Mullatööde tehnoloogiakaart (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Tehnoloogia

5 VÄGA HEA

SISUKORD

1.1. Hoone osade harjutustöö dokumetatsioon 4
2.1. Tööde loetelu 5
2.2. Tööprotsesside kirjeldus 5
3.1. Pinnase eemaldus 7
3.2.Kaevetööd 7
3.3. Täitetööd 7
3.4. Haljastuskihi rajamine 8
5.1. Töödemahud 10
7.1. Masinad 13
8.1. Kasvupinnase koorimine ja ladustamine 23
8.2. Mineraalpinnase kaeve ja utiliseerimine 23
8.3. Tagasitäide perimeetril 24
Lisa 1. Kalendergraafikud 32
Lisa 2. Masinate liikumisskeem 33
Lisa 3. Vundamendi lõige 34

SISSEJUHATUS

Mullatööd moodustavad ühe osa tervest hoone ehitus protsessist. Eesmärgiks on koostada mullatööde projekt lähtudes õppeaines „Hoone osad“ läbi töötatud hoone andmetest ning konstruktsioonidest.
Töö teostatakse kasutades „ Tehnoloogia I“ e-kursusel esitatavaid õppematerjale ning vormistuse aluseks on Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjaliku vormistamise juhend.

HOONE OSADE LÄHTEÜLESANDE LÜHIKIRJELDUS JA OBJEKTI AJUTISED EHITISED

Hoone osade harjutustöö dokumetatsioon

Hoone põhi parameetrid on järgmised:

pikkus – 28,72 m;
laius – 10,960 m;
korruste kõrgus – 2,8 m;
korruste arv – 2 ning hoonel on ka keldrikorrus ;
sokli kõrgus – 1,0m;
välissein – Columbia -Kivi, stüreen, Columbia-Kivi;
põrand – hoone toetub keldri põrandaga killustikalusele.

Krundi suurus on 2000 m² (40x50 m) ning objekt on ümbritsetud piirdeaiaga, mille pikkuseks on 180 m. Töölistele on objektil tagatud üks soojak ning lisaks on valvurile ettenähtud eraldi soojak. Objektil on ka kaks välitualetti. Vundamendi lõike leiab (Lisa 3). Piirdeaia ja soojakute hinnad on esitatud tabelis 1. [1] [2]
Tabel 1
Piirdeaia ja soojakute kogused ja maksumus
Nimetus
Kogus
Ühik
Periood, kuu
Ühiku hind, €/kuu
Kokku hind, €
Piirdeaed (2,3x1,2m)
150
tk
1,5
0,07
535,5
Soojak
1
tk
1,5
180
270
Valvuri soojak
1
tk
1,5
180
270
Välitualett
2
tk
1,5
54
162
Kokku KM-ga 1522,7

MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART

Tööde loetelu

Teostatavate tööde loetelu on järmine [3]:

krundi märketööd;

kasvupinnase eemaldus ehk koorimine;

mineraalpinnase eemaldus;

killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla;

geodeetilised märgid taldmiku plokkidele;

vundamendi taldmikuplokkide paigaldus;

vundamendi seina plokkide paigaldus;

monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele (betoonvöö vajadus sõltub projektist);

süvendi tagasitäide;

haljastuskihi rajamine

Tööprotsesside kirjeldus

Krundi märketööd

Ennem mullatööde alustamist tuleb geodeetiliste tööriistate abil maha märkida ehitis ning seejärel määratakse vundamendisüvendi mõõtmed. Tööd alustatakse telgede mahamärkimisest, mis tuvastatakse ümbritsevatest hoonetest ning punase joone abil. [4]

Kasvupinnase eemaldus ehk koorimine

Kasvupinnase eemaldamiseks on vajalik ekskavaator , mis tõstab kaevatud pinnase kallurautole. Kallur transpordib selle 0,2 km kaugusele, et hiljem kasutada tagasitäitena. [4]

Mineraalpinnase eemaldus

Mineraalpinnase eemaldamiseks on vajalik ekskavaator, mis tõstab kaevatud pinnase kallurautole. Kallur transpordib selle 3 km kaugusele ning utiliseeritakse täielikult. [4]

Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla

Vundamendi taldmike alla rajatakse 0,3 m paksune killustikukiht. Killustik laotakse ühtlaselt kaevatud pinnase põhja ning seejärel tihendatakse, et oleks võimalikult ühtlane alus. Taldmikuplokid paigaldatakse tihendatud killustikukihile. [4]

Vundamendi taldmikuplokkide paigaldus

Taldmikublokkide paigaldamiseks tuleb esmalt tasandada süvend killustikuga ning seejärel paigaldatakse vundamendi taldmikublokid lindina killustikpadjale. Taldmikublokkide tõstmiseks kasutatakse enamasti kraanat. Paigaldatud vundamendiblokkide võimaliku nihkumise vältimiseks täidetakse vundamenditagused pinnasega, mis tihendatakse mehhanismidega. [4]

Vundamendi seinaplokkide paigaldamine

Vundamendi seinaplokid paigaldatakse taldmikule ning seotakse omavahel 20 mm paksuse mördikihiga. Esimene ning viimane mördikiht armeeritakse. [4]

Süvendi tagasitäide

Süvendi tagasitäidet hakatakse teostama , kui vundament on valmis. Süvendid jagunevad kaheks, üks on hoonealune ning teine on perimeetri ümbrus. Oluline on tähelepanu pöörata suurtele kividele, mis ei lõhuks süvendisse tehtud kommunikatsioone. Tagasitäite pinnas tihendatakse, et jääks ühtlane kiht. [4]

Haljastuskihi rajamine

Kooritud kasvupinnasest rajatakse hoone vundamendi perimeetrile haljastuskiht, kuhu vajadusel külvatakse uus muruseeme. [4]

TÖÖDE KVALITEEDINÕUDED

Pinnase eemaldus

Pinnase eemaldamisega tuleb toimida vastavalt projektdokumentide kohaselt. Pinnased kogutakse projektis esitatud mahtudes ning ladustatakse nii, et ei toimuks pinnase paakumist. [5]

Kaevetööd

Süvend tuleb rajada, toestada või astmestada kaevetööde projekti alusel ning töömeetodid peavad olema projektdokumendis esitatud. Kaevata tuleb ette nähtud ulatuses ja nii, et tingimustest olenemata ei tekiks varinguid. Lõppkaeve kaevamisel tuleb olla ettevaatlik, et ei rikutaks pinnase struktuuri ning põhi jääks võimalikult tasane . Eriti oluline on see peeneteraliste pinnaste korral. Kahjustuste vältimiseks tuleb kaevetööde ajal arvestada ka tööohutuse nõuetega. Süvendi põhja kõrgus ei tohi erineda projektis määratud kõrgusest rohkem kui 0 mm... -100 mm ning põhjas ei tohi olla vettkoguvaid vajumeid. [5]

Täitetööd

Mulle tehakse ühtlase paksusega, rõhtsate ja täislaiuses kihtidena. Kihi paksus ei tohi olla üle 0,7 m. Mulle laius peab olema selline, et tihendatult on see nõutud mõõtmete kohane. Optimaalse niiskuse saavutamiseks lisatakse vajadusel tihendatavale kihile vett, kus ta peab ühtlaselt laiali valguma. Korraga tihendatava kihi paksus oleneb tihendatava materjali omadustest ja kasutatavatest tihendusseadmetest. Iga kiht ja mulde pealispind tihendatakse kogu laiuses sobivate seadmete ja tihenduskordadega. [5]
Pind tuleb kujundada ja tasandada nii, et pinnale ei jääks vett koguvaid vajumeid. Kui talvel esineb külmumisoht, tuleb ehituse käigus jälgida, et võimalikult väike osa ehitatavast pinnastarindist saab külmakahjustusi. Kasutatavad materjalid ei tohi külmuda enne, kui need on nõuetekohaselt tihendatud, sellepärast tihendatakse talvel mulde materjal kohe selle paigaldamise järel, enne külmumist ja peale paigaldatakse võimalikult kiiresti uus kiht. Külmunud materjali ei tohi tihendada. henduskordadega. [5]

Haljastuskihi rajamine

Kasvumulda võib kasutada projektis määratud objektidel ning selle tarnija ei pea olema registreeritud ja võib müüa või anda üle ilma tootekirjelduseta. Enne kasutamist tuleb uurida lõimist ja toitainete sisaldust. Kasvualus ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri ja võõraid esemeid. Murupinnad rajatakse vastavalt projektis määratud paikadesse ja vastavalt tingimustele klassi järgi. [5]

