LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus päevaõpe Puidu kestvus II kursuse metsamajanduse referaat Juhendaja: eraisik Koostaja: eraisik Luua 2012 Puidu termotöötlemine Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195...230°C), mille puhul kasutatakse ainult kuumust ja auru, lisamata mingeid kemikaale, modifitseerib naturaalpuidu omadusi püsivalt. Suureneb ilmastiku- ja mädanikukindlus, soojaisolatsiooniomadused on paremad, suurendab kulumiskindlust. Puidu värvus tumeneb. Deformatsioonid (keerdumine, kahanemine jne) on minimaalsed ja tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrr...
puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või poollooduslikud kooslused ● Suur hulk mõisaparke ja ka linnaparke ● Eesmärk säilitada liigirikkus Koosluse tekkimine ● Alguse saanud metsast ● Inimtegevus (rohked puud/põõsad) Fotod: Luua Metsanduskool Koosluse püsimine Antud koosluse püsimajäämiseks on vaja inimtegevust (nt: niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine), keskkonnatingimuste säilimist. Vajalik on ka looduskaitse. Tingimuste muutumisel võivad liigid kooslusest hävida või ümber kohastuda. Foto: Luua Metsanduskool Looduskaitse ● Parke kaitstakse maastikukaitseala eritüübina ● Kehtib piiranguvöönd ● Kaitsealuseid parke on üle 400
Kalad teiste loomade toidulaual Luua Metsanduskool LRJ II Kalad teiste kalade toiduks Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. K...
Õppida masina mehhaanilist poolt ja uusi töövõtteid. Saada iseseisvalt hakkama erinevate töösituatsioonidega. Leida iseseisvalt lahendusi töös ettetulevatele juhtumitele. Saada uusi tööalaseid kogemusi, vajadusel osata abi küsida ning anda. Eesmärgiks on tööturule sisenemisel olla võimalikult kompetentne ja vilunud töötaja.PRAKTIKAARUANNE Praktika algas jaanuari lõpus ja kestis aprilli alguseni. Ettevõtte praktika kohaks oli Luua Metsanduskool. Sain harvesteri operaatori tööd harjutada John Deere 770D ja Timberjack 1070D masinatel. Koolist saadud teadmised olid piisavad, et praktikal antud tööülesannetega hakkama saada. Praktikal ettetulnud ootamatuid probleeme, suutsin tänu masinate alasele heale ettevalmistusele lahendada iseseisvalt. Praktika jooksul tekkisid mõned olukorrad, mil vaja instruktori asjatundlikku abi ja nõu. Enne metsa minekut olin mitu kuud harjutanud harvesteri nuppe ja masti liigutusi imitaatoril
Poilased Koostas: Jako Ploom MMOP II Juhendaja: Erle Tüür Luua metsanduskool Kes on poilased? poilased (Chrysomelidae) on sugukond väikesi värvilisi mardikaid, kes sarnanevad pisut lepatriinulastega. enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad. Millest toituvad? poilased on taimetoidulised toituvad põhiliselt taimede lehtedest kui poilasi on palju,võivad nad taimede lehed rootsudeni
Luua Metsanduskool MEPK I Hanna-Eliise Lepp ÕITE KIRJELDAMINE Kaunis kuldking Asümmeetriline suur õis Kollane õõnes huul Lamedad õiekatte lehed, lillakaspruuni värvi Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate Nii kroon kui tupp liitlehine Õie tüüp kupjas, viie tipmega Kollane käoking Õie tüüp kiiverjas Huuljas Kahekülgselt sümmeetrilised, rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas Kiirjas õiekroon, ratasj...
sAKSAMAA Luua Metsanduskool LRJ 1 SAKSAMAA ON SUURIMA RAHVAAARVUGA EL LIKMESMAA Click to edit Master text styles Saksamaa mitmekülgne sarm on erakordne Second level segu traditsioonide järgimisest ja Third level tuhandeaastasest ajaloost, muljetavaldavatest Fourth level ajaloosündmuste tunnistajatest ja Fifth level kaasaaegsetest tavadest. Sellest tulenev küps külalislahkus, millega käivad kaasas maitsvad road, tekitab külastajas südamliku tunde, et ta on teretulnud. Saksamaa avaneb rändajale koos seal leiduvate ainulaadsete ja maailmakuulsate kohtade, maastiku ja uinunud linnakeste mitmekesisuses. See segu võimaldab rändajal ...
