TAPT = 8h(autotööpäevad tööl ehk tööpäeva kestvus) APT =250 päeva (tööpäevade arv (leitud arvestades aastane tööpäevade arv ja lahutades maha puhkepäevad ja veel mõned haiguspäevad) b = 0,925 (veosõidutegur) Tp-ml = 1,42h (ühe koorma peale ja mahalaadimise aeg) Leiame ühe reisi kestvuse aja: 2l k 2 * 30km Tz = + Tp-ml2b= 55,4km / h +1,42*2*0,925=3,71h vt 2* lk ehk kahekordne koorma keskmine veokaugus on vajalik seepärast, kuna veokil on kaks lõpetuspunkti, koorma mahalaadimine ja samuti peab veok alguspunkti tagasi tulema, mis teeb kokku 60 kilomeetrit. Seepärast on ka veosõidutegur b valemis korrutatud 2ga. Leiame aastase tööjõubilansi: T = APT*TAPT =250h*8h=2000h kus, T aasta tööajabilanss Aastase tööajabilansi leiame kui aastase tööpäevade arvu korrutame autotööpäevadega tööl ehk auto tööpäeva pikkus tööl. Leiame reiside arvu aastas: T 2000h
Kütuse hind jaemüügi hinnast franco ettevõte on 11,4% odavam. Seega saime kütuse hinnaks franco ettevõttele: 1,25411,4%=1,111 /l kohta. Pilet 5 1) Veetranspordi valiku kriteeriumid: 1) miinimumkulutused vedudele, 2)maksimaalne transpordi läbilaskevõime, 3)minimaalne kauba kadu vedamisel, 4)minimaalne aeg kaup teel, 5) valmisolek navigatsiooniperioodil igal ajahetkel, 6) madal risk kauba hilinemisele. 2) Koorma keskmine veokaugus ja tonni keskmine veokaugus Autopargi tootlikkus sõltub oluliselt ühe tonni keskmisest veokaugusest (lt).Tonni keskmise veokauguse saame veotöö tonnkilomeetrites jagades töömahuga tonnides. Koormaga sõidu kaugust näidatakse koorma keskmine veokaugus (lk). Lk saame veosõidu (s.o koormaga läbitud tee) jagades reiside arvuga aastas. 3) Kuidas mõjutab veosõiduteguri muutmine transporditöö omahinda? Veosõidu tegur peaks reeglina olema suurem kui 0,500
Kodutöö: Omahinna arvutamine buss: VOLVO 280000 (BM bilansiline maksumus) q - 52 (kohtade arv) Lk - 100km (veokaugus edasi-tagasi) Oa - 0,5 h (ooteaeg) Kk - 65 km/h (keskmine kiirus) 65 periood 1 aasta Tööpäeva pikkus- 4h Antud tingimuste juures on ühe reisi kestvus: R = Lk / Kk + Oa = 100/65+0,5 = 2,038 tundi Kolme kuu jooksul on buss sõidus (3-e kuu tööaja ressurss): Laupäevi 13, pühapäevi 13, riiklikke pühi 1, haiguspäevi 4, tehnohoolduses 2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg: Ta = (Apk 365 Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte +...
Art nr Description / T öö kirjeldus Mõõtühik Maht Ühiku hind us+tranport Maksumus 4010 Liivast aluskiht, h=50cm m3 17600 35,4 1964208 623040 Materjal Maht Ühik Mahukoefitsent Materjali hind Veokaugus EEK/t Ühik Veokoefitsent Materjal+vedu Kogumaksumus Liiv 17600 m3 1,7 35,4 30 km 0,75 1732368 1964208 Tihenduskoefitsent 1,1 Tabel 13. Liiva maksumus. Materjal+vedu+töö.
