõimalusi.
Hüdrauliline ekskavaator on levinud mullatöömasin pinnase teisaldamiseks, ekskavaatori võimalikud lisaseadmed on:
• mitmesugused kopad ;
• hüdrauliline seade kobestamiseks;
• hüdrauliline lisanool.


Laadurekskavaator – 
- kõige laiemalt/enim kasutatud masin;
- võib kasutadapehmema pinnase kaevamisel; transpordivahendina ehitusplatsil; laadimisseadmena.
37. Kuidas määrata orienteeruvalt ühekopalise ekskavaatori tootlikkus?
Ekskavaatori tootlikkus on sõltuvuses ekskavaatorijuhi kogemustest, pinnase iseloomust ja kaevamiskõrgusest (otsekopa puhul), noole pöördenurgast ja masina konstruktsioonist. Töötsüklite arv minutis (pinnase kaevamiseks, täidetud kopa viimiseks tühjenduskohale, kopa tühjendamiseks ja tühja kopa tagasiviimiseks kaevamiskohale kuluv aeg) on 2-3.
RATU normide kohaselt on tootlikkus
- hüdraulilisel ekskavaatoril 35 m3 pinnast tunnis
- kopplaaduril 50 m3 pinnast tunnis
koos transpordivahendile laadimisega.
38. Mis on skreeper , milleks masinat kasutatakse?
Neid kasutatakse raud- ja maanteede süvendite ja mullete ehitamisel , pinnase planeerimisel ja hüdrotehnilistel ehitustel. Nendega tehakse terve mullatööde tsükkel: pealelaadimine, teisaldamine, mahalaadimine, tasandamine ja tihendamine. Skreepereid on traktoriga järelveetavaid ja isesõitjaid.
39. Milliste meetoditega on võimalik talvel teostada mullatöid?
Külmunud pinnase kobestamine toimub kas mehhanismide abil või käsitööriistadega.
• 0,65 m3 kopamahuga võivad välja kaevata kuni 0,25 m paksuse külmunud pinnasekihi;
• draglainid kopamahuga 0,5 m3 kaevavad 10…15 cm paksust külmunud kihti
Üldiselt on soovitav pinnas eelnevalt kobestada. Tavaline vahend kaasajal on ekskavaatori noole külge kinnitatav seade, mida nimetatakse hüdrovasaraks (rahvakeelne nimetus roxon).
Kasutatakse draglaini noole otsa riputatavat kuulvasarat ehk pommi kaaluga 2000…3000 kg, mis purustab ca 0,5 m paksuse külmunud pinnase kihi.
Soonimismasin/pinnasefrees töötab mitmekopalise ekskavaatori põhimõttel, freesid on kinnitatud ketile. Nn. lõikehammastega lõigatakse külmunud pinnasesse 10…14 cm laiused ja ca 130 cm sügavused pilukraavid.
40. Nimetage ohutusnõudeid mullatöödel.
• Kaevikud ja kraavid peavad olema piiratud; pimedal ajal valgustatud.

• Kraavidesse laskumine käsipuudega treppe mööda. Ülekäimiseks sillad.

• Ekskavaatori töötsoonis ei tohi viibida inimesi, samuti ekskavaatori ja laaditava veovahendi vahel.

• Pinnast laadida kallurile tagant või küljelt, mitte üle juhikabiini.