Oandu loodusmetsa rada Luua Metsanduskool LRJ II Rada asub Oandu looduskeskuse juures, auto saab jätta parklasse Click to edit Master text styles Second level Tutvustab Third level Fourth level -vanu rannamoodustisi Fifth level -metsa arengu erinevaid etappe -metsa kooslusi -metsloomade tegutsemise jälgi Raja pikkus 4,7 km, aega kulub 2h Parkla koordinaadid: 59.56479; 26.10220 Raja alguse koordinaadid:56.56713; 26.09796 Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level ...
Taevaskodade matkarada Luua Metsanduskool LRJ-II KOHALEJÕUDMINE ÜLDINFO I · Taevaskodade matkarada asub Põlvamaal Põlva vallas, on 3,0 km pikk ja kulgeb Ahja jõe mõlemal kaldal. · Rada algab Taevaskoja asula ja Kiidjärve vahelisel teel asuva Saesaare asula ligiduses paiknevalt RMK Saesaare parklast. · Kogu rada kulgeb Ahja jõe maastikukaitsealal, mille valitsejaks on Põlvamaa Keskkonnateenistus. · Raja kavandasid Kiidjärve-Kooraste puhkeala töötajad. ÜLDINFO II · Raja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga, rajale suunavad viidad. · Rajal on 10 huvipunkti selgitavate tahvlitega inglise, vene ja eesti keeles. · Raja raskusaste on keskmine, kuid jõe järskudel kallastel ja treppidel on kukkumisoht, eriti märja ilmaga. · Üle piirete ronimine ning liivakivipaljanditele kirjutamine on keelatud. Raja algus ja lõpp · Taevaskodade matkarada algab ja lõpe...
Luua Metsanduskool Maastikuehitus 14MEPK1 Digiherbaarium Koostaja: Andres Laanemaa Juhendaja: Maria Jürisson Luua 2016 SUVELILLED 1. Nimi: Longus rebasesaba Ladinakeelne nimetus: Amaranthus caudatus Sugukond: Amaranthus Interneti aadress: http://goo.gl/xQ05Jo 2. Nimi: Suur lõvilõug Ladinakeelne nimetus: Antirrhinum majus Sugukond: Scrophulariaceae Interneti aadress: https://goo.gl/8e5pzt 3. Nimi: Mehhiko päsmaslill Ladinakeelne nimetus: Ageratum houstonianum Sugukond: Ageratum Interneti aadress: http://goo.gl/Inpsbq 4. Nimi: Alatiõitsev begoonia Ladinakeelne nimetus: Begonia semperflorens Sugukond: Begoniaceae Interneti aadress: http://goo.gl/dUWmYQ 5. Nimi: Ibeeriselehine tukalill Ladinakeelne nimetus: Brachycome iberidifolia Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/BwyHuR 6. Nimi: Ilukapsas Ladinakeelne nimetus:...