1)projekteerida teede kõverusraadiused vastavalt masinate pöörderaadiusele 2)näha ette ümberpööramiskohad ARVESTADA EHITUSEHNOLOOGIAT 1)laoplatside paigutus 2)autotranspordi liikumise skeem ilma liigse manööverduseta 3)ratastelt montaaz - haagiste seisukohad jne 2.TRANSPORDIVAHENDID EHITUSEL KASUTATAKSE JÄRGMISI TRANPORDIVAHENDEID: 1)kallurid 2)spetsmasinad: haagised, treilerid, paneeliveokid VAJALIK AUTODE ARV Q veoste mass arvutusperioodil, t q auto kandejõud, t l veokaugus, km VAJALIK AUTODE ARV SÕLTUB 1)veoste massist arvutusperoodil, 2)auto kandejõust, 3)veokaugusest, 4)pealelaadimise kestusest, 5)mahalaadimise kestsest, 6)manööverduskestusest, 7)auto tehnilisest kiirusest MONTAAZ RATASTELT Transpordi organiseerimine: 1)ehitusmaterjalide laoplatsid paigaldada nii, et poleks vaja materjale mitu korda ümber tõsta 2)laoplatside pinna vähendamiseks on otstarbekas korraldada montaaz ratastelt
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut MS.0715 LOGISTIKA MAAMAJANDUSES Variant A 9; D 6 Juhendaja: E. Plaan majdr. Koostas: Kadi Tsimmer, MS III (stat) Tartu 2011 Algandmed: 1. Koorma keskmine veokaugus lk, km 60 km 2. Kandevõime q, t 32 tonni 3. Kandevõime kasutamise tegur staatiline Cs 0,855 4. Tööpäeva keskmine pikkus Tapt 10 tundi 5. Keskmine tehniline kiirus vt- km/h 63,4 km/h 6. Tööpäevade arv APT 270 päeva 7
Skreeperid- pinnast järjestikku kaevates, teisaldades ja laotades. Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast. Pinnase töötlemine skreeperiga on 2...2,5 korda odavam kui ekskavaatoritega. Kasutatakse -mitmesugustel töödel hüdrotehnilises, transpordi- ja tsiviilehituses. Neid rakendatakse kanalite kaevamisel, tammide ja paisude ehitamisel, mullete rajamisel, süvendite kaevamisel, avamis- ja muudel abitöödel. Haakeskreeperite ratsionaalne veokaugus on kuni 500 m ning liikurmasinail kuni 5...8 km. Skreepereid liigitatakse:kopamahu järgi: väikese (kuni 5 m3), keskmise (6...15 m3) ja suure (üle 15 m3) mahuga; agregaatimisviisi järgi: haake-, poolhaake- ja liikurskreeperid;juhtimisviisi järgi: tross-plokk- ja hüdrojuhtimisega; laadimisviisi järgi : liikumisjõul laaditavad (veduki või tõukuri mõjul) ja sundlaadimisega (elevaatoriga); kopa tühjendusviisi järgi sund-, poolsund-ja vabatühjendusega.
Lihtreisiks keskmine kiirus: V�= � / �� 24 kus: � – millide arv Tk – ööpäevade arv Käiguaja koefitsient arvutatakse: K��= Σ����/ Σ���� kus: K�� – käiguaja koefitsient �� – laeva käiguaeg �� – laeva ekspluatatsiooniaeg Seisuaja koefitsient arvutatakse: K��= Σ����/ Σ���� Puhtad lastimis/lossimisnormid: ��= ΣQ / 15 Lasti keskmine veokaugus arvutatakse: K��= ΣQL / ΣQ Ballastreisi koefitsient arvutatakse: ��= Σ����/ Σ��� kus: �� – ballastreisi koefitsient �� – ballastreisi osa pikkus Puhta kandevõime ühe tonni tootlikkus ekspluatatsiooni ööpäevas määratakse: Ttoot = ∑QL / ∑ DpTe Tabel 6. Kvalitatiivsed näitajad GRINNA Koormatuse koefititent Kk 0.89
Vase rafineerimine aga nõuab palju elektrienergiat ning osa toorainest veetakse seetõttu Lõuna riikidest ka Põhja riikidesse. Alumiiniumitööstus on näide sellest, et tooraine ja selle töötlemise asukoht võivad geograafiliselt erineda. Kergeid värvilisi metalle on suhteliselt odav transportida ning seetõttu läheb ekspordiks ka 1/3 maailma boksiiditoodangust (nt Gunea transpordist moodustab see üle 70%). Boksiidi keskmine veokaugus maailmamerel on 7000km. Alumiiniumi sulatamine on väge energiamahukas, ühe tonni alumiiniumi saamiseks vajatakse 14000kWh energiat. Tänapäevaks on alumiiniumi tootmismaht kasvanud 26mln tonnile. Suurimad boksiidi tootjad on austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaika. Suuremad alumiiniumitoodanguga riigid on Hiina, Venemaa, Kanada, USA. 6.väärismetallide geograafia maailma suurim kulla ja plaatina tootja on Lõuna Aafrika vabariik. Veel leidud riigis uraani,
Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korru...