• Mehhanismide toed (roomikud, rattad , tugikäpad) peavad süvendite kaevamisel olema servast ohutus kauguses, väljaspool varisemisprismat.
41. Nimetage materjale, millest rajada müüritisi.
Savitellised , silikaattellised, Betoonist, autoklaavitud poorbetoonist ja tehis- ning looduskivist müürikivid. Müürimördid.
42. Nimetage müüritise vuukide tüüpe, tehke eskiisid .
Telliste püst- ja rõhtvuugid peavad olema mördiga tä idetud .
1.Puudulikult täidetud vuugid nõrgendavad müüritist. Välisseintes niiskumise oht.
2. Vuugi pind võib olla tellise pinnast max 3 mm sügavamal.
3.Vuukide nominaalpaksus on 12-15 mm. Rõhtvuugi kõrvalekalle 3 mm, püstvuugil max 8 mm.
43. Nimetage tööriistad müüritöödel, kirjeldage lühidalt nende kasutamist.
1. Müürikellu
2. Sama, sirge otsaga 3. Plaatimiskellu
4. Puhastuskellu
5. Müürihaamer
6. Müürihari/-pintsel.
7. Suundnöör
8. Hari
9. Vesilood
10. Nöörlood
11. Märkimisnöör
12. Pliiats
13. Mitmesugused meislid
14. Tollipulk (puidust kokku- käänatav meeter)
15. Mõõdulint
44. Kuidas korraldada müüritöid talvel?
müürisegu tuleb valmistada sooja veega (kuni +40⁰C);
valmis segatud müürisegu on lühema kasutusajaga;
soojendada enne paigaldamist seguga kokkupuutuvaid plokipindasid;
laotavat müüritist tuleb kindlasti kaitsta ilmastiku mõjude eest;
tuleb jälgida tuule tugevust (tuulekülma), näiteks õhutemperatuur -5⁰C + tuule tugevus;
10 m/s annab tulemuseks -12-14⁰C õhutemperatuuri;
müüritööde tegemine alla -10⁰C ei ole soovitav
45. Milleks kasutatakse suundnööri müüritöödel?
Suundnöö riks kasutatakse tavaliselt tamiili.
Nöör peab taluma tugevat pingutamist. Suundnöör pingutatakse nurgatugede vahele. Pikkade seinte puhul kasutatakse vahetugesid kas seinaosa keskele või tihedamate vahedega. Tellise ja suundnööri vahe igas kohas on ühelaiune; 3 mm. Tellis on õ igesti paigutatud, kui selle ülaserv on suundnööriga samas tasapinnas
46. Milleks moodustatakse müüritisse töövuugid?
Müüritis jagatakse sageli osadeks nii, et ühe- aegselt toimub töö vaid teatud alal ja jätku- kohtades jäetakse töövuugid.
Töövuugi kohal on seotisele vastav hammastus. Soovitav on töövuuk jätta vähem tä helepanu äratavasse seinaossa, näit. vihmaveetoru taha.
47. Mitmeks osaks jagunevad puidutööd, nimetage suurte rühmade juurde kuuluvaid töid?
Puusepatööde hulka loetakse väiksemat täpsust nõudvad tööd. Need tööd on välisseinte-, siseseinte -, vahelagede-, põrandate-, tellingute-, töölavade-, raketiste- ja mitmete abiehitiste rajamine.
Laudsepatöö on täpsem ja puhtam puidu töötlus. Laudsepatöödeks on uste ja akende valmistamine ja paigaldamine, samuti põrandaliistude, parketi , piirdelaudade ning sisseehitatava mööbli paigaldus.
48. Nimetage puitkonstruktsioonide eeliseid .
1. Suhteliselt suur tugevus mahukaalu kohta;

2. Puitkonstruktsioonide ehitamine on lihtne ja ei sõltu aastaajast ega ilmastikust;

3. Vähetundlik keemilistele mõjutustele;

4. Väike soojajuhtivus

5. Puidu temperatuuri lineaarpaisumise tegur on piki kiudu l=4x10-6, mistõttu temperatuurist tingitud pinged staatiliselt määramata konstruktsioonides on tühised ja neid ei arvestata;

6. Kergesti ülestöödeldav ja taastuv materjal;

7. Suhteliselt kerge ja tugev materjal eriti piki kiudu, mis võimaldab ehitada konstruktsioone avaga 100 m ja enam meetri;

8. Vastupidav tsüklilisele koormamisele dünaamiliste löökidega, mis võimaldab neid kasutada sildades ja maavärinaohtlikes piirkondades;

9. Puitu on võimalik liimida veekindlate liimidega, mis võimaldab liimida praktiliselt suvalisi ristlõikeid ja suvalise pikkusega nii sirg - kui kõverjoonelisi elemente;
49. Nimetage puitkonstruktsioonide puuduseid.
1. Puitkonstruktsioonide ebaõigel kasutamisel ja ekspluateerimisel puit mädaneb liigniiskuse ja rikneb kahjurite mõjul (keemiline kaitse ja õiged konstruktiivsed lahendused);

2. Muudab mahtu niiskuse hulga muutumisega;

3. Pideval koormamisel esinevad puidus küllalt suured plastilised deformatsioonid;

4. Tuleohtlik materjal.
50. Milleks kasutatakse ogaplaate?
Ogaplaate kasutatakse puitsõrestike ja raamide sõlmede ühenduselementidena, võimaldades nende konstruktsioonide mehhaniseeritud valmistamist . Ogaplaadid paigaldatakse ühendusele kahelt poolt spetsiaalse pressi abil, kusjuures ogade read asetatakse piki kiudu selle elemendiga, kus normaaljõud on suuremad. Ogaplaat kujutab endast tsingitud terasplaati pak- susega 1...2 mm, mille ühele küljele on stantsitud ogad
51. Kirjeldage puidu hammasliidet.
Laudade ja prusside pikisuunaliseks jätkamiseks kasutatakse hammasliidet. Hammasta- piga jätkatud prusse võib arvutustes käsit- leda kui terveid, jätkamata elemente.
52. Miks puitu immutatakse, kus immutatud puitu kasutatakse?
Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, tule kui termiitide vastu. Immutatud puitu kasutatakse eelkõige välistingimustes, eriti kohtades, kus ta jääb kontakti pinnase või veega. Kasu- tusala on lihtsatest piiretest, näiteks kas või lillekastidest. Eestis on immutatud puitu kasutatud kõige rohkem terrasside aluskonstrukt- sioonis.
53. Saematerjali õige ladustamine .