Puukoolid Eestis Eestis on väga palju puukoole ja mõned neist on: Kanepi Aiand OÜ, Neeva Aed, Karukäpa Puukool OÜ, Riina Puukool, Luua Metsanduskool, Peter Kask Kalevi talu Kalevi Puukool, Aavo Laur FIE, Aedvara OÜ, Aivar Haak Arli Puukool, Aivar Saatmann Põhjatamme talu, Dendrohooldus OÜ Luigu puukool, Eesti Metsataim AS, Enno Loos FIE, Erra Aed Tulundusühistu, Estplant AS, Eve Metsalu Muru talu, Forestplanter OÜ, Gump OÜ, Haljassaare OÜ, Haljus Tulundusühistu, Harri Poom FIE, Ignase puukool, Jaak Rillo Palamuse Puukool, Juhani istikuäri Jõhvis, Juhani
Kalanduslikud rajatised jõgedel Luua Metsanduskool LRJ II Hüdroenergia ulatuslik kasutamine ohustab meie loodust Ahvatlevad eesmärgid: odava keskkonnahoidliku, rohelise elektrienergia tootmine silmailu ja ujumisvõimalusi pakkuva veepeegli loomine kalapüügivõimaluse loomine Milleks küsitava tasuvusega võimalusi iga hinna eest täide viia kui meie vooluvete vee-energia hüdroenergeetiline potentsiaal on kaduvväike, vaid 12% Eesti elektrijaamade koguvõimsusest
selleks naaberriikidega analoogilised võimalused. Metsatööstussektori efektiivsus Eesti metsade majanduslik väärtus realiseerub metsatööstuse kaudu. Oluline on hoolitseda selle eest, et Eesti metsasektori ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond oleks terve ja konkurentsivõimeline ning investoritele atraktiivne. Viimastel aastatel on investeeringuid Eestist olulises mahus välja viidud. Haridus ja väljaõpe Metsandusalast kutseharidust annavad Luua Metsanduskool ja Pärnu Kutsehariduskeskus. Eesti Maaülikooli metsanduse- ja maaehitusinstituudis on akrediteeritud metsanduse, loodusvarade kasutamise ja kaitse bakalaureuse õppekavad ning metsamajanduse, metsatööstuse ning loodusvarade kasutamise ja kaitse magistriõppekavad. Eesti Maaülikoolis on võimalik õppida ka metsanduse doktorantuuris. Puidutöötlemise alast kõrgharidust saab omandada Tallinna Tehnikaülikooli Keemia- ja
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe TÄHELEPANUVÄÄRSEMAD JÕED, JÄRVED JA MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682 Kasari 11...
munitsipaalkutseõppeasutused, 11 erakutseõppeasutused ja 8 kutseõpet pakkuvad rakenduskõrgkoolid. 1. G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool 2. H. Elleri nim. Tartu Muusikakool 3. Haapsalu Kutsehariduskeskus 4. Hiiumaa Ametikool 5. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 6. Järvamaa Kutsehariduskeskus 7. Kaitseväe Võru Lahingukool (Kaitseministeeriumi haldusalas) 8. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 9. Kuressaare Ametikool 10. Luua Metsanduskool 11. Narva Kutseõppekeskus 12. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 13. Põltsamaa Ametikool 14. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 15. Rakvere Ametikool 16. Räpina Aianduskool 17. Sillamäe Kutsekool 18. Tallinna Balletikool 19. Tallinna Ehituskool 20. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 21. Tallinna Majanduskool 22. Tallinna Polütehnikum 23. Tallinna Teeninduskool 24. Tallinna Transpordikool 25. Tallinna Tööstushariduskeskus 26
kodulehekülg): ● 2003 – pilootprojekt, kõiki osalejad tunnustati ● 2005 – Türi Tehnika- ja Majanduskool ● 2006 – Võrumaa Kutsehariduskeskus ● 2007 – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ● 2008- Tartu Kutsehariduskeskus ● 2010 – Luua Metsanduskool ● 2013 – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 1.2 Kvaliteediauhinna konkursi üldpõhimõtted Kvaliteediauhinna konkursi eesmärk on toetada kutseõppeasutusi juhtimissüsteemide parendamisel ja seeläbi töö tulemuslikkuse tõstmisel. Konkurss aitab tunnustada silmapaistvaid kutseõppeasutusi ning koolidel omavahel jagada kogemusi parimatest praktikatest
Luua Metsanduskool Haljastaja Päevaõpe Endrik Lillipuu EUROOPA LINN PARIIS II kursuse referaat ajaloos Juhendaja: Jaanus Järs 2 Luua 2009 3 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Ajalugu .......................................................................................................................................4 1.1. Pariisi teke........................................................................................................................4 1.2.Keskaegne Pariis .............................................................................................................. 4 1.3.Tänapäeva Pariis.....................................................