BRIGAADIDE KOOSSEISUD

Brigaadide koosseisud on määratud vastavalt kursuseprojekti juhendile ning on järgmised [3]:

krundimärketööd – 2 töölist;
kasvupinnase eemaldus ehk koorimine – 1 ekskavaatori juht + 2 veokijuhti;
mineraalpinnase eemaldus – 1 ekskavaatori juht + 3 veokijuhti+ abitööline märkimise ja kitsamate kohtade välja kaeveks:
killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla – 1 tööline;
geodeetilised märgid taldmiku plokkidele – 2 töölist;
vundamendi taldmikuplokkide paigaldus – 2 töölist;
vundamendi seinaplokkide paigaldus – 2 töölist
monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele – 3 töölist;
süvendi tagasitäide – 1 ekskavaatori juht + 1 veokijuht + 2 abitöölist täite tasandusele ja tihendamisele
haljastuskihi rajamine – 1 väikelaaduri juht + 2 töölist kasvupinnase tasanduseks. Muruseemne külvamiseks ja kasvupinnase rullimiseks

TÖÖDE MAHTUDE ARVUTUSED

Töödemahud

Tabel 2 on esitatud teostatavte tööde mahud, mille arvutused põhineva Hoonete osade lähteülesandest ning selle mõõtudest. Tabelis on välja toodus ka taldmiku- ning vundamendiplokkide kogus.
Tabel 2
Töödemahud
Nr
Nimetus
Kogus
Ühik
1
Kogu süvend
908,8
m3
2
Kasvupinnas
240,3
m3
3
Mineraalpinnas
668,5
m3
4
Killustikalus
127,6
m3
5
Vundamendi taldmikuplokid TP-1 1800mm
100
tk
6
Vundamendi taldmikuplokid TP-2 1200mm
41
tk
7
Vundamendi taldmikuplokid TP-3
34
tk
8
Vundamendi seinaplokid P-2 1200mm
60
tk
9
Haljastuskiht
209,5
m3

TÖÖDE AJAMAHUKUS

Järgnevas tabelis on esitadud teostatavate tööde ajamahukus, mille andmed on saadud tehnoloogia kaardi juhendist. Ajamahukus on esitatud (Tabel 3). [3]
Tabel 3
Tööde ajamahukus
Töö nimetus
Kogus
Töö norm
Ajakulu [h]
Ajakulu,
[päeva]
Piirdeaia pigaldus (2 töölist)
150 tk
1
Krundi märketööd (2 töölist)
0,5
Kasvupinnase eemaldus
240,3 m3
0,01 tundi/ m3
3
0,4
Mineraalpinnase eemaldus
668,5 m3
0,012 tund
8
1
Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla
127,6 m3
0,3 tundi/ m3
39
5
Geodeetilised märgid taldmiku plokkidele
0,5
Vundamendi taldmikuplokkide paigaldus (2 töölist)
175 tk
2 plokki tunnis
44
5,5
Vundamendi seinaplokkide paigaldus
60 tk
2 plokki tunnis
30
4
Monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele
4,4 m3
7 inimtundi/ m3
31
4
Tagasitäide perimeetril
151,5
0,05 inimtundi/m3
7,6
1
Haljastuskihi rajamine (3 töölist)
209,5m3
0,3 inimtundi/m3
63
16

TÖÖDELE VAJALIKE MASINATE MÄÄRAMINE

Mulla- ning vundamenditöödeks vajalikud masinad ja mehhanismid on välja toodud järgnevas loetelus [6]:

roomikekskavaator – pinnase eemaldamiseks ning selle laadimine vajalikule masinale;

treileriga sadulauto – roomikekskavaatori transportimiseks;

kallurauto – välja kaevatud pinnaste veoks;

laadur ekskavaator (minilaadur) – killustikaluse ehitamiseks;

autokraana – vundamendi taldmiku- ja seinaplokkide paigaldamiseks;

kopplaadur – süvendi tagasitäiteks;

pumbaga betoonimikser ehk pumi – betoonvöö valamiseks ;

vibroplaat – killustiku tihendamiseks;

segumasin – plokkide vahelise mördi segamiseks;

mururull – külvatud muruseemne rullimiseks.