20 8. VEOKITE VAJADUSTE ARVUTUSED Vajalike kallurite töötsükli arvutamiseks kasutati all pool esitatud valemit (1) [20]: 120l t t =t 1+ +t 2 +t m , Vk (1) kus: tt - kalluri tsükli pikkus (min); t1 - laadimiskestus (min); l - veokaugus (km); Vk - kalluri keskmine kiirus (min); t2 - mahalaadimise kestus (min); tm - manööverdusaeg (min). Kallurautode koguse leidmiseks on kasutatud alljärgnevat valemit (2) [20]: Qt t n= , (2) t aq kus: n - vajaminevate kallurite arv;
ekspediitor. 10. Kes peab teavitama klienti kauba saabumisest kliendile jaama? Kliendile kui saajale peab raudteejaama kaubakontor teavitama kauba või saadetise saabumisest. 11. Alates millisest kaubaveomahust kuus saab sõlmida EVR Cargoga kaubaveoalase koostöölepingu? Raudtee kaubavedu on mõeldud suurte kaubakoguste teisaldamiseks. AS EVR Cargo on oma veotingimustes arvestanud, et min. veetav kaubakogus on 35 t, veokaugus üle 101 km. Marsruutrongis on minimaalselt 57 tingvagunit üheliigilist kaupa. 12. Millise etteteatamisajaga peab kauba saatja esitama raudteele oma tellimuse ning mitmes eksemplaris? Kaubasaatja esitab raudteele oma tellimuse vähemalt 15 päeva enne planeeritavat kuud kolmes eksemplaris. 13. SRÜ riikidesse eksportkauba veoplaanid esitatakse 20 päeva enne planeeritava kuu algust. 14. Mille alusel vagunite tellimusi täidetakse (vaguneid jagatakse)? 15
sobilike puiste ja raskete kaupade veoks; pikemad vahemaad kaetakse kiiresti ja odavalt; kaupade massiline vedu on suhteliselt odav; teenuse kvaliteedi pidev tõus (terminalide ja kiirraudteede arendamine); sotsiaal-ökonoomiline eelis (madalam energiakulu, väiksem maavajadus, suhteliselt väiksem õhu saastamine); ajaline eelis (nädalavahetus, pühad). Raudteetranspordi puudused: minimaalne ökonoomne veokaugus 600 - 700 km; vajalik regulaarne sagedus ja teatud kaubamaht; kõrged terminalikulud; madal kättesaadavus/juurdepääsetavus; topelt käsitsuse vajadus tõstab ooteaega ja kulusid; raudtee infrastruktuuri arendamine on ajaliselt ja rahaliselt mahukas; mittepaindlik veoviis vajades pikaajalist etteplaneerimist; erinev infrastruktuur (Ida-Lääs). Järeldus raudteetranspordi kohta. Rongidega saab vedada suuri kaubakoguseid suhteliselt
2) püsiv-, muutuv- ja segakulud- Muutuvkulu on näiteks kütus, püsivkulu on palk, üür, kindlustus,sideteenused. Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. 3) sõidukist, marsruudist ja veomahust sõltuvad kulud (st otsekulud), püsivkulud (~ tootmise kaudkulud), ühiskulud – Kulud sõltuvad järgmistest: reisijateveokäive (sõitjakm); QM - kaubaveokäive (neto tonnkm); T - kauba kaal; N - transpordivõrgu kogupikkus; L - keskmine veokaugus. Jaotus- ja terminalikulud (nt: iseloomustage terminalikulude olemust ühe lausega – ressursikulud, mis tekivad iga reisi alguses ja lõpus)- Jaotuskulud – pakkimis- ja korjekulud + ladustamiskulud+ kauba kaod. Terminalikulud – ressursikulud,mis tekivad iga reisi alguses ja lõpus. Cd=Cp+Cs+Cl, kus Cp – pakkimis- ja korje-(tagasutuste) kulud; Cs – ladustamiskulud Cl – kauba kaod (veakulu).