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus Päevaõpe Nõmmemetsade kõrvalkasutus III kursuse metsade kõrvalkasutuse IT Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Joosep Gross Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmi...
Sirel (Syringa L.) Kertu Elfenbein Luua Metsanduskool 16PKM1 2017 · Sirel (Syringa L.) on puude perekond õlipuuliste sugukonnast. · Perekonda kuulub 2025 liiki, mille looduslikuks levila ulatub Euroopast Ida-Aasiani. · Perekonda kuuluvad heitlehised põõsad ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 210 meetrit. · Suurus: 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm Võra: kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor, koor hallikaspruun, rõmeline
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehittus Päevaõpe Niidu ja lillemurud referaat Juhendaja: Katrin Puskar Koostaja: Viktoria Jekimtseva Luua 2012 Sissejuhatus Muruks nimetatakse madalakskäbitud, tihedat. Tallamisele vastupidavat taimestiku. Muru ühendab teised aia osad tervikuks. Kas siis niidumurud polegi muru? Niit on looduslik kooslus kus on esindatud palju erinevaid looma- ja taimeliike. Hooldus piirdub vaid sellega, et oleks tagatud taimede jätkuv kasv ja õitsemine. Murude korrashoid Muru hooldamise eesmärk on: · Luua taimedele kasvuks võimalikult soodsad tingimused; · Võimaldada muru kasutust planeeritud otstarbete kohaselt; Muru hooldamine sõltub: · Rohukamara liigilisest koosseisust; · Kasvutingimutest · Muru kasutusotstarbest Murude hooldusklassid Ilumuru (Al) esindusliku, vastupidava ja eriti kõrgetasemelise ilmega...
LUUA METSANDUSKOOL LUMEROOS Eesti keele referaat Juhendaja: Kaia Pilden Koostaja: Teele Sukk MEPK I LUUA 2012 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Lumeroos...............................................................................................................................4 1.1 Päritolu...............................................................................................................................4 1.2 Kasutusala .........................................................................................................................5 ...
seinad. 5. Suislepa - mõis, näljakoobas, Suislepa õun. Jõgeva maakond 1. Palamuse Luts, 1234 Püha Bartholomeuse kirik, apteek, laat, park. 2. Elistvere loomapark külastatavaim koht Jõgevamaal, metsloomad looduslähedases keskkonnas, näriliste hoone, vaatetorn, järv. 3. Tabivere kaunis rand, Vallamuuseum 4. Luua Ludenhofi mõisa järgi nimi, istikud, mõisas ja mõisapargis tegutseb Luua Metsanduskool 5. Kalevipoja teemapark, Kratiküla - Kääpa külas, Kalevipoja muuseumis ülevaade eeposest (1857), Varakambris käsitöö müük, Kratikülas seikluspark. Ka meeskonnatöö õppimine, looduskool. LÄÄNE-EESTI TURISMIREGIOON Pärnu maakond 1. Valgerand Villa Antropoff, golf, seikluspark 2. Jakobsoni talumuuseum Kurgjal tutvustab tema töid ja tegemisi, restaureeritud kõrvalhooned, ehitatud uus rehi, Eesti maatõugu veiste kasvatus, valgepealised lambad
LUUA METSANDUSKOOL Metsandus Sessioonõpe LEHTPUUVÕRSETE KOGU I kursuse keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Ülle Käärik 18MSÕ1A Luua 2018 Arukask ( ) Sookask ( ) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Rootsulised lihtlehed Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja kimbuna. 4-7 cm pikkused lihtlehed, kolmnurksed lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 ...
