Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale Õhutemperatuur ja niiskus Optimaalne õhutemperatuur kontoritööd tegeval töötajal peaks olema vahemikus 18-24 kraadi ning õhuniiskus 40-60%. Selleks, et temperatuur ja niiskus vastaksid sätestatud normidele peaks töökohal olema võimalus tuulutada tube ( avatavad aknad) ning kütteseadmed, millega võimalik sisetemperatuuri reguleerida. Kõige parem lahendus võib olla oleks õhksoojuspump, mis talveks kütaks ja suvel jahutaks. Liiga kuiva õhu jaoks on võimalik kasutada õhuniisutajaid või liigniiske töökeskkonna tarvis niiskusekogujaid.
Infoühiskonna probleemid Tänapäeva ühiskonnas võib ilmneda igasuguseid vigu ja tähelepanekuid, mida esmajoones kohe ei tähtsustata. Infoühiskonna üheks suureks probleemiks võib lugeda massilist kontoritööd ja tööd arvuti taga. Tänu massilisele arvuti levikule ei pea inimesed oma igapäeva töödeks kodunt väljuma tööd saab teha mugavalt ka kodus diivanil. Ei pöörata tähelepanu enam nii palju oma tervisele, kui mugavustele. Liiga kerge elu ja kõige kättesaadavus on muutnud inimesed laisaks. Infoühiskonnas omandab paberraha järjest vähem tähtsust ning enam levinud on elektronkaardid, kus numbrid lihtsalt jooksevad lahtrist lahtrisse. Inimesed ei vaevu enam sularaha kaasas kandma ja vajadusel maksavad oma arved krediitkaardiga. Kergel ja mugaval krediitkaardil on ka omad miinused, näiteks igakord kui klient kasutab oma krediitkaarti mõnes automaadis või poes, jääb temast maha elektrooniline jälg, sel...
Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale 1. Füüsikalised ohutegurid: Müra- kõik asjad tekitavad müra, eriti kui nad kõik koos peaksid töötama. Näiteks arvuti, külmkapp, inimeste rääkimine, printer jne. Tööruum võiks puhkeruumist kaugemal olla ja võimalusel võiks töötaja pauside aeg värske õhu kätte minna. Õhu liikumise kiirus- tööl ei tohiks olla ei palav ega ka külm. Hea oleks, kui oleks võimalus kliimaseadme kasutamisele, kuid kui ei ole, siis on hea, kui tööl on näiteks puhur või saab akna lahti teha. Suvel on tihtipeale väga palav tööl ja siis saab õhu liikumist reguleerida vaid tuuletõmbusega, kui neid eelnevaid just kasutusel ei ole. 2. Keemilised ohutegurid: (Printeri) tolm- koristada oma töökohta regulaarselt. Viibida printerist kaugemal. Ohtlikud kemikaalid- töökoha puhastamisel olla ettevaatlik, et kemikaalid silma või haavale ei satuks. 3. Bioloogilised ohuteg...
ehk võime kuvada vastav arv pilte ehk kaadreid sekundis. Harilikult on monitorid 60 hertsised, kuid mida rohkem, seda parem! Suurem arv kaadreid sekundis tagab sujuvama ning reaalsemana tunduva pildi. Filmide vaatajad ning mängurid peaksid valima mõne 144 Hz või veelgi suurema kaadrisagedusega monitori. Kolmandaks võtmeteguriks on reageerimisaeg, mis kulub ühel pikslil hallist valgeks ja tagasi halliks muutumiseks. Väiksem reageerimisaeg on taaskord parem. Kui kontoritööd tehes ei mängi see eriti suurt rolli, siis mängimiseks kasutatakse tänapäeval juba enamasti alla 1 ms tagasiside ajaga monitore. Alates 21. sajandi algusest on kasutusel LCD-kuvarite tehnoloogia, mis peale piisavaid täiustusi on nüüd kasutusel ka telerites. LCD tehnoloogia koosneb väikestest molekulidest, mis suudavad tänu värvifiltritele ja taustavalgusele näidata 16 miljonit erinevat värvi. LCD jaguneb veel omakorda mitmeks erinevaks tehnoloogiaks. Koju ja kontoritööks sobib