Materjali vedu Caterpillar 730 materjalimahukaal 2,20 t/m3 T Vahetuse pikkus 8,00 h Kt veokitööaja kasutegur 0,85 qa veoki kandevõime 28,10 t veoki mahutavus 12,77 m3 kasti täitmiseks vajalik kopatäite arv 2,33 L veokaugus 3,50 km Vk koormatud veoki kiirus 31,20 km/h Vt tühjaveoki kiirus 43,50 km/h kopatäielaadimise aeg 38,00 sek koorma mahalaadimise aeg 120,00 sek manööverdamise aeg 60,00 sek
kasusjäätmevedu peaks olema odavam kui prügilasse vedu. On ette näha, et omavalitsused hakkavad jäätme- tekitajailt ja veofirmadelt nõudma korralikku aruandlust. Iga veofirma peab täpselt teadma , kuidas jäätmed jõuavad tekkekohast kõrvalduspaigani. Sortimise lihtsustamiseks tuleks konteinerimärgistus kogu rigid ühtlustada, nt roheline värv võiks tähistada prügi, kollane vanapaberit ja valge värvitut klastaarat. Enamik Eesti väikeprügilaid suletakse. Veokaugus suureneb ning veokulude vähendamiseks on omavalitsustel otstarbekas luua ümberlaadimispaigad või jaamad. Neisse saab lihtsate vahenditega sisustada sortimiskeskuse. Jäätmevoogliiguks siis skeemi järgi: Tekkekoht sortimine kogumine vedu töötlemine kõrvaldamine (ladestamine prügilasse.) 9 Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Tänapäeval elatakse arenenud riikides kyllaltki pillavalt. Materiaalseid
V= / kus: millide arv Tk ööpäevade arv Käiguaja koefitsient arvutatakse: K= / kus: K käiguaja koefitsient laeva käiguaeg laeva ekspluatatsiooniaeg Seisuaja koefitsient arvutatakse: K= / Üldised ja puhtad lastimis-lossimisnormid arvutatakse alljärgnevate valemite alusel: Üldised lastimis/lossimisnormid: Mü = Q/Ts kus: Mü üldine lastimis- või lossimisnorm Ts laeva kogu seisuaeg Q üldine lastikogus Lasti keskmine veokaugus arvutatakse: K= QL / Q 32 Ballastreisi koefitsient arvutatakse: = / kus: ballastreisi koefitsient ballastreisi osa pikkus Puhta kandevõime ühe tonni tootlikkus ekspluatatsiooni ööpäevas määratakse: Ttoot = QL / DpTe Delta Pioneer Deep Blue Koormatuse koefititent Kk 0.98 0
1.) Transpordialaste seaduste või määruste väljaandmine. 2.) Autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, keskkonnakaitse. 3.) Transpordi infrastruktuuri rajamine ja käigushoidmine. 4.) Transpordimaksude kehtestamine. 5.) Transpordilubade ja litsentside väljaandmine, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamine. 66. Transpordituru segmentimine. 1.) Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. 2.) Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii suuruse ja veoaja alusel. 73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid. 1.) Tootmise globaliseerumine. 2.) Teenuste sisseostmine. 3.) Soov paindlikuma ja täpsemalt reageeriva tarneahela järele. 4.) Kasvavad IT võimalused. 5.) Tarneahelate ühendamine. 6.) Heade töötajate arendamine. 74
1.) Transpordialaste seaduste või määruste väljaandmine. 2.) Autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, keskkonnakaitse. 3.) Transpordi infrastruktuuri rajamine ja käigushoidmine. 4.) Transpordimaksude kehtestamine. 5.) Transpordilubade ja litsentside väljaandmine, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamine. 66. Transpordituru segmentimine. 1.) Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. 2.) Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii suuruse ja veoaja alusel. 73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid. 1.) Tootmise globaliseerumine. 2.) Teenuste sisseostmine. 3.) Soov paindlikuma ja täpsemalt reageeriva tarneahela järele. 4.) Kasvavad IT võimalused. 5.) Tarneahelate ühendamine. 6.) Heade töötajate arendamine. 74
kinnitus ei tohi ulatuda väljapoole. Vedude klassifikatsioone - Aeglased veod ehk tavalised kaubarongid - Kiirveod (nt kiirestiriknevate kaupade veod) - Kaubapagas (kaupade vedu reisirongidega) - Marsruutrongid Tariifi koosseis: infrastruktuuri kasutustasu, veotasu, soodustus oma vagunite või vedurite kasutamise eest ning sõltuvalt kaubagrupist ja vagunitüübist. i. Minimaalne kogus ja veokaugus, millest algab tariifiarvestus Vagunsaadetis netokaaluga 25 tonni ja 100+ km. ii. Kohustuslikud ja valitavad lisateenused Kohustuslikud: teenused, millised tulenevad rahvusvahelistest veo- ja majandustingimustest. Pakutavad: teenused, milliseid raudtee osutab, kuid mille tellimine sõltub kliende vajadustest (nt vedurite tellimine manöövritöödeks).