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juhtimine Sessiooniõpe VÕRU-HARGLA NÕGU I kursuse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Minu töö Võru-Hargla nõo maastikurajooni kohta tugineb peamiselt Ivar Aroldi (2005, lk 230-235) raamatule Eesti maastikud. Veel olen kasutanud Eesti Entsüklopeedia XII (Võru- Hargla...2003) ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse materjale Võru hargla nõo kohta. Maastikurajooni valik tuleneb sellest, et olen sündinud ja elan Võrumaal, seega on valitud piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõoma...
LUUA METSANDUSKOOL KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Koostaja Katrin Pukk Metsamajanduse kaugõppe III kursus Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on...
tundlikumad kui õuna- ja pirnipuud. Ümberpookimiseks valitakse võraharud, mis on ühtlaselt arenenud ja terved. [13] 8 Viited [1] Aiasõber.(2011). Kuldvihm. [WWW] https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/391 [2] Karner.(2011). Ilupõõsaste lõikamine. [WWW] http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ [3] Hortes. Ilupõõsaste lõikamine. [WWW] http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21 [4] Luua metsanduskool. (2011). Puude ja põõsaste hooldamine. [WWW] https://luua.kovtp.ee/kasulikku/-/blogs/puude-ja-poosaste-hooldamine-ii-osa [5] Seemnemaailm. (2002). Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides. [WWW] http://www.seemnemaailm.ee/index.php?mark=5&vote=12380&lang=ee [6] Haljassaare. Harilik kuldvihm. [WWW] http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=352%20%28 [7] Hansaplant. Perekonnakirjeldus. [WWW] http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=163&art=111 [8] Calmia. Harilik kuldvihm [WWW] http://www
Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne..................
LUUA METSANDUSKOOL MATKAMISE ALUSED hariduslik programm ,,LOOMADE JÄLJED MATKARADADEL" Koostaja: KRISTI ROOTS (LRJ/2) Juhendaja: EVELI HABAKUK Luua 2012 Loomade jäljed matkaradadel Metsarahvastele, kes küttimisega end elatasid, oli loomajälgede ning teiste maastikule jäetud märkide tundmine elutähtis. Meie ajalgi otsib järjest rohkem inimesi vabal ajal energiat ja lõõgastust loodusest. Üha enam õpitakse looduse kaudu kaitsma meie eksistentsi ja tuntakse huvi loomade ning taimede vastu. Taimede tundmaõppimine on lihtsam, kuna nemad ei liigu paigast. Keerukam on tundma õppida imetajaid, kuna enamuses on nad öö või videvikuloomad ning põgenevad vähimagi ohu korral. Kahjuks kaovad nende tegutsemisjäljed ka üsna ruttu. Kas uhub neid vesi, tuul või jäävad...
LUUA METSANDUSKOOL Loodusturismi korraldus Sessiooniõpe JUDAISMI MÕJU TOITUMISKULTUURILE I kursuse maailma kultuuriloo referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Koostaja: Kristi Roots Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1.JUDAISMIST ÜLDISEMALT..........................................4 2.JUUDI AJALUGU.............................................................6 3.EBAUSK............................................................................7 4.TOITUMISTAVAD JUDAISMIS.....................................8 5. SEADUSED TOITUMISE KOHTA............................... 10 KOKKUVÕTE.................................
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessiooniõpe LIIKLUSÕNNETUSED LOOMADEGA I B kursuse keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostas: Aive Sillaste Luua 2008 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.OHTLIKUD TEGURID................................................................................................... 4 1.1 Ohtlikumad maanteelõigud........................................................................................4 1.2. Ohtlikumad aastaajad.......................................................................