Masinad

Roomikekskavaator Hyundai Robex 140LC

Ekskavaatorit kasutatakse kasvu- ja mineraalpinnase eemaldustöödeks. Roomikekskavaatori Hyundai Robex 140LC tehnilised andmed on esitatud loetelus.
Hyundai Robex 140LC tehnilised andmed [7]:

360° platvormi pööramise võimalus;
mass 14 200 kg;
lindi laius 700 mm;
maksimaalne kaevamissügavus 5,6m;
kaevamisraadius 8,2 m;
mahalaadimiskõrgus 6,08 m;
kaevamiskopp kihvadega 1,2 m;
planeerimiskopp 1,5m;
külmund pinnase kihv;
tõstekonks kaevenoolel;
hüdrovasar valmidus.

Foto 1. Roomikekskavaator [8]

Treileriga sadulauto King GTS 44/3 – 17,5 MANTIS

Masinat kasutatakse roomikekskavaatori transportimiseks ehitusplatsile.
Treileriga sadulauto King GTS 44/3 – 17,5 MANTIS tehnilised andmed [9]:

treiler on varustatud vintsiga;
maksimaalne kandevõime 29,5 tonni;
laadimisplatvorm 9 m;
laius 2,50 m (laienditega 2,90 m);
laadiskõrgus 90 cm.

Foto 2. Treileriga sadulauto [9]

Kallurauto Meiller – kipper + MB2641

Kallurit kasutatakse kaevatud kasvu- ja mineraalpinnase vedamiseks.
Meiller – Kipper + MB2641 [10]:

kandevõime – 27 000 kg;
laadimiskõrgus – 3,2 m;
kasti mõõdud – 7,3 x 2,3 x 1,5 m;
maht – 25 m3

Foto 3. Kallur auto [11]

Laadur-ekskavaator Venieri VF 1.33B

Laadur-ekskavaatorit kasutatakse killustikaluse rajamiseks.
Venieri VF 1.33B tehnilised andmed [12]:

täismass - 3 300 kg;
4-ratta vedu, 4-ratta pööramine;
liikumiskiirus kuni 20 km/h;
kaevesügavus kuni 2,75 m;
laadimiskõrgus kuni 3,28 m;
kaeveseade pööratav 180 kraadi;
universaalne lahtikäiv laadimiskühvel;
laadimiskühvli laius 1 350 mm;
hüdrauliline kiirühendus agregaatidele;
kogur-harjamisseade;
hüdrohaamer Furukawa;
tõstehargid 1200 x 80 x 30.

Foto 4. Laadur - ekskavaator [12]

Autokraana LIEBHERR LTM 1030

Autokraanat kasutatakse vundamendi- ja seinaplokkide paigaldamiseks.
LIEBHERR LTM 1030 tehnilised andmed [13]:

tõstejõud kuni 30 t;
põhinool 9-30 m;
noole lisapikendus 15 m (8,6 + 6,4);
võimalus töötada korviga (kõrgus kuni 38 m, noole ulatus kuni 30 m);

Foto 5. Autokraana [14]

Kopplaadur JCB 4CX

Kopplaadurit kasutatakse tagasitäite ja haljastuse rajamisel.
Kopplaaduri JCB 4CX tehnilised andmed [15]:

täismass 8600 kg;
max kaevesügavus (teleskoopnoolega) 5,53 m;
Max mahalaadimiskõrgus frontaallaaduriga 2,69 m;
Max mahalaadimiskõrgus ekskavaatorikopaga 4,73 m;
Max tõstekõrgus kahvlitega 2,17 m;
Max kaeveulatus (teleskoopnoolega) 5,53 m;
Lahtikäiv esikopp (laius 2350 mm ja maht 1,1m³).

Foto 6. Kopplaadur [15]

Pumbaga betoonimikser ehk pumi

Pumbaga betoonmikser ehk pumiga valatakse monoliitne betoonvöö.
Pumbaga betoonmikseri tehnilised andmed [16]:

pumi lubatud veomaht kuni 5 m3;
pumba masti pikkus 16 – 28 m;
pikkus 9,7 m;
laius 2,5 m;
kõrgus 4,0 m.