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist; Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi. 3. Varude täiendamiseks kasutatavad tellimismeetodid ( fikseeritud tellimuspunkt ja fikseeritud inter...
paneeliveokid VAJALIK AUTODE ARV Q x tt n= q x ta Q - veoste mass arvutusperioodil, t q - auto kandejõud, t tt - auto töötsükli kestus, min ta - arvutusperioodi pikkus, min (v.a. garaažist kohale- ja tagasisõit) 120 l tt = tpl + + tml + tm , min. v tpl - pealelaadimise kestus, tml - mahalaadimise kestus, tm - manööverduste kestus, l - veokaugus, km v - auto tehniline kiirus, km/h MONTAAŽ RATASTELT VAJALIK VEDUKAUTODE ARV 120 l + t + t ep t v m= a x tm l - teisalduskaugus, km v - veduki sõidukiirus, km/h tep - haagise vahetamise kestus ehitusplatsil tt - haagise vahetamise kestus tehases a - korraga kohaletoodavate detailide arv, tk. tm - detaili monteerimise kestus, min. VAJALIK HAAGISTE ARV
Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masi...
killustik, 100 enne suurim lubatud kiires 50 km/h ja vahetult enne pindamist läbi sõidu keelu märk. 51) Must segu võib segada soojalt või külmalt, tsükkel või pidev toimega statsionaalses või teisaldavas seguris - mustsegude valmistamisel pikema ajalise hoidmiseks jahutatakse laos ringi laadimisel -30C. Soovitatav ladustamis kõrgus on kuni 2m. 52) Asfaltsegu koormad tuleb katta kattega. Kui AS veetakse selleks mitte kohandatud veokiga siis on suurim lubatud veokaugus KMA 30km ja ülejäänud AS telija ja töötegija vahelises kokku leppes fikseeritakse töölevõtu lepingus. 53)Kattekihil panemisel ei või õhu temp olla alla +5C -aluse panemisel ei või õhu temp olla alla +0C -KMA panemisel ei või õhu temp olla alla +10C laotava kihi vähima lubatud paksused TAB, PAB, KAB 1,67 D, kuid mitte alla 2,5cm KMA 2,2D kuid mitte alla 2,5 cm Lubatud MAX kihi paksus 3,1D. 54) Põikvuuk tehakse sirge ja risti sõidurajaga või sellset kuni 30 kraadise nurga all
; ta - arvutusperioodi kestus (arvestades aega garaazist trassile ja garaazi tagasi sõitmiseks; betoneerimise puhul on selleks väärtuseks betoneerimise kestvus) min.; q - transpordivahendi kasulik kandejõud t/m3. 9. Kuidas arvutatakse transpordivahendi tootsukkel? Tooge valem ja selgitage. Transpordivahendi tsükli (tt) kestus arvutatakse valemiga kus: t1 - laadimiskestus min.; l - veokaugus km; t2 - mahalaadimiskestus min.; tm - manööverdusaegvk - keskmine kiirus km/h Üldjuhul võetakse ehitustranspordi arvutmisel keskmiseks kiiruseks 30 km/h. 10. Kirjeldage ehitusplatsi tee minimaalseid mootmeid. Ehitusplatsi sõidutee laius on tavatöödel minimaalselt kolm meetrit. Ehituse teede planeerimisel peab arvestama masinate minimaalsete pöörderaadiustega ning manööverduseks vajaliku tee laiusega
Kuivamisel okkad ja lehed varisevad ning seetõttu väheneb ka mineraalainete kadu metsast. Joonis 11. Ladustatud laasimata peentüved, P. Muiste foto. Hakkpuit raiejäätmetest Raiejäätmete kogumine ja töötlemine on töömahukas, sest need on väikese mahukaaluga ja langil hajutatud. Väikese energiasisalduse tõttu on ka transport kallis ja majanduslikult tasuv veokaugus piiratud. Seetõttu raiejäätmetest hakkpuidu tootmine nõuab hoolikalt läbimõtlemist. Pehme pinnasega lankidel tuleks raietööd planeerida talveks, et vältida laasitud okste kasutamist oksapadjana kokkuveoteedel. Mulla ja kividega segunenud materjal hakkpuidu tootmiseks ei sobi. Raiejäätmete kogumine on hõlpsam, kui raie käigus laasitud oksad ning ladvad paigutada kokkuveoteede kõrvale vaaludesse või hun- nikutesse (Joonis 12)