Aga kui matemaatikast üldse aru ei saada ja seda õppida ei taheta, siis tuleviku ametiks ei tasu valida midagi, mis on selle ainega seotud. Esiteks, tööl on käia ebameeldiv kui seda ei naudita ning kui eriala hästi ei valdata on ka töötulemused halvad. Peab mõtlema ka sellele, millistes tingimustes meeldiks töötada. Kas tahetakse pingelisemat või kergemat tööpäeva, kindlaid kellaaegu või muutuvad graafikut. Kas eelistatakse välist tööd või kontoritööd. Järgmisena tuleb mõelda õppimisvõimalustele.Vähemalt üheksanda klassi lõpuks peab otsustama, kuhu õppima minna. Kas minna gümnaasiumisse ning edasi ülikooli, või valida hoopis mõni kutsekool. Eestis on küll väga heal tasemel ülikoolid kuid sinna sisse saamine võib mõnele raske olla. Siis tasub kindlasti valida kutsekool, kuna ka neid on Eestis väga palju. Kutsekooli saab minna ka peale gümnaasiumi, aga kui minna varem, saab ka tööle
finantsvõimekuse tagamine ja arendamine; organisatsiooni väärtuste ja põhimõtete silmas pidamine juhtimisel; organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja järjepidevuse tagamine pikas perspektiivis. 2. Millised on ühenduse finantseerimisallikad? Kuidas tekivad? Selgitage. Suuremad projektid. Finantseerimisallikateks on koostööprojektid ning riigi eelarveline toetus, kuigi riigi poolt on meile ettenähtud hea summa, millega on võimalik ära majandada kontoritööd, finantseerida kolme inimese tööd. Tänapäeval suuremaid projekte on Salliv kool, Üldkoosolekud ning erinevad koostööpakkumised tesistelt suurematelt MTÜ-delt. 3. Ühenduse juhtimise dokumendid(tööriistad), nimetage ja kirjeldage. Haridusplatvorm, Karjääridokument, Kõrgharidusereform. Tasemetööd, eksamid ja kõrkkooli sisseastumine, Valimisea langetamine, Õpilaste Eesti 2019. Kõik eelpool toodud dokumendid reguleerivad õpilaste seisukohta, mis on hea ja halb
Kerge on töö, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks on alaealisele lubatud põllumajandustööd (marjade ja puuviljade korjamine), kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd (kaupade lahtipakkimine ja riiulitele asetamine), toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd (laudade katmine), käsitöö (suveniiride valmistamine), kontoritööd (töötamine asjaajajana), puhastus- või koristustööd ja kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd. Keelatud tööd Tööandja ei tohi sõlmida töölepingut alaealisega ega lubada teda tööle, mis: · ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; · ohustab alaealise kõlblust; · sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida, kuna tal puudub piisav kogemus või väljaõpe;
Sisimas tahaksin hoopis saada kellekski, kes tõsiselt maailma muudab. Näiteks mehaanikuks!" Taoline vastus paneb isegi mind imestusest ohkama. ,,Mehaanik parandab autosi, muudab maailma õnnelikumaks kohaks ühe inimese haaval. Seda ma tulevikus teha tahaksingi. Muuta maailma paremaks kohaks." Sellega sai läbi me jutt ja olemuslugu Fred Kivistikust andekast abituriendist, kes ei pea tarkust enda suurimaks vooruseks, kes pigem teeb füüsilist tööd vähese palgaga kui mõttetut kontoritööd suure palga eest, kes tahab parandada maailma oma tegudega, mitte sõnadega.