LUUA METSANDUSKOOL Retkejuht Sessiooniõpe JAAPANI KULTUUR Referaat Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest. Valisin teemaks Jaapani kultuuri kuna see on riik, mis jääb meist väga kaugele, kuid om...
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessioonõpe HALJASTUSES KASVATAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES MAILASELISED JA KUSLAPUULISED Iseseisev töö õppeaines botaanika KOOSTAS: Kadi Treial JUHENDAS: Evelin Saarva Luua 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele: Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust? Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada? Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused? Kus antud liik kasvab? Milliste liikidega peenras kokku sobib? Milliseid kasvutingimusi vajab? Kuidas paljundada? Milliseid sorte E...
Luua Metsanduskool Arborist Töökohapõhine õpe Einar Must Sõlmede kasutusvõimalused arboristi igapäevatöös Luua 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 3 1. STOPPERSÕLMED .................................................................................................................................... 5 1.1 Lihtsõlm (Overhand Knot) .................................................................................................................... 5 1.2 Topeltlihtsõlm (Double-overhand Knot) ................................................................................................ 6 1.3 Kaheksasõlm (Figure-Eight Knot) ..........................................
Selteret, Scetelig ja muud taolised, kes siis saaksid meid soovitada, seda eriti, kui on märgata kliendil huvi sellelaadse viljeluse vastu. Nemad tunnevad tootjaid juba aastaid. Osaliselt võiks vähesel määral ning alguses katsetamiseks, hiljem ka raha eest, viia ja pakkuda erinevatesse teadus- ja haridusasutustesse oma tootenäidiseid või valmis substraate. Esmased meeldetulevad näited oleks kindlasti Luua Metsanduskool, Räpina Aianduskool, Järvamaa kutsehariduskeskus (Särevere õppekoht), ka Eesti Maaülikool. Saame loota, et need, kes on kord juba ostnud, on tootega rahul ning külastavad meid jälle. Nii kujunevad välja meil püsikliendid. 24 Kokkuvõte Kuna maailma muldade orgaaniline osa ning struktuur vähenevad ja saavad kahjustada aina
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe EESTI SIILLASED Juhendaja: Vahur Sepp Koostaja: Krista Kutsar LRJ II Luua 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Harilik siil ja lõunasiil (kaelussiil)..............................................................................................4 Määramistunnused (Masing, 1990, 1993)...............................................................................4 Lisatunnused...........................................................................................................................5 Väljavõte lood...
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens ...
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuli...
valdavalt Alex L. Shigo töödel, sama kehtib ka enamiku Euroopas aktsepteeritavate õpikute kohta. Eestis on Alex L. Shigo töödele tuginevat õppekirjandust koostanud arborist Sulev Järve. Käesolev õppematerjal on koostatud DEVEPARKI projekti raames. Õppematerjali parema loetavuse hu- vides ei ole viiteid kasutatud allikatele lisatud teksti juurde, vaid kasutatud kirjanduse nimekiri on õppemater- jali lõpus. Et projekti üheks partneriks on Luua Metsanduskool, pärinevad paljud fotod Luua pargist, mis on ökoloogiliselt ja kompositsiooniliselt rikas heade näidete poolest ning just nii vaeghooldatud, et ka halbadest näidetest ei ole puudust. Autor tänab abi eest retsensent Sulev Järvet! 4 • tagada pargipuistute ja puudegruppide opti-