• Prussid ja lauad paigaldada vähemalt 20-30 cm kõrgusele maapinnast kividele.
  
• Kivide ja puidu vahele panna puulipid.
  
• Iga laua- või prussirea vahele panna umbes 22millimeetrised puulipid.
  
• Laudade-prusside omavaheline kaugus ühes reas peab olema umbes 2-4 cm.
  
• Ladustatud prussid katta pealt veekindla, alt tuulduva kattega.
  
• Eelistada tuleks kõvakatteid.
  
• Kattele anda vähemalt 10kraadine kalle sademevee ärajuhtimiseks.
  
• Katuse laius ja kogu virna piisav kõrgus maapinnast aitab vältida
  

vihmapritsmete sattumist saematerjalile.
Tisleritöödeks mineva saematerjali otsad katta värviga, et prussid ja lauad otstest lõhki ei kuivaks .
54. Miks kasutatakse vaivundamente?
Vaivundamente kasutatakse juhtudel, kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liiga suureks. Mõnedel juhtudel võimaldab vaivundamendi kasutamine kergemalt lahendada vundamendi rajamise tehnoloogilisi probleeme. Näiteks kõrge pinnasevee taseme korral saab vältida kaeviku rajamist allapoole pinnasevee taset.
55. Loetlege võimalusi kohtvaiade rajamiseks.
Kõigi kohtvaiade valmistamise üldine põhimõte on ühesugune – pinnasesse moodustatakse vertikaalne süvend (manteltoru puurimise , manteltoru rammimise, kruvipuurimisega jne). Süvend täidetakse betooniga ning paigaldatakse armeering. Kohtvaiade valmistamise viise on erinevaid.
Kohtvaiu on otstarbekas kasutada:
a) suurte koormustega ehitiste vundeerimiseks, eriti juhul, kui nõrga pinnase paksus on üle 15 meetri;
b) suurte horisontaal- ja momentkoormuste korral;
c) olemasolevate vundamentide tugevdamiseks;
d) olemasolevate ehitiste läheduses rajatavas vaivundamendis.
Kahel viimasel juhul saab muidugi kasutada neid kohtvaiu, mille süvistamiseks ei ole vaja rammimist (näiteks Vibrex või Franki vai).
Puurvaiu saab kasutada praktiliselt igasugustes pinnasetingimustes.
56. Mis on mikrovai , millised on mikrovaia kasutuskohad?
Enim kasutus leiavad need vaiad olemasolevate vundamentide tugevdamisel. Kuid võivad olla otstarbekad ka väikese koormusega ehitiste vundamentides, eriti kui on vaja ehitada kitsastes oludes, kus raskete ja suurte vaiaseadmete ligipääs ei ole võimalik või on piiratud. Kasutusel on mitmeid mikrovaiade tüübid. Mikrovaiad on väiksema läbimõõduga ja erineva valmistusviisiga.
57. Mis on pinnaseankur?
Pinnase ankrute levinud kasutusalaks on tugiseinte ja järskude nõlvade toestus . Ankruid süvistatakse löökpuurimismeetodil, kus puurkrooni ja injekteerimiskanaliga varustatud vardad. Tsementvesilahuga tekitatakse varda ümber betoonkeha, mis suurendab vaia külghõõret ja tõmbetugevust.
58. Tooge ohutusnõuded vaiatöödel.

• Enne vaiade paigaldamist peab tutvuma vaia paigaldusjuhendiga selgitamaks õiged töövõtted
  
• Veenduda tuleb maa sees paiknevate kaablite asukohtades, et vältida kaablite purunemist
  
• Jälgida masinate seisukorda
  
• Masinatel töötavad selleks väljaõppe saanud isikud
  
• Vaia masina liikuvate osade ümbruses on ohutsoon, mis on määratud masina juhendis.
  

• Tõstmisel kasutada jalgade lihasjõudu, seljaga tõstmine kahjustab tervist.
  
• Tõstmisel kasutada keharaskust ja kangimise põhimõttel tõstmist
  
• Pikalt sundasendis töötades on vajalik regulaarne keha sirutamine ja venitus
  

• Kasutada kuulmekaitsmeidvaiamasinaga töötamisel, piikvasara kasutamisel või nurgalihvimismasinaga vaiu lõigates
  
• Kasutada silmakaitsmeid piikvasaraga töötamisel ja nurgalihvmasina kasutamisel
  
• Kasutada keevitusmaski, kui lõigatakse metalli keevitusseadmega
  

Tööriietus peab olema helkuritega varustatud ja silmatorkav. Vajadusel kasutada helkurveste.
59. Mis on tehnoloogiakaart , tehke üldistus mullatööde tehnoloogiakaardi põhjal.
Toote (mullatöö) teostamise tehnoloogiaprotsesse käsitlev dokument.