veotakistus oleneb aastaajast, tee olukorrast ja liikuvast koosseisust (talvel 8...22 kg/t). Vahetuse tootlikkus arvutatakse valemiga T te Tv = -------------- · Q m3, (6.2.2.3) l · t1 + t2 + t3 kus: t on vahetuse kestus min; te aeg ettevalmistusteks min; t1 ühe kilomeetri läbimise aeg mõlemas suunas min; t2 ja t3 peale- ja mahalaadimise aeg min; l keskmine veokaugus km. Hobukokkuveol kasutatavad veovahendid Puidu kokkuveol on kasutatud väga mitmesuguseid veovahendeid. Talvel kasutatakse kokkuveol palgikelkusid, regesid ning lohisteid, suvel vankreid, nende esi- või tagaosi, spetsiaalseid ratashaagiseid, kelkusid. Põhiliselt kasutatakse tänapäeval kummiratastega vankreid, poolvankreid, ja lohisteid. . Vankriga kokku vedades tuleb puit käsitsi peale ja maha laadida, mis on füüsiliselt raske ja aeganõudev töö
· DETAILI MARK · DETAILIDE ARV REISIL · DETAILIDE MASS · DETAILIDE TEHASEST VÄLJUMISE JA PLATSILE SAABUMISE AJAD TRANSPORT PENDEL- VÕI SÜSTIKSKEEMI JÄRGI PENDELSKEEM 1 VEDUK JA 1 HAAGIS SÜSTIKSKEEM - 1 VEDUK JA 3 HAAGIST TEHASES TEEL PLATSIL VEDUKITE ARV: Nv = Tt / Tm Tt - TRANSPORDITSÜKLI KESTUS Tm ÜHE REISI DETAILIDE MONTAAZI AEG ( MINUTITES) Tt = T1 + 2L / V x 60 + T2 T1 , T2 - HAAGISTE VAHETAMISE AEG TEHASES JA PLATSIL L VEOKAUGUS km V - ARVUTUSLIK TRANSPORDIKIIRUS km / t 58 HAAGISTE ARV Nh = N V + 2 5.8. EHITUSE KALENDERPLAANID TÖÖDE KALENDERPLAANID 1) KOOSTATAKAS JOONGRAAFIKUTE, VÕRKGRAAFIKUTE VÕI TSÜKLOGRAMMIDE ALUSEL · TERVELE EHITUSELE . SAGELI KOOS PROJEKTEERIMISTÖÖDEGA. TÖÖETTEVÕTU LEPINGU LISA. ORIENTEERITUD TELLIJALE. AGREGEERITUD. AJAINTERVALLIKS KUU VÕI NÄDAL
Tegevuse parameetrid - laokäive Laokulud. Tööjõud, hoone rent, halduskulud, sisseseade kulud, toimimisega seotud, ostetud teenused, rendi ja liisingutingimused, varade kulum, varadesse seotud paitali intressikulu, ettevõtte sisesed arvestuslikud kulud. Transpordiliigid, konteinerveod, intermodaalne transport Kiisler ptk 8 lk 233-248 Märksõnad: liikide põhimõttelised eelised ja puudused, konteinervedude kasulikkus Maksumus, kattevõime, veokaugus, mahutavus, kiirus, kahjustumine Intermodaalne transport mitu veoliiki, üks vedaja. Vastutuse määravad veodokumendid, veetav kaup on kogu veoprotsessi kestel kindlas veoühikus (konteiner, treiler vms), veoprotsessis kasutatakse vähemalt kahte veoviisi. Eelised : vähendab kauba käitlemise kulusid Kauba pakendamisnõuded ei ole ranged Vargused raskemini teostatavad Saab kasutada ajutise laona Puudused
transpordimaksude ja -lõivude kehtestamisega (kütuse aktsiisimaks, saastemaks, teedemaks) transpordivahendite tehniliste normide kinnitamise või muutmisega (transpordivahendite massi ja pikkuse piirangud) transpordilubade ja litsentside väljaandmisega, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamisega. Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii ja veoaja alusel (joonis 10 ). 28 SUUR VÄIKE VEOSEPARTII SUUR SUUR