Foto 7. Pumbaga betoonimikser ehk pumi [16]

Vibroplaat Weber CR7

Vibroplaati kasutatakse killustikaluse tihendamiseks.
Vibroplaat Weber CR7 tehnilised andmed [17]:

kaal 480,000 kg
laius 0,60 m
pikkus 1,04 m
kõrgus 1,47 m
kütuse tüüp on diisel
võimsus 7,70 kW

Foto 8. Vibroplaat [17]

Segumasin Optimix M130E

Segumasinat kasutatakse plokkide vahelise mördi segamist ning takistab selle kivistumist.
Segumasina Optimix M130E tehnilised andmed [18]:

kaal 53,000 kg;
laius 0,68 m;
pikkus 1,20 m;
kõrgus 1,28 m;
võimsus 0,60 kW;
pinge 220,00 V.

Foto 9. Segumasin [18]

Mururull RZP36

Mururulliga surutakse pinnasele külvatud seemned mulda, et rohi hakkaks kasvama.
Mururull RZP36 tehnilised andmed [19]:

kaal 20,000 kg
laius 1,50 m
pikkus 2,00 m
kõrgus 0,60 m

Foto 10. Mururull [19]

VEOKITE VAJADUSTE ARVUTUSED

Vajalike kallurite töötsükli arvutamiseks kasutati all pool esitatud valemit (1) [20]:
(1)
kus: tt - kalluri tsükli pikkus (min);
t1 - laadimiskestus (min);
l - veokaugus (km);
Vk - kalluri keskmine kiirus (min);
t2 - mahalaadimise kestus (min);
tm - manööverdusaeg (min).
Kallurautode koguse leidmiseks on kasutatud alljärgnevat valemit (2) [20]:
(2)
kus: n - vajaminevate kallurite arv;
Q - pinnase kogus (m³);
tt - kalluri tsükli pikkus (min);
ta - kallurite vajadus pinnase transpordil (min);
q - kalluri maht (m³).
Kallurite laadimiskestus leitakse valemiga (3) [20]:
(3)
kus: ta - kallurite vajadus pinnase transpordil (min);
q - kalluri maht (m³);
tn - ekskavaatori töönorm (h/m³).
Kallurite vajaduse arvutamiseks kasutatakse valemit (4) [20]:
(4)

Kasvupinnase koorimine ja ladustamine

Lähteandmed:

kasvupinnase kogus – 240,3 m3
kasvupinnase ladustamise kaugus – 0,2 km
ekskavaatori tootlikus – 0,01 h/m3.

Kallurite laadimiskestus kasvupinnase eemaldamisel leitakse kasutades valemit (4) [20]:
t1kasv = 21,25 * 0,01 * 60 = 12,75 min
Kallurite tsükkel leitakse kasutades valemit (1) [20]:
Kallurite vajaduse kasvupinnase transportimisel leitakse valemiga (3) [20]:
Kallurite koguse leidmiseks kasutatakse valemit (2) [20]:

Mineraalpinnase kaeve ja utiliseerimine

Lähteandmed:

mineraalpinnase maht – 668,5 m3;
veokaugus – 3 km;
ekskavaatori jõudlus – 0,012 h/m3

Kallurite laadimiskestus mineraalpinnase eemaldamisel leitakse kasutades valemit (4) [20]:
t1min = 21,25 * 0,012 * 60 = 15,3 min
Kallurite tsükkel leitakse kasutades valemit (1) [20]:
Kallurite vajaduse mineraalpinnase transportimisel leitakse valemiga (3) [20]:
Kallurite koguse leidmiseks kasutatakse valemit (2) [20]:

Tagasitäide perimeetril

Lähteandmed:

tagasitäite maht – 144,64 m3;
kasvupinnase ladustamise kaugus – 0,2 km
ekskavaatori jõudlus – 0,01 h/m3
kalluri keskmine kiirus – 30 km/h

Kallurite laadimiskestus tagasitäite eemaldamisel leitakse kasutades valemit (4) [20]:
t1tagasitäide = 21,25 * 0,01 * 60 = 12,75 min
Kallurite tsükkel leitakse kasutades valemit (1) [20]:
Kallurite vajaduse mineraalpinnase transportimisel leitakse valemiga (3) [20]:
Kallurite koguse leidmiseks kasutatakse valemit (2) [20]:

