Säästliku maja projekteerimine Kaile Helena Nele Üllar Säästlike majade tunnused • Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine • Minimaalsed maja küttekulude efektiivne energia kasutamine • Päikesepaneelid – energia kasutaminevihmavee kasutamine – vihmavee kasutamine tarbeveeksreovee käsitlemine – lokaalne veepuhastus ja komposteerimise süsteemtuulegeneraator – tuuleenergia kasutamine • Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini, seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Maja kuju • Mida suurem on pind, seda suurem on soojakadu Hoone paigutamine • Suunates suured aknapinnad lõunasse, saate talvel suurimat võimalikku kasu päikeseenergiast
muutnud paremuse poole. Kui veel 2014 aastal linnainimesed ei sorteerinud oma prügi, vaid panid kõik ühte prügikasti, siis 2020´ks aastaks olid pooled linna elanikud juba kaasa haaratud prügisorteerimisse ning uute taas,- ja korduvkasutusse võtmise ideedega. Tänaseks on tekkinud palju ettevõtteid prügi taas,-ja korduvkasutuseks. Maainimeste prügi sorteerimine on samuti suurenenud. Inimestele on hakatud alates 2017 aastast korraldama erinevaid loenguid komposteerimise teemadel, seega on ka rohkem inimesi seda väärtustama ja tegema hakanud. Prügikastimajandus on samuti muutunud. Kui varem sai ohtlikeid jäätmeid näiteks batareid teatud kastidesse või jäätmejaama ära viia siis nüüd on kõikidesse korter elamutesse pandud prügikonteiner kuhu, neid asetada. Ka külades on suurendatud konteinerite arvukust. Prügiveo firmad tegid samuti oma vahel koostööd ning nüüdseks on olemas vaid üks suur firma.
aeroobne lagunemisprotsess. Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on vaja komposti segada (kihte ümber tõstes) Segamise käigus: 1. õhutatakse komposti 2. kompenseeritakse veekadu (vajadusel tuleb vett lisada) 3. lisatakse täiendavaid komponente (lisa-aineid) 4. hoitakse ära ebaühtlane komposteerumine KOMPOSTEERIMISE I FAAS PIKK KOMPOSTEERIMISTSÜKKEL Meetodit iseloomustab kõrgel temperatuuril toimuva keemilise lagunemise ärahoidmine ja puhtalt mikrobioloogilise tegevuse soodustamine ning seeläbi kogu vabanenud ammoniaagi sidumine. · 16.päev Esimene segamine: Vajadusel niisutada. Segada selliselt, et sisemine anaeroobne osa liiguks välisküjele ja välimine osa keskele. Kui materjali maht lagunemise käigus väheneb, tuleb kompostihunniku kõrgus ja pikkus hoida
kättesaamise soovi, siis jõuavad lisaained ja kogu valmissegu paremini omavahel sobituda. Näiteks lubja lisamisel soovitatakse lubjatud segul seista vähemalt 2 nädalat. Enne segude tellimist pakume kliendile kindlasti konsultatsiooni, mida ja kuidas võiks komposti ja valmissegusid kasutada, ja milliseid aineid soovitame erinevate otstarvete jaoks lisada. Seega mida varem tellimused esitatakse (võib ka komposteerimise alguses ühendust võtta), seda sobivama sisalduse ja kvaliteedi ning hinnaga saame kliendile komposti pakkuda. Komposteerimisel eraldub vee aurustumise ja CO2 eraldumise tõttu ca 60% kaalust. Valmiskomposti kaal on on seega kuskil 40% algsegu kaalust. Meie planeeritud 1 auna mahtuvus (50 m pikk) on 24 tonni, seega 1 aunaala tootlikkus on 9,66 tonni. Täismahtuvus 8 auna ja 50 m puhul on ca 193,2 tonni ning järelikult on
Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on vaja komposti segada (kihte ümber tõstes). Segamise käigus: · õhutatakse komposti · kompenseeritakse veekadu (vajadusel tuleb vett lisada) · lisatakse täiendavaid komponente (lisaaineid) · hoitakse ära ebaühtlane komposteerumine Komposteerimise I faas Pikk komposteerumistsükkel Meetodit iseloomustab kõrgel temperatuuril toimuva keemilise lagunemise ärahoidmine ja puhtalt mikrobioloogilise tegevuse soodustamine ning seeläbi kogu vabanenud ammoniaagi sidumine. · (16 päev). Esimene segamine: Vajadusel niisutada. Segada selliselt, et sisemine anaeroobne osa liiguks välisküjele ja välimine osa keskele. Kui materjali maht lagunemise käigus
kondenseerumine ja sellest tulenevalt materjali lagunemine, ning tervisele [1]. Aina suureneva ehituskoormuse all tuleb tähelepanu pöörata ka ehitusmaterjalide utiliseerimise- ja taaskasutusvõimalustesse. Looduslike materjalide puhul need omadused on tagatud ning nende ökoloogiline jalajälg on väike. Nad peavad olema ohutud nii inimesele kui töödeldavale aluspinnale ja looduslike materjalide komponendid peavad pärinema loodusest ning peaksid olema ka loodusesse tagastatavad näiteks komposteerimise teel. Oluline aspekt ehitusmaterjalide tootmisel on nende valmistamiseks ja transpordiks kuluv energia. Savikrohvi enamasti toodetakse kohalikust materjalist ja põletamata savi veega segatuna on kergesti taaskasutatav. Savi tasakaaluline niiskus on võrdlemisi maadal, tänu millele imab see endasse lisaks õhust ka kokkupuutes oleva aluspinna niiskuse vätides nii seente või putukate kahjustusi. Lisaks headele niiskust stabiliseerivatele omadustele savi sein
bioloogiliste protsesside aktiivsus väheneb. Hilisemates protsessides osalevad mulla selgrootud, neist olulisem osa on vihmaussidel. Et kompostimine kulgeks kiirelt on vaja luua mikroorganismidele soodsad tingimused. Kompostis olevad mikroobid ei saa metaboliseerida lahustumatuid orgaaniliste ühendite tükikesi. Esmalt tuleb suured biopolümeerid depolümeriseerida rakuväliste ensüümide abil. Lipaaside, proteaaside ja amülaaside aktiivsus on kõrge komposteerimise alg- ja lõppetapil, komposti kuumenemise faasis on nende ensüümide aktiivsus madal. Seentel on oluline osa raskemini lagundatavate taimsete materjalide (ligniin, tselluloos) lagundamisel, samuti tagavad seened komposti hea struktuuri (so väikesed agregaadid). 4 Mikroobid, kes viivad läbi kompostimisprotsessi, sattuvad sinna koos lähtematerjaliga, veega,
vheneb. Hilisemates protsessides osalevad mulla selgrootud, neist olulisem osa on vihmaussidel. Et kompostimine kulgeks Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz kiirelt on vaja luua mikroorganismidele soodsad tingimused. Kompostis olevad mikroobid ei saa metaboliseerida lahustumatuid orgaaniliste hendite tkikesi. Esmalt tuleb suured biopolmeerid depolmeriseerida rakuvliste ensmide abil. Lipaaside, proteaaside ja amlaaside aktiivsus on krge komposteerimise alg- ja lppetapil, komposti kuumenemise faasis on nende ensmide aktiivsus madal. Seentel on oluline osa raskemini lagundatavate taimsete materjalide (ligniin, tselluloos) lagundamisel, samuti tagavad seened komposti hea struktuuri (so vikesed agregaadid). Mikroobid, kes viivad lbi kompostimisprotsessi, sattuvad sinna koos lhtematerjaliga, veega, hu kaudu, kuid vidakse lisada ka spetsiaalseid tstuslikke mikroobide segusid. Neid segusid
annaabi.ee 