Les Jardins du Gué. http://www.jardinsdugue.eu/wp-content/uploads/Kolkwitzia-amabilis_24.jpg Lhote, E. Bee Paysage. [WWW] http://www.bee-paysage.fr/biblioplantes-fiche-plante.php?nomtaxon=Deutzia%20scabra Liigikirjeldused, Ebajasmiin 2011 Aiasõber. https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/304 Loodusajakiri http://www.loodusajakiri.ee/2016-aasta-puu-on-kuslapuu/ (13.04.2016) Lumimari. 2009. Eesti entsüklopeedia. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/lumimari1 (19.04.2016) Luua metsanduskool. Puude ja põõsaste hooldamine. https://luua.kovtp.ee/kasulikku/-/blogs/puude-ja-poosaste-hooldamine-ii-osa Maakodu 2006. Kaja Kurg. Põõsas ootab tarka lõikajat. http://marjett.blogspot.com.ee/2009/08/taimede-hooldus.html (11.04.16) Maakodu, „Kontpuu toob talve sära“, 2009 http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kontpuu-toob-talve-sara?id=25401619 Maakodu. Ploomi- ja kirsipuu ootab lõikajat. http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/ploomi-ja-kirsipuu-ootab-loikajat
fr/biblioplantes-fiche-plante.php?nomtaxon=Deutzia 75 %20scabra (26.04.2016) 80.Liigikirjeldused, Ebajasmiin 2011 Aiasõber. https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/304 (13.04.2016) 81.Loodusajakiri http://www.loodusajakiri.ee/2016-aasta-puu-on-kuslapuu/ (13.04.2016) 82.Lumimari. 2009. Eesti entsüklopeedia. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/lumimari1 (19.04.2016) 83.Luua metsanduskool. Puude ja põõsaste hooldamine. https://luua.kovtp.ee/kasulikku/-/blogs/puude-ja-poosaste-hooldamine-ii-osa 84.Maakodu 2006. Kaja Kurg. Põõsas ootab tarka lõikajat. http://marjett.blogspot.com.ee/2009/08/taimede-hooldus.html (11.04.16) 85.Maakodu, „Kontpuu toob talve sära“, 2009 http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kontpuu-toob-talve-sara?id=25401619 86.Maakodu. Ploomi- ja kirsipuu ootab lõikajat.
IUFRO (International Union of Forestry Research Organisations), Euroopa Metsainstituudi, Euroopa metsandusteaduskondade SILVA võrgustik. Teadlased osalevad aktiivselt Euroopa Teadusfondi rahastatava COST programmi erinevates projektides. Suur hulk aastakümnete vältel rajatud metsanduslikke püsikatsealasid on sisestatud rahvusvahelisse katsealade võrgustikku nimetusega NOLTFOX. Kutseharidus Eesti ainuke metsanduslik kutseõppeasutus on Luua Metsanduskool, mis asutati 1948. aastal. Koolil on töötamise ajal olnud erinevaid nimesid, kuid õpetus on alati olnud seotud praktilise metsandusega. Luua Metsanduskoolis on võimalik õppida kolmes õppevaldkonnas: metsanduse, aianduse ning loodusturismi valdkonnas. Metsanduse valdkonnas on võimalik valida järgmiste erialade vahel: metsandusettevõtja, metsur, metsamajandus, metsandus (metsakasvatuse või metsatööstuse suunaga), metsamasinate
2. Kriipsalu, M., EMÜ Veemajanduse osakond. Kompostimine. Käsikirjalised seminarimaterjalid. Tallinn,18.04.2008 3. Kuldkepp, P. Taimede toitumise ja väetamise alused. EV põllumajandusministeeriumi õppe- metoodikakabinet. Tallinn 1994 4. Kärblane, H. Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. Eesti vabariigi põllumajandusministeerium. Tallinn 1996 5. Kärner, S. Lumetõrjesoola mõju haljastusele. Artiklid ja uurimused, Luua Metsanduskool 2009. 6. Masing, V. (koostaja). Ökoloogialeksikon. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus 1992 7. Plakk, T. Muldade elektrofüüsikalised omadused. Infoleht nr. 175/2005, Eesti Maaviljeluse Instituut, agroökoloogia osakond 8. Plakk, T. Percomeetri kasutamine mullauuringutes. Infoleht nr. 183/2006, Eesti Maaviljeluse Instituut, agroökoloogia osakond 9. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Viheralueiden kasvualustat. Helsinki 2004
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
annaabi.ee 