MASINATE LIIKLEMINE

Tööprotsessi käigus liiguvad objektil roomikekskavaator, kallurauto, laadur-ekskavaator, autokraana, kopplaadur ning pumi.
Objektil on üks sissepääs ning on korraldatud ringliiklus ümber hoone. Tee on rajatud sobiva laiusega, et suured masinad mahuks manööverdama.
Masinate liikumine on väljatoodud joonisena (Lisa 2)

KALENDERGRAAFIK

Kalendergraafik kirjeldab tööde protsessi toimumise algust ning ka lõppu päevade kaupa. Samuti on graafikus näha, milliseid masinaid ning materjale tarvis on.
Kalendergraafik on esitatud (Lisa 1).

TÖÖOHUTUSNÕUDED

Mullatööde korral tuleb jälgida tööohutusnõudeid, mille aluselt peavad kõik töölised olema varustatud isikukaitsevahenditega. Töötajatele on ettenähtud vastav riiestus, mille alla kuulub kiiver , tööjalanõud ja riided, helkurvest ning vajadusel ka kaitseprillid või müra summutavad kõrvaklapid. [21]
Objektil peab olema tagatud piisav turvalisus, mille alla käib vajadusel ka pinnase toestamine, varingute ärahoidmiseks. Nõuete alusel tuleb platsil tagada esmaabivarustus ning töölistele läbi viia vastav koolitus. Enne masinate kasutamist on oluline kontrollida nende korrasolekut. Masinate puhul on tähtsi tegutseda tootja juhendi alusel, et ära hoida selle ülekoormamist või muud võimalikku ohtu. [21]

KOKKUVÕTE

Projekt annab ülevaate, „Hoone osades“ läbi töötatud objekti, mullatööde tehnoloogiakaardist. Kursusetöös on välja toodud masinate, tööjõu ning materjali vajadus ning lisades on näha masinate liikumisskeem, kalendergraafikud ja ka vundamendi lõige.
Kursusetöö koostamisel on kasutatud põhiliselt õppeaine „Tehnoloogia I“ e-kursuse materjale. VIIDATUD ALLIKAD
[1]
„ http://www.storent.com,“ [Võrgumaterjal]. Available : http://www.storent.com/ee/EquipmentCatalog/EquipmentCatalog.aspx?open=2&showproduct=8b8c7c8f-b884-4efd-b893-9f5107131e84&name=Moodulmajakesed,_laokonteinerid_&_WC . [Kasutatud 10 märts 2017 ].
[2]
„Ehitusaegse liikluskorralduse toodete ja teenuste hinnakiri 2016 ,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.trev2.ee/images/Ajutise_hinnad_2016.pdf . [Kasutatud 10 märts 2017 ].
[3]
„Juhend mullatööde tehnoloogiakaardi koostamiseks ,“ A. Ramjalg, Tallinn, 2017.
[4]
A. Veski , Ehitustööd, Tallinn, 1975.
[5]
„MaaRYL,“ [Võrgumaterjal]. Available: file:///C:/ Users /Laura/Downloads/MaaRYL_2010_Ehitustoode_kvaliteedi_uldnouded._Hoone_ehituse_pinnasetood.pdf. [Kasutatud 21 april 2017].
[6]
A. Ramjalg, Ehitusmasinad 1, Tallimm, 2017.
[7]
„Multivara,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.multivara.ee/dt_catalog/roomikekskavaator-hyundai-robex-140lc/ . [Kasutatud 24 märts 2017].
[8]
„Autoline,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://autoline.ee/sf/eritehnika-roomikekskavaator-HYUNDAI-Robex-140LC-7A--13052717595838001300.html . [Kasutatud 24 märts 2017].
[9]
„Multivara,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.multivara.ee/dt_catalog/treilerveod-raskeveotreiler-king/ . [Kasutatud 24 märts 2017].
[10]
„Berkard,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.berkard.ee/ee/kalluri-rent . [Kasutatud 24 märts 2017].
[11]
„Unirent,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://unirent.ee/rent/3/ . [Kasutatud 24 märts 2017].
[12]
„Multivara,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.multivara.ee/dt_catalog/miniekskavaator-laadur/ . [Kasutatud 24 märts 2017].
[13]
„Cranex,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://cranex.ee/rent/kraanad/ . [Kasutatud 24 märts 2017].
[14]
„Grues Girona,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.gruasgerona.com/en/machinery/cranes/81-liebherr-ltm-1030-an.html . [Kasutatud 24 märts 2017].
[15]
„Multivara,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.multivara.ee/dt_catalog/ekskavaator-laadur-jcb-4cx/ . [Kasutatud 24 märts 2017].
[16]
„Betoonimeister,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://betoonimeister.ee/betoon/betooni-pumpamine/betoonimikser/ . [Kasutatud 24 märts 2017].
[17]
„Storent,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.storent.com/EE/EquipmentCatalog/EquipmentCatalog.aspx?open=2&itemNumber=a99583c9-a091-479e-a7f6-3b45a4e5e50e . [Kasutatud 24 märts 2017].
[18]
„Storent,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.storent.com/EE/EquipmentCatalog/EquipmentCatalog.aspx?open=2&itemNumber=1e825ebe-dd01-4b6e-bfff-64dcc0d893f3 . [Kasutatud 24 märts 2017].
[19]
„Storent,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.storent.com/EE/EquipmentCatalog/EquipmentCatalog.aspx?open=2&itemNumber=e900f1ee-cfd0-44e7-99d3-ff2f6e7ab7d9 . [Kasutatud 24 märts 2017].
[20]
A. Ramjalg, „Kuidas alustada mullatööde tehnoloogiakaardiga,“ Tallinn, 2017.
[21]
„Riigi Teataja ,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/13181373?leiaKehtiv . [Kasutatud 14 aprill 2017].