Alati ei pea seda tegema. On erandeid. Vabanduseks võib olla mõni raske tervisehäire või vigastus, puue või siis mõni muu väga mõjuv põhjus. Palgaarmeesse minnakse aga vabatahtlikult ja ei pea olema ilmtingimata just eestlane. Sissesaamiseks on vajalik, et oled elanud mõnda aega riigis ja oskad riigi keelt. Selle eest saab palka , kui samas on tegu päris ohtliku ametiga. Samas on hea, et olles armees, saad teha regulaarset trenni ja ei pea näiteks igavat kontoritööd tegema, näiteks päev läbi arvuti ees istuma. Praegu on ainult halb see, et alati ei pruugi riigil olla raha palgaarmee ülevalhoidmiseks. Eriti praegu, kui eesti eelarve on miinustes veel pikka aega ja maailmas on majanduskriis. Tavaliselt sõduritest sellisel juhul puudu ei tule, sest vabatahtlikke on palju. Rahvus ei ole just väga oluline, kuid osatakse keelt, mida ka peab oskama. Sellisel juhul on kaks võimalust
Ümbritsevatest inimestest, keskkonnast ning kujutlusvõimest mõjutatuna võib üksikisik mitte ainult kaotada isikupära ja iseloomu, vaid muutuda hoopis teistsuguseks inimeseks, justkui oleks ta uuesti sündinud. Ameerika psühholoogilise ulmekirjanduse tuntuimaid esindajaid Chuck Palahniuk käsitleb oma romaanis ,,Kaklusklubi" ühe tüüpilise ameeriklase käitumist omamoodi piirsituatsioonis. Teose peategelane on tänapäeva tarbija musternäidis: igavat kontoritööd tegev eluvõõras mees, kes kulutab iga sendi luksuskaupadele. Peagi ta kaotab kõik oma maise vara ning kui tema tee ristub juhuse läbi salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, võtab peategelase elu sootuks uue suuna: üha enam hakkab mees sarnanema selle veidra ja vastandliku isiksusega ning ütleb lahti kõikidest oma põhimõtetest ja senisest maailmavaatest. Hoopis teise nurga alt käsitlevad inimloomust eksistentsialistid, kes paigutavad oma
Kui tahta, miks ka mitte, kuid lasta end piirata tavaks saanud asjadest on natuke allaheitlik ja alamale omane. Juhid teevad reegleid. Ma olen üsna pikka aega soovinud sel teemal kirjutada ja nüüd lasen, kuna võin end nõnda väljendada, täie rauaga. Kas tätoveeritud ja needistatud inimeste hindamise ja avaliku vaatlemise taga on harjumatus või kas tõesti mõjutab naha alla süstitud värv ning mulgustatud nahk inimese suutlikkust teha kontoritööd või tõsta kaste? Ausalt öeldes kõlab see naeruväärselt, kuid kui mitu korda on olnud näha täis tätoveeritud ärihaid või seltskonnanaist, kel on nähtavates kohtades suured tätoveeringud või venitatud kõrvaaugud? Üheks asjaoluks on harjumus. Enamus ei tee nii. Miks nad ei tee? Selle jaoks on mitu põhjust, mida lahkan kunagi hiljem. Tulles tagasi tätoveeringute juurde, ei saa naha alla süstitud värv
TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID Koostaja Juhendaja Tartu 2015 Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs: Elektri ohutus- Kasutades elektriseadmeid, peab veenduma, et pikendusjuhtmed on terved. Kui avastad mingi rikke ei tohiks neid seadmeid kasutada. Häiriv müra-Arvutist või teistest elektroonilistest masinatest tingitud müra, mis on töötajale häiriv tuleks viia madalale tasemele, mis ei häiriks edaspidist tööd. Töö kuvariga- Pidev töö kuvariga väsitab ning tuleks teha rohkem pause, et saaks silmi puhata. Tööruumi sisekliima- Erinevad ained, mis sisalduvad õhus peavad vastama normidele. Halb valgustus- Valgustus peaks olema tööruumides selline, mis ei tekita silmadele lisapingutust ja erinevad sundasendid, mis võib olla tingitud valgusest ( kuna siis peame rohkem olema ninaga vastu lauda ja see võib tekitada seljale pinget) Õhu ringlus- Tööruumides...
koguaeg täiendada. Kuigi paljud nimetavad sekretäri, kui ettevõtte maskotti, ei saaks ükski asutuse töötaja oma tööülesandeid korrektselt täita, kui sekretär pole oma tööd ära teinud. Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Sekretär ei tohi teha oma töös vigu, kuna need võivad mõjutada kogu kontoritööd. Erialasi on mitmeid, mõnele on selle valimine lihtne, mõnele äärmiselt keerukas ja võtab ennem aastaid aega, kui jõuab selgusele, mida ta tegelikult tahab. Ka mina valisin oma eriala teadmata, et kas see ikka pakub mulle tõeliselt huvi. Seda eriala omandades olen pidanud nägema juba praeguse ajani palju vaeva, kuid samas pakub rõõmu see, kui palju ma olen saanud teada mulle huvi pakutavatest asjadest. Mulle tekitab suurt rõõmu see, et minu eriala on niivõrd oluline, et ma õpin
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Kristiina Tikk TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID Juhendaja Karin Traks Tartu 2015 Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale 1. Hea töö aluseks on normaalne kliima. Ruum ei tohiks olla liiga külm ega liiga palav, samuti ei tohi olla tööruum liigselt niiske ega kuiv. Tööruumi kliima ja õhuniiskus, samuti ka õhu liikumise kiirus sõltub töö iseloomust, ruumi suurusest ja ruumis töötavate inimeste arvust. Seadusest tulenevalt on normaalne kliima 18-25 kraadi ja lubatud õhuniiskus 40-50%. Töötamise ruumi peaks olema võimalik vajadusel õhutada, nii külmal kui kuumal perioodil kütet reguleerida. 2. Kindlasti peab raamatupidaja teadma ka enda tööülesannetega kokkupuutuvate seadmete elektriohutust. Korrapärane kontroll seadmete juhtmetele peaks olema ...
