ohtlike jäätmete jaama punkti. LAMMUTUS MEETODID. Meetodi valikul tuleb arvestada lammutatava ehitise asukohta, kõrgust, tööde ulatust ja materjali. Meetodid. *Ekskavaatori noolele kinnitatud lõnd purustiga. *Seinte langetamine trossi ja trattoriga. *Seinte langetamine heravasara lõõkiseda kraana noole otsas *Lõhkamine *Teemant saagimine *Veejoaga lõhkumine *käsitsi lammutamine. Töökorraldus ( 3 haardeala ) *Sisetarandite demonteerimine ( torustikud ära ,vahelaed, vaheseinad ära ) *Seinte lammutamine ( lammutatakse sissepoole ) *Koristamine Ohutus nõuded *Asbesti lammutamis ala piiramise kaitse, hingamisteede kaitse vahend, kaitse riietus, jäätmed sulgeda õhu tindedasse pakendisse. *Hallitus seened - neid on kõikjal, töödates tuleb kasutada respiraatorit, kaitse riietus.
elemente. Harilikult monteeritakse siin esimene kastsektsioon kompleks meetodil mille tulemusel saadakse jäik nn. majaksektsioon. Edasi monteeritakse tavaliselt diferentseeritud meetodil. Sammastega samaaegselt monteeritakse raske tehnoloogia seadmed. Paralleelselt kandekonstruktsiooni montaaziga tuleb laduda või monteerida seinu, teha põrandaid jne. Diferentseeritud montaazil paigaldatakse kraanaga järjest kõik ühetüübilised elemendid kogu hoone või selle haardeala ulatuses. Algul paigaldatakse vundamendi kannud ja sambad. Pärast sammaste rihtimist ja monolittimist paigaldatakse neile vajadusel kraanatalad koos pikisidemetega ja alles pärast seda kõik fermid ja katusepaneelid. Kannvundamendi montaaz: Kannvundamentide aukude asukohad määratakse telgristumiskohtade järgi. Aukude põhi viimistletakse käsitsi. Aukude põhjad niveleeritakse ühele rõht tasapinnale ja tasandatakse vajaduse korral kuni 10 cm paksuse liivakihiga
Kaetud tööde aktid Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks (nt. hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ja vuugid, raudbetooni armatuur jne.). Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded projektist ja antakse hinnang ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib tellija anda loa järgmise etapi töödega alustamiseks. Keerukamatel juhtudel on soovitav lisada kaetud tööde aktile iseloomulikud fotod olulisemate detailide kohta, ülesmõõtmise joonised vms
Koondatud tööd-töid, mille maht on lühikesel lõigul väga suur (sügavad kaevikus, täiedid, sillad) Linitööd osa töid korduvad pidevald terve tee ulatuses (katenditööd, märkimistööd) Ehitusvoolu parameetrid muutuvad suurused, mis iseloomustavad ehitustööde tehnoloogiat ja ehitusvoolu arendamine ruumis ja ajas: *Tehnoloogiline (töömaht, -mahukus) *Ruumiline (töörinne, haardeala) *Ajaline (Voolurütm, -samm, tehn. tsükli kestus) Kriitiline tee kõige pikem tee; määrab ehituse kestuse. Igavuse ja monotoonsuse tagajärjed: *suureneb puudumiste arv, sagenevas tööõnnetused, langeb kvaliteet ja tõuseb risk, tööjaotus viib edasisele tööjaotusele. Saavutamise indikaatorid: *Aeg -millal? *Kvantiteet-Kui palju? *Hind- Mis maksab? *Kvaliteet -Kui hästi? Kontrolli meetod: *mõõtmine *katsetus * kaetud tööde akt *protokoll
lõigul väga suur, nimetatakse koondatud tööd: sügavad kaevikud, täidendid, sood, sillad/viaduktid. 9. Selgita järjestikuse ehitusmeetodi ja voolumeetodi erinevust. 10. Selgita paralleelse ehitusmeetodi erinevust järk-järgulisest ehitusmeetodist. 11. Mis on osavool? Osavool on mingi töö tegemine haardealal. Näiteks asfaldi laotamine, rullimine jne. Osavoolu toodanguks on haardealal tehtud töö paigaldatud asfaldi kogus tonnides või kaetud m 2. 12. Mis on haardeala? objekti osa, kus töötab üks osavool (tehakse ühte tööd). Haardealad võivad olla alalised ühised kõikidele ehitusprotsessidele (ühiste piiridega), või muutuvad haardealade piirid ei lange osaliselt kokku. 13. Mis on organisatsiooniline vaheaeg ja millest see sõltub? Organisatsiooniline vaheaeg tekib voolude tasakaalustamatusest või jäetakse teadlikult ootamatute häirete leevendamiseks. 14. Mis on tehnoloogiline vaheaeg ja millest see sõltub?