) EL prognooside kohaselt aastaks 2010 konteinerisaadetiste arv kahekordistub. Maailma suuremate konteinerisadamate käive kasvab 7-10% aastas. 1998.a. moodustasid veosekäibe järgi kombineeritud veod 15,6% kõikidest EL merevedudest (1991.a. 9,0%), 25,8% kõikidest raudteevedudest (1991.a. 14,1%) ja 8,6% kõikidest siseveevedudest (1991.a. 5,1%). Transpordiliigi valik. Teoorias määrab kasutatava transpordiliigi veose suurus ja veokaugus vastavalt alljärgnevale tabelile. Praktikas tuleb arvestada ka selliseid faktoreid nagu nõutav transfitaeg ja teenuste usaldusväärsus. Eestis tuleb arvestada ka seda, et raudteetransport Euroopasse äärmiselt keerukas ning kulukas (regulaarse raudteeühenduse puudumine, erinev rööpmevahe Euroopa raudteega.) Kolmandad pooled transporditegevuses Ekspedeerijad Agenteerijad: teenindavad laevu sadamas. Laevade sisse-, väljavormistamine sadamasse
süstiktõstuk, kõrgkomplekteerimis- või kombitõstuk. Kõrge peenkaubalao korral on ainus alter- natiiv kõrgkomplekteerimistõstuk. Välitingimustes asuvates ladudes peaks olema valikuks kas diiselmootoriga vastukaaltõstuk või neljasuunaline liikuvmastiga tõstuk. Laotehnika soetamisel tuleks arvestada järgmiste kriteeriumidega: · ühilduvus lao muu tehnika ja tehnoloogiaga · tõsteseadme mõõtmed · optimaalne veokaugus ja/või tõstekõrgus · investeeringu maksumus, hooldus- ning remondikulud · hoolduse ja remondi korraldatus · järjestikune tööaeg akude vahepealse laadimiseta Laohoone planeerimine Hoonete planeerimine algab krundi planeerimisest. Hoone asend krundil määratakse krundi kuju järgi. Hoone asukohaks krundil määratakse selline koht, kus on võimalik edaspidi hoonet laien- dada. Hoone asukoha määramisel krundil tuleks kohe kindlaks määrata ka selle võimalik laien-
Pinnase töötlemine skreeperiga on 2...2,5 korda odavam kui ekskavaatoritega, sest suureneb tootlus ühe inimese kohta, ei ole vaja muid teisaldusvahendeid ja tunduvalt väheneb teenindava personali arvukus Skreepereid kasutatakse mitmesugustel töödel hüdrotehnilises, transpordi- ja tsiviilehituses. Neid rakendatakse kanalite kaevamisel, tammide ja paisude ehitamisel, mullete rajamisel, süvendite kaevamisel, avamis- ja muudel abitöödel. Haakeskreeperite ratsionaalne veokaugus on kuni 500 m ning liikurmasinail kuni 5...8 km Eestis on kasutatud põlevkivikaevandustes, hüdrotehniliste ehituste (veehoidlad) juures. Skreeperitel on lihtne konstruktsioon ja neid on lihtne juhtida nad on tootlikud, hea manööverdusvõimega ja mobiilsed ning nende ekspluatatsioon ja töökorraldus pole keerukad. Koosneb kopast , mis täitub edasiliikumisel selle süvistamisel pinnasesse, tühjendatakse kas kallutamise või liikuva tagaseinaga, kopa tõstesilindrid; luuk ja selle luugi
• kauba liik • tarnesagedus, veograaik • veoks kuluv aeg • veokulud – kogukulu, ühikukulu (€/kaubaalus; €/ldm; €/t; €/m3; €/TEU) • tarnekindlus • veokaugus, ka geograailine asukoht • saadetise suurus, mõõtmed • kauba omadused • pakend • kauba väärtus • laadimistingimused • tarnetingimused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