traditsiooniliselt toimunud ostutööga. Hankimise all mõistetakse kaupade ja teenuste ostu, mida ettevõte vajab toimimiseks ja/või toot- miseks. Kuna keskmise ettevõtte ostuosakond kulutab suure osa oma tulust erinevatele kauba- artiklitele, mis varieeruvad alates toormaterjalidest kuni teenusteni, siis on viimase 10-15 aasta jooksul tänu tehnoloogia arengule hakatud pöörama suurt rõhku ostutööle, vähendamaks töökulusid. Ostutöö all peeti varasemalt silmas tavalist kontoritööd, kus fookuseks oli õige kauba ja koguse saamine õigeks ajaks ning kohaks mõistliku hinna eest. Praegusel ajal nähakse seda rohkem kui strateegilist toimingut, mida saab kasutada kontrollimaks ettevõtte sissetulekut pärast kõigi kulude tasumist. Selle toimingu eduka rakendamise tulemusena on suurenenud märkimisväärselt ettevõtete kasumlikkus. Ostutöö defineeritakse kui protsessi, milles organisatoorne üksus on vastutav nii varude hankimise
Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. · Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 10
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Mehhatroonika õppetool MH-08 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja: 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 Kuvari ohutergurid lk.3 Tööandja kohustused lk.4 Töökoha kujundamine lk.4 Minu arvamus lk.5 Kasutatud materjalid lk.6 2 Sissejuhatus. Kuna mehhatroonika on väga laiali valguv, siis valisin ühe kindla eriala, mis on mehhatroonikaga seotud. Nagu teada elame me info ajastul ja meie igapäeva kaaslaseks on saanud arvuti. Tekib küsimus ,mis on arvutis nii erislist ,et ta meid mitmetes tundideks enda taha naelutab. Vastus sellele küsimusele on suhteliselt lihtne. Arvuti teeb meie igapäeva...
Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 10
krõpsud, hamburgerid ja erinevad snäkid tervislike toitude hulka ei kuulu. Võrdluseks: Kui inimene sööb ära ühe Big Mac'i eine, saab ta sealt 1320 kcal. Big Mac burger koosneb kahest loomalihakotletist, erilisest kastmest, lehtsalatist, juustust, kahest viilust marineeritud kurgist ja sibulatest kukli vahel (kokku 540 kcal). Eines sisalduvad veel friikartulid ja jook (tavaliselt coca-cola või muu sarnane karastusjook). Kokkuvõttes saab näiteks kontoritööd tegev naine sellest einest pea kogu oma päevase energiavajaduse kätte. Reaalsuses aga on see eine vaid päeva üks einetest, mis kokkuvõttes on tohutu suur energiahulk ühe eine kohta. Lisaks kahjulikule suurele kalorlusele on eines väga suurel hulgal küllastunud rasvhappeid (eines on 48 g rasva, millest küllastunud rasvhappeid on 13 g) ja palju kolesterooli (ühe eine kohta 75 mg). Süsivesikuid saab ühest einest 151 grammi ja valke 29 grammi. Eine on vitamiinide
Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 10
Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Toiduvaliku põhimõtted 2. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras: Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest
asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, samuti müügitöö; 4. toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks laudade katmine, nõude koristamine või pesemine, majutusruumide koristamine; 5. käsitöö, näiteks suveniiride või muu sarnase valmistamine või müük; 6. kontoritööd, näiteks töötamine asjaajajana, käskjalana; 7. puhastus- või koristustööd, näiteks tootmisega mitteseotud ruumide või territooriumide koristamine või puhastamine, väikesemõõduliste esemete pesemine; 8. kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd, näiteks osalemine etendusasutuse töös loomingulise töötajana, töö modelliagentuuris, töö siseturismiga seotud üritustel,
1904. aastal küüditati Mussolini Itaaliasse. Itaalia valitsus määras talle eelnevate ülesastumiste eest leebema kohtlemise ning seejärel liitus ta vabatahtlikult Itaalia armeega. Peale kahte aastat armees teenides, naases ta õpetaja ametisse. 1908. aasta veebruaris lahkus Mussolini taas Itaaliast, et võtta vastu töö sekretärina Leiboristide Parteis, mis tegutses itaalia keelt rääkivas Trento linnas, mis kuulus sel ajal Austria-Ungarile. Samuti tegi ta kontoritööd kohalikule sotsialistlikule parteile ning toimetas selle ajalehes nimega L'Avvenire del lavoratore (Töötaja tulevik). Järgnevalt pöördus ta tagasi Itaaliasse, veetis lühikese aja Milanos ning naases siis 1910. aastal oma kodulinna Forli, kus ta toimetas iganädalast Lotta di classe (Klassivõitlus) ajalehte. Samal ajal andis Mussolini välja raamatu, mõningad esseed ning ühe novelli. 1911. aastal septembris osales ta sotsialistide juhitud rahutustes, mis olid suunatud
vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras:Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 TERVISLIK TOITUMINE.........................................................................................................4 Mis see on?...........................................................................................................................