Transpordiprotsess - on reeglina abiprotsess, kus materjal, konstruktsioon vms, teisaldatakse vahelattu või lõplikku asukohta. Töövõte - loogiliselt üksteisele järgnev tööliigutuste kompleks, näiteks seina sarruse sidumine püsti seistes.Tööoperatsioon - see on ühtne töövõtete kompleks. Näiteks seina sarruse valmis sidumine, kasutades selleks erinevaid võtteid, muuhulgas ka sarruse sidumist püsti seistes 4. Mis on haardeala, mis on korgusjark, mis on tooesi (toorinne), mis on tookoht? TÖÖKOHT - ala, millel paiknevad ja liiguvad tööprotsessi sooritamisega seotud töölised, töövahendid, tööobjektid ja toodang; TÖÖESI (TÖÖRINNE) - ehituse osa, mis on tehnoloogiliselt ettevalmistatud tööprotsessi sooritamiseks; KÕRGUSJÄRK -
sambareavahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m, Montaazi meetodid Hoonete karkassi võib monteerida diferentseeritud, kompleksel või kombineeritud meetodeil. Diferentseeritud montaazil paigaltatakse kraanaga järjest kõik ühetüübilised elemendid kogu hoone või selle haardeala ulatuses. Algul paigaltatakse vundamendi kannud ja sambad. Pärast sammaste rihtimist ja monolitimist. Paigaltatakse neile vajadusel kraanatalad koos pikisidemetega ja alles pärast seda kõik fermid ja katusepaneelid Kompleksel montaazil e. kompleks montaazi paigldab montaazi mehhanism algul kõik karkassi ühe sektsiooni konstruktsiooni elemendid mille tulemusena saadakse karkassi jäik ja lõpetatud kastsektsioon. Edasi monteritakse lõplikult järgmine kastsektsioon jne.
Mootorite arvult a) ühemootorilised b) kahemootorilised e tandem-tüüpi 6. Kopa mahult = suurusgrupp a) väikesed kuni 10 m3 b) keskmised kuni 15m3 c) suured kuni 25 m3 d) ülisuured kuni 80 m3. Viimane liigitus on teatud määral tinglik, sest eri firmadel võib see olla küllaltki erinev. 20. Ekskavaatorite otstarve ja liigitus. ekskavaatorid e kaevamismasinad on iseliikuvad masinad, mida kasut pinnaste kaevamiseks ja ümberpaigutamiseks puistesse või transportvahendeisse tema haardeala piirides. Liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. Tööprotsessi iseloom a) tsükliline b) pidev 2. Tööorganite arv a) ühekopalised b) mitmekopalised 3. Käiguosa tüüp a) pneumoratas b) roomik c) sammuvad d) ujuvalustel e) rippseadmena traktori või auto baasil 4. Jõuallikate arv a) ühemootorilised e grupajamiga b) mitme jõuallikaga e inividuaalajamiga 5. Pöördemehhanism a) mittepöörduvad b) pöörduvad: mittetäispöördelised ja täispöördelised. 21
a b 2. Betoonitööd 6 2.1.3 VEERERAKETIS Tööd korraldatakse haardealade viisi (A,B,C), kusjuures: Haardeala Etapp I II III IV V VI VII VIII IX 1 a 2 B A 3 c b a 4 c b a 5 c b a 6 c b a 7 c b a