Lisa 1. Kalendergraafikud

Lisa 2. Masinate liikumisskeem

Lisa 3. Vundamendi lõige

.DOCX Laadi alla originaalfail 33 lk · .docx · 204 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

204 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

plaurap Õppematerjali autor

Hõlmab aines "Tehnoloogia I" koostatud mullatööde tehnoloogiakaarti.
Näidiseks:
Vundamendi taldmike alla rajatakse 0,3 m paksune killustikukiht.
Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla Killustik laotakse ühtlaselt kaevatud pinnase põhja ning seejärel tihendatakse, et oleks võimalikult ühtlane alus. Taldmikuplokid paigaldatakse tihendatud killustikukihile.
Vundamendi taldmikuplokkide paigaldus
Taldmikublokkide paigaldamiseks tuleb esmalt tasandada süvend killustikuga ning seejärel paigaldatakse vundamendi taldmikublokid lindina killustikpadjale. Taldmikublokkide tõstmiseks kasutatakse enamasti kraanat. Paigaldatud vundamendiblokkide võimaliku nihkumise vältimiseks täidetakse vundamenditagused pinnasega, mis tihendatakse mehhanismidega.

mullatööd masinate vajaduse arvutus tööjõuvajadus vundament kasutatavad masinad tehnoloogia I kaevetööd mahu arvutused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

MullatöödeTehnoloogiakaar t

00000000 0000 MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART Õppeaines: Tehnoloogia I Ehitusinstituut Õpperühm: KHE0000 Juhendaja: 000000 0000000 Tallinn 2022 SISUKORD 1 LÄHTEÜLESANNE JA OBJEKTI KIRJELDUS............................................................................5 1.1 lähteandmed................................................................................................................................5 1.1.1 Hoone lähteandmed.................................................................

Tehnoloogia

pdf

Mullatööde tehnoloogiakaart

Marian Jürisalu-Lisitsyna MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART KURSUSETÖÖ Õppeaines: Tehnoloogia I Ehitusinstituut Õpperühm: KHE2020 Juhendaja: Lektor Anneli Ramjalg Tallinn 2022 SISUKORD 1 HOONE OSADE HARJUTUSTÖÖ KIRJELDUS................................................................. 5 2 MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART ......................................................................... 7 2.1 Tööde loetelu ................................................................................................................... 7 2.2 Tööprotsesside kirjeldus .................................................................................................. 7 2.2.1 Krundi märketööd ..................................................................................................