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kompostide tootmine ja kasutamine Tegevusplaan komposti tootmiseks Iseseisev töö Tartu 2013 Sisukord Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kompostide tootmine ja kasutamine Tegevusplaan komposti tootmiseks Iseseisev töö..............................................................................................1 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Kompostimise lähtematerjalide kogumine..................................................................................5 Jäätmete kasutamine................................................................................................................5 Lähtematerjali valik...............................................................................
Kerge töö all mõeldakse töid, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks on alaealisele lubatud põllumajandustööd (marjade ja puuviljade korjamine), kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd (kaupade lahtipakkimine ja riiulitele asetamine), toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd (laudade katmine), käsitöö (suven iiride valmistamine), kontoritööd (töötamine asjaajajana), puhastus- või koristustööd ja kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd. Töölepingu seadus toob välja alaealise töötamisega seotud üldised töö iseloomust tulenevad alaealisele keelatud tööd. Tööandja ei tohi sõlmida töölepingut alaealisega ega lubada teda tööle, mis: ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; o ohustab alaealise kõlblust;
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaits...
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil org...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiv...
Julius peategelane – tahab koolis käia, olenemata sellest, et ta onu valetab talle. Tahab saada suureks meheks nagu roomlased. Põgeneb onu juurest, kuna tundis et teda ei hinnata seal ning kasutatakse kui tööjõudu. Annab heategevuseks tunde ning võtab ka ise tunde, järkjärgult jõuab ka kooliõpingutega edasi. Emmi (selle tütar, kelle juurest poiss elab). Abielluvad, loovad pere. Selgub, et Emmi ei saa enam kunagi lapsi, Julius tahtis, et sünniks poeg. Hiljem tegi kontoritööd, sai töökoha ning elukoha 50. aastatel Rootsis samal tänaval, rohkem aega jäi loominguks. Tegeles usinalt sellega. Alguses kirjutas Eesti teemadel: 1946 – „Kõik mis kunagi oli” 1947 - „Ei juhtunud midagi” Seejärel pidas kirjutamisega 7 aastat pausi. Ei ilmunud ühtegi romaani. Häälestus ümber, otsis millest ja kuidas kirjutada, teda ei rahuldanud enam senine käsitlusviis. 1953 „Hingede öö” Eesti kirjanduse I modernistlik romaan. Üllatus ja hämming lugejatele.
.." (Luiga 1930, 53). Matthias Johann Eisen oli lõpetanud ülikoolis just usuteaduskonna, kui K. A. Hermann Postimehe Pärnust Tartusse tõi ning teda toimetusse abiks palus. Eisen oli toimetuses täitsa üksi, Hermann tasus tema kolme kuu töö 15 rublaga. Muuhulgas nimetas Eisen: "Palju aega tuli tellimiste vastuvõtmisega ja toimetuses jutul käijatega ära viita." 1891-92 toimetas Jakob Tülgi Eesti Postimeest Peeter Grünfeldt, tehes üksinda nii toimetus- kui kontoritööd. 35-rublase kuupalga eest jätkus tööd "kaheksast kaheksani", sh kaks tundi lõunat, kuid et toime tulla, võttis ta lisatööks veel tõlkimist. Ta meenutas: "Pidin hankima ja tõlkima sõnumeid, kirjutama juhtkirju, tõlkima kõik romaanid ja jutud, tõlkima "Muusika lisasse" valitud laulude sõnad, õpetaja Ederbergi saadetud saksakeelsed asjad "Misjonilehe" jaoks, tegema kõik korrektuurid, vastu võtma tellimisi, valtsima lehe ja olema abiks ekspedeerimisel, -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