JOONIS 5.19 VOOLU PLAANIMISEKS ON VAJA: · TÖÖ JAGAMINE OSATÖÖDEKS VASTAVALT TÖÖLISTE ERIALALE VÕI TÖÖJAOTUSELE BRIGAADIS · TÖÖFRONNDI JAGAMINE HAARDEALADEKS · OSATÖÖDE MAKSIMAALNE AJALINE ÜHITAMINE (JÄRGNEVA TÖÖ ALUSTAMINE EELNEVA SUHTES VÕIMALIKULT VARA) TÖÖFRONT : · KINNINE MAJAEHITUS TÖÖD KINDLAS JÄRJEKORRAS · LAHTINE LIINIEHITUSED ALUSTADA VÕIB LIINI ALGUSEST, LÕPUST VÕI VAHEPEALT HAARDEALA ON EHITISE OSA KUS BRIGAAD TÖÖTAB PÜSIVA KOOSEISUGA. ERINEVAIL OSATÖÖDEL VÕIB HAARDEALADE ULATUS OLLA ERINEV (OLENEVALT TÖÖMHUKUSEST), ET TAGADA KINDEL RÜTM. VOOLU GRAAFILINE ESITUS VÕIMALIK : 52 · TSÜKLOGRAMMINA - JOONIS 5.20 ( tööd kaldjoontena ) * JOONGRAAFIKUNA - JOONIS 5.20 ( tööd horisontaaljoontena) * VÕRKGRAAFIKUNA - JOONIS 5.8
Valitud tööjõu- normi kestus Kestus kulu täitmis in-vah tegur vah vah mas-vah 14.0 2.0 1.03 2 3.9 2.0 0.97 10.3 1.0 0.95 1 1.1 1.1 1.05 6.0 1.2 1.03 1 2.3 1.2 0.97 Haardeala 1 2 3 4 Vahetused 1 2 3 1 2 3 1 2 3 1 Tööpäevad 1 2 3 4 Rakestamine Betoneerimine Tähistus TÖÖJ
Reguleerimine: Reguleerimine toimub kabiini ees asetsevast dosaatorpumba küljel olevast seadekruvist. Eemalda suurem kaitsekork. Reguleerimine teostatakse lühikese kruvikeerajaga. Esimesel reguleerimisel võib kruvi olla raskesti pööratav, kuna ta on määritud lukustusainega. Ekskavaatorid • Ekskavaatorid on iseliikuvad masinad, mida kasutatakse pinnaste kaevamiseks ja ümberpaigutamiseks puistesse või transportvahendeisse tema haardeala piirides. Ekskavaatorid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: • Pöördemehhanism a) mittepöörduvad b) pöörduvad b1; mittetäispöördelised b2; täispöördelised Ühekopalised ekskavaatorid Ühekopalisi ekskavaatoreid kasutatakse ehituses mitmesuguste kaevamisega seotud mullatööde tegemiseks. Ekskavaatorid liigitatakse alljärgnevalt: • ekskavaatori noole ulatuse järgi • ekskavaatori käoguosa järgi
jne.Tagajärgedeks võivad olla vajumised, külmasillad, läbijooksud, ehitise ekspluatatsiooniaja lühenemine ja muud vähem või rohkem ebameeldivad nähtused. Kõigi nende ehitusvigade hilisem likvideerimine on äärmiselt vaevarikas ning kulukas, mõnikord ka lausa teostamatu. Paljude teadlike tellijate poolt on töövõtulepingu lisaga paika pandud kaetud tööde aktide nimekiri, mille ehitaja peab tellijale üle andma. Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Aktid koostatakse kolmes eksemplaris (originaal + kaks koopiat), millest üks läheb kohaliku omavalitsuse arhiivi, teine jääb ehitajale ja kolmas antakse tellijale. Kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded ehitusprojektist ja antakse hinnang ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib alustada järgmise etapi töödega. Enne ei tohi töödega edasi
annaabi.ee 