Hooned

docx

Kursuse projekt - Mullatööd

lõiked, vahelaepaneelide jaotus skeem, lõige majast ning vaated). Kõik lahendused konstrueeris ja materjalid valis autor oma äranägemise järgi. Mullatööde projekti lähteülesandeks oli sama, mis hoone osades. Objektialuseks mineraalpinnaseks valis autor liivapinnase ning süvendi varisemisnurk sai valitud tabeli järgi - = 30°. Selle põhjal arvutati väljakaeve- ja tagasitäite mahud, materjali kogused ning valiti vajaminevad masinad. 3. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 3.1. Tööde loetelu Objektil vajavad teostamist projekti järgi järgnevad tööd: krundi märketööd, kasvupinnase eemaldus ehk koorimine, mineraalpinnase eemaldus, killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla, geodeetilised märgid taldmiku plokkidele, vundamendi taldmikuplokkide paigaldus, vundamendi seinaplokkide paigaldus, monoliitse betoonvöö ehitus, süvendi tagasitäide, haljastuskihi rajamine. Materjali ladustamine ning soojakute asukohad on ära toodud joonisega lisa 11

Mullatööd

docx

Tehnoloogia kordamisküsimused ja vastused

masinaga teha? Kasutamine tõstetöödel, masinatel on statsionaarselt paigaldatud kahveltõstuk kaubaaluste tõstmiseks, kahveltõstuk paikneb esikopa ülaservas. Ühe võimalusena saab laadurekskavaatorile kinnitada esikopa asemele spetsiaalse tõstepoomi,mille abil on võimalik tõsta suuremate mõõtmetega tõsteid. 17. Mis on buldooser, mis on ekskavaator, kus masinaid kasutada? Peamised masinad mullatööde läbi viimiseks on buldooserid. Laadurekskavaatorid on samuti sobilikud mullatööde läbi viimiseks. 18. Nimetage masinaid betooni- ja raudbetoonitoodel. Kirjeldage kasutamist. Betooni transport toimub segurautodega (ehk mikseritega). Betoonisegurautod on mahtuvusega kuni 7m3, kolme või neljateljelised ning võivad olla varustatud kas hüdrorenni või linttransportööriga.

Tehnoloogia

pdf

Ehituse organiseerimise projekt

SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. HOONE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................................... 3 2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................... 4 2.1. Mullatööde kirjeldus .................................................................................................... 4 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus.......................................................................................... 4 2.3. Vundamentide rajamise kirjeldus ................................................................................ 4 2.4. Raudbetoon karkassi kirjeldus ..................................................................................

Ehituse organiseerimine

pdf

Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia

Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd .....................................................................................

Ehitus

doc

Ehituse organiseerimise kursuseprojekt

...........................................................29 5.2.1 Töötamine ehitusmehhanismidega.................................................................................... 29 1 5.2.2 Tööuhutus mullatöödel......................................................................................................29 Enne mullatööde algust tähistatakse töötlemisele kuuluval alal seal paiknevad allmaakommunikatsioonid. Kaevamistöödeks neis kohtades on vaja vastavate organisatsioonide kirjalikke lubasid ja nende esindajate juuresolek.......................................29 5.2.3 Tõstetööd........................................................................................................................... 30 5.2.4 Montaazitööd ja töötamine kõrgustel........................................

Ehituse organiseerimine

doc

Konspekt!

SfB Rootsi päritoluga (Ehitusküsimuste Koostöö Komitee) Töötati välja 1947 49 Ehitis jaotatakse selle klassifik. süst. puhul teat. elementideks hoone funktsionaalsete osade järgi, vastavalt nende valmistamise materjali jm järgi. See ei ole mõeldud inseneriehituse jaoks. Elemendi tase - nt sein(21) Konstruktsioon nt plokkmüüritis (F) Element + Konstruktsioon (21)F Lk 9. esimene pool 0 ehitusplatsi üldkulud 1 vundament, mullatööd 2 karkass 3 täiendavad konstruktsioonid (karkassitäite konstr) 4 viimistlus jne. Soome ehituskulude klassif. süsteem TALO 70 kasutati 70-ndatel TALO 80 kasut. Laialdaselt eriti 90-ndatel ja tänagi TALO 90 laialdasem kasutuselevõtt seisab ees. TALO 80 kasutatakse: · projekteerimisel nt. ehitusseletuskirjade ülesehitusel · hoonestamisel nt. hanke planeerimisel, tellija mahuarvutusel · ehitusettevõtte kuluarvutustes nt. detaileelarvetes, kulukontroll.

Ehituse maksumusehindamine

Rohkem sarnaseid